www.militaar.net

Tarbijaühiskonna apostlid (isased kapitalistid) on need, kes on naised tööle pannud. Kui kaks inimest perest töötab, siis saab ju peaaegu 2x rohkem igasugust träni pähe määrida - sinna juurde räägitakse mesijuttu, kui hädavajalik träni see on, ilma oled mittekeegi. Ja kuna inimene on karjalise eluviisiga ahv, siis läheb ta karjamentaliteediga kaasa ja usub ise ka. 19. sajandil ja veel 20. sajandi algupoolel sai kõik vajalik toodetud nii, et enamus linnanaisi tööl ei käinud ja ikka oli veel suur hulk mehi tööta. Tehnika üha areneb ja nüüd äkki enam ei saa kõike vajalikku toodetud ja tarbitud kui kõik palgatööl ei käi, imelik küll.

Loomuliku iibega on keeruline, see eeldab valmidust riske võtta. Ütleme, et teeb noor pere kiirelt kolm last. Noor ema riskib, et sel ajal kui tema lastega mässab, tunneb mees ennast kõrvalejäänud liikmena (töölkäijana saab ta vähem pereelus osaleda kui ema) ja hakkab kõrvalt lohutust otsima - purunenud pere ja teoreetiline variant, et mees ei maksa laste eest elatusraha ning naine kolme lapsega peab riigi toel ise hakkama saama.
Noor pereisa riskib, et sellal kui tema pikki päevi tööl teeb, leiab tema tähelepanuvajaduses naisuke Tinderist endale tähelepaneliku ja hooliva nägusa mehe, kes ei lase tema kolmest lapsest ennast hirmutada. Mehele jääb osaks maksta iga kuu €750 (miinimumelatis on hetkel €250) elatisraha. Ah, et palk kätte, mis välja sebida õnnestub on mediaanpalk? Häda sulle isane ronk!
Muidugi lahkuminekuks pole alati kedagi kolmandat vajagi, perekonnad lähevad ka muudel põhjustel lahku. Aga lastesaamine on hetkel jube riskantne nii mehele kui naisele. Kui nüüd vaadata praeguseid paljulapselisi peresid, siis tüüpiliselt on tegu maal elavate mittekõrgharidusega inimestega. Küllap nad ei kaalutle nii väga tuleviku teemadel kui taibukad linnainimesed. Samas kahtlustan, et nende vanaduspõlv on märksa meeldivam kui nendel, kes lihtsalt taovad raha teise sambasse...

Migratsiooni abil töökäsi juurde tuua?
http://arileht.delfi.ee/news/uudised/no ... d=81682971

Üks pisike detail nende kapsaeda, kes arvavad, et Eesti migratsioonipoliitika on liiga karm. Nimelt on Eesti ettevõtetel võimalik ilma igasuguste kvootideta juba praegu palgata kõigi seast, kes EL-is elavad, ehk siis 500 miljoni inimese seast. Soovi korral leiab nii indialasi, aafriklasi kui aasialaisi vabalt ka EL-ist, ei pea kuhugi kolmadasse maailma safarile sõitma.

Ah, et liiga palju palka tahavad? No ja, mis valemiga te neid päris oskustega kolmanda maailma spetse kavatsete Eestis kinni hoida? Nood põrutavad ju kohe sinna, kus rohkem makstakse, vaba tööjõu turg ju. Jäävad need, kes ei suuda abirahadest Luxekspressi piletiraha kokku kraapida.

Ehk siis, minu arust tähendaks migratsioonipiirangute lõdvemaks laskmine, lihtsalt täiendava augu tekitamist EL-i trügivate majanduspagulaste jaoks. Eesti spetsialiste hoiab (võibolla) Eesti küljes teatud patriotism ja nostalgia, võõramaalaste puhul on seda palju tahetud. Tõelist võõramaa spetsi hoiaks Eesti küljes vaid raha aga seda meie firmajuhid ju maksta ei taha?

Meil leidub siiski ka neid välismaalasi kes otsustanud elu siduda Eestiga ja ei kavatse siit kusagile edasi minna. Võib-olla on siis tegu estofiilidega. Tulnud omast tahtest. Üks jaapanlane siit, üks ameeriklane sealt, korealane, mõni indialane, ...


Aga kui tuleb ühekorraga 1000 hiinlast, pane neid siis eesti keelt rääkima. Tekib uus lasnamägi. Rääkimata ukrainlastest ja venelastest. Veel hullem, need 1000 hiinlast võivad hakata üldse vene keelt rääkima.

Minu meelest need võõrtööjõu limiidid võikski palgaga seotud olla. Madalapalgalised ehitajad ja kassapidajad jääks karmimate limiitide alla, aga neid kellele tööandja on valmis maksma üle Eesti keskmise võiks vabamalt sisse lasta. Ma küll kahtlustan et selliseid spetsialiste meil ukse taga ootamas väga palju ei ole.

Kasutajanimi kirjutas:Aga kui tuleb ühekorraga 1000 hiinlast, pane neid siis eesti keelt rääkima. Tekib uus lasnamägi. Rääkimata ukrainlastest ja venelastest. Veel hullem, need 1000 hiinlast võivad hakata üldse vene keelt rääkima.

Hiinlased üldiselt lääneriikides integreerumise murelapsed ei ole, nii et ma arvan et tuhatkonnaga saaksime mingi aja jooksul isegi hakkama, kuigi jah kui nad kõik Ida-Virumaale satuks siis pigem venestuksid.

Hetkel veel selle iibe tõstmisega hilja pole, ainult kuidas seda saavutada?
Suurearvulised põlvkonnad lõppesid otsa 1990ndate esimesel poolel, tööturule jõudsid 2010 paiku ja kaovad tööturult peale 2040ndat. Selle ajaga jõuaks uue suurearvulise põlvkonna tööealiseks kasvatada küll. Selles osas on nõuka aeg isegi meie huvides töötanud.
Veel pole asi pöördumatu.

Ma arvan, et see protsess ei ole juhitav ja iibe tõstmiseks ei ole administratiivseid meetodeid. Kasvõi juba seetõttu, et tagasisidestust ei ole: aeg meetme kehtestamise ja tulemuse vahel võib olla väga pikk.

Küll aga on administratsiooni võimuses pensionisüsteemi kohandada ja seda ka tehakse. Kokkuvõttes loksutatakse asi niipidi mingisse tasakaalu tagasi.

Trumm, selle panustamise all pidasingi silmas laste saamist
ja suureks kasvatamist.

Kindlasti on protsess ka administratiivselt suunatav. Näiteks kasvõi sõjajärgne USAs. Kui riik ühelt poolt survestab lastetuid ja teiselt poolt toetab igati lastega peresid (kusjuures mitte niipalju materiaalselt, vaid just hoiakute kujundamisega, kuigi siinkohal meenub Kolme katku vahel- ma panen nad Teile teie kroonika pealt makse maksma ja nende respekt käiks mõistagi nende rahaga koos...), oleks muutused kindlasti peagi hoomatavad. Sest olgem ausad- täna seostab massiteadvus lasterohkust asotsiaalsusega.

Kriku kirjutas:Ma arvan, et see protsess ei ole juhitav ja iibe tõstmiseks ei ole administratiivseid meetodeid. Kasvõi juba seetõttu, et tagasisidestust ei ole: aeg meetme kehtestamise ja tulemuse vahel võib olla väga pikk.

Küll aga on administratsiooni võimuses pensionisüsteemi kohandada ja seda ka tehakse. Kokkuvõttes loksutatakse asi niipidi mingisse tasakaalu tagasi.

No kindlasti on mingil määral mõjutatav.
Minu arvates on see Eesti probleem number üks.

Vanemahüvitia hakkas kehtima 1.01.2004


Kindlasti on see kuigi palju iibele mõju acaldanud.

Siin lihtsaid (admin) meetmeid pole, kuid mitmed asjad ju seni kasutamata

1. tibimagistritest, feminiseeritud haridusest ja selle ülinegatiivsest mõjust pereloomele on juba küllalt räägitud, pange kinni need sotsiaalbaka erialad ja imestate isegi, mis juhtus - tuleb luua olukord, kus kõrgharitud mehi ja naisi oleks igal aastal tulemas samapalju (täna on naisi poole rohkem). Vähemalt seda väärnähtu pole vaja maksumaksja raha eest teha - kassikoolides oma raha eest, palun.
2. laste toetuspakett 1,5 aastaseks saamisel samahea kui lõpeb (erandi moodustab 3 ja enam last, mis nüüd tõesti 500 euroga kuus premeeritakse)
3. lastehoid jms lastest tulenevad tegevused on (keskmist) sissetulekut arvestades päris kallid. No ei ela 2 keskmist palka saav pere "normaalselt" ära 2 last kasvatades.
4. jäädes majanduslikku kitsikusse, on kuuse alla sattumise võimalus enam kui kindel (äkki sotsiaalpinnad, mingi laenukindlustus...?)

See loomuliku iibe graafik on vähe kummaline. Statistikaameti järgi küll circa 2008 midagi positiivseks ei läinud.
https://www.stat.ee/34268

Sealt joonistub välja pigem selline:

Lemet kirjutas:Kindlasti on protsess ka administratiivselt suunatav... ja nende respekt käiks mõistagi nende rahaga koos... Sest olgem ausad- täna seostab massiteadvus lasterohkust asotsiaalsusega.

Lemet! Ma pidin praegu ekstra sinu pärast sisse logima!
Krdi hästi öeldud!

Kapten Trumm kirjutas:Suurearvulised põlvkonnad lõppesid otsa 1990ndate esimesel poolel, tööturule jõudsid 2010 paiku ja kaovad tööturult peale 2040ndat.

Trumm,
see on juba mitmes kord kui tõmbad tööealise inimese ülempiiri 50 aasta juurde. 50selt saab pensile jääda vaid väga valitud seltskond ja siis ka pigem elatakse isiklikest säästudest, mitte riiklikust pensionisüsteemist. Seda ka "inimväärse" pensionisüsteemiga arenenud Euroopas.

Lemet kirjutas:Kindlasti on protsess ka administratiivselt suunatav. Näiteks kasvõi sõjajärgne USAs.

Pärast II maailmasõda oli beebibuum paljudes riikides. Milline osa oli selles valitsuste poliitikal (kui jätta välja suurepärane lastesõbralik saavutus, et pommid enam ei lennanud), on vaieldav.