Linttraktor versus lõhkekeha

[rains]

Kunagi lapsepõlves nägin vanaema juures albumis pilti lõhkekeha otsa sõitnud linttraktorist.Nüüd palju aastaid hiljem sai see palutud tädil sisse skännida. Tegu on 70-date lõpul Jõgevamaal künnitööde käigus õhku lennanud T-74 traktoriga. Juht pääses õnneks eluga, kuigi sai tugevalt põrutada.Olla päästnud istme alla laotud ca. viis rida adrapeitleid.

[Che Latino]

Tundub et sellest vastas-seisust on traktor võitjana välja tulnud.
Lõhkekeha kahjustused olid ilmselt suuremad...

[EOD]

Keila lähedal, Ohtu turbarabas, kuhu NL pommitajad oma kildpmmide koorma viskasid, et vältida Keila raudteesõlme õhutõrjet, sattus AO-8 sütikule buldooseri T-100 tera. Nimetatud tera sai viga, samuti traktori radiaator. Juhil polnud häda miskit.
Mõnikord peab inimesel ka vedama.

[Manurhin]

Eks selliseid õnnetusi tuli nõukaajal ikka ette, ainult et tollane meedia neist ei rääkinud. Aegade jooksul erinevate inimestega suheldes olen infokilde taolistest juhtumitest kuulnud üsna palju. Tagajärgi on olnud seinast seina - mõni traktorist pääses lihtsalt ehmatusega, mõni mees aga tuli pärast kinnises kirstus matta. Kartulimuldaja "vuntsi" külge rõngast pidi rippuma jäänud granaadist on koguni väikestviisi legend saanud, seda juttu olen mitmelt eri inimeselt kuulnud. Küllap on seda siis juhtunud rohkem kui korra.

[donnervetter]

Keila lähedal, Ohtu turbarabas, kuhu NL pommitajad oma kildpmmide koorma viskasid, et vältida Keila raudteesõlme õhutõrjet, sattus AO-8 sütikule buldooseri T-100 tera. Nimetatud tera sai viga, samuti traktori radiaator. Juhil polnud häda miskit.
Mõnikord peab inimesel ka vedama.

Millal see intsident toimus?

Ohtu turbaraba töötajate sõnul on Ohtu turbarabast ka saksa lennukite pomme välja tulnud.

[EOD]

Millal see intsident toimus?
Ohtu turbaraba töötajate sõnul on Ohtu turbarabast ka saksa lennukite pomme välja tulnud.

Intsidendist rääkisid raba töötajad kui käisime Ohtus väljakutsel neidsamu pomme hävitamas.
Arvestades, et tegu oli "Jossiga", siis tõenäoliselt veel nõukaajal või 90. alguspoolel.
Aga madalalt rabasse heidetud pommid kipuvadki "nina püsti" olema, kuna pehmest turbast läheb pomm läbi, kõvalt aluspinnalt aga põrkab poolviltu tagasi. Nii ta siis ootab, kunas masin temani jõuab ja sütiku pihta koksab.

Saksa pommidest ei tea. Võimalik muidugi, raudteesõlm oli Keilas ka 1941. aastal ja küllap ka Saksa poolel leidus lendureid, kes oma nahka ülesande täitmisest tähtsamaks pidasid.

[donnervetter]

Millal see intsident toimus?
Ohtu turbaraba töötajate sõnul on Ohtu turbarabast ka saksa lennukite pomme välja tulnud.

Intsidendist rääkisid raba töötajad kui käisime Ohtus väljakutsel neidsamu pomme hävitamas.
Arvestades, et tegu oli "Jossiga", siis tõenäoliselt veel nõukaajal või 90. alguspoolel.
Aga madalalt rabasse heidetud pommid kipuvadki "nina püsti" olema, kuna pehmest turbast läheb pomm läbi, kõvalt aluspinnalt aga põrkab poolviltu tagasi. Nii ta siis ootab, kunas masin temani jõuab ja sütiku pihta koksab.

Saksa pommidest ei tea. Võimalik muidugi, raudteesõlm oli Keilas ka 1941. aastal ja küllap ka Saksa poolel leidus lendureid, kes oma nahka ülesande täitmisest tähtsamaks pidasid.

Värskendasin veidi mälu:)

Üheksakümnendate alguses oli mul mitmeid kohtumisi Harjumaa turbarabadega, valdavalt tulekahjud (Vääna, Ellamaa, Peningi jpt).

Oli meil ka üks juhtum, kus sealsamas Ohtu rabas leiti lennukipomm. Töötaja, vanem härrasmees, ütles tookord, et see on üsna tavaline juhtum. Samas ei olnud veel taasiseseisvunud eestis sellist väljaarendatud demineerimisteenistust nagu seda on täna ja ma ei mäleta, mis sellest pommist siis edasi sai või kes selle kahjutuks tegi. Samas oli meil neli poissi demineerimiskursused läbinud, aga polnud kogemusi, vahendeid jne. Aasta võis olla 92-94.
Sellesama härrasmehe sünul olevat see 250 kilone (vms) lennukipomm, oli horisontaalses asendis. Ma ei mäleta, kas vene või saksa oma, aga meenub, et ta mainis, et sakslased olevat raba kasutanud polügonina.

[plekkpea]

Umbes aastake tagasi nägin Auvere kandis linttraktorit kännufreesiga liinide alust puhastamas. Põkamehel olid ikka raudsed närvid.

[Feeliks_Jalgraud]

Tartu külje all "Veebri turbarabas" deformeerus pinnasekooria mõned(ca5-6a) aastad tagasi , kui lõhkekeha sinna sisse sattus. -Instantse ei teavitatud, kuna töö vajas tegemist. Jutt pärineb sama raba töölistelt, kui seal dektimas sai käidud (nalja pakkus see omajagu neile, kui jutustasid)
*operaator pääses ehmatusega.

[isakene]

Kohalikud ikka aegajalt meenutavad, kuidas Väike-Maarjas sattus K-701 kultiveerimisel tankitõrjemiinile, kusagil 80-ndatel. Traktorist pääses eluga, traktor püüdis killud kinni, aga sai korralikult põrutada. Traktor pikiti altpoolt kildudega sõelapõhjaks.Traktorist oli pärast pauku teovõimetu, kuna aga K-701 on hüdraulilise käigukastiga, jäi traktor väljavoolanud õli tõttu üsna kohe seisma. Mootor olla samal põhjusel peale mõningast aega tiksumist samal põhjusel pidulikult kokku jooksnud. Koledasti kõver kultivaator seisis pärast veel tükk aega töökoja juures platsil.

[ktamm]

Esimesel maasturitripil Valgevenesse - sõtsime pikalt mööda mingit soises alas olevate kõrgendike ahelat, ühes kohas tee sees auk ja seal ümber mõned tükid traktori külgülekannetest vms. Mööda sama rada edasi oli üks soosaar, kus oli sõjaajal peal elatud hirmsasti - punkriahjud, supipotid, vaadid, sõjaraud, jms.
Öösel oli täiskuu ja kuivadest tammepuudest lõke.

[EOD]

Esimesel maasturitripil Valgevenesse - sõtsime pikalt mööda mingit soises alas olevate kõrgendike ahelat, ühes kohas tee sees auk ja seal ümber mõned tükid traktori külgülekannetest vms. Mööda sama rada edasi oli üks soosaar, kus oli sõjaajal peal elatud hirmsasti - punkriahjud, supipotid, vaadid, sõjaraud, jms.
Öösel oli täiskuu ja kuivadest tammepuudest lõke.

Sellistes kohtades peab hoolega kontrollima, kuhu lõke teha. Ka vana lõkkease tuleb üle kontrollida, et sinna järgmiste lõkketegijate tarvis "kingitust" poleks jäetud. "Mustad arheoloogid" pidavat konkurentidest lahtisaamiseks ka spetsiaalselt lõhkekeha sisaldava lõkke süütama, lootes et need end selle äärde soojendama tulevad.

[heiko]

Kopaga kaevates on mul ka lõhkekehi välja tulnud! Ega pole kuulnud küll, et kopaga kuskil oleks mingi pauk käinud. Ehk EOD teab kas kaevetöödel on kopa all midagi lõhkenud?

[EOD]

Saksamaal oli suurem sedasorti õnnetus 2014, aastal, kuigi seal puhastatakse reeglina maapind enne kaevetööde alustamist signaalivabaks.
Eestist mul hetkel küll ühtegi juhust ette ei tule, kuid see ei tähenda, et neid poleks olnud. Väikese lõhkekeha plahvatustest suure tõenäosusega ka Päästeametit ei teavitata kui keegi viga pole saanud.
Otsekopaga kaevamisel on ekskavaatorijuhi šansid väikese ja isegi keskmise lõhkekeha plahvatuses terveks jääda küllaltki head, kuna kopp toimib kilbina. Pöördkopaga töötades on seis nutusem ja suurte lõhkekehade puhul ei aita miski.
Igatahes tasub tööandjalt nõuda firma kulul elukindlustuse tegemist. Eestis võib kaevates lahingumoonale sattuda kus iganes. Lisaks gaasitrassid ja elektrikaablid, mis mingil põhjusel plaanilt puuduvad.

[rains]

Plahvatusest kopaga kaevates pole endale ka kõrvu sattunud, küll aga tean juhust, kus gaasitrassi kaevates ekskavaatorijuht kabiinist välja hüppas ja masina juurest jooksu pani, kui kopp ühel hetkel mürske täis oli.
Üks näide naaberkülast kartulipõlluga:lapsed leidsid põllult granaadi, traktrorist võttis selle neilt ära ja pani selle "ohutusse kohta" enda istme alla ja loksus nii terve päeva põllul.

Kusjuures samas kandis juhtus veel üks õnnetus T-74-ga. Sellel õnneks sai ainult ader viga, traktor ise jäi terveks.