www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 22 Okt, 2019 12:26

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 461 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 24, 25, 26, 27, 28, 29, 30, 31  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Re: Demograafia
PostitusPostitatud: 30 Jaan, 2019 20:30 
Eemal
Liige

Liitunud: 15 Mär, 2013 18:37
Postitusi: 193
Hiiobisõnumeid Soomest. 2018 sündis 47307 last ehk 3014 vähem kui 2017.Eelmise aasta lõpu prognoosist mingi 1500 vähem.https://www.uusisuomi.fi/kotimaa/270471 ... s.facebook


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Demograafia
PostitusPostitatud: 11 Veebr, 2019 19:48 
Foorumil
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 10 Aug, 2010 19:55
Postitusi: 15996
Asukoht: Viljandimaa
Jälle on rahva arvamust küsimata totrust toetatud - seekordsel totrusel on aga palju elulisem mõju kui eelmisel :evil: Kogu see asi on lihtsalt sigadus. Kui arvamus, et naised ei suuda ise otsustada, kas neile on parem vanemapalgaga kodus olla või tööle minna, ei ole naiste alavääristamine, siis ma ei tea üldse, mis võiks veel olla naiste alavääristamine.

Tsiteeri:
Eelmisel nädalal jõudis Euroopa Nõukogu kokkuleppele töö- ja pereelu tasakaalustamist käsitleva direktiivi asjus. Muu hulgas näeb see ette nii isadele kui ka emadele neljakuulise tasustatud lapsepuhkuse võimaldamist, millest kahte kuud ei saa teisele vanemale üle anda.

Teisisõnu saaks tulevikus kahte tasustatud vanemapuhkuse kuud kasutada vaid ema ja kahte kuud vaid isa. Liikmesriikidel tuleb riigisisesed õigusaktid kolme aasta jooksul direktiivi nõuetega kooskõlla viia. Muudatusi tuleks teha ka Eestil, kuna sotsiaalministeeriumi hinnangul ei vasta praegune vanemapuhkuste ja -hüvitise süsteem uue direktiivi nõuetele, seda just isapuhkuse osas.

Hoolimata sellest, et sotsiaalministeeriumi eestvedamisel toetas direktiivi vastuvõtmist ka Eesti, hakatakse ministeeriumi esindaja sõnul nüüd alles analüüsima, kuidas uusi nõudeid rakendada. Riigikogu võttis juba 2017. aasta lõpus vastu muudatused, millega loodi senise 10-päevase isapuhkuse asemele 30-päevane täiendav vanemahüvitis (jõustub 1. juulil 2020), kuid sellest ei piisa. Direktiivi järgi peaks kaks korda pikem olema vanemapuhkus, mida kasutab üksnes isa.
Tsiteeri:
Eesti poolehoid kujunes ministeeriumi vedamisel

Euroopa Komisjoni koostatud direktiivide eelnõud ei jõua vastuvõtmiseni siiski iseenesest. Liikmesriikide esindajad peavad läbirääkimisi mitmel tasandil, enne kui menetlemisega järgmisse etappi liigutakse. Ka kõnealuse direktiivini jõudmine on eeldanud Eesti osalemist. Kes ja milliste volituste alusel meie riigi poolt direktiivile heakskiidu andis ning nõnda ELi osalust perepoliitika kujundamisel laiendas, ei ole aga praegu päris selge.

[Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna juhataja Hanna] Vseviovi sõnul on Eestit läbirääkimistel Euroopa Liidu Nõukogus esindanud vastavalt töötasandile erialadiplomaadid sotsiaalministeeriumist, suursaadik, Eesti esinduse asejuht ELi juures ning tervise- ja tööministrid. Tema sõnul on kõik Eesti esindajad juhindunud seisukohtadest, mille on paika pannud valitsus ja riigikogu.

«Veebruaris ja märtsis 2018 kinnitatud valitsuse ja riigikogu seisukohtade järgselt toetas Eesti tasustatud ja paindlikku vanemapuhkust, mis tagab hoolduskoormuse võrdsema jagunemise naiste ja meeste vahel,» kinnitas ta.

Samas olevat sotsiaalministeeriumi esindaja ühe riigikogu ELi asjade komisjoni liikme sõnul seda teemat puudutaval istungil kinnitanud, et direktiiv ei too Eestile kaasa mingeid muutusi, mistõttu otsustati seda toetada. Millised volitused valitsus ja riigikogu mainitud küsimuses on andnud, vajab veel selgitamist.

Kas asju on aetud rahva selja taga?

Juhul kui valitsusel ja riigikogul – rääkimata sotsiaalministeeriumist – on siiski olnud selged seisukohad direktiiviga reguleeritud küsimustes, jääb arusaamatuks, miks ei ole neid avalikkusele tutvustatud. Direktiivi eelnõu avalikustas Euroopa Komisjon juba 2017. aasta aprillis ehk ajal, mil Eestis valmistati ette vanemahüvitise reformi, mis muu hulgas hõlmas ka isakuu sisseviimist. Just siis oleks olnud sobiv hetk teavitamaks, et kavandatud muudatustest ei piisa ning et kui kõnealune direktiiv vastu võetakse, tuleb hüvitise vanemate vahel jagamist tõenäoliselt muuta.

Pole välistatud, et teema eest vastutavatel ametnikel oligi plaanis vastuseisu mahendamiseks koera saba jupi kaupa maha võtta, alustades kõigepealt ühest lisanduvast isakuust, et sealt siis juba paratamatuna näiva euronõude toel edasi minna. On ju sotsiaalministeerium ammu soovinud kõik isad mõneks ajaks lapsehoolduspuhkusele suunata ja emad väikelapse juurest tööle saata. Selline taotlus kajastus ka perehüvitiste seaduse muudatuste seletuskirjas. Kuna seni on õnnestunud kõik valdkonna eest vastutavad ministridki eesmärgi heaks tööle rakendada, tekib küsimus, kas minister juhib ministeeriumi või on hoopis vastupidi.

Ministeerium lahendust nimetada ei taha

Mille arvelt siis ikkagi pikendada isade individuaalset puhkust? Tõenäosus, et vanemahüvitise 19 kuule lisatakse veel üks, on kulukuse tõttu väga väike. Vseviov ei tahtnud lahenduste asjus veel konkreetseks minna ning ütles, et võimalusi jagub. «Milline neist valida, on poliitilise otsuse koht ja hetkel veel vara öelda. Alustame peagi võimaluste väljaselgitamist ja analüüsimist,» rääkis ta.

Tundub siiski vähe usutav, et ministeeriumi esindajad käisid Eesti nimel direktiivile heakskiitu andmas ilma selge plaanita, kuidas seda hiljem ellu rakendada. Pigem püütakse jätta muljet, et direktiivi vastuvõtmise taga on «kurjad euroametnikud», ning enda aktiivne panus ja toetus maha vaikida.

Sotsiaalministeeriumi hinnangul on üks võimalus täiendada rasedus- ja sünnituspuhkuse, isapuhkuse ning lapsehoolduspuhkuse skeemi. 1. aprillist 2022 jõustuva seadusemuudatusega jaotatakse lapsehoolduspuhkus juba niigi emapuhkuseks, isapuhkuseks ja vanemapuhkuseks ning seega saab nende vahel perioode ümber jagada.

Teine võimalus on muuta lapsepuhkuse skeemi. Töölepingu seaduse kohaselt on alla 14-aastast last kasvataval emal või isal praegu õigus igal kalendriaastal saada sõltuvalt laste arvust kas kolm või kuus tööpäeva lapsepuhkust ja kuni 10 tööpäeva tasustamata lapsepuhkust. 1. aprillil 2022 jõustuva muudatusega hakkab selle asemel olema 10 tööpäeva tasustatavat puhkust mõlemal vanemal iga alla 14-aastase lapse kohta. Muutus võib seisneda puhkuse pikendamises, aga kuna see tooks kaasa lisakulusid, on selline lahendus vähem tõenäoline. Pigem lahendatakse olukord ikkagi vanemate vahel seni vabalt jagatava osa ümberjagamisega, ehk kokkuvõttes emade arvelt.
Tsiteeri:
Õigust ei tohiks muuta kohustuseks
Eha Reitelmann, ENÜ peasekretär

Eesti Naisteühenduste Ümarlauda (ENÜ) kuuluvate organisatsioonide esindajatega arutasime 19. jaanuaril võimalikke Euroopa Liidu direktiivist tulenevaid muudatusi vanemahüvitise süsteemis. Oleme kindlal seisukohal, et iga pere peaks ka edaspidi saama vabalt otsustada selle üle, kas ja kuidas vanemahüvitise kasutamise aega ema ja isa vahel jagada.
Eestis praegu kehtiv süsteem on võrreldes enamiku teiste riikidega väga helde ja paindlik, selle nimel on aastate jooksul tehtud ka muudatusi. Algusest peale on antud õigus vanemahüvitise kasutamiseks mõlemale vanemale, mis on väga positiivne – pered on väga erinevad ja seadusandjad peavad sellega arvestama. Õigust ei tohiks aga muuta kohustuseks.
Riik ei tohiks seaduse jõuga pereellu sekkuda ja kehtestada sisuliselt mõlemale vanemale individuaalset kohustust kasutada teatud osa vanemahüvitisest, ähvardades peret vastasel korral osast toetusest ilma jätta. Meie hinnangul oleks selline muudatus paljudele peredele tõsine tagasilöök, sest nende elukorraldus lihtsalt ei võimalda ühel või teisel vanemal teatud ajaks lapsega koju jääda.
Leiame, et seni kehtiv paindlikkuse põhimõte peaks igal juhul säilima ja seda tuleks Eesti esindajatel kaitsta ka ELi tasandil.
https://meieeesti.postimees.ee/6520043/ ... 1530278500

_________________
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Demograafia
PostitusPostitatud: 20 Veebr, 2019 16:13 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 12 Dets, 2006 22:43
Postitusi: 9520
Asukoht: Metsas / Ämbris
Probleemkomisjon andis Riigikogule üle rahvastikukriisi lahendamise ettepanekud
https://www.riigikogu.ee/pressiteated/p ... iteated%29

Aruanne ise:
https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-conte ... 592-kB.pdf

_________________
Kohustuslik riigikaitseõpetus väldib hilisemaid ERROR-eid riigikaitses !
Pilt


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Demograafia
PostitusPostitatud: 12 Mär, 2019 11:08 
Foorumil
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 10 Aug, 2010 19:55
Postitusi: 15996
Asukoht: Viljandimaa
Ajalooline pööre: Eesti töökäed tulevad Soomest tagasi
Tsiteeri:
Soomes elavad ja töötavad eestlased on hakanud järjest rohkem kodumaale tagasi tulema. Põhjuseks Eesti majanduse parem käekäik ja probleemid, mida kahe riigi vahel pendeldamine kaasa toob.

Soome heaoluühiskond ja paremad palgad on eestlasi enda rüppe meelitanud juba pea 20 aastat. Samas pole põhjanaaber meile enam nii atraktiivne. Seda kinnitab statistika, mis ütleb, et praegu on viimase 15 aasta jooksul esimene kord, mil Soomest tuleb rohkem inimesi Eestisse kui vastupidi, kirjutab Yle suures ülevaates.

Harri Tiido, kes on Eesti suursaadik Soomes, ütles, et Eesti majandus ja palgatase on kasvanud viimastel aastatel kiiremini kui Soomes, samuti on see ületanud Euroopa Liidu keskmist. Tiido sõnul pakivad enim pille kokku ehitajad, nö Kalevipojad, keda on Soome ehitusplatsidel umbes kolmandiku võrra vähem kui hiilgeaegadel.

Kuigi endiselt on väga palju töid, kus palgavahe Eesti ja Soome vahel ulatub paari tuhande euroni, on põhjanaabrite juures samavõrra jõudsalt kasvanud eluaseme- ja muud kulud. Lisaks on eestlasi hakanud häirima ja väsitama pidev pendeldamine, mis lõhub perekondi ja põhjustab alkoholismi.

Soomel endil töökäsi puudu

Helsingi linnademograafiat uuriv teadlane Pekka Vuori nägi eestlaste naasemises kodumaale mitmeid demograafilisi trende: kuna Eesti tööjõuturule siseneb üha vähem noori inimesi, liiguvad nooremapoolsed välismaal elavad eestlased kodumaale tagasi, et vabad kohad täita.

Vuori avaldas aga muret, et eestlaste tagasiränne tähendab seda, et Soomel endil võib lihtsamate tööde tegemiseks töökäsi puudu jääda.

Eestlaste massilisem väljaränne Soome algas 2000. aastate alguses. Tipu saavutas see 2006. aastal, mil Soome emigreerus umbes 4500 eestlast. Kuna Eestis algas neil aastal pöörande majanduskasv ja oli vaja töötegijaid, väljaränne hetkeks peatus. Seevastu buumile järgnenud kriisiaastatel lõi väljaränne Soome absoluutseid rekordeid.

Trend pöördus uuesti 2014. aastal, pärast mida hakkas Soome minejate hulk taas vähenema, kuskil 20 protsenti aastas. Samast aastast hakkas aga Eestisse tagasipöördujate arv vaikselt suurenema.

_________________
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Demograafia
PostitusPostitatud: 12 Mär, 2019 11:13 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 26736
See ajalooline pööre pöördub kohe tagasi kui siin palkadest õhk nt uue masu ajal välja läheb. Hetkel on tööliste puudus nii suur, et makstakse meie mõistes ulmelisi palkasid, aga eelmine masu näitab, et see kaob kiiresti niipea kui asjad viltu keeravad.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Demograafia
PostitusPostitatud: 07 Mai, 2019 11:14 
Foorumil
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 10 Aug, 2010 19:55
Postitusi: 15996
Asukoht: Viljandimaa
PM refereerib Allan Puuri ja Hanna Vseviovi artiklit märsti "Akadeemias".

Tsiteeri:
Kuni Teise maailmasõjani kulges Eesti rahvastikuareng samas taktis demograafilise ülemineku juhtriikidega. «Riikidevaheline võrdlus näitab, et sõjaeelne Eesti sarnanes sündimusolukorra poolest Põhja- ja Lääne-Euroopa maadega. Pärast Teist maailmasõda see sarnasus lõppes, sest Eestis ei toimunud 1940.–1950. aastatel beebibuumi, mis viis eelmainitud riikides sündimuse kaheks aastakümneks tagasi taastetasemele.»

1950. aastatel ja 1960. aastate algul oli Eestis (ja ka Lätis) sündimus üks väiksemaid maailmas tõenäoliselt just ühiskonda tabanud vägivaldse ümberkorralduse tõttu. Hiljem olukord paranes. «1960. aastate teisel poolel sündimus suurenes ja 1970.–1980. aastate keskmisena ulatusid aastapõhised sündimuskordajad Eestis üle pika aja taas taastetasemeni.»

Eestist lääne pool liikus sündimus alates 1960. aastatest aga vastupidises suunas. «Tagantjärele on seda beebibuumi lõpule järgnenud muutuste lainet hakatud nimetama teiseks demograafiliseks üleminekuks. Kuigi enamik teisele üleminekule omaseid nähtusi (nt vabaabielu levik, lahutuste arvu kiire kasv) avaldus ka Nõukogude Eestis, jäi siinne ühiskond sündimuse uuest langusest kaheks aastakümneks kõrvale.»

Taasiseseisvumise eel oli Eesti sündimus jõudnud kogu sõjajärgse aja kõrgeimale tasemele. «Aastapõhised sündimusnäitajad saavutasid Eestis kõrgpunkti üsna režiimivahetuse eel ja seda on seostatud laulva revolutsiooniga. 1987.–1988. aastal kerkis sündimuskordaja 2,26 lapseni naise kohta.» Sündimuse tähelepanuväärselt kõrget taset võis siiski täheldada juba varem, aastatel 1983–1984 ja 1986.

Märgid sündimuse vähenemisest hakkasid ilmnema 1989. aastal ning iseseisvuse taastamise ajaks oli sündimuskordaja eelnenud kõrgseisust juba viiendiku võrra väiksem (1,80 last naise kohta).


Siingi palju vaieldud võimalustest sündimust riiklikult reguleerida:
Tsiteeri:
Sajandi esimese kümnendi lõpul, 2008–2010 oli sündimuskordaja isegi 1,70–1,72 last naise kohta. Sündide arv oli kõige suurem 2008. aastal – pisut üle 16 000. «Sündimuse suurenemise ja 1990. aastate keskpaigast jõudsalt vähenenud suremuse koosmõjul jõudis loomulik iive Eestis eelmisel kümnendivahetusel lühikeseks ajaks mõnekümne inimese võrra plusspoolele.»

Sündimuse tipptase möödunud kümnendi lõpul oli samal ajal puhkenud majanduskriisi taustal üllatav. Näiliselt paradoksaalse olukorra põhjuseks peavad autorid Eesti heldet vanemahüvitise süsteemi. «See motiveeris ühe- ja kahelapselisi peresid saama järgmist last lühikese ajavahemiku jooksul (kuni 30 kuud), säilitades boonusena varem väljateenitud hüvitise suuruse.» Selline võimalus, mida tuntakse kiiruspreemiana, lisati Eesti vanemahüvitise süsteemile enne kriisi puhkemist.

Masu järel on sündimuskordaja olnud mõnevõrra väiksem, võimalik, et osaliselt masuaegse teiste ja kolmandate sündide «kuhjumise» tagajärjel. «Languse põhi jõudis kätte 2013. aastal, mil sündimuskordaja langes 1,52 lapseni naise kohta. Järgnenud aastatel see suurenes, ulatudes 2016.–2017. aastal 1,59–1,60 lapseni.»


Veel ajastusest:
Tsiteeri:
«Euroopa piirkondade kohta esitatud võrdlusandmed lubavad oletada, et sünnitusea tõus jätkub Eestis vähemalt järgmise kümnendi lõpuni. Selleks ajaks on naiste keskmine vanus esiklapse sünnil tõusnud 29.–30. eluaastani ning ühtlustunud Põhja- ja Lääne-Euroopaga.»

Tõepärasema pildi saamiseks on seega otstarbekas sünnitusea tõusu mõju näitarvudest analüütiliste võtetega kõrvaldada. Niimoodi korrigeeritud andmed näitavad, et tegelikult kestis sündimuse järsk vähenemine Eestis vaid 1993.–1994. aastani ja sestpeale on sündimus liikunud pigem üles- kui allapoole.

Kui sünnitusea mõju kõrvale jätta, paistab ka taasiseseisvumisele eelnenud olukord harjumuspärasest erinev. Ajastuskorrigeerimise järel on 1955–1979 summaarne sündimuskordaja keskmiselt 1,81 laste naise kohta, aastate 1992–2016 oma aga 1,86. Kui 1980. aastad kõrvale jätta, oli ajastusmõjust puhastatud keskmine sündimustase Eestis nõukogude ajal tegelikult madalam kui iseseisvuse taastamisele järgnenud ajal.
Minu rõhutus.

Tsiteeri:
Kokkuvõttes näitab analüüs, et muutused põlvkondade tegelikus laste arvus ei ole olnud suured, vaatamata sellele, et aastati on sündide arv üsna palju kõikunud.

1980. aastate alguse põlvkondades jääb keskmine laste arv eeldatavalt 1,80–1,85 vahele (eesti rahvusest naistel veidi suurem), mis on 11–13 protsenti taastetasemest allpool. Põlvkonnavaates on Eestis sündimuse tase seega võrdlemisi hea, Euroopa Liidu keskmisest ligi kümnendiku kõrgem. «Keskmise laste arvu poolest sarnaneb Eesti sündimustase Lääne-Euroopa riikide keskmisega (1,82), olles eespool Ida-Euroopast (1,67) ja Lõuna-Euroopast (1,47), kuid jääb alla Põhjamaadele (1,95).» (Praegu aktiivse reproduktiivea lõppu jõudvates aastakäikudes – toim.)


Pilt

_________________
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Demograafia
PostitusPostitatud: 07 Mai, 2019 12:19 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 26736
Tsiteeri:
Kui 1980. aastad kõrvale jätta, oli ajastusmõjust puhastatud keskmine sündimustase Eestis nõukogude ajal tegelikult madalam kui iseseisvuse taastamisele järgnenud ajal.


Paraku majandusprotsessis maksab töötegijate absoluutarv, mitte kordajate edetabel.
Seda, et "vanasti" oli lapsi lihtsalt rohkem ja nende arv kuivas 90ndatel kokku, on tänaseks tunda igas eluvaldkonnas.
Näiteks 1980ndate keskpaigani õnnestus siit sõjaväkke saata 8000-8500 meest aastas, täna on tegu selle 4000ga. 8000 ei saaks mingi valemiga.
Või koolide sulgemine näiteks (mis tuleb sellest, et pole õpilasi).

Üks traagika on veel - majanduses pole paraku suuremat vahet, kas selle "puudujääva" 7-9 tuhat sündi aastas annavad eestlased, venelased, nigeerlased või vietnamlased.

Ilmselt ka mina ei kobiseks teemal, kui meil täna oleks sündivus sarnane nt 1960ndatega.
Allpool demograafianäitajate tabel aasta, sünnid, surmad, sündivuskordaja, suremuskordaja
1950 20 279 15 817 18,4 14,4
1951 20 730 15 354 18,6 13,7
1952 21 111 15 817 18,7 14,0
1953 20 146 14 420 17,7 12,7
1954 20 909 13 981 18,2 12,2
1955 20 786 13 638 17,9 11,8
1956 19 660 12 748 16,8 10,9
1957 19 509 13 026 16,5 11,0
1958 19 598 12 971 16,4 10,9
1959 19 938 13 130 16,5 10,9
1960 20 187 12 738 16,6 10,5
1961 20 230 13 036 16,5 10,6
1962 19 959 13 495 16,1 10,9
1963 19 275 13 251 15,3 10,5
1964 19 629 12 754 15,4 10,0
1965 18 909 13 520 14,6 10,5
1966 18 629 13 800 14,3 10,6
1967 18 671 13 699 14,2 10,4
1968 19 782 14 225 14,9 10,7
1969 20 781 15 150 15,5 11,3
1970 21 552 15 186 15,8 11,2
1971 22 118 15 038 16,1 10,9
1972 21 757 15 520 15,6 11,1
1973 21 239 15 573 15,1 11,1
1974 21 461 15 393 15,1 10,9
1975 21 360 16 572 14,9 11,6
1976 21 801 17 351 15,1 12,0
1977 21 977 17 094 15,2 11,8
1978 21 842 17 812 15,0 12,2
1979 21 879 18 062 14,9 12,3
1980 22 204 18 199 15,0 12,3
1981 22 937 18 349 15,4 12,3
1982 23 128 17 893 15,4 11,9
1983 24 155 18 190 16,0 12,1
1984 24 234 19 086 16,0 12,6
1985 23 630 19 343 15,5 12,7
1986 24 106 17 986 15,7 11,7
1987 25 086 18 279 16,2 11,8
1988 25 060 18 551 16,0 11,9
1989 24 318 18 536 15,5 11,8
1990 22 304 19 531 14,2 12,4
1991 19 413 19 715 12,4 12,6
1992 18 038 20 126 11,8 13,1
1993 15 253 21 286 10,2 14,2
1994 14 176 22 212 9,7 15,2
1995 13 509 20 828 9,4 14,5
1996 13 242 19 020 9,4 13,4
1997 12 577 18 572 9,0 13,3
1998 12 167 19 445 8,8 14,0
1999 12 425 18 447 9,0 13,4
2000 13 067 18 403 9,5 13,4
2001 12 632 18 516 9,3 13,6
2002 13 001 18 355 9,6 13,5
2003 13 036 18 152 9,6 13,4
2004 13 992 17 685 10,4 13,1
2005 14 350 17 316 10,7 12,9
2006 14 819 17 435 11,1 12,9
2007 15 741 17 548 11,8 13,0
2008 16 028 16 675 12,0 12,4
2009 15 763 16 081 11,8 12,0
2010 15 825 15 790 11,8 11,8
2011 14 679 15 244 11,0 11,4
2012 14 056 15 450 10,9 11,5
2013 13 531 15 244 10,27 11,57
2014 13 551 15 484 10,31 11,78
2015 13 907 15 243 10,58 11,59
2016 14 053 15 392 10,68 11,7
2017 13 784 15 543 10,47 11,8
2018 14 270 15 670

Kui meil 2018 oleks sündinud 20 200 last nagu 1960, poleks neid 1980ndaid vaja näiteks tuuagi.
Paraku aga taasiseseisvusajal on see arv pigem 13-14 tuhat aastas olnud. Okupatsiooniajal (alates WWII järgsest vaesusest) on see aga pigem 20 tuhat olnud. Eluea pikenemine siin suurt ei päästa, sest pikenemine toimub täna valdavalt vanustes, kus inimene pole eriti töövõimeline.

Seega, kui meil sünniks 20 tuhat last (muudel samadel tingimustel aastas), siis oleksime lähitulevikus omajagu rikkamad igas mõttes. Siin end igasugu "kordajatega" väga lohutada ei saa, sest nagu ütlesin, siis tööturul ja majanduses maksavad absoluutarvud, mitte see, palju Eesti naine on mingi kordaja põhjal tublim Taani naisest. :roll:

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Demograafia
PostitusPostitatud: 07 Mai, 2019 13:58 
Foorumil
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 10 Aug, 2010 19:55
Postitusi: 15996
Asukoht: Viljandimaa
Jah, nende väide on natuke teise asja kohta: et ainult sündide arvu langussuundumust aluseks võttes ekstrapoleerides jäetakse ajastusefektiga arvestamata. Või siis teisipidi, et mis osakaal on sündimuse languses ajastusefektil.

_________________
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Demograafia
PostitusPostitatud: 07 Mai, 2019 15:20 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 09 Mär, 2005 15:11
Postitusi: 1326
Asukoht: Tartu
Kapten Trumm kirjutas:
tööturul ja majanduses maksavad absoluutarvud ...

Samas kui riigi eesmärgiks ei ole seatud mitte tööturg või majandus vaid hoopis rahvus, siis okupatsiooni ajal siia toodud võõrtööliste sigivus oluliselt pilli ei puhu. Pigem ehk isegi näib olukord tegelikust halvemana, kui siin hariduse saanud võõrad enne laste saamist siit oma pensionäre maha jättes lahkuvad.

_________________
Tänasida postitusi ära viska homse varna ... sest homme võid sa juba kaine olla!


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Demograafia
PostitusPostitatud: 07 Mai, 2019 15:31 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 26736
Noh, mulle isiklikult piisaks, kui tulemused oleksid ka 50-60ndate tasemel, kui massilist NSVL tööstusimmigratsiooni veel ei olnud. :D Noh, seal 20 000 aastas kandis. Kui me tänast tööealiste arvu ei saavuta tulevikus, ei jäägi muud üle, kui immigratsioonikraan avada. Edasi toimuv on nagu looduses - liiga mugavaks muutunud liik süüakse oma asukohast välja hakkajama ja agressiivsema sissetungija poolt. Euroopas toimub see protsess juba aastakümneid.

Ja noh, ega NSVL suurtööstuse planeerijad olnud ka päris idioodid - ehitamaks siia nt 5000 töölisega tehast polnud selle tarbeks toona ka personali kohapealt niiväga võtta - tööhõives siis oli tõesti kõrge ja niisama vedeleda ei lastud.

Ja noh, ega tööturu selline seis, kus vähegi oskajam mees käib praegu nagu oksjonil, et kes mulle rohkem parasjagu pakub, ka kaua kesta enam saa. Kui ikka nõutav palk ületab tunduvalt panust, siis selline olukord saab kesta vaid lühikest aega.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Demograafia
PostitusPostitatud: 07 Mai, 2019 16:28 
Foorumil
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 10 Aug, 2010 19:55
Postitusi: 15996
Asukoht: Viljandimaa
On kaks erinevat küsimust:
1) rahvastikudünaamika kitsas mõttes (paanikaversioon: eesti rahvas sureb välja!!!);
2) rahvaarvu muutuse mõju majandusele, kaitsele jne. (paanikaversioon: meie lapselapsed peavad igaüks toitma kaht pensionäri!!!).

Artikkel käib 1. probleemi kohta. Kui ajastusefekt tingib põlvkondade pikenemise, ent kokkuvõttes jääb laste arv naise kohta umbes samaks, siis ei toimu vähemalt mingit intensiivsemat väljasuremist. 2. probleemi puhul seisneb võtmeküsimus tervelt elatud aastate arvus ehk siis pensionieas.

_________________
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Demograafia
PostitusPostitatud: 07 Mai, 2019 17:14 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 26736
Eesti rahvas ei sure meie eluajal kuskile.
Küsimus on majanduslikus jätkusuutlikkuses, sest inimeste puudus hakkab arengut peagi segama (tegelt segab täna) ja on vaid aja küsimus, millal järgmisest majandusmullist õhk kas visinal või paugu saatel väljub. Ja neid automaatseid tehaseid ning roboteid inimeste asemele ei paista veel kusagilt tulemas. See, et meil siin osadel elualadel buumiga palgad 2x tõusevad, ongi mullistumine. Seda nõudluse ja pakkumuse tasakaalustamatust finantseeritakse hinnatõusu arvelt ja sisemistest reservidest, kuni need võimalused ammenduvad. Sellele järgneb järgmine masu.

Pensioniea tõstmise ja tööjõupuuduse sel teel leevendamise võimalused on üsnagi näilised. Ma olen teinud (ja tükati teen ka praegu) tööd 60 ligi ja üle meestega - julgelt pool neist teeb ainult kergemat tööd (tervis liiga läbi) ja ülejäänud poolega on ikka sedasi, et pole võimalik neid panna 30-40 täisjõus mehe asemele.

Asi puudutab just töid, kus on vaja jõudu ja kehalist vilumust - tõsta, keerata, ronida, püsida põlvili asendis. Võibolla kuskil IKT-s kannatab ka 80ni lasta. Vähesed mehed on täna sellises vormis, et teevad niuhti kõike. On, aga väike vähemus. See võib kuskil ministeeriumilaua taga tunduda elementaarne - tegelik elu on keerukam.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Demograafia
PostitusPostitatud: 07 Mai, 2019 17:55 
Foorumil
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 10 Aug, 2010 19:55
Postitusi: 15996
Asukoht: Viljandimaa
Ma ju sidusin pensioniea tõstmise tervelt elatud aastate arvuga... :roll:

Treialid jt. tööpingimehed võivad ju ka 60+ olla?

_________________
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Demograafia
PostitusPostitatud: 08 Mai, 2019 9:51 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 26736
Ma võin sõna võtta vaid selle pealt, mida näen/näinud olen. Ega need 60-le lähenevad mehed ka eriti arstil ei käi oma ragisevate põlvedega või valutavate selgadega. Nad lihtsalt teevad tööd aeglasemalt, lühemat aega ja väiksema toodanguga. Sestap kahtlustan, et see "tervelt elatud" statistika kajastab ainult tõsisemaid haigusi, kus arstile minek möödapääsmatu ja mis seetõttu statikasse satuvad, mitte hädasid, mille kohta arst ütleks, et "ealised probleemid" ja saage hakkama.

Sestap praktikuna arvan, et see sõnademäng "tervelt elatud aastatega" reaalmajandust väga palju ei aita, vaja on ikkagi töötegijaid, kes teevad 8 tundi enamvähem nonstop ja pole seejärel nädal aega voodis. St vanuses 20-45.

Saksamaal on sel teema kõvasti ära tehtud, nt BMW-l on üks koostetehas, mis ongi mõeldud seenioritele - koos vastavate meetmetega. Suuremate numbritega distpleid, tööpostidel on toolid töötamiseks istudes jne. Kuid see ei ole samahea kui panna autosid kokku 25-stega, vaid lihtsalt sundvise, kui on valida, kas teha väiksema kasumiga või üldse mitte teha.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Demograafia
PostitusPostitatud: 14 Mai, 2019 10:48 
Foorumil
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 10 Aug, 2010 19:55
Postitusi: 15996
Asukoht: Viljandimaa
Tsiteeri:
Möödunud nädalal avaldas statistikaamet täpsustatud andmed rahvaarvu ja selle muutumise tegurite kohta. Pressiteate kohaselt elas 1. jaanuaril 2019 Eestis 1 324 820 inimest, mida on 5687 inimese võrra rohkem kui aasta varem samal ajal.

Ligi kahe tuhande võrra on suurenenud ka eestlaste arv, mis ulatus selle aasta algul 907 628 inimeseni. Samas näitavad avaldatud andmed, et eestlaste osakaalu pikaajaline kasvutrend on pöördunud kahanemiseks.

2018. aastal vähenes rahvaarv loomuliku iibe ehk sündide ja surmade negatiivse vahe tõttu 1384 inimese võrra, kuid suurenes positiivse rändesaldo tõttu 7071 inimese võrra. Sisserände ülekaalu tõttu rahvaarv kokkuvõttes kasvaski.

Kuigi loomulik iive oli mullu negatiivne, leidis kinnitust, et sündimus on Eestis suurenenud. «Möödunud aastal sündis 14 367 last, mida on ligi 600 lapse võrra rohkem kui aasta varem. Sündide arv oli praegusest suurem viimati 2011. aastal,» teatas statistikaamet.

On tähelepanuväärne, et sündide arv on suurenenud hoolimata sellest, et sünnitusealisi naisi on vähemaks jäänud. Võrreldes selle kümnendi algusega, on aktiivses sünnituseas 20–39-aastaste naiste arv kahanenud pea 21 000 võrra ehk 11 protsenti.

Summaarne sündimuskordaja, mis näitab eeldatavat laste arvu ühe naise kohta, tõusis 2018. aastal 1,67ni. Aasta varem oli see 1,59. Mullust sündimuse suhteliselt järsku kasvu võib statistikaameti hinnangul seostada kolme- ja enamalapseliste perede riiklike toetuste suurenemisega. Sel sajandil on sündimuskordaja olnud kõige suurem aastatel 2008–2010 (1,72) ja madalaim aastal 2001 (1,32).
Tsiteeri:
Statistikaameti teate kohaselt saabus Eestisse kõige enam inimesi vanuses 20–34 ja lahkus vanuses 25–34. Kõige sagedamini asusid sisserändajad elama Harjumaale (64 protsenti), täpsemalt Tallinna (55 protsenti), kuid oluline sihtkoht oli ka Tartumaa (14 protsenti). Aastaga langes seega eestlaste osakaal Harjumaal 59,9 protsendilt 59,6 protsendile, Tallinnas 53 protsendilt 52,7 protsendile. Eestlaste osatähtsus kahanes ka Tartumaal – 63,9 protsendilt 63,4 protsendile, sealjuures Tartu linnas 60,8 protsendilt 60,2 protsendile.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Alis Tammuri sõnul oli eestlaste osatähtsus kogurahvastikus 2015. aasta 1. jaanuaril 69 protsenti ja 2019. aasta alguseks langes see 68,5 protsendile. 20–44-aastaste hulgas on eestlaste osatähtsuse langus olnud suurem – 70,3 protsendilt 69,2 protsendile. Kuna sisseränne puudutab valdavalt just seda vanuserühma, on sel suurem mõju just noorematele vanuserühmadele.

«Praegu on nooremates vanuserühmades kõige madalam eestlaste osatähtsus 30–39-aastaste seas, 67 protsenti. See on ilmselt vanus, kus varasemate aastate eestlaste väljaränne ja teiste rahvuste sisseränne on kõige rohkem mõju avaldanud,» lisas analüütik. Kogurahvastikust on kõige väiksem eestlaste osakaal 65–69-aastaste vanusegrupis – 59,9 protsenti, peegeldades okupatsiooniaegse sisserände mõju.

Tammur selgitas ka, et eestlaste osatähtsuse võrdlemisel läbi aastate tuleb arvestada, et uuem ja täpsem metoodika rände arvestamisel võeti kasutusele alles 2015. aastal. «Varem jäi registreerimata osa sisserännet ning rahvastikust välja registreerimata ka osa väljarännet ning andmed eestlaste ja mitte-eestlaste arvu kohta ei ole olnud piisavalt täpsed,» rääkis ta.

Segaduse vältimiseks soovitab analüütik varasemate aastate võrdlemisel kasutada eelkõige rahvaloendustel saadud andmeid. «Loendustevahelisel ajal on eestlaste osakaalu tegelikust suuremaks hinnatud ning loendustejärgsete ümberhindamiste tõttu esineb eestlaste osatähtsuses jõnkse allapoole, mis pole sisulised, kuid võivad tekitada küsimusi,» ütles ta.
https://meieeesti.postimees.ee/6682580/ ... 1530278500

Minu rõhutus.

_________________
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 461 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 24, 25, 26, 27, 28, 29, 30, 31  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 12 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt