www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 30 Sept, 2020 7:01

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 2797 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 166, 167, 168, 169, 170, 171, 172 ... 187  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad
PostitusPostitatud: 10 Veebr, 2020 11:45 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 29668
oliver kirjutas:
Huvitav mis nende soomlastega siis juhtunud on, sada aastat tagasi sõid rauda ja sittusid kette, Talvesõjas keerasid tanke kummuli ja nüüd järsku lööb laktoosiga piim pasa püksi? Kuidas see nii järsku on juhtunud, alles oli aeg kui joodi seda mis lehma seest tuli?


Moodsa ilmaga kaasnev liigpuhta ja liiga töödeldud toidu tarvitamine 3 viimast põlvkonda?

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad
PostitusPostitatud: 10 Veebr, 2020 12:40 
Eemal
Liige

Liitunud: 31 Mai, 2007 14:17
Postitusi: 3158
Probleemiks võib olla ka liigne rõõsapiimatoodete propageerimine. Üheski populatsioonis ei ole laktoosi seedimine täiskasvanuna täielik. Enamus eestlasi seedivad, aga varem ikkagi tarvitasid täiskasvanud rõõska piima väga vähe ja ka siis toitude koostisosana, enamus piimast tarvitati ära igat moodi hapendatult. Saadi samuti oma valgud ja kaltsium kätte ja vähemus ei kaevanud ka kõhuhädade üle. Soomlastel oli tõenäoliselt samamoodi. Siis hakati rääkima rõõsa piima kasulikkusest ja seda müüma, vähemus hakkas kaebama seedehäireid. Et tarbijatele vastu tulla ja et keegi end diskrimineerituna ei tunneks, hakatigi laktoosivabu tooteid tootma. Justkui oleks rõõsa piima tarvitamine täiskasvanuna mingi inimõigus.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad
PostitusPostitatud: 10 Veebr, 2020 12:49 
Eemal
Liige

Liitunud: 07 Mär, 2019 14:27
Postitusi: 333
Kapten Trumm kirjutas:
oliver kirjutas:
Huvitav mis nende soomlastega siis juhtunud on, sada aastat tagasi sõid rauda ja sittusid kette, Talvesõjas keerasid tanke kummuli ja nüüd järsku lööb laktoosiga piim pasa püksi? Kuidas see nii järsku on juhtunud, alles oli aeg kui joodi seda mis lehma seest tuli?


Moodsa ilmaga kaasnev liigpuhta ja liiga töödeldud toidu tarvitamine 3 viimast põlvkonda?


Ehk jätaks need rumalad targutused siin kordamata, Trumm. Pealegi mingis lambi kontekstis - käib see liigpuhta elukeskkonna jutt tavaliselt hoopis allergia kohta, aga mitte laktoositalumatuse.

Loe laktoositalumatuse kohta. Suht lihtsalt sõnastatud: https://tsoliaakia.ee/haigele/laktoositalumatus/

Eriti tahaks rõhutada üht lõiku sealt "Umbes kolmel neljandikul Maa elanikkonnast, eriti kollase ja musta rassi esindajatel, on laktaasi aktiivsus väga väike, mistõttu ei talu nad piima." Kust kohast neil see mitmenda põlkonna ülipuhtus? Aafrikas, Aasias?


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad
PostitusPostitatud: 10 Veebr, 2020 13:15 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 29668
Eestlased ja soomlased pole viimane 10 000 aastat elanud ei Aafrikas ega Aasias, vaid siinkandis ja see 3/4 pole siin laiendatav. Toorpiima ja selle toodete tarbimine ajalugu on siin sajandite pikkune. Eestlased ja soomlased elasid veel 60 aastat tagasi valdavalt maal, jõid igapäevaselt pastöriseerimata rõõska piima (kooreseparaatorid olid ainult meiereides, taludes kooriti piima kulbiga, selle rasvaprotsent ja reostuvus bakterite-viirustega päris kõrge) või sõid sellest tehtud, kuumtöötlemata tooteid. Laiem piima pastöriseerimine tekkis meile alles WWII järel. Meil oli kodus veel 90ndate alguses kolmeliitrine plekist piimamannerg, millega maalt ülepäeviti toodi piima. Kohvikoor riisuti ise sealt pealt.

Laktoositalumatus aga on suureks probleemiks meil muutunud viimase 20 aastaga. Soomes ilmselt varem. Seega, milles kühvel. Ok, nõuka ajal muidugi varjati ja vassiti (ka asutusesisestes dokumentides), aga EV ajal? Tsaariajal?

Ahjaa, selle ametliku seisukoha kohta. Veel 10 aastat tagasi valitses Eesti meditsiinis raudne seisukoht, et 1. liigi diabeet on geneetiline või kaasa sündinud.
Ja 20 aastat tagasi soovitasid arstid kaaluprobleemide tõttu loobuda rasvast ja panustada süsivesikutele ja taimerasvale. Ma viitan sellele, et need ametlikud seisukohavõtud läbi aja muutuvad ja peavoolu meditsiin armastab vägagi kasutada ebaselgete põhjuste kohta juttu geneetikast ja pärilikkusest.
Mina nt arvan (ainult arvan ja ei rohkem), et selle põhjuseks on soolestiku mikrobioloogia rikkumine aastakümnete jooksul igasugu jama sisse söötmisega, mida kahjuks tihti sama peavoolu meditsiin praktiseerib ja taoline jama juba levib järglastele.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad
PostitusPostitatud: 10 Veebr, 2020 13:21 
Eemal
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 10 Aug, 2010 19:55
Postitusi: 20659
Asukoht: Viljandimaa
Kapten Trumm kirjutas:
Eestlased ja soomlased pole viimane 10 000 aastat elanud ei Aafrikas ega Aasias, vaid siinkandis
Teeme nüüd nii, et kui asjast üldse midagi ei tea, siis ei kirjuta ka. Või kirjutab kuhugi mujale.

https://novaator.err.ee/908203/vana-dna ... aloo-kohta

_________________
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad
PostitusPostitatud: 10 Veebr, 2020 13:48 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 29668
Aafriklaste ja asiaatide suure % laktoositalumatuse põhjuseid eestlastele laiendada on veel suurem möödapanek, Kriku.
Ometi sa seal sama raevukalt ei reageeri.

Siinkandis on piima igapäevase tarvitamise traditsioon sajandite pikkune, piisav, et tekiks füsioloogiline kohastumine.
Ometi laktoositalumatus kui kaalukas terviseprobleem, on meil eetris ehk viimane 20 aastat.
Ok, nõuka ajal varjati ja peideti ja salastati - aga EV ajal? Tsaariajal? Pole just kuigi palju viiteid sellele, et lapsed ei saanud piima juua.
Mingi konks seal pidi olema - kõige lihtsam seletus on lihtsalt see, et halb geen võib olla paljudel, kuid aastasadade jooksul tekkinud toitumiskogemus võimaldas süüa piima, ilma, et sümptomid avalduksid. Hapendamisest eespool räägiti.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Viimati muutis Kapten Trumm, 10 Veebr, 2020 14:38, muudetud 1 kord kokku.

Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad
PostitusPostitatud: 10 Veebr, 2020 14:34 
Eemal
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 10 Aug, 2010 19:55
Postitusi: 20659
Asukoht: Viljandimaa
Kapten Trumm kirjutas:
Aafriklaste ja asiaatide suure % laktoositalumatuse põhjuseid eestlastele laiendada on veel suurem möödapanek, Kriku.
Laktoosi seedimise võime on neoliitiline geneetiline kohastumus, mida on eri aegadel ning eri maailma paigus spontaanselt mitu korda tekkinud. Selle kohta on mäetäis kirjandust ning sellest on siin teemas varemgi juttu olnud.

https://en.wikipedia.org/wiki/Lactase_p ... ry_history

_________________
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad
PostitusPostitatud: 10 Veebr, 2020 14:42 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 12 Dets, 2006 22:43
Postitusi: 10463
Asukoht: Metsas / Ämbris
Tsiteeri:
Laktoositalumatus esineb kahes vormis

Primaarne laktoositalumatus on geneetiliselt päritav, sõltub vanusest ja avaldub tavaliselt 5. ja 20. eluaasta vahel. Tavaliselt säilib 50–70% laktaasi aktiivsusest. Haigus ei ole ravitav.

Sekundaarne laktoositalumatus on tingitud peensoole ajutistest kahjustustest, mis võib omakorda olla tekkinud alatoitumise, tsöliaakia, peensoolepõletiku, gastroenteriidi või teiste haiguste tagajärjel. Sekundaarset laktaasidefitsiiti esineb ka beebidel ja väikelastel soolehaiguste järel. Haigusnähud kaovad tavaliselt 2–4 nädala jooksul.
https://toitumine.ee/toitumine-ja-haigu ... italumatus

Tsiteeri:
Kõige levinum laktoositalumatuse variant on primaarne laktoositalumatus, mis on geneetiliselt päritav. Selle puhul langeb laktaasi tase organismis järk-järgult ja sümptomite väljaarenemine võib võtta mitu aastat. Kuigi laktoositalumatust esineb Eestis palju (20–30 protsendil), ei ole inimesed talumatusest tihti ise teadlikud, sest levinumaid sümptomeid on keeruline ise muudest tervisehädadest eristada.
https://sobranna.postimees.ee/6521647/t ... mine-korda

Ma olen olnud elu aeg kõva piima (aga ka peti ja keefiri) jooja.
20-30-ndates eluaastates 1-2 liitrit piima päevas polnud mingi küsimus. :shock:
Ämm pidas 90-ndate aastate lõpuni ise lehmi ja siis sai tarbitud suurtes kogustes ka n.ö. "maapiima".
Ei mingeid probleeme.

50-ndate eluaastate algusele lähenedes aga märkasin, et järjepidevalt ca 1 liiter piima päevas on hakanud tekitama puhitusi ja gaase.
Ja probleem oli süvenev.
S.t. et koguseid vähendamata hakkasid vaevused, mida aeg edasi, seda väiksema piima koguse tarbimisel.
Lõpuks oli ka klaas piima liiast.
Siis sai tehtud 2 kuuline paus n.ö. "toorpiima" tarbimises.
Asendasin joogipiima peti ka keefiriga.
Pärast kahte "piimavaba" kuud proovisin uuesti piima juua ja ei mingeid probleeme.
Nüüd hoian piimatarbimist max kuni sinna poole liitrini päevas, enamasti vähem (no ütleme kaks 200ml klaasi piima päevas max) ja probleeme ei ole.

Ilmselt, mida vanemaks ma saan, seda vähem ma edaspidi saan piima tarbida. Selline kahtlane tunne on.

**

vanahalb kirjutas:
Seda, et laktoos neegril ja hiinlasel põhja alt lööb on mitmel pool mainitud. Aga kas mustlane saab laktoosiga piima juua? Või juut? Või grupp seltsimehi, keda tuntakse ühisnimetuse all "tsurkad". Viimased kuuldavasti ikka kitsi ja lambaid peavad kuid toorpiima pigem ei tarbi.


Tsiteeri:
Kitsepiimas sisalduvat piimasuhkrut laktoosi suudab inimorganism omastada täielikult, erinevalt lehmapiima laktoosist (soolestikku ei jõuagi laktoosi jääke, mistõttu ei teki ka vaevusi).
http://otseomadelt.ee/uudis/80/miks-eel ... mapiimale/

Tsiteeri:
Samas on kitsepiimas piimasuhkrut ehk laktoosi pea sama palju kui lehmapiimas, mis tähendab, et laktoositalumatuse korral kitsepiim ei sobi.
https://kodus.ee/artikkel/kitsepiima-vo ... a-voidelda

Ehk, et kui laktoositalumatus on n.ö. "piiri peal" (mingit kogust organism talub, kuid suuri koguseid mitte), siis kitsepiim hakkab vaevusi tekitama suuremates kogustes tarbides, kui lehmapiima tarbides. Samal ajal, kui on täielik ja äge laktoositalumatus, siis kitsepiimast abi ei ole (nagu ka petist ja keefirist).

****

Üldiselt siis talub eestlane geneetiliselt laktoosi suht hästi ja sekundaarne laktoositalumatus on üldjuhul ravitav (ravitakse peensoolt ja selle talituse häireid, mitte laktoositalumatust).
Põhipromleemiks laktoositalumatuse "hüppelise tõusu" (või siis räägitakse sellest lihtsalt rohkem kui ennemuiste) puhul tundub olevat laktoosi liigne tarbimine, millega organism mingist hetkest enam vaevusteta toime ei tule (organismi laktaasi tootmise hulk on piiratud). Ilmselt sisaldasid "ennemuistsel ajal" laktoosi vähesemad toiduained kui täna ja see on üks laktoosi ületarbimise põhjuseid (ehk, et väga paljud "muud toiduained" on hakanud sisaldama laktoosi, või hakanud laktoosi sisaldama rohkem)

Leidsin sellise nimekirja
Tsiteeri:
Laktoosi sisaldavad tooted

piim;
piima vadak;
kodujuust;
või;
juust;
kefiir;
kondenspiim;
jäätis;
piimakokteilid;
koor;
hapukoor;
hapupiim;
brynza; (soolane pehme juust)
laste toitainete segud;
koumiss; (kumõss, kergelt alkohoolne piimajook)
pühvlipiim;
looduslik jogurt;
kitsepiim;
petipiim;
varenetid; (kääritatud piimajook)
töödeldud juust.
kõik pagaritooted; (s.h. sai, osad leivad ja sepikud jms)
igat liiki vorstid;

eeltöödeldud moos;
konservid;
magustoidud ja maiustused;
kiirtoit;
kiirtooted;
vürtsid;
jogurtid ja muud piimapulbri tooted;
kakao;
kartulipuder;
piimašokolaad;
pirukad ja koogid;
ketšup ja majonees;
valmis kastmed;
kõik kondiitritooted;
magusained ja maitsetugevdajad;
pudingid;
toidu lisaained;
pähklipasta;
leivapuru;
margariin.
https://est.healthycatchups.com/soderzh ... uktah.html

Joonisin alla tooted, mis "ennemuiste" kas ei sisaldanud üldse või sisaldasid laktoosi vähesel määral.. või mida ei kasutatud üldse, nt. "maitsetugevdajad".
Nimekiri on ilmselgelt täiesti puudulik ja sinna tuleks panna veel terve rida tooteid. Igaüks võib ise poes vaadata toodete etikettidelt, et kui palju üldse selliseid tooteid tänapäeval on, kus laktoosi sees ei ole. Ega neid väga palju ei ole.

Et kui organismi laktoositaluvuse piir saavutatakse juba enne piimaklaasi tühjendamist, siis ega piima enam lisaks juua ei saagi.

_________________
Kohustuslik riigikaitseõpetus väldib hilisemaid ERROR-eid riigikaitses !


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad
PostitusPostitatud: 10 Veebr, 2020 14:45 
Eemal
Liige

Liitunud: 15 Jaan, 2013 10:51
Postitusi: 630
Minu personaaldoktor väidab oma kogemustele tuginedes, et vähestel on need igasugused talumatused olemas, kuid suuremal osal on see nende ...talumatute kõrvade vahel kinni.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad
PostitusPostitatud: 10 Veebr, 2020 14:45 
Eemal
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 10 Aug, 2010 19:55
Postitusi: 20659
Asukoht: Viljandimaa
Tsiteeri:
Primaarne laktoositalumatus on geneetiliselt päritav, sõltub vanusest ja avaldub tavaliselt 5. ja 20. eluaasta vahel.
Ja siin on vastus ka küsimusele "lastest, kes ei saanud piima juua".

Illike kirjutas:
Minu personaaldoktor väidab oma kogemustele tuginedes, et vähestel on need igasugused talumatused olemas
Laktoositalumatust on Eesti täiskasvanutest 20-30%, kogu maailma omadest enamikul.

_________________
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad
PostitusPostitatud: 10 Veebr, 2020 14:51 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 29668
Eelsoodumus ja kliiniliste sümptomite avaldumine on kaks eri asja. Inimesel võib olla terve müriaad igasugu hädasid, mille olemasolust ei teatagi, sest kliinilised sümptomid ei avaldu lihtsalt. Leitakse juhuslikult mingi uuringuga.

Täna piimatööstus näiteks ei valmista hapendatud tooteid sugugi mitte nii nagu neid aastal 1902 taluköögis tehti. Lihtsalt pole selleks aega, aeg on raha. Tänane pakipiim ei sisalda murdosagi sellest mikrobioloogiast, mis see sisaldas 50 a tagasi.

Traditsiooniline toitumine siin (või Soomes) on välja kujunenud sajandite jooksul. St kogemuspõhine. Oli juba teada, mida ja mismoodi, et keha püsiks korras. Keha loomulikult mingis ulatuses kohanes ka. Ja sümptomid avaldusidki harva, sest toituti sedasi, et need ei avaldu. Probleemid aga hakkasid peale siis, kui samad inimesed kolisid WWII järel majanduse ümberkorraldumise käigus linnadesse ja hakkas tarbima neid kombinaadist tulevaid tooteid. Esiteks, mikrofloora muutus (ja vähenes) tunduvalt. Teiseks tarvitati tooteid, mis olid vägisi toodetud, mitte loomulikul viisil. Sellega keerati oma soolestik põhjalikult pekki ja hakkasid tekkima kummalised probleemid. Piim võtab põhja alt. Kui seda problemaatikat tekkis kriitiline mass (Eestis algasid vastavad uuringud 70ndate alguses) jõuti lõpuks välja mingi salapärase geenini. Mis on savanni neegritega analoogne. Edasi jõuti välja sinna, kuhu taoliste teemadega tihti jõutakse, probleem on kaasa sündinud, geneetiline, vältimatu. Tegelikult avaldusid ebasoodsates oludes kliinilised sümptomid.

Pahatihti selgub, et meie kogemuspõhised esivanemad olid mõnes asjas edukamad kui raha taga ajavad töösturid. Näiteks siis luud ei hõrenenud. Eesti Kaitseväe dokumentides ei mainita siis kusagil seda probleemi. Täna on see olemas. Süüdistatakse kihisevaid jooke. Noh, kui uurima hakata, siis tänane 2,5% poepiim pole suurem asi kaltsiumi allikas. Toona lörbati rasvast pastöriseerimata piima ja luud ei hõrenenud.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad
PostitusPostitatud: 10 Veebr, 2020 14:56 
Eemal
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 10 Aug, 2010 19:55
Postitusi: 20659
Asukoht: Viljandimaa
Kapten Trumm kirjutas:
Täna piimatööstus näiteks ei valmista hapendatud tooteid sugugi mitte nii nagu neid aastal 1902 taluköögis tehti. Lihtsalt pole selleks aega, aeg on raha. Tänane pakipiim ei sisalda murdosagi sellest mikrobioloogiast, mis see sisaldas 50 a tagasi.
Valdav osa laktoosi on seal siiski lagundatud.

Kapten Trumm kirjutas:
Teiseks tarvitati tooteid, mis olid vägisi toodetud, mitte loomulikul viisil. Sellega keerati oma soolestik põhjalikult pekki ja hakkasid tekkima kummalised probleemid. Piim võtab põhja alt. Kui seda problemaatikat tekkis kriitiline mass (Eestis algasid vastavad uuringud 70ndate alguses) jõuti lõpuks välja mingi salapärase geenini. Mis on savanni neegritega analoogne. Edasi jõuti välja sinna, kuhu taoliste teemadega tihti jõutakse, probleem on kaasa sündinud, geneetiline, vältimatu.
Ebateaduslik sõnavaht.

_________________
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad
PostitusPostitatud: 10 Veebr, 2020 15:02 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 29668
Tsiteeri:
Üldiselt siis talub eestlane geneetiliselt laktoosi suht hästi ja sekundaarne laktoositalumatus on üldjuhul ravitav (ravitakse peensoolt ja selle talituse häireid, mitte laktoositalumatust).
Põhipromleemiks laktoositalumatuse "hüppelise tõusu" (või siis räägitakse sellest lihtsalt rohkem kui ennemuiste) puhul tundub olevat laktoosi liigne tarbimine, millega organism mingist hetkest enam vaevusteta toime ei tule (organismi laktaasi tootmise hulk on piiratud). Ilmselt sisaldasid "ennemuistsel ajal" laktoosi vähesemad toiduained kui täna ja see on üks laktoosi ületarbimise põhjuseid (ehk, et väga paljud "muud toiduained" on hakanud sisaldama laktoosi, või hakanud laktoosi sisaldama rohkem)


Selline mõte tekkis - lihtsalt huvitav mõelda.
Et kas asi on vahest selles, et ennemuistsel ajal tehtud hapendatud tooted tehti loomulikul viisil, sinna midagi lisamata ja tulemuseks oli pett või hapupiim, kus laktoosi praktiliselt polnud? Selline tooda aga "käis" sul nädal aega ega polnud kuigi kaubandusliku välimusega (kes on näinud kodust hapupiima, teab).
Kuna toona külmkappe ei tuntud (levisid peamiselt WWII järel), siis oligi ainus võimalus piima säilitada seda hapendada. Rõõsk piim riknes kiiresti.

Täna tehakse sama asja intensiivmeetodil, kooritud piima sisse segatakse mingi kogus sisseostetud juuretist (kus sisaldub suures koguses vajalikke baktereid+nende toiduks vajalikku, segatakse see kokku, lastakse teatud aeg seista ja ongi valmis). Tulemuseks on siis toode, kus bakterid ei õgi seda laktoosi ära, vaid enamik piimas olevast (ca 5%) jääb ka hapendatud tootesse (3-4%) alles. Ja nüüd, tarbides neid tooted vanaviisi ongi tulemuseks laktoosiga liialdamine, mis toob kaasa kliinilised sümptomid ja kogu kaasneva lärmi selle ümber.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad
PostitusPostitatud: 10 Veebr, 2020 15:08 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 29668
Tsiteeri:
Valdav osa laktoosi on seal siiski lagundatud.


Ei ole. Poe pakipiimal, keefiril või täispiima laktoosisisaldus on umbes samasuur kui laudast tuleval lehmapiimal (4-5%).
Pastöriseerimine aga toimub liiga madalal temperatuuril, et laktoos glükoosiks muutuks, selleks on vaja keemistemperatuuri lähedast temperatuuri.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad
PostitusPostitatud: 10 Veebr, 2020 15:12 
Eemal
Liige

Liitunud: 15 Jaan, 2013 10:51
Postitusi: 630
Kriku kirjutas:
Tsiteeri:
Primaarne laktoositalumatus on geneetiliselt päritav, sõltub vanusest ja avaldub tavaliselt 5. ja 20. eluaasta vahel.
Ja siin on vastus ka küsimusele "lastest, kes ei saanud piima juua".

Illike kirjutas:
Minu personaaldoktor väidab oma kogemustele tuginedes, et vähestel on need igasugused talumatused olemas
Laktoositalumatust on Eesti täiskasvanutest 20-30%, kogu maailma omadest enamikul.

Ta tegeleb peamiselt nende väiksemate kodanikehakatistega.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 2797 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 166, 167, 168, 169, 170, 171, 172 ... 187  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Majestic-12 [Bot] ja 26 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt