www.militaar.net
http://militaar.net/phpBB2/

Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad
http://militaar.net/phpBB2/viewtopic.php?f=25&t=38361
140. leht 143-st

Autor:  Kriku [ 16 Aug, 2019 19:40 ]
Teema pealkiri:  Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Jah, see, et lonkshaaval juua, oli küll sees.

Autor:  krizz [ 16 Aug, 2019 20:26 ]
Teema pealkiri:  Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Meie Läänemeri on ikkagi midagi muud kui näiteks Põhjameri või ookean. Läänemeri on ju suht mage ikkagi. Ei saa ühe vitsaga lüüa, et merevesi on vaat nii- ja naasugune. Nansen jõi ehk pigem jäävett? Merel jäätub ju ka just magevesi, mitte merevesi.

Autor:  Lemet [ 17 Aug, 2019 9:11 ]
Teema pealkiri:  Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Jäätuvad ikka mõlemad.

Autor:  krizz [ 17 Aug, 2019 9:35 ]
Teema pealkiri:  Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Ma ei ole küll eksimatu aga Vikist leiab kinnitust küll:
Tsiteeri:
Kuna soolalahus ei külmu, paiskavad jääkristallid enamiku soolast endast välja ning seetõttu koosneb merejää peaaegu täielikult puhtast veest.
https://et.wikipedia.org/wiki/Merej%C3%A4%C3%A4

Autor:  Some [ 17 Aug, 2019 21:29 ]
Teema pealkiri:  Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Lumi on kindlasti mage.

Autor:  Kapten Trumm [ 19 Aug, 2019 9:14 ]
Teema pealkiri:  Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Z03 kirjutas:
Et puhtast hakklihast pihv koos püsiks, tuleb hakkliha piisavalt kaua koos maitseainetega sõtkuda, profimad kokad löövad veel hakklihatainapalli paar korda vastu lauda, et ikka paremini koos püsiks. Mulle väga ei meeldi sellised kotletid või pihvid, jäävad kuivavõitu. Aitab, kui lisada hakkliha hulka vett ja praadida medium küpsusesse, aga kõik ei talu pooltoorest liha.


Loomulikult saab kõike teha. Lihtsalt küsimusi tekitab konkreetne koht.
Ja McDonaldsi teismelised "kokad" seda kõike teevad? Või võtavad sügavkülmast ikka "tavalise" koostisega pihvi ja viskavad selle grillplaadile korraks?

Autor:  Kapten Trumm [ 19 Aug, 2019 9:22 ]
Teema pealkiri:  Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

bodom kirjutas:
AMvA kirjutas:
Mu lõunasöögikoht kah EI KASUTA purgisuppe, vaid keedavad need ise.
Ja keegi ei käse sul Rakvere kotelette või pihve süüa, usu mind, ise tehtud on palju maitsvamad.

On akf kindel, et teab millest ja kuidas supp valmib?
Mul ühe semu tädi, kes oli nõuka ajal tolleaegses TSIK-s kokk, keetis suviti maal olles suurele perele tavaliselt ca 5L potitäie suppi(ei olnud purgisupp). Väga maitsvad supid olid, siis kellegi abikaasa küsis, et kuidas ta nii maitsvaid roogi valmistab, vastas too kokatädi, et lisab muuhulgas ka parema maitse saamiseks alati sutsaka suhkurt.
Samas ka ise, kui näiteks äkist või soolakala teen, kevadeti vimmast, siiast, lõhelistest või mõnest muust kalast, panen ikka mingi näpuotsatäie suhkrut soolaga segamini ning tõesti maitse on parem .


Toidu happesusest/hapust maitsest üle saamiseks on 2 meetodit
1. kasutada loomuliku fermentatsiooni jäelkuumusel - näiteks mulgikapsaste tegemine. Kasutan tavalist poes müüdava hapukapsast 2kg, peotäis odrakruupe, umbes 1 kg rasvast sealiha. See pannakse kihiti ahjupotti, küpsetatakse 150 kraadi juures ca 4 tundi ja siis keeratakse ahi välja, kuid pott jääb ahju hommikuni (küpsetamine lõppes nt 2200). Mingit suhkrut ei ole vaja, happelisuse kadu toimub normaalse fermentatsiooni tingimustes ja muu maitse puudujäägi silub rasv.
2. mitte viita aega ja kulutada energiat (raha)- lisada samale asjale suhkrut. See peidab hapu/happelise maitse. Sedasi on tehtud nt Coca-Cola, kus pH on 2,5 ringis (enam happelised on vaid laimi ja sidruni mahl). Aga ka poes müüdavad purgikapsad. Ja happelist laadi supid (borshid, kapsasupid).

Kui vaadata asja äriliselt, siis mõistagi on odavam visata sahmakas suhkrut kui kulutada energiat. Kuskil valmistoidu tehases ei hakata never ever mulgikapsa vaaritamisega seda 4 tundi+8 tundu hautama.

Kes oskab hapukapsasuppi keeta, on ilmselt analoogse dilemma ees, keeta suhkruvabalt see enamvähem maitsvalt, tähendab päeva pliidi ääres. Kõigepealt on vaja kapsaid pesta/leotada ja pärast lasta väiksel tulel tunde haududa. Või siis minna lihtsama vastupanu teed.

Autor:  Kapten Trumm [ 19 Aug, 2019 9:32 ]
Teema pealkiri:  Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

vanahalb kirjutas:
Sõltub vast maitsemeelest ja sellest kui palju soola toiduga lisaks tuleb. Iseenesest on soola vaja, sest higistamisega läheb seda kaduma.

Magedaks veeks loetakse minuteada kuni vett soolasisaldusega kuni 0,5 g /liitri kohta.
Alates 1g/liiter algavad mineraalveed.
Kodus pudelite pealt loen, et Värska on max 2,4g /liiter
Essentuki nr 17 on kuni 14g/liiter
Borzomi ja Essentuki nr 4 pudeleid pole parajasti käepärast kuid Borzomi tundub mulle Essentuki omadest magedam.

Merevete kohta võib internetist lugeda, et ookeanivesi on ca 35g/l, Läänemeri on pinnalt kuni 8g/l, sügavamalt kuni 15g/l ja jõesuuete ääres 1-2 g/l

No ma suudan Essentuki 10-14 g/l vett lihtsalt janu kustutamiseks ilma probleemideta juua ja ära pole surnud. Värska vesi aga polegi minuarust soolane. See-eest toidule ei pane ma peaaegu üldse soola v.a siis kui tuleb kraanivett peale juua. Päris merevett ei tarvita kuigi see vist odavam tuleks - merest kopsikuga võttes tuleb igasuguseid batsille ja ainurakseid kaasa ning see hakkab lõpuks tervise peale.



Soovitaksin siin ettevaatlik olla, sest pahatihti on mineraalvee levinuim koostiaine ikkagi NaCl ehk keedusool, mis maapõues lihtsalt looduslikult leidub. Ka siinkandi mineraalvees on selle sisaldus suurim. Tootjad on kavalalt lahutanud selle ioonideks (Na+ ja Cl-), aga nad esinevad looduses ikka enamasti NaCl kujul. Näiteks Värska mineraalvees on nende sisaldus justnimelt suurim.

Värska kodukalt:
Anioonid:

Cl- 1280–1410 mg/l
SO4 16–21 mg/l

Katioonid:
Na+ 605–670 mg/l
Ca4+ 116–129 mg/l
K+ 19,5–21,5 mg/l
Mg2+ 40–44,5 mg/l

Tegelikult esinevad vees ikkagi soolad, mitte ioonid eraldi. Ja suurimad komponendid on ikkagi Na ja Cl.
Sama probleem on kahjuks ka sellel väga soolasel Essentuky veel

Kokkuvõte:
https://marathon100.com/uudised/vaata/m ... eraalsooli

Ühesõnaga, kui tarvitada mineraalvett kraanivee asemel joogiks, siis soolatops pange peitu.
Rohkem pole alati parem.

Autor:  vanahalb [ 20 Aug, 2019 22:08 ]
Teema pealkiri:  Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Kapten Trumm kirjutas:
[
Soovitaksin siin ettevaatlik olla, sest pahatihti on mineraalvee levinuim koostiaine ikkagi NaCl ehk keedusool, mis maapõues lihtsalt looduslikult leidub.


Loo moraal on siis, et Läänemere vesi kõlbab joogiks? Jessentuki oma oma soolasisaldusega umbes Läänemere keskmine, Värska midagi sarnast nagu Narva-Jõesuu või Pärnu rand.
Ennemuiste kui veel Häädemeeste mineraalvett müüdi oli see minu keele jaoks täpselt Liivi lahe vesi. Võib-olla pumbatigi otse merest :)

Autor:  Kriku [ 20 Aug, 2019 22:09 ]
Teema pealkiri:  Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Häädemeeste ja Värska peaks üks ja sama vesi olema.

Autor:  vanahalb [ 20 Aug, 2019 22:45 ]
Teema pealkiri:  Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Häädemeeste ja Värska on ikka erinevad veed - üks Värskast ja teine Häädemeestelt. Häädemeeste tundus eelmise korra ajal nii soolane, et ei tahtnud isegi ilma rahata.
Nüüd vaatan et uuesti turule ilmunud?
https://www.haademeestevesi.ee/veest/

Autor:  Some [ 20 Aug, 2019 22:50 ]
Teema pealkiri:  Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Kas on? Värska on idas Pihkva järve ääres ja Häädemeeste on Pärnust lõunas merekaldal.

Autor:  Some [ 20 Aug, 2019 22:53 ]
Teema pealkiri:  Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

vanahalb kirjutas:
Häädemeeste ja Värska on ikka erinevad veed - üks Värskast ja teine Häädemeestelt. Häädemeeste tundus eelmise korra ajal nii soolane, et ei tahtnud isegi ilma rahata.
Nüüd vaatan et uuesti turule ilmunud?
https://www.haademeestevesi.ee/veest/


Praegune variant on suht mahe, kõik sõltub palju lahjendatud on. Seda vett, mida Värska ja Häädemeeste otse puurkaevust saavad ei kannata üldse juua.

Autor:  Kriku [ 20 Aug, 2019 22:53 ]
Teema pealkiri:  Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Tsiteeri:
Häädemeestel ja Värskas villitavate mineraalvete maitses suurt vahet ei ole, seda enam et vesi on pärit samast veekihist
https://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/u ... d=86062451

Autor:  Kapten Trumm [ 21 Aug, 2019 10:05 ]
Teema pealkiri:  Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Tsiteeri:
Loo moraal on siis, et Läänemere vesi kõlbab joogiks? Jessentuki oma oma soolasisaldusega umbes Läänemere keskmine, Värska midagi sarnast nagu Narva-Jõesuu või Pärnu rand.
Ennemuiste kui veel Häädemeeste mineraalvett müüdi oli see minu keele jaoks täpselt Liivi lahe vesi. Võib-olla pumbatigi otse merest :)


Mineraliseerituse/soolsuse mõttes kõlbaks küll, lihtsalt tuleb jälgida, kuskohast seda vett võtta (et pasanteeriat ei tekiks).
Nende soolaste mineraalvetega aga tuleks ajada näpuga järge - kui see kõrge soolsus tuleb ikkagi NaCl ehk keedusoola arvelt (enamasti nii on), siis sellega liialdamisel on pigem negatiivsed tervisemõjud. Keedusoola reaalne puudus tekib siis, kui on koleda higistamisega tegevus pikka aega, tavainimene saab seda reeglina toiduga rohkem kui vaja oleks.

Inimene, kes ei süvene detailidesse, arvab tavaliselt, et vohh - selline soolane vesi, järelikult hirmsasti kasulikke mineraalsooli sisaldab.

140. leht 143-st Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
http://www.phpbb.com/