www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 30 Sept, 2020 6:44

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 2797 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 168, 169, 170, 171, 172, 173, 174 ... 187  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad
PostitusPostitatud: 12 Veebr, 2020 18:31 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 12 Dets, 2006 22:43
Postitusi: 10463
Asukoht: Metsas / Ämbris
Eks koolil ja koolil, toitlustajal ja toitlustajal, ning KOV-il ja KOV-il on vahe.
Aga muidu üldiselt reguleerib õppeasutustes toitlustamist sotsiaalministri 15.01.2008 määrus nr 8
https://www.riigiteataja.ee/akt/13360799?leiaKehtiv

Panin netti otsingusse koolitoit/menüü ja esimesena viskas ette
Tsiteeri:
Rocca al Mare Koolis lähtume põhimõttest, et lapse tervise seisukohast peavad kõik õpilased kord päevas sööma sooja toitu. RaM Koolis pakub koolisööki Baltic Restaurants Estonia AS. Alates 2019/2020 õppeaastast on tervisliku koolilõuna maksumus 2,50 euri (1 euri ulatuses tasub lõuna eest riik).


Manus:
RalM koolitoit1.png
RalM koolitoit1.png [ 637.35 KB | Vaadatud 2296 korda ]


Pole praegu aega, vbl hiljem vaatab veel mõndasid menüüsid ja võrdleb...

*

2007 viidi Virumaal ja Tartumaal läbi üks suht põhjalik uuring (no sealt leiab pms kõike).
Toon välja sealt kontrollpäeva menüüd erinevates kontrollitud koolides ja kokkuvõtva analüüsi menüüdest.

"Kooliõpilaste toitumine Virumaa ja Tartumaa koolides 2007. aastal"

Manus:
2007 vaatluspäev.png
2007 vaatluspäev.png [ 70.33 KB | Vaadatud 2296 korda ]


Tsiteeri:
Menüüde analüüsi tulemused

1) Võrreldes 2002. a soovitusega jäi energiasisaldus menüüs alla soovitatava 69%-il menüüdest. Võrreldes 2008. a soovitusega jäi uuritud menüüdest 25%-il energiatarbimine alla poole PK II soovituse alampiiri ning 47%-il alla PK III soovituse alampiiri.

2) Minimaalse ja maksimaalse energiasisalduse vahe vaadeldud viie päeva jooksul oli 127– 536 kcal.

3) Põhitoitainete osatähtsuse (valgud 10–15% E, rasvad 27,5–32,5% E ning süsivesikud 55–60% E) koha pealt oli täiesti tasakaalustatud menüüsid seitse. Peamiselt oli menüüdes liiga suur rasvade ning liiga väike süsivesikute osatähtsus.

4) Kiudainete keskmine hulk jäi pisut alla PK II soovituse vaid ühes koolis, alla PK III soovituse jäi kiudainete saamine viies koolis.

5) Kahe kooli menüüs oli kolesteroolisisaldus soovitatavast veidi suurem.

6) Küllastunud rasvhapete osatähtsus toiduenergiast ületas maksimaalse lubatu (10% E) 75% menüüdes.

7) Sisaldus menüüs jäi alla soovituse (vastavalt 2002 / 2008PK II / 2008 PKIII)
a. vitamiin A – 21 / 4 / 9 kooli menüüs
b. vitamiin D – 36 / 36 / 36 kooli menüüs
c. vitamiin E – 11 / 3 / 8 kooli menüüs
d. vitamiin B1 – 26 / 26 / 26 kooli menüüs
e. vitamiin B2 – 29 / 25 / 29 kooli menüüs
f. niatsiin – 1 / 0 / 1 kooli menüüs
g. vitamiin B6 – 6 / 6 / 10 kooli menüüs
h. vitamiin B12 – 0 / 2 / 2 kooli menüüs
i. foolhape – 34 / 16 / 34 kooli menüüs
j. vitamiin C – 15 / 14 / 26 kooli menüüs

8 ) Vitamiini D sisaldus vastas soovitatavale vaid ühe kooli ühe päeva menüüs.

9) Foolhappesisaldus kõikide koolide kõikide päevade menüüdes kokkuvõtvalt vastas PK III soovitusele 39 päeval ning 2002. a soovitusele 15 päeval.

10) Üle PK III soovitatava 24 mg oli vitamiini C sisaldus kõikide koolide kõikidest päevadest 50 päeva menüüs. Üle poolte päevadest (57,8%) oli vitamiini C sisaldus alla 16 mg.

11) Toiduainetest saadava naatriumi sisaldus ei olnud alla maksimaalselt lubatu 2002. a soovituse põhjal mitte ühegi kooli menüüs. Võrreldes 2008. a PK II soovitusega, ületas toiduainetest saadud naatrium soovitusliku maksimaalse naatriumikoguse 75% menüüdes ning võrreldes 2008. a PK III soovitusega 64% menüüdes.

12) Üle PK III maksimaalse soovituse 640 mg oli naatriumisisaldus ainuüksi toiduainetest 44%-il kõikide koolide kõikidest päevadest.

13) Sisaldus menüüs jäi alla soovituse (vastavalt 2002 / 2008PK II / 2008 PKIII)
a. kaalium – 13 / 10 / 13 kooli menüüs
b. kaltsium – 36 / 32 / 32 kooli menüüs
c. magneesium – 19 / 8 / 19 kooli menüüs
d. raud – 16 / 2 / 6 kooli menüüs
e. tsink – 9 / 2 / 9 kooli menüüs
f. vask – 33 / 0 / 0 kooli menüüs
g. jood – 19 / 18 / 18 kooli menus

14) Fosfori- ja seleenisisaldus vastas kõigis menüüdes kõikidele soovitustele.

15) 2002. a soovitusele vastas kaltsiumisisaldus 17 päeval kõikide koolide kõikidest päevadest.

16) Alla PK III soovituse oli rauasisaldus 55 päeval kõikide koolide kõikidest päevadest.

17) Kui võrrelda laborilt saadud toitude analüüside andmeid koolide endi esitatud andmete ning inter- netipõhise toitumisprogrammiga (http://www.terviseinfo.ee), ei saa väita, et üks neist meetoditest oleks toiduenergia ja põhitoitainete määramiseks parem kui teine.

18) Erinevused koolide esitatu, analüüsi teel saadu ja programmiga arvutatu vahel võivad tulla peamiselt kolmest asjast:
● andmebaaside toorainete rasvasused (nt veise- ja sealiha) ei vasta tegelikult kasutusel olevate toorainete rasvasusele;
● ebakorrektsetest tehnoloogilistest kaartidest;
● tegeliku roa valmistamise erinevus tehnoloogilisele kaardile kirjapandust.

19) Käesoleva uuringu andmete põhjal on oma lõputöö koostanud kolm Tartu Tervishoiu Kõrgkooli üli- õpilast 7,8,9 ning üks Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakooli üliõpilane 10.
https://intra.tai.ee/images/prints/docu ... 07_est.pdf

_________________
Kohustuslik riigikaitseõpetus väldib hilisemaid ERROR-eid riigikaitses !


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad
PostitusPostitatud: 12 Veebr, 2020 18:46 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 29668
Arvestades igasugu süsivesikuliialdusi, mis on kodus, väljaspool kooli osaks saavad jne, siis minu arvates peaks koolilõuna olema suht süsivesikute vaene - koosnedes näiteks juur/köögiviljast ja lihast-kalast. Ja mitte "pihvina", vaid naturaalsel kujul.

Ükskord tegin kodus eksperimenti - koolisööklast pärinev paneeritud kalafilee, et millest koosneb. Eemaldades sealt paneeringu, selgus, et paneering (jahu/riivsaia möga) oli see kalafilee kogu tootest ca 40%. Ja loomulikult on see praetud rapsiõlis.

See, mida sa Fucs ülalpool näitad, pole tavaline koolitoitlustus. Koolitoit on üksainus valik, supp või praad (mitte korraga) ja mingi magustoidu moodi asi. Magustoit võib olla üks mandariin, pirn või klaas taolist kompotti nagu meie kooliajal oli. Seda saab selle 1,34 eest ja seda saavad kõik süüa maksmata. Paremates koolides on muidugi valik suurem, aga seda tuleb ka õpilasel omast taskust juba maksta. Taoline valik nagu seal Daily menüüs, ei tule 1,34 päev mingi valemiga. Daily toitlustus on nt TTÜ sööklas ja seal tuleb praad koos keefiriga 5-6 eurot (käisin viimati nii aasta tagasi) ja kolmekäiguline lõuna kisub 10 euro kanti.

Tsiteeri:
3) Põhitoitainete osatähtsuse (valgud 10–15% E, rasvad 27,5–32,5% E ning süsivesikud 55–60% E) koha pealt oli täiesti tasakaalustatud menüüsid seitse. Peamiselt oli menüüdes liiga suur rasvade ning liiga väike süsivesikute osatähtsus.


Ilmselt on siin jutt vananenud arusaamadest, kus toidulaud pidi sisaldama vähemalt pool süsivesikuid. Arvestades järjest suuremat probleemi laste vohamisega oleks ehk aeg arusaamu korrigeerida? Kui ma enda menüü sisestan koolilastele mõeldud kalkulaatorisse ampser.ee, siis hakkavad punased tuled põlema, su kaloritest tuleb ainult 15% süsivesikutest :oops:

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad
PostitusPostitatud: 13 Veebr, 2020 11:14 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 12 Dets, 2006 22:43
Postitusi: 10463
Asukoht: Metsas / Ämbris
Kapten Trumm kirjutas:
See, mida sa Fucs ülalpool näitad, pole tavaline koolitoitlustus. Koolitoit on üksainus valik, supp või praad (mitte korraga) ja mingi magustoidu moodi asi. Magustoit võib olla üks mandariin, pirn või klaas taolist kompotti nagu meie kooliajal oli. Seda saab selle 1,34 eest ja seda saavad kõik süüa maksmata. Paremates koolides on muidugi valik suurem, aga seda tuleb ka õpilasel omast taskust juba maksta. Taoline valik nagu seal Daily menüüs, ei tule 1,34 päev mingi valemiga. Daily toitlustus on nt TTÜ sööklas ja seal tuleb praad koos keefiriga 5-6 eurot (käisin viimati nii aasta tagasi) ja kolmekäiguline lõuna kisub 10 euro kanti.

Ei ole koolitoitlustuses "kodus" ja nüansse ei tea. Toodud inf ja tabelid on Rocca al Mare kooli kodulehel üleval ja sealt võetud. Ja seal on kirjas, et
Tsiteeri:
Alates 2019/2020 õppeaastast on tervisliku koolilõuna maksumus 2,50 euri (1 euri ulatuses tasub lõuna eest riik)
ja keegi polegi väitnud, et sellist toitu saab 1,34 EUR eest.

Minu eelmises postituses toodud vasakpoolne tabel on lõunasöök 2,50 EUR eest ja parempoolne tabel on "pikapäevasöök" 2,50 või 3,00 EUR eest
Tsiteeri:
Pikapäevasöögi maksumus ettetellimisel on 2,50 eurot. Kohapeal ostes on hind 3 eurot.

Tabelid ise on siin: https://ramkool.edu.ee/wp-content/uploa ... litoit.pdf

*

Otsisin veel mõnede koolide menüüd välja.
Tundub, et igas koolis on selle toitlustamisega isemoodi.

Haljala kooli menüü
Tsiteeri:
Esmaspäev, 3. veebruar
Hommik: Piima- nuudlisupp, võileib 200/40
Lõuna: Risotto kanahakklihaga, leib/sepik, porgandi-herne-pirnisalat, koolipiim/keefir 300/50/50/200

Teisipäev, 4. veebruar
Hommik: Mannapuder, piim 200/200
Lõuna:Tomatine kartuli-tähestikusupp leib/sepik, kohupiimakreem moosiga 300/50/150/30
PRIA 1.-5. klass pirn 100g

Kolmapäev, 5. veebruar
Hommik: Piima- riisihelbesupp, võileib 250/40
Lõuna: Kartul, guljašs, leib/sepik, peedi-küüslaugusalat, koolipiim/keefir 150/150/ 50/50/200
PRIA 1.-5. klass paprika 30 gr

Neljapäev, 6. veebruar
Hommik: Nisuhelbepuder, piim 200/200
Lõuna: Kartuli-frikadellisupp, leib/sepik, riisipuder kisselliga 300/50/100/100
PRIA 1.-5. klass porgand 50 gr

Reede, 7. veebruar
Lõuna: Spagetid, Bolognese kaste, leib/sepik, kapsa-porgandi-õunasalat, koolipiim/keefir 150/150/50/50/200
PRIA 1.-5. klass õun 100 gr

Esmaspäev, 10. veebruar
Hommik: Piima- mannasupp, võileib 250/40
Lõuna: Tatar/makaron, lihapallikaste, leib/sepik, porgandi-ananassisalat, koolipiim/keefir 150/150/50/50/200

Teisipäev, 11. veebruar
Hommik: Hirsihelbepuder, piim 200/200
Lõuna: Hapukapsasupp, hapukoor, leib/sepik, jogurt maisihelvestega 300/10/50/150/30
PRIA 1.-5. klass õun 100g

Kolmapäev, 12. veebruar
Hommik: Piima-kaerahelbesupp, võileib 250/40
Lõuna: Kartul, pikkpoiss köögiviljadega, külmkaste, vitamiinisalat, leib/sepik, koolipiim/keefir 150/1 tk/50/50/50/200
PRIA 1.-5. klass pirn100g

Neljapäev, 13. veebruar
Hommik: Odrahelbepuder, piim 200/200
Lõuna: Kala-riisisupp, leib/sepik, kaneeliküpsis, tee 300/50/1 tk/200
PRIA 1.-5. klass porgand 50 gr

Reede, 14. veebruar
Lõuna: Tatar lihaga, külmkaste,leib/sepik, porgandi-porru-õunasalat majoneesiga piim/keefir 300/50/50/50/200
PRIA 1.-5. klass värske kapsas 50 gr
https://www.haljala.edu.ee/teated/koolitoit

Vändra gümnaasium

Manus:
Vändra gümnaasium menüü.png
Vändra gümnaasium menüü.png [ 58.61 KB | Vaadatud 2140 korda ]


Tsiteeri:
1 – 12. klassi õpilased saavad tasuta koolilõuna;
õpilaskodu õpilase hommikueine 0,75 eurot,
õpilaskodu õpilase õhtueine 0,85 eurot.
pikapäevarühma õpilase oode 0,38 eurot (pikapäeva õpilaste toiduraha tagant järgi),
Personali hommikusöök 1.40 eurot.
Personali lõunasöök 2 eurot alates 01.02.2019.
Personali õhtusöök 2 eurot alates 01.02.2019.



Tallinna Nõmme Gümnaasiumi menüüd
https://drive.google.com/drive/folders/ ... 2Yxd3BvTWM
ja toitumisalane teave
https://drive.google.com/drive/folders/ ... G00eDBiVmM
Tsiteeri:
Vastavalt Tallinna Linnavolikogu 24.08.2017 määrusele nr 15 kaetakse alates 1. septembrist 2017 munitsipaalkoolis statsionaarses õppes lisaks põhiharidust omandavate õpilaste koolilõuna kuludele ka keskharidust omandavate õpilaste koolilõuna kulud.



Tallinna Rahumäe Põhikooli menüüd
http://rahumae.tln.edu.ee/sisu/koolitoit
Lisasöök (kell 14.30) menüü
http://rahumae.tln.edu.ee/sisu/lisas%C3%B6%C3%B6k-1
Tsiteeri:
Kell 14.30 saab lisasööki süüa, hinnaks 0,86 päev

Nagu ma aru saan, siis eraldi saab lisaks osta päevaprae
Tsiteeri:
ESMASPÄEV 10.02
AHJUKALA TOORJUUSTUGA, hapukoore-majoneesi-kurgikaste, kartul või riis, toorsalatid, leib/sepik, tee
3,50€

TEISIPÄEV 11.02
PANEERITUD SEALIHA, koorekaste , karulipuder või riis, toorsalatid, leib/sepik, apelsinimahl
3,50€

KOLMAPÄEV 12.02
KANAFILEE JUUSTU JA TOMATIGA , kartul või riis, toorsalatid, leib/sepik, piim
3,50€

NELJAPÄEV 13.02
SEALIHA ŠAMPINJONIDEGA, sinepikaste , kartul või tatar, toorsalatid, leib/sepik, õunamahl
3,50€

REEDE 14.02
ŠNITSEL KANAFILEEST,koorekaste , kartul või köögivilja- riis, toorsalatid, leib/sepik, jogurtijook
3,50€
http://rahumae.tln.edu.ee/sisu/paevapraad-0

*

Veel mõned näited erinevatest hindadest ja tasumispõhimõtetest.

Tallinn
Tsiteeri:
Tallinna õpilaste kõhud tuleb vahelduva, kvaliteetse ja tasakaalus toiduga täis sööta 1,34 euro eest koolipäevas. Selles piirhinnas ei kajastu aga üksnes toidu maksumus, vaid see sisaldab ka kokkade töötasu, toitlustaja kommunaalkulusid, käibemaksu ja eeldatavalt ka kasumit. See summa on püsinud muutumatuna juba viis aastat, ehkki elukallidus ja sellega koos ka toitlustaja püsikulud on vahepeal suuri hüppeid teinud.

2014. aastal andis riik iga õpilase kohta toidurahaks 78 senti. Tallinna linn pani omalt poolt 56 senti juurde, et saaks kokku toidurahaks määratud 1,34 eurot, ilma et lapsevanemad peaksid omalt poolt juurde maksma.

Möödunud aastast tõstis riik oma panuse 78 sendilt ühe euroni. Tallinna ümbruskaudsed vallad jätsid omaosaluse kas samaks või panid omalt poolt sama palju juurdegi.

Tallinn aga samaga ei vastanud. Linn ei jätnud oma 56-sendist panust isegi mitte samaks, vaid alandas seda sama palju, kui riik juurde andis ehk võttis oma osa 22 sendi võrra vähemaks, andes õpilase kohta 34 senti toidurahaks. Kokku jäigi endiselt 1,34 eurot, mis on kokku lepitud alammäär.
https://www.err.ee/923451/hoolekogud-so ... aha-juurde

Tapa
Tsiteeri:
Tapa Vene Põhikooli toitlustaja on Virumaa Koolitoit OÜ
1.- 9. klassideni on toit tasuta.
Lõuna hind 1 euro ja 25 senti.
https://tapavpk.kovtp.ee/toitlustamine

Viru-Nigula valla koolid
Tsiteeri:
Toidupäeva maksumuseks on alates 01.08.2018 2.25, sealhulgas hommikusöök 0.34 EUR, lõuna 1.35 EUR ja õhtuoode 0.56 EUR.
Volikogu määrusega nr 16, 28.03.2018 on kehtestatud lapsevanema osalustasu suuruseks alates 01.09.2018 21 eurot kuus ühe lapse kohta. Vanema osalustasu makstakse 11 kuud aastas.
https://aserik.edu.ee/toidupaeva-maksumuse-muudatus/

Harjumaa, Kiili Gümnaasium
Tsiteeri:
Kiili Gümnaasiumi koolitoidu (lõunasöök) maksumus on 1.86 eur/päev (alates 01.01.2018). Sellest 0.52 eurot tasub õpilase lapsevanem, 0.34 eurot tasub Kiili Vallavalitsus ja 1.00 eurot on riigi toetus.
Pikapäeva toidu maksumus on 0.75 eurot/päev (alates 01.01.2016), selle tasub lapsevanem terves ulatuses.
Õpetajate lõunasöögi maksumus on 1.64 eurot/päev (alates 01.01.2016).
Hommikupuder on õpilastele tasuta.
https://www.kiilivarahaldus.ee/index.ph ... 4&Itemid=5

_________________
Kohustuslik riigikaitseõpetus väldib hilisemaid ERROR-eid riigikaitses !


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad
PostitusPostitatud: 17 Veebr, 2020 14:32 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 29668
Võrdluseks, minu tänane ratsioon, kiitke või laitke.

2822 kcal
Rasvad 69%
Valgud 26%
Süsivesikud 4%

Vitamiinide ja mineraalide sisaldus (tegelik - palju ma saan, soovituslik - 30-60aastasele soovitatav).

Vitamiin A - tegelik 1616.84 µg, soovituslik 900 µg
Vitamiin D - tegelik 20.72 µg, soovituslik 7.5 µg
Vitamiin E - tegelik 21.74 mg, soovituslik 10 mg
Vitamiin C - tegelik 108 mg, soovituslik 75 mg
Vitamiin B1 - tegelik 2.22 mg, soovituslik 1.4 mg

Vitamiin B2 - tegelik 2.13 mg, soovituslik 1.7 mg
Niatsiin - tegelik 88.18 mg, soovituslik 19 mg
Vitamiin B6 - tegelik 5.08 mg, soovituslik 1.6 mg
Vitamiin B12 - tegelik 17.62 µg, soovituslik 2 µg
Naatrium - tegelik 3.19 g, soovituslik kuni 3 g
Sool - tegelik 8 g, soovituslik 1.5-6.9 g
Kaalium - tegelik 5.29 g, soovituslik 3.5 g
Kaltsium - tegelik 580.7 mg, soovituslik 800 mg
Magneesium - tegelik 382.98 mg, soovituslik 350 mg
Fosfor - tegelik 2176.86 mg, soovituslik 600 mg
Raud - tegelik 15.01 mg, soovituslik 9 mg
Tsink - tegelik 15.44 mg, soovituslik 9 mg
Jood - tegelik 771.76 µg, soovituslik 150 µg
Seleen - tegelik 280.05 µg, soovituslik 50 µg

Hommikusöök - 1 tass kohvi vahukoorega, 200g peekonit praetud oliiviõlis, 4 suurt keedumuna.
Lõuna: 400g broileri kintsuliha praetud oliiviõlis, 300 g värsket kurki, 200 g värsket tomatit
Õhtu: 120 g õrnsoola lõhe, 200 g värsket kurki, 200 g värsket tomatit
Veevajadus: 1 pudel 1,5 liitrit Värska Originaal mineraalvett (sellest ilmselt ka soola ületamine, sest toidule ma soola ei pane üldse).
Päevas sisaldub ujumine 0,75 km.

Plussid, mida võiks nimetada
1. kõht tühi ei ole hetkekski ja mingeid näljasööste ei ole, öösel külmkapis ei käi
2. veresuhkur püsib hüpeteta 6-7 piirkonnas
3. mõte töötab väga hästi ja mingeid uimasuse/unisuse hooge pole (vt mineraalid ja mikro).
4. mingeid füüsilisi puudujääke vaatamata süsivesikute väga väiksele tarbimisele pole

Miinused:
1. mitte kõik ei suuda päeva alustada lihaga
2. kalkulaator hoiatab mind maksa ja neerude koormamise eest, hetkel on aga näidud korras

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Viimati muutis Kapten Trumm, 18 Veebr, 2020 11:21, muudetud 1 kord kokku.

Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad
PostitusPostitatud: 17 Veebr, 2020 15:02 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 01 Dets, 2004 18:53
Postitusi: 2079
Asukoht: Saarel
Lõhe ikka 120g?
Lõhe kõrvale leiba või saia? Tundub kuidagi tilluke see õhtusöök?


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad
PostitusPostitatud: 18 Veebr, 2020 11:23 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 29668
Ikka 120 g :oops:
On lihtsalt selline pakend.
Panin pühapäeval korvi ka Rehe täisteraleiva, kui kodus uurisin, siis leidsin, et see sisaldab 9% lisatud suhkrut, otsustasin lõhet leivale mitte panna :oops:
Seejuures tavaline leib sisaldab suhkrut 5%. Miks on tarvis teha sellist ostja petmist ja tervislikuna reklaamitavasse tootesse toppida topelt kogus suhkrut, jääb segaseks. Süsivesikuid on seal muidugi nii 40%, 9% on suhkur.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad
PostitusPostitatud: 18 Veebr, 2020 13:29 
Eemal
Liige

Liitunud: 31 Mai, 2007 14:17
Postitusi: 3158
Nagu eespool mainisin, peab moodne eestlane rukkileiba hapuks, kui seda pole suhkruga "järele aidatud". Nii need töösturid ühest suust väidavad. Kui suhkrut pole, asendab seda linnasejahu või -siirup, vahet pole. Ostaks isegi suhkruta leiba, aga raske ülesanne ja jääb tavapoes lahendamata.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad
PostitusPostitatud: 18 Veebr, 2020 15:08 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 11 Aug, 2008 10:25
Postitusi: 1981
Pärnu rukkileib, Prismas, Selveris ja Maximas müügil, võib-olla ka teistes kettides: https://www.eestileib.ee/toode/parnu-leib/

Traditsiooniliselt kääritatud juuretisega valmistatud vormileib, mis on oma maitselt leivalikult kergelt hapukas ning konsistentsilt tihe ja täidlane. Leib on pakendatud viilutatult kilepakendisse.
Pärnu rukkileib on tervisliku leiva etalon. Pärnu leiba pole lisatud ei pärmi, nisujahu ega ka suhkrut.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad
PostitusPostitatud: 18 Veebr, 2020 15:23 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 29668
Kõiksugu kaalulangetamise ja vormiparandamisega tegelevad inimesed ütlevad, et hommikused võileivad ongi paljudele see komistuskivi. Lihtsalt enesele teadmata, süües neli sellist täisteraleiva viilu võileiva alla a' 33g, tähendab see 12 grammi suhkrut. Kui jäetakse kohvile suhkur panemata - siis sama laksu saad enesele teadmata mujalt.

Ühesõnaga, toit sisaldab sinna topitud suhkruid nii palju, et see maksumaksja finantseeritav koolilõuna võiks väga vabalt olla tehtud paleo/LCHF stiilis. Mingit suhkrupuudust pole karta. Küll aga ei õnnestuks see rahapuudusel - kvaliteetne loomne toit+värsked köögiviljad on summana küllaltki kallid, mingit võiga söödavaks tehtava tatrapudru kilohind on palju odavam - ja küllap ka kcal hind. Kõht püsib kauem täis ja peale tundide lõppu pole nii suurt kihku McDonaldsisse edasi minna. Rammusaid/rasvaseid asju pole tarvis karta, lihtsalt seal on liigsete kalorite oht - tuleb kogust kontrollida.

Taolised, 3g viilu kohta suhkrut sisaldavad leivad oleksid asjakohased siis, kui füüsiline koormus on hirmus ja vaja on kiiresti omastatavat energiat (nt kes käivad lisaks 4 kehalise tunnile nädalas ka kolm korda a 1,5 tundi füüsilises trennis. Täna 80% inimestest taolist elu pole. Pigem on probleemiks stress (kortisool) ja kergesti omistatav energia tähendab füüsilise koormuse puudumisel selle kiirendatud rasvaks paigutamist, sest looduses tähendab stress hädaohtu ja keha valmistub selleks.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad
PostitusPostitatud: 18 Veebr, 2020 15:53 
Eemal
Liige

Liitunud: 31 Mai, 2007 14:17
Postitusi: 3158
Mingi kiiks sel Pärnu leival oli - vaatasin arvustusi ja muidugi - kui suhkruga leiba magusaks ei saa, siis kuidagi peab ju ikka saama! Lisatud linnasejahu... Linnastes muudab idanemine tärklise teatavasti suhkruks, nii et keemiliselt ei ole vahet. Täisa tavalist rukkileiba tahaks - rukkijahu, juuretis, vesi, soola pandi vist ka natuke. Lisaks peab leivapäts olema piisavalt suur, et õige küpsemisprotsess toimuks, poes müüdavad põrandaleivad on kõik selleks liiga väikesed (et inimesed jõuaksid leiva ikka ära süüa). Vormis on igasugust vedelat ollust võimalik küpsetada, aga nii meil varem leiba ei tehtud. Nõukaajal oli just vormileib see, mida loomadele söödeti - "lehmakeeks". Ja nüüd tunnistan pattu - oli üks lemmikleib, mida harva sai - Saaremaa leib, tegeliku nimega Borodino. Kes Saaremaale läks, pidi tooma leiba ja Tuuliku õlut. Linnasejahuga tumedaks ja magushapuks tehtud vormileib, maitset andsid peale puistatud koriandriseemned. Siis tuli iseseisvus, Borodinod hakati "ratsionaliseerima". Päts jäi järjest väiksemaks ja ühtlasi nätskemaks, koriandriseemneid raatsiti lisada järjest vähem. Pole ammu enam poes (Rimis) kohanud, vist ei toodeta enam.
Väike otsing näitas, et ikka toodetakse https://www.selver.ee/borodino-leib-saare-leib-320-g Kallis leib, oli ka varem teistest veidi kallim, aga kvaliteet pole enam endine.


Viimati muutis Jaanus2, 18 Veebr, 2020 16:53, muudetud 1 kord kokku.

Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad
PostitusPostitatud: 18 Veebr, 2020 16:00 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 29668
Lehmakeeks oli vormileiva odavam variant (olid kas 16 või 12 kopikat päts), selle iseärasus seisnes selles, et taignasse segati poes kõvaks läinud (mitte ära ostetud) vormileiba peeneks jahvatatud kujul. Ühelehmapidajale oli see täiesti arvestatav moodus lehmale jõusööta asendada. 16 kopikane leib oli täitsa hea toona, kui õnnestus pehmena saada, kuna siis kilesid ei tuntud, siis pidi õigel ajal löögile saama - järgmine päev olid nad poes juba kõvavõitu.

Minu roll lapsena oli maal muuhulgas lõuna paiku (kui kaup tuli), tarida poest lehmakeeks kohale - sestap enamvähem tean, millest jutt :D

Tsiteeri:
Saaremaa leib, tegeliku nimega Borodino.


Selle maitseomaduste alus oli muidu peedisiirup, samast siirupist tehakse ka (peedi)suhkrut. Sai ka üks suvi leivatehases töötatud :D

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad
PostitusPostitatud: 19 Veebr, 2020 8:26 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 01 Dets, 2004 18:53
Postitusi: 2079
Asukoht: Saarel
86 aastal umbes oli lavkaautol kongiga käru järel justnimelt lehmaleiva pärast, mutikesed ostsid seda ikka nii 20-30 pätsi korraga. Ega tal midagi häda polnud, polnud nii magus ja ilma seemneteta. Tänasel päeval ilmselt seda ainult võtakski...


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad
PostitusPostitatud: 19 Veebr, 2020 21:30 
Eemal
Liige

Liitunud: 20 Jaan, 2011 21:47
Postitusi: 456
lõuna pagarid teevad õlleleiba. koostisosad on: rukkilinnasejahu, joogivesi, rukkijahu.
ma pole ostnud ega proovinud, aga äkki see sünniks niisama ka süüa?

ja lehmaleivaga oli meite kandis nõnna, et lavka käis korra nädalas. vormileibu polnd, olid pätsid. kui oli 12 kopkast, siis vanaisa võttis kaks kartulikoti täit. kui 14 kopkast, siis kaks poekoti täit ja kui 16 kopkast, siis mõned pätsid. maitses lehmale, maitses teistele elukatele ja maitses omale ka.

edit: pagan, nüüd märkasin, et seal õlleleival ikka suhkur sees.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad
PostitusPostitatud: 21 Veebr, 2020 0:55 
Eemal
Liige

Liitunud: 27 Dets, 2006 21:35
Postitusi: 2696
Asukoht: Tallinn
Uh, mul on jälle paar nädalat tõsist vaidlust vahele jäänud :oops:

Soome Iltalehti kirjutab, milline võiks olla 1 inimese toidukomplekt 72 tunniks, vist ei ole vaja tõlkida? Panen siia ja lisaks tsiviilkaitseteemale, sest sobib mõlemasse

https://www.iltalehti.fi/kotimaa/a/a741 ... d619394745

Marttaliiton ehdotus yhden aikuisen 72 tunnin kotivaraksi
Vettä, juomia kuusi litraa
Vihanneksia ja juureksia 600 g
Hedelmiä ja marjoja 400 g
Perunaa 200 g
Pastaa tai viljalisäkettä 200 g
Leipää ja viljatuotteita 550 g
Maitoa, piimää, jogurttia ja viiliä tai vastaavia kasvivalmisteita yksi litra
Juustoa 60 g
Kalaa, munaa, lihaa, kasviproteiinia 400 g
Öljyä/rasvoja 150 g
Kuivattuja hedelmiä 100 g
Pähkinöitä/siemeniä 90 g
Makeisia/suklaata 100 g
Sokeria, hunajaa 100 g

Siis veel sellest laktoosi-intolerantsist. Kohalike % on püsinud sisuliselt samana, väljamaalt on juurde toodud neid hädalisi ja kui selliste toodete müük on hea äri, muidugi tehakse. Muide, hiljuti loobusin kohalikus eksootikapoes müüdavatest Eesti Laktoosivaba kohupiima kilevorstidest, lapsed said aru, et maitse imelik. Tavaline Prisma 150 gr Eesti kohupiim ehk maitorahka ja smetana ehk hapukoor kõlbavad. Tegelikult kui normaalse seedimisega inimene vahel eilat sööb, ei juhtu midagi, pika-ajaliste inimkatsetega pole kursis. Teadlased väidavad, et 17% soomlasi kannatavad sellepärast, samas eestlasi on vähemalt poole rohkem, kui mitte topelt, kogu maailma täiskasvanutest 75%. Vanad naised räägivad, et probleem on suuresti pärilik ja peamiselt nendel tittedel, kellel vanematel see häda ja titt ise tissi pealt liiga vara maha võetakse ja igasugu poekraami täis topitakse. Selline jama soodustab ka muid terviseprobleeme. Tegelt on talumatusel ja talumatusel vahe, osal hakkab jämesool päramootori häält tegema juba lehma pildi nägemisest, teised kannatavad edukalt koort piima peale, vahel vaniljejäätist jne, see on individiaalne ja inimene ise teab. Vanasti lihtsalt intolerantsi põdeja hoidus piimatoodetest ja sai oma toitained mujalt, siis hakkas neid laktoosivabasid tulema ja samal ajal kõva reklaam kõrvale piimatoodete kasulikkusest. Tegelikult on see kasulikkus ja vajalikkus vägagi vaieldavad, enamik 7 miljardist saab ilma hakkama enamik elust. Siis hakkasid tekkima igasugu moesöödikud ja inimkatsete tegijad, kes mingi tunde põhjal ei tahtinud midagi süüa. Koolikokad teavad rääkida, et seina peal on pikk nimekiri erimenüüdest, neist mõni üksik on eluohtliku allergiaga või mingi uuringute ja diagnoosiga tõestatud talumatus. Lihtsalt laps ei suvatse midagi süüa ja kooli juhtkond ei viitsi vanematega maadelda, toit tuleb nagunii suurköögist ja seal pole probleem mingi osa eraldi vaaritada ühes suuremas potis, portsjoni hinda see eriti ei kõiguta.

Algkoolis ja põhikoolis loetakse lastele tervislikke eluviise k.a. toitumist ja põhikoolis on valikuline aine köksä, ehk mingi kokandus, kus ise teevad ja söövad, ei ole oksendamas näinud :scratch: Koolitoit ei meeldi kellelegi, sest see ei maitse ja näeb välja mingi pudru, kui lapsed ei märka menüüd lugeda, siis ei oska kodus mälu ja maitse järgi öeldagi, mis lõunaks oli :dont_know: Ametlikult on seal piisavalt vajalikke toiduaineid, mis peaks siis moodustama veerandi või isegi kolmandiku päeva toidunormist. Probleem on selles, et paljud kermapersed nokivad toitu nii koolis kui kodus ja siis kompenseerivad energiapuudust limpsi, krõpsu ja kommiga, mõned eriti tublid saavad ööpäeva vedelikunormist enamiku energiajoogist, mul on selliseid tulevikulootuseid vastuvõtul käinud, et kuulad nagu ständuppi ja ei tea kas nutta või naerda nende toidupäevikute peale.

Palun vabandust, aga kohalikud ei osta nädala toitusid peamiselt sörkjooksuga ABC 24/7 bensujaama poest, sest seal on valik väike ja kilo hind kõrge, vaid käivad kord-paar nädalas autoga Citymarketis, Prismas või Lidlis ning siis vahel harva sörkjooksuga K või S-marketis kui leib kodus kõvaks läheb. Toidupoes tasub natuke aega võtta ja endale selgeks teha, mis maitseb ja koosneb normaalsetest algainetest, tihti need kõige odavamad toidud ongi kõige paremad. Soolasega liialdamine tähendab, et inimene ajab endale ülemäära vett sisse ja siis kui ei liiguta ka, ongi paistes, süda ja neerud püüavad seda vaala käimas hoida ja vererõhk on kõrge. Kui nüüd muudatusi teha ja paremini süüa ning lihaseid pingutada, läheb kõigepealt vesi välja ja siis hakkab lihas kasvama. Kogenumad arstid räägivad väikeste rõhuvahedega, et mõõdukus on tähtis. Esiteks peab olema normaalne päevarütm, mis sisaldab söömist, liigutamist ja puhkamist ning negatiivne stress tuleb ka alla saada sedamoodi elades ja kui midagi sellest pühast kolmainsusest ei ole paigas, siis lühikest aega ei tee midagi, kuid pikemalt on voivoi.

Paljud täiskasvanud ja tihti ka nende lapsed on ennast lihtsalt haigeks söönud, joonud ja logelenud ning muidugi on kergem terkkarist diagnoosi ja retsepti paluda kui ise väiksem taldrik võtta ja diivanil elamise asemel natukene võdistada seda pekki või lahjat keret. Uue aja ilming on kõhnad paksud vms, sisuliselt normkaalus või isegi alakaalus siskonmakkarad, kelle toonus on nagu süldil ja lahkamisel ei leita lihaseid üles. Kusjuures ei tohi kritiseerida pakse või kõhnu, sest lödidel läheb meel pahaks ja nad on nii kehapositiivsed :rip:


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad
PostitusPostitatud: 21 Veebr, 2020 23:13 
Eemal
Liige

Liitunud: 21 Juun, 2009 19:48
Postitusi: 1533
oliver kirjutas:
86 aastal umbes oli lavkaautol kongiga käru järel justnimelt lehmaleiva pärast, mutikesed ostsid seda ikka nii 20-30 pätsi korraga. Ega tal midagi häda polnud, polnud nii magus ja ilma seemneteta. Tänasel päeval ilmselt seda ainult võtakski...


Kas see lehmaleib mitte seesama patent polnud, mis Venemaal oli tuntud nimede all "vangileib " või "blokadnikute oma" (viitega Leningradi blokaadile): Vene kroonus välimuselt sellist igatahes serveeriti ja kõrvalnähtudena kutsus ta esile selliseid kõrvetisi nagu oleks akuhapet lonksanud.
Võimalik , et Eestis küpsetati taigen paremini läbi kuid sellegipoolest - minu mäletamist mööda ta süüa kõlbas kuid hirmus palju koorevõid läks alati ühes. Borodino leib, kus siis suhkur või melass sees, oli magusam ja seda polnud vaja tuunida.
Neil mutikestel kes ise leiba tegid oli igal oma firmasaladus ja "magushapu" tainas oli alati hinnas. See kroonuleib liigitus pigem kategooriasse "tulihapu" ja oleks nende käest disklahvi saanud.

Igatahes - kui kuskilt mujalt sellist delikatess ei leia, siis küll tsoonis välja jagatakse kui teiselpool Komarovka joont kinni kukkuda :)


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 2797 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 168, 169, 170, 171, 172, 173, 174 ... 187  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Welber ja 26 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt