Olukord Poolas

Vaba foorum kus võib arutada mujale mittesobivatel teemadel.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Olukord Poolas

Postitus Postitas Kriku »

Politoloog: Poola võimuparteile tõi edu sotsiaalpoliitika koos rahvusliku jutuga.
Kaarel Kressa
Eelmisel nädalal viibis Tallinnas Euroopa Välissuhete Nõukogu nimelise mõttekoja Varssavi osakonna juht Piotr Buras, kes osales siin populismiteemalisel konverentsil.

Üheks Kesk-Euroopa populistide edu põhjuseks on nimetatud vanade võimuparteide vajakajäämisi. Mis on see, mida Seaduse ja Õigluse partei (PiS) on suutnud Poola valijatele pakkuda?

1990-ndatel alanud neoliberaalsed reformid jätsid paljudele inimestele tunde, et nad ei ole ühiskonnaga piisavalt seotud. Liberalism tõi kaasa progressi majanduses, aga tõi ühiskonda atomiseerituse, polariseerituse ja väga tugeva individualismi, suurema kui on praeguses Lääne-Euroopas. Sama kehtib Ungari ja mingil määral ka teiste Kesk- ja Ida-Euroopa riikide kohta.

Esiteks pakub PiS konservatiivsetest väärtustest lähtuvat kuuluvustunnet. Väga oluline on patriotism ja positiivne pilt Poola minevikust. Peale selle on tegemist sotsiaalses mõttes väga hooliva parteiga, eriti mis puudutab noori peresid. Eelmised liberaalsed valitsused ignoreerisid tõika, et väga paljud ühiskonnaliikmed ei olnud senise majandus- ja ühiskonnamudeliga rahul ja tundsid tuleviku pärast muret. See sotsiaalpoliitika ja patriootilise ajalookäsitluse kombinatsioon oli valijatele atraktiivne.

Kas see ongi põhjus, miks Poolas pole praegu tugevat vasakparteid?

Jah, seegi on Kesk-Euroopa eripära, et sotsiaalküsimused on konservatiivide pärusmaa. Poolas on see nii ja vähemal määral ka Ungaris, ehkki sealne valitsus pole nii sotsialistlik. Ent Kesk-Euroopa sotsiaaldemokraatia nõrkuse peapõhjus oli see, et tegu oli enamasti endiste kommunistidega, kes läksid täielikult kaasa 1990-ndate neoliberaalse konsensusega. Poola endise kommunistliku, hiljem sotsiaaldemokraatliku partei majandus- ja sotsiaalpoliitika oli isegi liberaalsem kui parempoolsete oma. Sellega püüdsid ekskommunistid enda legitiimsust parandada, sest tollal valitses ühiskonnas liberaalne hoiak ja sotsialism oli täiesti diskrediteeritud. Aga kui neoliberaalne konsensus murdus ja rahvas mõistis, et reformidel on ka miinuseid, kaotas sotsiaaldemokraatia igasuguse usutavuse. Ent PiS oli uut ühiskonnamudelit kogu aeg kritiseerinud ja nende sotsiaalset hoiakut peeti usutavaks.

Poola ja Ungari pannakse tihti ühte patta. Kui sarnased on võimuparteid PiS ja Fidesz tegelikult?

Sarnast on palju. Jarosław Kaczyński peab Viktor Orbánit oma eeskujuks. Kui vaadata Poola reforme, mis minu ja paljude teiste arvates on põhiseadusvastased – põhiseaduskohtu lammutamine, õigussüsteemi reform, katsed muuta meediaseadust –, siis on sarnasus Ungariga rabav, pisiasjadeni välja. Samuti on sarnane viis, kuidas nad kriise enda huvides kasutavad ja kritiseerivad mitte ainult EL-i, vaid kogu lääne ühiskonna-, poliitika- ja kultuurikorraldust.

Erinevus on selles, et Orbán on palju pragmaatilisem ja vähem ideoloogiline kui Kaczyński. Tal on Euroopas palju paremad sidemed ja teda austatakse välismaal märksa rohkem – nii Austrias kui ka Saksamaal Baieris. Ta on küünik, kes on seetõttu võimeline kompromisse tegema. Kaczyńskil on Poola ühiskonnast ettekujutus, mida ta on valmis ellu viima, isegi kui sel on välispoliitiliselt rängad tagajärjed. Ja nagu ma mainisin, on Poola valitsuse poliitika palju sotsiaalsem.

Kui ühtselt Visegrádi riigid (Poola, Ungari, Slovakkia, Tšehhi) EL-ile vastanduvad?

Siin on väga suuri erinevusi. Pagulaskriisile reageerisid kõik neli ühtemoodi, seistes Saksamaa ja Euroopa Komisjoni poliitika vastu. Ent kui Euroopa Kohus otsustas, et kõik riigid peavad ümberpaigutamiskavaga ühinema, siis näiteks Slovakkia polnud sellega küll rahul, ent erinevalt Ungarist ja Poolast peab otsust siduvaks. Mis puudutab õigusriigi õõnestamist, siis sellesse suhtutakse Tšehhis ja Slovakkias väga umbusklikult. Mõlemad arvavad, et Poola ja Ungariga samasse patta panek kahjustaks nende huvisid. Eriti selles, mis puudutab EL-i tulevikku, on nad pigem Saksamaa ja tuumik-Euroopaga, mitte Poolaga ühes leeris.

Kui palju saab PiS-i edu seletada pagulaskriisiga? Nad olid ju ka varem populaarsed.

See oli PiS-ile väga soodne kokkusattumus, sest pagulaskriis puhkes Poola valimiskampaania ajal. Jah, juba enne kriisi oli neil üsna suur šanss valimisi võita, ent see aitas kindlasti kaasa, võib-olla sai isegi otsustavaks. Eelkõige aitas see aga luua narratiivi Poolast kui kindlusest, mis kaitseb end väljastpoolt tuleva mõju eest. Kaczyński oli seda mõtet varemgi kasutanud, kuid mitte nii edukalt.

Kas PiS arvab, et konfliktid EL-iga teenivad praegugi nende huve?

Asi pole selles, et nad arvaksid, nagu oleks see riigi või valitsuse huvides, vaid selles, et nad on valmis maksma välispoliitiliselt kõrget hinda, et viia ellu oma sisepoliitilist programmi. See on absoluutne prioriteet. Nad on valmis oma reformid läbi suruma ka siis, kui need lähevad vastuollu Poola põhiseadusega. Vastasseisu EL-iga võetakse seega kui paratamatust. Samal ajal on sellel vastasseisul ka kultuurikülg, mis võimaldab kujutada EL-i multikultuurse, ilmaliku ja Euroopa traditsioonidele mittevastava ja läbikukkunud projektina – ja Poolat terve, tugeva ja selge identiteediga riigina, mis peab end selle kõige eest kaitsma. Selles mõttes on Euroopast tulev kriitika kasulik.

Siis oleks loogiline EL-ist lahkuda. Kas nad oleksid selleks valmis?

See pole praegu päevakorras, ka partei ei toeta „Polexitit”, see pole realistlik variant. Palju tõenäolisem on, et hoopis EL lahkub mõnes mõttes Poolast. Mitte et Poolat hakataks kuidagi tõrjuma, vaid seal ei mõisteta, et EL muutub lähiaastatel tublisti. Eri valdkondades hakatakse tegema süvendatud koostööd: tugevam euroala, kooskõlastatum rände- ja sotsiaalpoliitika, palju eri koostööformaate, milles osaleb osa või enamik liikmesriike. Raha, solidaarsus ja poliitiline mõjuvõim liiguvad sinnapoole, aga Poola pole praegu valmis ühegi sellise projektiga liituma. Sellepärast jääme tuumikust välja ja seetõttu on Poola praegune poliitika väga riskantne.

President Andrzej Duda vetostas osaliselt valitsuse kohtureformi. Mis kaalutlustest tema lähtub?

Eelkõige näitab see võitlust Poola võimuladvikus. Paar nädalat tagasi tuli president välja oma ettepanekutega, mis ei erine tegelikult eriti valitsuse plaanist ja on paljude Poola juristide arvates samuti põhiseadusvastased. Ka Duda tahab võtta kohtud täitevvõimu kontrolli alla, aga tema ettepanek tugevdaks hoopis presidendi, mitte justiitsministri rolli. President soovib oma positsiooni tugevdada ja esitleda end Kaczyński võimaliku mantlipärijana. Kui ta tahab kahe aasta pärast uuesti valituks saada, peab ta laiendama oma toetust ka väljaspool PiS-i valijaskonda.

Võimupartei edasised sammud

Politoloog Piotr Burasi sõnul on Poola valitsusel lähitulevikus kaks prioriteeti: muuta valitsusväliseid ühendusi ja meediat puudutavaid seadusi, et needki elualad kontrolli alla saada.

„Esimesega võetaks kontrolli alla valitsusväliste organisatsioonide rahastamine, mis aitaks valitsusel endale meelepäraseid ühendusi toetada,” märkis Buras. „Samuti tahavad nad paremat kontrolli meedia üle, ilmselt näiteks välisomanike tõrjumise kaudu. Nende asemel hakkaksid meediasse investeerima riigiettevõtted, mis võimaldaks ka need väljaanded kontrolli alla võtta,” lisas ta.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Olukord Poolas

Postitus Postitas Kriku »

Erki Bahovskilt päris hea artikkel: Poola: kas ELi murelaps?
Möödunud nädalal hääletas Euroopa Parlament (438 poolt, 152 vastu, 71 ei hääletanud) Poola suhtes Lissaboni lepingu paragrahv seitsme jõustamise poolt. Eurokeeles äraseletatuna tähendab see, et paragrahv seitse on karistus paragrahv kahe täitmatajätmise eest.

Paragrahv kahes seisavadki need paljuräägitud euroopalikud väärtused nagu demokraatia, inimõigused, õigusriik, vähemuste austamine jne. Paragrahv seitsme jõustamine võib aga halvimal juhul tähendada Poola hääleõiguse kadumist Euroopa Nõukogus.

Laiemast pildist

Konkreetselt aga märgib Euroopa Parlament Poola osas viit punkti: kohtuvõimu sõltumatuse rikkumist, nõuab Euroopa Kohtu otsuse austamist ehk Białowieża ürgmetsa raiumise lõpetamist, nõuab kogunemisvabaduse austamist, nõuab hukkamõistu Varssavis 11. novembril aset leidnud “ksenofoobse ja fašistliku marsi” suhtes ning nõuab naiste õiguste austamist, kaasa arvatud abordivastaste vahendite ligipääsetavus.

Alates Seaduse ja Õigluse partei (PiS) võimuletulekust kaks aastat tagasi, on Poolas palju muutunud. Presidendi ametit peab küll Andrzej Duda ja peaministri oma Beata Szydło, kuid tegelikkuses tõmbab niite PiSi juht Jaroslaw Kaczyński. PiSil on parlamendis neljakohaline absoluutne enamus, mis võimaldabki neil reforme kindlalt ellu viia.

PiSi võimuletulekust on kärbitud kohtunike sõltumatust, seatud piirangud riiklikule meediale ja seatud võtmepositsioonidele PiSile lojaalsed inimesed. Kõik see pole jäänud tähelepanuta Brüsselis, mis on Poola suhtes mitmel korral valjuhäälselt oma pahameelt väljendanud.

PiS on olnud vastu Euroopa Komisjoni immigrantide kvoodi kavale ja nii kogunes 7. oktoobril umbes miljon poolakat riigi piiridele immigratsiooni vastu meelt avaldama. Ometi on vastumeelsus immigrantide suhtes seotud üksnes moslemitega.

Nagu märgib Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse blogis ukraina analüütik Eugen Magda, töötab Poolas umbes miljon ukraina immigranti, korvates sellega Saksamaale, Ühendkuningriiki ja mujale läinud poolakad. Kuid Magda sõnul kasutab Poola valitsus ukrainlasi ära vaidlustes Brüsseliga, rääkides miljonist pagulasest, ehkki poliitilist asüüli on saanud vaid mõned kümned Ukraina kodanikud.

Bulgaaria mõtleja Ivan Krastev on täpselt iseloomustanud sääraste uut tüüpi parteide nagu PiS käitumist oma uusimas raamatus “After Europe”. Tähendab see seda, et võitja võtab kõik. Ehk kui enne austas valimiste võitja ka vähemusi, siis nüüd vajutab võitja gaasi põhja. Valimisvõit tähendab, et igasugused vähemused peavad olema valvsad.

Kõik võiks olla lihtsamini (hukka)mõistetav, kui kasutataks täpsemaid mõisteid ning kui asi puudutaks üksnes Euroopa Liitu ja Poolat. Paraku tähendab Euroopa Liidu asjassesegatus, et tuleb vaadata ka laiemat pilti.

Kuid kõigepealt mõisted. 11. novembri marssi võiks tõesti nimetada ksenofoobseks (mõni ütleb kindlasti, et see on patriotism), aga kasutada Poola puhul sõna “fašism” on selgelt liialdus. Poola oli riik, mis kannatas fašismi all kõige rohkem ja selliste sõnade kasutamine ei ole väga tark tegu. Teisest küljest hämmastab Poolas katoliikluse ja natsionalismi segu – katoliiklus peaks olema ju universaalne, rahvuseülene religioon, ometi on poolakad suutnud selle peaaegu et “kodustada”, tehes sellest nn valge mehe mantra.

Lissaboni lepingule alla kirjutades on Poola endale võtnud kohustused. Teisest küljest peaks Euroopa Liit pöörama tähelepanu Euroopas igasugustele rikkumistele ja muidugi tekib siin küsimus Hispaaniast, kus on selgelt teatud osa inimeste põhiõigusi rikutud.

Ukraina ei kuulu küll Euroopa Liitu, aga kui Euroopa Liit oleks Ukraina suunal sama aktiivne kui Poola suhtes, oleks Ukraina konflikt ilmselt lahendusele lähemal kui praegu. Summa summarum: paragrahv kaht ehk euroopalikke väärtusi ähvardabki vaid paberile jäämine, kui nii edasi minnakse.

Muidugi saab asjale vaadata ka teisiti. Needsamad inimesed, kes kutsuvad üles sekkuma Hispaania–Kataloonia küsimusse, on samas vastu Poola siseasjadesse sekkumisele. Mida siis võib ja mida mitte? Kuid nagu öeldud: nii Hispaania kui ka Poola on endale võtnud Euroopa aluslepingule alla kirjutades mitmed kohustused. Pacta sunt servanda (“lepingut tuleb austada” – lad k).

Väga kokku ei hoita

Poola olukorrale saab vaadata ka võimuvõitluse kontekstis. Jaroslaw Kaczyński ja eelmine peaminister ning praegune Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tusk on kui kaks kõva kivi, mis head jahu ei jahvata. Oli ju Poola ainsana vastu Tuski tagasivalimisele eesistuja ametisse.

Seega võib Kaczyński eurovastasus tuleneda ka sisepoliitilistest kaalutlustest – Tusk on Euroopa Liidus, seega kõik, mis sealt tuleb, seab kahtluse alla PiSi legitiimsuse.

Kui lihtsustada ja üritada hüpoteetiliselt luua sama olukord Eestis, siis võiks see olla midagi sellist, kus EKRE saab parlamendis absoluutse enamuse ja peaministri koha, ent vanast valimisperioodist on Euroopa Ülemkogu eesistujaks valitud näiteks Jevgeni Ossinovski.

Poola majandusel läheb muidugi hästi. Oli ju Euroopa Liitu tabanud rahandus- ja majanduskriisis Poola ainus liikmesriik, mille majanduskasv säilitas plussmärgi.

Isiklik kogemuski ütleb, et väga kokku ei hoita – Varssavist Białystokki valmib suur kiirtee, mis peaks Poolasse sõitmise mugavamaks tegema. Ning ka Eestist tulles on Varssavi hinnatase hoopis teisest klassist – kümne inimese mitmekäiguline lõuna Varssavi vanalinnas maksis umbes 90 eurot. Nii et on, mille üle uusi makse kehtestavas Eestis mõelda.
Martin Peeter
Liige
Postitusi: 4513
Liitunud: 18 Juul, 2014 20:49

Re: Olukord Poolas

Postitus Postitas Martin Peeter »

Komisjon asumas Poolal käsi väänama:

https://www.err.ee/649830/brussel-raken ... tut-meedet

Vaadates Hispaanias toimuvat, kus arreteeritakse mittevägivaldseid ja mittekorruptiivseid inimesi (Kataloonia liidrid) nende poliitilise tegevuse tõttu, ikka uskumatu silmakirjalikkus ja kahepalgelisus.
Dona nobis pacem!
chac
Liige
Postitusi: 475
Liitunud: 19 Mär, 2014 12:31
Kontakt:

Re: Olukord Poolas

Postitus Postitas chac »

Martin Peeter kirjutas:Komisjon asumas Poolal käsi väänama:

https://www.err.ee/649830/brussel-raken ... tut-meedet

Vaadates Hispaanias toimuvat, kus arreteeritakse mittevägivaldseid ja mittekorruptiivseid inimesi (Kataloonia liidrid) nende poliitilise tegevuse tõttu, ikka uskumatu silmakirjalikkus ja kahepalgelisus.
Praegune arreteerimine ilmselt poliitiline, aga väita katalaanide parteitippe mittekorrumpeerunuks ei pruugi paika pidada. 37st franco-järgsest aastat nad olla võimul olnud 30.

Näiteks CDC (Puigdemont'i partei endine nimi), uudis aastast 2015
Second CDC party treasurer arrested over 3% scandal in Catalonia
https://elpais.com/elpais/2015/10/23/in ... 83562.html
nimetu
Liige
Postitusi: 7574
Liitunud: 25 Mär, 2016 21:16
Kontakt:

Re: Olukord Poolas

Postitus Postitas nimetu »

Ungari lubab igasugustele sanktsioneerimise katsetele vastu olla. Visegradi riigid hoiavad kokku.
Kasutajanimi
Liige
Postitusi: 617
Liitunud: 25 Juul, 2007 2:40
Kontakt:

Re: Olukord Poolas

Postitus Postitas Kasutajanimi »

Orban plaanib tõkestada Poola karistamise: https://www.reuters.com/article/us-pola ... SKBN1EG0NF

Pole muidugi üllatus, 5 aastat tagasi tehti Ungari põhiseadus ümber kuid siis oli Fideszil 2/3 enamus (erinevalt Poola valitsusparteist praegu). Ka siis oli teemaks kommunistlike jäänukite eemaldamine võimult, vmt.
Dr.Sci
Liige
Postitusi: 3304
Liitunud: 30 Okt, 2015 11:59
Kontakt:

Re: Olukord Poolas

Postitus Postitas Dr.Sci »

Kasutajanimi kirjutas:Orban plaanib tõkestada Poola karistamise: https://www.reuters.com/article/us-pola ... SKBN1EG0NF

Pole muidugi üllatus, 5 aastat tagasi tehti Ungari põhiseadus ümber kuid siis oli Fideszil 2/3 enamus (erinevalt Poola valitsusparteist praegu). Ka siis oli teemaks kommunistlike jäänukite eemaldamine võimult, vmt.
Vastavalt hääletustulemustele lk 65 hääletasid neljapäeval, 01.03.18 Poola-vastase resolutsiooni poolt “Eesti tulevane peaminister” Kaja Kallas, Tunne Kelam, Ivari Padar ja Indrek Tarand. Urmas Paet ja Yana Toom hääletamisel ei osalenud. Poolt siis 422 ja vastu 147 saadikut.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Olukord Poolas

Postitus Postitas Kriku »

Julia Laffranque:
Alguses oli Poola kohtute sõltumatus ELKs luubi all seoses eelotsuse küsimustele vastamisega ja ELK ei olnud oma seisukohtades veel niivõrd resoluutne. Nimelt tahtis Iirimaa kohus teada, kas Euroopa vahistamismääruse menetluses on vastastikusel usaldusel teatud piirid, st kas Iirimaa on kohustatud isikut Poolale välja andma, kui seal ei pruugi Euroopa Nõukogu Veneetsia Komisjoni aruande kohaselt olla õigusemõistmine sõltumatu.

25. juulil 2018 tehtud otsuses leidis ELK, et automaatselt ei saa isikut Poolale välja andmata jätta ainult abstraktselt kohtute sõltumatuse probleemidele toetudes, vaid tuleb analüüsida konkreetset juhtumit. Samalaadsed kahtlused tekkisid mõne aja pärast ühes teises asjas ka Hollandi kohtul seoses Poolas tehtud vahistamismääruse täitmisele pööramisega, kus ELK kordas oma varasemat seisukohta.

Hiljem hakkas Euroopa Komisjon Poolat otse ELKsse kaebama seetõttu, et Poola Ülemkohtu kohtunike pensioniea alandamine 70-lt 65 aastale ei olevat vastavuses kohtute sõltumatuse põhimõttega. ELK andiski esmalt esialgse õiguskaitse raames Poolale korralduse kohtunike varasem pensionile saatmine peatada, mida Poola ka täitis, ning leidis hiljem ka rikkumise.

Kohtuasju on põhjustanud ka Poola Ülemkohtu kohtunike valimine, kus kandidaatidel, kes ei osutunud valituks, ei olnud sisuliselt võimalik Poola Kohtute Haldamise Nõukoja otsust vaidlustada. ELK leidis, et see ei tohiks nii olla, ja ülemkohtu kohtunikuks mittevalitud kandidaatidel peaks olema edasikaebeõigus – seda enam, et esineb kahtlusi kohtunikke valiva kohtute haldamise nõukoja enda sõltumatuses.
Seaduse ja Õigluse Partei liider Jaroslaw Kaczynski süüdistas opositsiooni massirahutuste õhutamises. FOTO: Radek Pietruszka/EPA

2019. aastal algatas Euroopa Komisjon lepingurikkumise menetluse Poola riigi vastu seoses Poola kohtunike suhtes kehtestatud distsiplinaarmenetluse uue korraga. 15. juulil 2021, st vaid napp kaks kuud tagasi, otsustas ELK – kolmanda otsusena Poola vastu algatatud lepingurikkumise asjas ja iga kord Euroopa Komisjonile õigust andes –, et Poola Ülemkohtu distsiplinaarkolleegium ei vasta kohtumõistmise sõltumatuse ja erapooletuse nõuetele ning pole kaitstud Poola seadusandja ja täitevvõimu otseste ning kaudsete mõjutuste eest. Põhjenduseks on muu hulgas see, et uus kohtute haldamise nõukoda, kes osaleb distsiplinaarkolleegiumi liikmete nimetamisel, on valitud eranditult seadusandja ja täitevvõimu poolt ning pole seega ise sõltumatu. Samuti heitis ELK Poolale ette seda, et distsiplinaarmenetluse võib algatada ka kohtunike otsuse sisu suhtes ja selle eest, et Poola kohtunik küsib ELK-lt eelotsust. Viimane kujutab endast erilist tagasilööki ELK ja liikmesriigi kohtute dialoogis ja ei mõjuta mitte ainult Poola kohtute suhteid ELKga, vaid kogu eelotsuse süsteemi.

Niisiis on ELK arvates sellisel kujul tegemist poliitilise kontrolli teostamisega kohtuotsuste üle, mis avaldab survet kohtunikele ja kallutab nende otsuseid. Esmakordselt rääkis ELK ka struktuursest probleemist ning esimest korda leidis sedagi, et distsiplinaarkolleegium ei vasta seaduse alusel loodud kohtu mõistele.
Sellega pole aga lugu veel sugugi lõppenud. Tänavu 1. aprillil algatas Euroopa Komisjon ELKs veel ühe kohtuasja Poola riigi vastu. See puudutab Poola uut seadust, mis keelab Poola kohtutel kontrollida, kuidas kohtunik on ametisse nimetatud ja kas ta on sõltumatu. Euroopa Komisjon vaidlustab ka sätteid, mis annavad Poola Ülemkohtu vastloodud erakorralise kontrolli ja avalike asjade kolleegiumile ainupädevuse tegeleda kohtu või kohtuniku sõltumatust puudutavate vaidlustega ning jätavad ülemkohtu distsiplinaarkolleegiumile laiaulatusliku rolli kontrollida kohtunike tööd mitte ainult distsiplinaarmenetluse raames, vaid ka kohtunikke puudutavates töö- ja sotsiaalkindlustuse asjades ja kriminaalasjades kohtuniku immuniteedi küsimustes.

Kuigi selles asjas on ELKs menetlus alles pooleli, tegi ELK 14. juulil 2021 esialgse õiguskaitse korras määruse, millega kohustab ajutise abinõuna Poolat kuni asja arutamise lõpuni peatama kõigi vaidlustatud õigusaktide toime, muu hulgas katkestama viivitamatult Poola Ülemkohtusse loodud uue distsiplinaarkolleegiumi töö. See tähendab sisuliselt ka seda, et Poolal tuleb ametisse ennistada need kohtunikud, kes olid vallandatud, sest julgesid ELK-lt eelotsust küsida. Seega püüdis ELK teha kõik endast oleneva, et seda piltlikult seinal olevat püssi ei hakataks Poola kohtunike suhtes paugutama ja alanud paugutamine kohe peatataks.

Tegelikult oli ELK ka varem, mullu 8. aprillil teinud esialgse õiguskaitse määruse, milles nõudis distsiplinaarmenetluste peatamist. Poola võimud hakkasid seepeale algatama kohtunike suhtes distsiplinaarmenetluste asemel kriminaalmenetlusi ja neilt immuniteeti võtma, kuid formaalselt, vähemasti Euroopa Komisjoni arvates, esialgse õiguskaitse määrust tookord ei rikkunud. Nüüd aga viitas ELK ka sellele, et immuniteedi võtmine distsiplinaarkolleegiumi poolt, kes pole sõltumatu, on sekkumine kohtunike töösse ja kujutab endast sõltumatuse riivet. Esialgse õiguskaitsega nõutakse ka erakorralise kontrolli ja avalike asjade kolleegiumi töö ajutist peatamist.

Poola riik ja sellele allutatud kohtud näikse aga sedakorda ELK esialgse õiguskaitse määrust ignoreerivat. Veel enam, Poola poliitikud räägivad ELi algatatud juriidilisest hübriidsõjast Poola vastu ja ähvardavad kogunisti Polexitiga. Päev pärast esialgse õiguskaitse määrust reageeris ka Poola konstitutsioonikohus (mis sai Eesti lugejale ilmselt hiljuti tuntuks oma nn abordivastase otsusega), leides, et ELK-l puudub pädevus esialgse õiguskaitse korras niisuguseid otsustusi teha. Lisaks on Poola peaminister vaidlustanud Poola Konstitutsioonikohtus ELi õiguse ülimuslikkuse põhimõtte, leides, et see on vastuolus Poola põhiseadusega, sest ei saa nõuda, et Poola kohtunik jätaks vastuolu korral liidu õigusega Poola õiguse kohaldamata.

Eeskujuna viidatakse Saksamaa Föderaalse Konstitutsioonikohtu otsusele 5. maist 2020 (vt minu artikkel Postimehes 23.05.2020), mis leidis, et ELi institutsioonid on oma pädevust ületanud. Olgu siinkohal öeldud, et just selle, Saksamaa Föderaalse Konstitutsioonikohtu omamoodi julge otsuse eest kaebas Euroopa Komisjon ka Saksamaa ELKsse (mõned õigusteadlased leiavad siiski, et Saksamaa kohus, kuigi provokatiivne, tegutseb, vastupidiselt Poolale, heas usus). Seega on Poola konstitutsioonikohus saanud võimudelt ülesande analüüsida, kas ELi aluslepingud on üldse Poola põhiseadusega kooskõlas.

Poola konstitutsioonikohus lükkas kaua otsuse tegemise selle kohta, kas EL aluslepingud on Poola põhiseadusega kooskõlas edasi, kuid jõudis lõpuks 7. oktoobril 2021 järeldusele, et osa EL õigusest on Poola põhiseadusega vastuolus. Poola põhiseadus asetsevat EL õigusest kõrgemal. Sellega seab Poola konstitutsioonikohus ohtu Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkuse põhimõtte. Erinevalt mõnede teiste riikide konstitutsioonikohtutest, kes teatud olukordades on EL õiguse ülimuslikkuse osas kõhklusi avaldanud, on Poola konstitutsioonikohus märksa radikaalsem. Jääb üle vaadata, millised on EL institutsioonide reaktsioonid ja kuidas see otsus Euroopa õiguse üldisele arengule mõju avaldab.

Kogu asjale annab vürtsi juurde veel see, et 7. mail 2021 leidis Euroopa Inimõiguste Kohus nn Xero Flori asjas, et Poola Konstitutsioonikohtu koosseisus on ebaseaduslikult valitud kohtunik ja see on vastuolus kohtute sõltumatusega. Erialakommentaarides on seetõttu hakatud osa Poola Konstitutsioonikohtu, aga ka distsiplinaarkolleegiumi kohtunikest nimetama koguni libakohtunikeks ja Poola õigussüsteemi võrdlema Nõukogude justiitskorraldusega. Olgu öeldud, et EIKs pole Xero Flor kaugeltki mitte ainuke Poolaga seotud asi. Menetluses on prioriteetseks tunnistatud üle 30 Poola õigusriigi olukorda puudutava kaebuse, mille on enamikus algatanud Poola kohtunikud Poola võimude vastu.
Niisiis on mitte ainult Poola võimude ja kohtunike vahel, vaid sellest tingituna ka Poola ja Brüsseli vahel juba tunda püssirohu lõhna. Ja nüüd jõuame päris kindlasti püssi kasutamise vaatuseni Brüsseli ja Poola suhetes: napilt mõni kuu pärast seni täitmata, kuid kohe täitmisele kuulunud esialgse õiguskaitse määruse kehtestamist, otsustas Euroopa Komisjon 7. septembril 2021 täiesti ebatavalise sammuna pöörduda ELKsse, et esitada Poola vastu rahatrahvi nõue. See oli seni teine kord, kui esialgse õiguskaitse määruse täitmata jätmise tõttu riigilt rahatrahvi nõuti.

Esimene kord puudutas samuti Poolat, aga UNESCO maailmakultuuripärandi hulka kuulunud Białowieża metsa raadamist. Siis kohustas ELK Poolat iga päeva eest, mis ta kohtumääruse täitmata jätab ja kultuuripärandit kahjustab, maksma trahviks 100 000 eurot. Otsus mõjus kohe ja Poola asus ELK määrust täitma. Nagu tookord, nii on ka praegu ELK otsustada, kui suur trahv määrata, hoolimata sellest, kas ja mida Euroopa Komisjon ette paneb – viimase esindajad on rääkinud ka ühest miljonist eurost päevas. ELi aluslepingud konkreetseid summasid ei nimeta, võib määrata nii ühekordse trahvi kui ka kindla summa päevas.

Veel värskem on aga uudis, et 20. septembril kohustas ELK Poolat jälle maksma, aga seda ühes teises, mitte õigusriiki puudutavas vaidluses – 500 000 eurot päevas tänavu 21. mail tehtud ELK esialgse õiguskaitse otsuse täitmata jätmise eest. See vaidlus käib pruunsöekaevanduse üle Turówis Poola-Tšehhi-Saksa piiril. Tšehhi kaebas Poola kohtusse, sest kaevanduse tõttu polevat neil enam puhast joogivett. Niisiis tundub, et Euroopa Liit on ELK kaudu hakanud Poolat rahaliselt survestama. Kas kolm on tõesti kohtu seadus ja kas järgmine kord võiks summa küündida miljonini päevas, näitab ilmselt lähiaeg. Lisaks, kui Poola jätab täitmata ELK 15. juuli 2021. aasta otsuse Poola Ülemkohtu distsiplinaarkolleegiumi puudutanud vaidluses, on Euroopa Komisjonil võimalus ka selles asjas uuesti ELK poole pöörduda ja omakorda kohtuotsuse täitmata jätmise eest trahvi määramist taotleda.

Ei maksa unustada ka seda, et Euroopa Komisjon pole veel rahuldanud Poola taotlust ELi taasterahastust toetust saada, samuti seda, et liidul on uus relv: seostada ELi fondidest raha saamine õigusriigi küsimusega. Kuid selle õiguspärasuse on Poola ja Ungari vaidlustanud ELKs. Samuti tasub meenutada, et Euroopa Komisjon on juba enam kui viis aastat püüdnud Poolas õigusriigi olukorda parandada, kuid pole ELi lepingu alusel Poolalt ELis hääleõiguse äravõtmiseni poliitilistel põhjustel jõudnud. Kuigi mitu rauda on tules, on eri ja just poliitilisi kanaleid pidi tulemuse saavutamine keeruline ning aeganõudev. Niisiis, pole ime, et Euroopa Komisjon on haaranud kinni viimasest õlekõrrest: ELKst, et sedakaudu Poolas õigusriiki jalule seada.

7. oktoobril 2021 leidis ELK taas Poola suhtes rikkumise ja otsustas, et kohtuniku üle viimine ühest kohtust teise kohtusse või sama kohtu teise kolleegiumisse, kui kohtunik ise sellega nõus ei ole, on vastuolus kohtute sõltumatuse põhimõttega.

Igal juhul pole püsside kõmmutamisest hoolimata tegemist veel lõppvaatusega, kuigi Tšehhov saaks kindlasti rahule jääda: püssid pauguvad. Asi on aga teatrist kaugel, sest lisaks kohtute sõltumatusele on Poolaga seoses laual ka LGBT õigusi puudutavad teemad, tõsiseid probleeme tõstatatakse veel sõnavabaduse küsimuses Poolas ja nii ei näi Euroopa Liidu ja Poola tülidel lõppu tulevat. Kuidas tavalisel Poola elanikul ja kodanikul kõige selle valguses läheb ja kas ning millal ta oma õigustele kohtus õiglast kaitset saab, see ei näi enam kellelegi meenuvat.
https://arvamus.postimees.ee/7356851/ju ... gusriigiga
Kasutaja avatar
Fucs
Liige
Postitusi: 15550
Liitunud: 12 Dets, 2006 21:43
Asukoht: retired
Kontakt:

Re: Poola kaitsejõud - Wojsko Polskie

Postitus Postitas Fucs »

Ei oska paigutada....

Poolas lammutatakse NõukaArmee mälestusmärke... või on see üksikjuhtum, ei tea
У Польщі знесли пам'ятник червоній армії, який до цього невідомі облили фарбою.
https://t.me/operativnoZSU/20121


---
Siia sobib.

E.T.
Kasutaja avatar
oleeg
Liige
Postitusi: 5193
Liitunud: 23 Jaan, 2006 14:10
Asukoht: Kodutares
Kontakt:

Re: Poola kaitsejõud - Wojsko Polskie

Postitus Postitas oleeg »

Fucs kirjutas:Ei oska paigutada....

Poolas lammutatakse NõukaArmee mälestusmärke... või on see üksikjuhtum, ei tea
У Польщі знесли пам'ятник червоній армії, який до цього невідомі облили фарбою.
https://t.me/operativnoZSU/20121


---
Siia sobib.

E.T.

Viimase paari päeva jooksul olen meediaväljaannetes märganud, et selliseid asju ka mujal. Neist pikalt ei kirjutata, lihtsalt nupukesed. Näib, et on tekkinud mingi laineke...

terv
o
[i]Miski siin ilmas ei saa viibida nii sügavas vaikuses kui surnud inimene.[/i]
Frederic Manning
minasiin223
Liige
Postitusi: 49
Liitunud: 03 Mär, 2022 23:50
Kontakt:

Poola puna armee monumendid

Postitus Postitas minasiin223 »

Ei teadnud kuhu postitust asetada. Minuarust on märkimist väärt.
Poolas tõmmati traktoriga maha puna armee monument.
https://mobile.twitter.com/nexta_tv/sta ... 9716947977

Teine monument ka pikali tõmmatud.
https://twitter.com/LeskiewiczRafa/stat ... _8pfI0GRhw
Peeter
Liige
Postitusi: 2539
Liitunud: 19 Veebr, 2006 20:12
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Re: Olukord Poolas

Postitus Postitas Peeter »

Venemaa on oma tülgastava käitumisega selle tegevuse ise esile kutsunud. Pisut üllatab, et neid veel seal siiani niimoodi püsti on. Märgin siia juurde, et 7-8 aastat tagasi käis selline laine üle ka Ukrainast. Peale suve 2014 toimus ka seal Nõukogude ja/või Vene maamärkide eemaldamine.
Roamless
Liige
Postitusi: 3798
Liitunud: 22 Okt, 2005 20:57
Kontakt:

Re: Olukord Poolas

Postitus Postitas Roamless »

Teine monument ka pikali tõmmatud.
https://twitter.com/LeskiewiczRafa/stat ... _8pfI0GRhw
Ei poolda sõda ausammastega, pigem võiks ebasobivas kohas olevaid sambaid teisaldada sobivamasse kohta ja sambad ise nö dekommuniseerida/russifitseerida ehk koristada ära neilt igasugune nõuka sümboolika ja pläratekstid ning pannad uued ja neutraalsemad sildid. Ehk siis täiesti arusaadav on, kui keset linnaväljakut toretsev ausammas kuhugi varjulisele kalmistule teisaldatakse aga lihtsalt niisama kopaga ümber lükata pole ka eriti ilus tegu ehk langed samale pulgale oma vastasega, eriti kui tegu on reaalse hauatähise, mitte mingi "võidusambaga".
Ehk kokkuvõtvalt hauatähistele kopa andmine ei ole ilus, aga igasugu tankpostamendid võiks küll n...hyi saata. :D
Unforeseen consequences
ksuuk
Liige
Postitusi: 67
Liitunud: 27 Veebr, 2022 9:36
Kontakt:

Re: Olukord Poolas

Postitus Postitas ksuuk »

Roamless kirjutas: Ei poolda sõda ausammastega, pigem võiks ebasobivas kohas olevaid sambaid teisaldada sobivamasse kohta ja sambad ise nö dekommuniseerida/russifitseerida ehk koristada ära neilt igasugune nõuka sümboolika ja pläratekstid ning pannad uued ja neutraalsemad sildid.


Offtopic aga mille poolest erineb okupantide poolt ausammaste hävitamine hilisemast okupantide ausammaste hävitamisest?

Minu arust ajalugu tuleb säilitada ja meie välisministeerimumi maja ees Lenini kuju oleks võinud alles jääda, oleks täna suur vaatamisväärsus ja igapäevane meenutus neile, kes vinguvad, et meil on kehv elu.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Olukord Poolas

Postitus Postitas Kriku »

Tuleb säilitada, kuid kas tingimata avalikus linnaruumis? Muuseumides on neid Lenineid omajagu tallel.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 14 külalist