Tsiteeri:
Olles TTÜ aegadel seotud vee teemadega võin julgelt öelda, et see, mis Tallinnas Ülemiste puhastusjaamast torudesse läheb, on joodav vedelik ja vastab kõigile normidele. Vanasti oli ka üks järvest võetava vee puhastuse osa kerge kloorimine, praegu vist ka. Kahjuks pole kõik enam meeles, kuna asjaga sai tegeldud üle 15 aasta tagasi. Mitmed joogivee peamagistraalid on tänaseks uute nö plasttorude vastu vahetatud, kuid probleemid on tihti majaühendustes, kus vanad metalltorustikud annavad vette roostet, st liitumispunktini on uus torustik, sealt edasi läheb majja vana ja amortiseerunud torustik. Lisaks olen näinud, kuidas renoveeritava paneelmaja vana veetorustik oli täis mudataolist sadet ehk milline oli selle vee bakteriaalne koostis võib vaid ette kujutada.
Tallinnas on valdav enamus veetorusid siiski nõuka aegsed malmtorud, mis annavad roostesadet ja näevad seest enamasti ropud välja kah. Ja kanalisatsioon on valdavas enamuses veneaegsete betoonkaevudega ning asbestsemendist või keraamikast torudega, mis aeg-ajalt vanadusest kokku kukub. Ja kevaditi murduvad nagu kõrsikud. Peamagistraale on seal vahetatud ainult niipalju kui need on langenud kokku teede ja tänavate ehitusega (linn ei luba vanu torusid sinna alla jätta). Põhiprobleem on jätkuvalt strateegiline väärotsus ehk erastamine 2000ndate alguses, kus inglise omanikud on sealt lihtsalt dividente võtnud ja üritanud uuendada nii vähe kui võimalik. Ka on "tänu" sellele erastamisele läinud Tallinnast mööda EL abirahad (omafinantseering eraomaniku puhul peab olema vähemalt 50%) ja inglise omanikud pole taolistest raha alla panekutest huvitatud.
Vanad majasisendid on muidugi probleem - ainult meie majas on kõik majasisene vahetatud plasti vastu juba aastaid tagasi, liitumispunkt on mõni meeter seinast ja kraanikausse tuleb regulaarselt punastest roosteniredest puhastada ning WC poti loputuskasti mehhanism hakkab aasta-kahega lekkima ning tuleb mõne aasta takka vahetada. Poti komplektis sisalduvat sõelfiltrit ei maksa sisse jätta, see ummistub mõne päevaga. Eks see rooste tuleb nendest kvartalisisestest malmtorudest, mida Tallinna Vesi meie kandis seal nii kord aastas lappimas käib. Minu hinnangul on Tallinnas vee roosteprobleemide taga ikkagi aastakümneid vahetamata amortiseerunud malmtorud, mida tükati olude sunnil on vahetatud.
Analoogset jama võib näha ka keskküttetorudega - ilmselt soojakadude osas ollakse liiga liberaalsed. Meie maja taga on ca 150 m endisaegset soojatrassi betoonkünas, kus elab suur rotikoloonia ja mida siis elanike rahade eest regulaarselt mürgitatakse. Loomulikult selle trassi peal lumi ei püsi, kaevud ja asfalt on lössi vajunud, tekib vaid küsimus, kuidas sellist jama 2019 Eesti pealinnas võimaldatakse? Ilmselt on sama teema, et kuna küttefirma on eraomandis, siis on EL abiraha lävend kõrge ja omanik pole huvitatud taoliste rahade alla panekust, odavam on ilma kütta. Elan samas kohas 17 aastat ja selle aja jooksul on ümbruskonnas vahetatud soojatrassi umbes 70 meetrit ja vee-kanali trasse pole seal üldse vahetatud (ainult lapitakse pidevalt).
Logi sisse
Registreeru
KKK
Otsi
Kasutajad
.