154. leht 235-st

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitatud: 02 Dets, 2019 21:59
Postitas Manurhin
Kas tõesti keelt ka mingiks subproduktiks peetakse? Mnjah, nüüd tuli mul keelevorsti isu peale :P
Fucs kirjutas: Liha (ja peki ja subproduktide) kvaliteet oleneb muuhulgas looma vanusest, mida talle on sisse söödetud, millise on looma tervis, stressist, kas looma on ainult laudas peetud või ka karjamaal, loomale sisse pumbatud ravimitest, looma tapmisest ja veretustamisest, mida värske lihaga edasi on tehtud ja kuidas käideldud (jahutamised, külmutamised jms) jne.
Sissesöödetud ravimid võivad liha omadusi päris korralikult muuta. Kunagi mul ema keetis sülti. Ikka täpselt nii nagu alati (tõsi küll, tol korral mitte omakasvatatud, vaid turult ostetud lihast). Ja pärast - tee või tina! - kaussidesse valatud sült ei kallerdu! Püsib aga vedel ja tee mis tahad. Sai siis sült veelkord ringi keedetud, paras ports želatiini lisatud, aga ei suurt paremat midagi. Maitse olnud ka natuke imelikuvõitu. Läkski lõpuks suuremalt jaolt äraviskamisele. Üks veterinaariat rohkem hablav sugulane siis arvas, et süldiloomale enne tapmist mingeid ravimeid antud. Paar kuud tagasi oli ühel tuttaval sama lugu. Polegi veel jõudnud küsida, mis tal sellest süldilaarist lõpuks sai. Kunagi sai ise töö juures valvekoertele suure pajaga tapamajast toodud seakonte keedetud ja pärast keenud kontide küljest pudru sisse liha pudistatud. Töö käigus tuli aja jooksul välja nii mõndagi - paranemata luumurde (kont katki ja liha kõik ümbertringi juba tumedaks tõmbunud verd täis), osaliselt paranenud, täielikult paranenud ja ka valesti kokkukasvanud luumurde. Mõned korrad trehvasin kondil koguni imelikku koraljat moodustist. Arvatavasti mingi luukasvaja.

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitatud: 02 Dets, 2019 22:13
Postitas smr
Manurhin kirjutas:Kas tõesti keelt ka mingiks subproduktiks peetakse? Mnjah, nüüd tuli mul keelevorsti isu peale :P
ega keegi pole märganud enam Ulvi hobuseliha suitsuvorsti müügil? Aastaid oli see mu koduprisma vorstiletis, nüüd juba pikemat aega vaikus.

Foto 2013 aastast Pilt

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitatud: 03 Dets, 2019 8:47
Postitas Svejk
Tõe jaluleseadmise huvide nimel olen sunnitud sekkuma... 8)
Fucs kirjutas:Pekk pole normaalsetes kogustes kahjulik. Lisaks on "pekil" ja "pekil" vahe. Oleneb selle asukohast looma kehas.
Näiteks kõva nn. "Ukraina" ja "Ungari" pekk on väga kvaliteetne ja hinnatud toode.
Kuna AKFftp Fucs on kiire inimene, kellel ei ole aega ja enamgi veel, ning laskus väitlustesse, aga ei veendunud, siis olen sunnitud.
Nimelt poest ostes valin alati käega katsudes kõige pehmema tüki, olgu see siis küüslaugu-soolapekk või siis Ungari oma - vahet pole - see peab olema kergestilõigatav, suussulav, laagerdunud.

Kolm öppetlikku luggu, kuidas walmistap ja sisse töötlep sea bekkid:

Сало: шпик венгерский (рецепт приготовления)
https://www.youtube.com/watch?v=NmyoMXY ... pp=desktop


Шпик Венгерский. Sowbelly. ENG SUB Выпуск №418
https://www.youtube.com/watch?v=TCFXMLL ... pp=desktop


Сало: как его выбирать и как солить
Сало должно быть толщиной от 3 до 6 сантиметров: это говорит о том, что свинья была не старой. Сало старой свиньи есть не надо, оно очень жесткое, особенно возле шкурки

Дальше: цвет сала. Оно должно быть белое или нежно-нежно- розовое в центре, в нем могут быть даже розовые вкрапления, это допустимо. Но оно ни в коем случае не должно быть желтым. Желтое сало — это либо старое, либо, что скорее всего, — сало хряка

Важно, чтобы сало было нежным, чтобы нож входил в него как в масло и его не приходилось бы пилить.
NB!
:) Tegu on linkidega, mida AKF Fucs kasutas oma väidete toestuseks, et pekk ei pea olema pehme!


Pilt


P.S.
Fucs kirjutas:Pekk pole normaalsetes kogustes kahjulik.
Pekk mitteainult pole kahjulik, vaid otseselt kasulik ja vajalik! :D

САЛО И ЕГО ЛЕЧЕБНЫЕ СВОЙСТВА
https://www.liveinternet.ru/users/irzeis/post229286410/
Несмотря на то, что это кушанье на 100% состоит из жира и содержит огромное количество холестерина, при умеренном употреблении его обнаруживается только польза, а не вред. Объяснятся это явление достаточно просто – в этом продукте содержится арахидоновая кислота (отсутствующая в растительных маслах), которая не встречается в чистом виде. Арахидоновая кислота относится к ненасыщенным (легкоусваиваемым) жирам . Главной особенностью этой кислоты является то, что она участвует в процессе холестеринового обмена вещества – на уровне клеточной и гормональной активности. А потому и холестерин в сале – правильный: он не откладывается на стенках сосудов и не наносит какого-либо вреда организму человека.
Холестерин, кстати, отнюдь не чужеродное соединение для нашего организма, где он выполняет массу важных функций: входит в состав межклеточных мембран и тканей организма, где находится либо в свободном состоянии, либо в виде соединений жирных кислот, участвует в синтезе составных частей крови и т.д. Нормой считается от 150 до 240 мг в 100 куб.см. крови, до некоторой степени это условный показатель, отражающий интенсивность процессов окисления жиров и углеводов в организме по мере их поступления и синтеза.

В состав сала входят и другие незаменимые жирные кислоты (витамин F): линолевая, линоленовая, пальмитиновая, олеиновая, а также жирорастворимые витамины А (до 1,5 мг на 100 г), Д, Е и каротин. Причем по содержаниюценных жирных кислот (до 10 процентов) сало опережает сливочное масло. Именно поэтому биологическая активность сала в пять раз выше, чем у сливочного масла и говяжьего жира.

Именно в сале в оптимальном, хорошо усвояемом виде содержится селен. По данным института РАМН, 80% россиян испытывают дефицит этого вещества . А спортсменам, кормящим матерям, беременным и курильщикам этот микроэлемент просто жизненно необходим. Кстати, в чесноке, который часто употребляют вместе с салом, тоже содержится большое количество селена. Сало не портится при долгом хранении . В продолжительных походах оно всегда было одним из главных источников физических сил для путешественников.
Лечебные свойства сала
Исследователи лечебного действия сала на человеческий организм рекомендуют для оптимизации эффекта сала в отношении гиперхолестеринемии сочетать его с чесноком. Именно это и есть рецепт успеха. Проводя регулярную профилактику, любой желающий сможет оздоровить свои сосуды, сердце и печень. Печень значительно оздоравливается, если в рацион питания ежедневно включать сало.
jne

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitatud: 03 Dets, 2019 13:13
Postitas metssiga
Fucs kirjutas:Pekk pole normaalsetes kogustes kahjulik. Lisaks on "pekil" ja "pekil" vahe. Oleneb selle asukohast looma kehas.
Näiteks kõva nn. "Ukraina" ja "Ungari" pekk on väga kvaliteetne ja hinnatud toode.
Vähemalt Tallinnas Balti jaama turul on saada ka Valgevene pekk. Muidugi küüslauguga!

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitatud: 03 Dets, 2019 13:15
Postitas metssiga
nimetu kirjutas:
Ja siis veel süda!
Südamest saab suurepärase maitsega liha. Täitsa delikatess.
Minu eesti vanaema tegi kotlette, olid päris teistmoodi kui sea-hakklihast. Maitsvad muidugi.

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitatud: 03 Dets, 2019 13:18
Postitas metssiga
mart2 kirjutas:Rupskid on head, eriti kui oskaja valmistab. Olen söönud haggis-t (šoti rahvusroog) ... Tõesti, keele viib alla!
Nõus täiesti. Ingerisoomlasest vanaema tegi pärast seatappu täpselt samasugust rooga mis sotlastel haggis.

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitatud: 03 Dets, 2019 13:23
Postitas Sam Beaver
mart2 kirjutas:Rupskid on head, eriti kui oskaja valmistab.
Olen söönud haggis-t (šoti rahvusroog), ukrainlase tehtud kopsupirukat ja ühe siberi pere udarapirukat. Tõesti, keele viib alla!
Ja kes ei tahaks ahjus hautatud põdrakeelt?
Poolas tasub täiesti proovida 'flaki' nimelist maosuppi.

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitatud: 03 Dets, 2019 15:03
Postitas bodom
smr kirjutas:.....
ega keegi pole märganud enam Ulvi hobuseliha suitsuvorsti müügil?....
Paraku ei ole näinud, kunagi, eelmise sajandi lõpuaastatel, soetasin ühe erategija käest nii suitsusinki kui ka -vorsti. Mulle maitses küll.

Mis aga puutub suitsuvorsti, siis, kas keegi teab kedagi, kes valmistab veel ehtsat täissuitsuvorsti? Mitte seda mida müüakse poodides täissuitsuvorsti nime all, tegelikult suitsumaitselist, aga vorsti nöörid puhtapuru valged ning kest samuti puhas ning tahmavaba.
Aastaid 4-5-6 tagasi või tiba rohkem lasime oma seltskonnaga kuski Viljandi lähedal asuvas tööstuses teha ehtsat põdra täissuitsuvorsti, kuid see tööstus olevat aasta hiljem maha põlenud. Samas toodang oli neil ülihea.

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitatud: 03 Dets, 2019 15:34
Postitas Kapten Trumm
Rupskid on head, eriti kui oskaja valmistab. Olen söönud haggis-t (šoti rahvusroog) ... Tõesti, keele viib alla!
Peened meistrid teevad imeasju, kasvõi neerudest (mis kodusel meetodil valmistatuna kipuvad jälgi maitsega jääma).
Rupskid vorstitootmise (või laiemalt hakklihatoodete) mõistes on see p***, mis jääb tootmisel üle (rasvad, organid ja osad, millega pole miskit teha) ja mis jahvatakse peeneks mingi toote sisse. Nende äraviskamine maksab raha. See on hästi näha näiteks odavates grillvorstides - paned selle mikrolaineahju, natuke aja pärast on kaldrikul sularasv ja vost on selline kokkutõmbunud ja väike.

Näiteks piimatööstuses taolist fenomeni ei esine - kuna piimarasv on hinnaline tooraine, siis see püütakse kõik kinni ja tehakse rahaks. Looma kehas on aga igasugust rasva ja rasvalaadset jura nii palju, et sellest üritatakse vabaneda igat moodi - vorsti või hakkliha sisse jahvatades või kanalisatsiooni ajades - sest utiliseerimine (Väike-Maarja) maksab kõvasti. Sama käib üldiselt ka kala kohta. Seepärast on üsna kindel, et kui asulas on liha- või kalatööstus, on seal solgivee puhastamisel pidevad probleemid rasvaga, piimatööstuses aga mitte.

Probleem on just selles, et loomade siserasvad (ja seda sisaldavad organid) sisaldavad ühte-teist, mis pole inimesele vajalik (seepärast siserasvu ei sööda).
Peale söödavate rupskite (peamiselt, süda, maks ja keel) on ka hulgaliselt rupskeid, mis ei maitse eriti hästi või mida esteetilistel kaalutlustel ei sööda eriti - kopsud, kõrid, neerud, põrnad jne. Ega neid ka väga ära ei visata, kuhu nad siis lähevad? Vastus on, et vähehaaval segatakse toodete sisse - mida odavam ja rohkem töödeldum toode, seda rohkem segatakse. Kui hunt murrab kitse maha, siis olgu kui nälgas tahes - päris kõike ta sealt ei söö. Ma olen koju koerale turult igasugu taolist kraami toonud - teatud asju lihtsalt ei söö. Ilmselt haistmismeel hoiatab ja instinkt ei luba. Inimene aga, piisava koguse maitseainete ja maitsetugevdajatega keerab endale keresse igasugu saasta ja on veel rõõmuski, et odavalt sai.

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitatud: 03 Dets, 2019 15:59
Postitas AMvA
bodom kirjutas:
Mis aga puutub suitsuvorsti, siis, kas keegi teab kedagi, kes valmistab veel ehtsat täissuitsuvorsti? Mitte seda mida müüakse poodides täissuitsuvorsti nime all, tegelikult suitsumaitselist, aga vorsti nöörid puhtapuru valged ning kest samuti puhas ning tahmavaba.
Aastaid 4-5-6 tagasi või tiba rohkem lasime oma seltskonnaga kuski Viljandi lähedal asuvas tööstuses teha ehtsat põdra täissuitsuvorsti, kuid see tööstus olevat aasta hiljem maha põlenud. Samas toodang oli neil ülihea.
Äkki need vorstid pestakse puhtaks? Sain just hiljuti jahimehe käest ehtsat kodus tehtud põdraliha täissuitsuvorsti ja ei olnud ka tahma näha ega tunda.

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitatud: 03 Dets, 2019 15:59
Postitas Fucs
Svejk kirjutas:Tõe jaluleseadmise huvide nimel olen sunnitud sekkuma... 8)
Fucs kirjutas:Pekk pole normaalsetes kogustes kahjulik. Lisaks on "pekil" ja "pekil" vahe. Oleneb selle asukohast looma kehas.
Näiteks kõva nn. "Ukraina" ja "Ungari" pekk on väga kvaliteetne ja hinnatud toode.
Kuna AKFftp Fucs on kiire inimene, kellel ei ole aega ja enamgi veel, ning laskus väitlustesse, aga ei veendunud, siis olen sunnitud.
Nimelt poest ostes valin alati käega katsudes kõige pehmema tüki, olgu see siis küüslaugu-soolapekk või siis Ungari oma - vahet pole - see peab olema kergestilõigatav, suussulav, laagerdunud.
Härrad pole vist näinud sellist pehmet poolvedelat pekikallerdist, mis kahte lehte võdiseb ja paigal ei püsi ? :mrgreen:
Mina ei mõelnud "kõva peki" all mitte telliskivi ega saapatalla kõvadust, vaid koos ja vormis püsivat tahket pekki.

Ja ma panin SELLE https://www.youtube.com/watch?v=TCFXMLL2l-Y vidio Teile, kus on puust ette ja punaseks, kuidas mitmekordse soolamisega (ja niiskust täis imanud soola korduva eemaldamisega) eemaldatakse pekist liigne niiskus, et selle konsistents oleks kuiv mitte niiske ja pehmusest võdisev (alates 1:40).
Принцип приготовления сала по-венгерски отличается от засолки обычного сала, здесь сало нужно максимально обезводить, поэтому мы берем сейчас эту соль, которая напиталось влагой от сала мы ее счищаем, вот внизу все это мокрая соль, она нам больше не нужна, мы ее счищаем.

потому что некоторые готовят сало по-венгерски, обваливают в смеси перцев в красным перце, солят как обычное сало и думаю что это правильно, это неправильно!

Сало по-венгерски нужно обезводить, чтобы оно стало твердым!

Теперь новую сухую соль опять насыпаем на дно и кусок снова в ней вываливаем, вот такую подстилочку из соли нужно делать обязательно!
в неё будет скапливаться влага опять.

теперь берем сверху еще раз немножко присыпаем, накрываем крышкой и опять отправляем это сало в холодильник дня на 3,

эту процедуру нужно будет повторить 3-4 раза!

Сало посолилось, я менял соль 4 раза через каждые 3 дня, оно уже влагу не выделяет вот соль сухая, это хорошо, значит насколько возможно сало свою влагу отдало, это то что нам нужно!

* Sellise "kõva peki" "vedel" vastand on nt. keedupekk.

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitatud: 03 Dets, 2019 16:03
Postitas Kapten Trumm
Äkki need vorstid pestakse puhtaks? Sain just hiljuti jahimehe käest ehtsat kodus tehtud põdraliha täissuitsuvorsti ja ei olnud ka tahma näha ega tunda.
NB! Tahmas sisaldub rohkesti bensopüreene (eriti 2,3-bensopüreen), mis on kantserogeenne ehk vähki tekitav (noh, ma pääsesin keskas isegi maakonna keemia olümpiaadile). :oops:
Seepärast nühitaksegi puhtaks, et selle aine sisaldust kontrollitakse (on normid) ja tahmases vorstis leitakse seda ka rohkem.
Antud aine on suitsuga kaasnev, olgu see siis diisli, tubaka- või suitsuahju suits.
Ja selle ainega on enamasti pahandusi just kodutöönduslike suitsuasjadega, kuigi see tundub nii hea ja tervislik.

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitatud: 03 Dets, 2019 16:20
Postitas Leo
Siin peaks ülemises servas hoiatus olema, et lugeda tohib ainult peale sööki :lol:

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitatud: 03 Dets, 2019 16:46
Postitas Fucs
AMvA kirjutas:
bodom kirjutas:
Mis aga puutub suitsuvorsti, siis, kas keegi teab kedagi, kes valmistab veel ehtsat täissuitsuvorsti? Mitte seda mida müüakse poodides täissuitsuvorsti nime all, tegelikult suitsumaitselist, aga vorsti nöörid puhtapuru valged ning kest samuti puhas ning tahmavaba.
Aastaid 4-5-6 tagasi või tiba rohkem lasime oma seltskonnaga kuski Viljandi lähedal asuvas tööstuses teha ehtsat põdra täissuitsuvorsti, kuid see tööstus olevat aasta hiljem maha põlenud. Samas toodang oli neil ülihea.
Äkki need vorstid pestakse puhtaks? Sain just hiljuti jahimehe käest ehtsat kodus tehtud põdraliha täissuitsuvorsti ja ei olnud ka tahma näha ega tunda.
See oleneb suitsuahjust ja suitsutamise tehnoloogiast.
Kodus pandi vanasti ka korstnasse singid ja vorstid suitsema ja siis need on pealt "tahmased".
Kui küttekolle on nt ahju all ja lisaks "laastusuitsule" lastakse ahjust otse läbi ka küttekolde suits (või ka juhul kui ei lasta), siis jäävad "tahmased".
Selliselt suitsutamisel on aga risk, et toode võib sisaldada pärast liiga palju kahjulikke aineid.

Siin videos https://www.youtube.com/watch?v=roM58Tde-6g kasutatav suitsuahi võib samuti pealt "tahmaseks" teha, aga kuna see suitsutoru tundub olevat päris pikk, siis ilmselt niiväga tooteid ära ei "tahma".
Suuremad kaasaegsed lihatööstused kasutavad juba ammu selliseid suitsuahje, kus põlemine või "suitsulaastu" kuumutamine ja suitsu tootmine toimub kusagil mujal (mitte otse ahjus), ning valmis puhas suits juhtakse ventikate abil (olenevalt ahjutüübist ka läbi spets filtrite) suitsuahju. Suitsuahjul on sõltumatu võimekus elektriliselt ise vajalikke ahjutemperatuure üles kütta/hoida (saab teha nii külmsuitsu kui kuumsuitsu tooteid). Sellises ahjus mingit "tahmakihti" ei tohi tekkida.
Suitsutatud toidu PAHide sisaldust saab märgatavalt alandada, asendades traditsioonilistes suitsutuskambrites kasutatava otsese suitsutamise kaudse suitsu genereerimisega. Küpsetamine keskmisel või madalal kuumusel, suitsufiltrite kasutamine, lahjema liha või kala valimine töötlemiseks ja võimalikult vähese rasvakoguse kasutamine võivad olulisel määral alandada lõpptootes PAHide sisaldust.
https://www.pikk.ee/suitsutatud-liha-ja ... ad-nouded/


Kodune suitsuvorst sealihast -2019
https://www.youtube.com/watch?v=yuKuxeZrjHc

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitatud: 03 Dets, 2019 16:53
Postitas mart2
Kapten Trumm kirjutas: ... on ka hulgaliselt rupskeid, mis ei maitse eriti hästi või mida esteetilistel kaalutlustel ei sööda eriti - kopsud, kõrid, neerud, põrnad jne...
Ei taha norida, ausõna!
Kuid miks arvab Kapteni-härra, et kopsud ei maitse või ei sööda esteetilistel kaalutlustel?
Kas isiklik kogemus kehva koka valmistatud toidust või mingi konkreetne usulahk?
Nagu kirjutasin, siis olen söönud nii kopsu- kui udarapirukat ( :shock: ) ja olid mõlemad head! Täitsa valge ristiinimese tehtud.

PS. Karu põrn on väga hinnatud rahvameditsiinis ja selle tõttu "kulla hinnas".