Kriku kirjutas:Vaatlus asendab tihtipeale eksperimenti. Teadus algab minu arust võimest üldistavaid järeldusi teha, mis ka tuleviku vaatluste puhul paika peavad.
Humanitaarteadused on loodusteadustest udusemad. St. kuna uuritakse inimeste, mitte molekulide käitumist, on asja mõjutavaid faktoreid suurusjärkudes rohkem ning alati tuleb arvestada, et vahel mõni erandlik indiviid käitubki... noh, erandlikult
Kui vahel füüsikud hakkavad ühiskonna üle teoretiseerima, siis nad ei hooma seda ja nende jutt on tihtipeale jama. Ja meil on sellisesse ikka jõudnud füüsikud muidugi veel nooruses marksistliku teooriaga läbi ka uhutud.
Jääme ikka selle juurde, Kriku, et ei asenda see vaatlus midagi. Vaatlus on alati subjektiivne jne. Katse on ja jääb, ja selle kordamine tulevikus: sellistel tingimustel saame sellise tulemuse. Ja ei ei ole mingeid agasi. Üritasin seda teemat lahata oma tütrega, ja seletada füüsikaseadusi ja just seda, kuidas neid avastatakse. Sama kehtib matemaatika teoreemide puhul. Ratsionaalselt või loogiliselt minu arvates peaks asi olema nii, et süstematiseeritakse, analüüsitakse andmeid ja nende pealt peaks midagi uut sündima. Need peaks nagu andma aluse või põhja, mida vaadelda või midagi teha. Ja jõutakse uuele tasemele. Ma ei tea kuidas preagu, aga kui sellega tegelesin, siis isegi aine nimega Teaduslikud uurimise meetodid ei andnud selle selget vastust. Just see moment, kui sünnib midagi uut, avastatakse. Tekib mõte... Miks vahel tekib teadlasel mõte ja miks vahel mitte.
Minu jaoks on lahtiseletatud kogu nende mata teoreemide ja ka praeguste diplomitööde sisu enamvähem samasugune: alustakse lõpust tagurpidi tagasitulemist sinnamaani, mis on juba tõestatud või kontrollitud. See nagu kaks sammu edasi ja üks tagasi, kuigi peaks olema kogu aeg liikumine edasi.
Teemase tagasi tulle siis minu jaoks ei ole sõjateadust. on vaid erinevad fragmendid erinevatest teadustest. Inimesed on näiteks sotsiaalpsühholoogia ja psühholoogia osa jne. Näiteks relvast laskmine, jah, see kõige tavalisem sihtimine, on suuresti taju osa, mis aga kuulub täielikult psühholoogia valdkonda. Kõik see kauguste hindamine, nägemine, vaatlemine, see on taju osa. Siia alla kuulub ka uus digilaik. Aga lask relvast, kuuli lenda, juba puhas füüsika. Sai küll lihtne, aga tuleb tunnistada, et psühholoogiast sai psühholoogia tänu sõjaväele...