See kiri ja 30 päeva kehtib riigi maade kohta kus "valitseja on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Maa-amet" ehk siis n.ö. "riigi reservis olevatel vabadel maadel" (siiani nn "eikellegi maad", kus Maa-amet on moodustanud ise või lasknud moodustada riigireservmaa kinnistud). Osa nendest on ja osa ilmselt ka edaspidi veel antakse üle RMK-le. Seal võib olla maa väljarenditud kellelegi keda registrid (või kohalik NSR võrk) ei kajasta ja jahimeestel puudub isegi tahtmise korral võimalus otse rentijat jahipidamisest teavitada.
See ei kehti riigi maade kohta, kus valitsejaks on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutuseks Riigimetsa Majandamise Keskus" ehk siis RMK metsades.
Aga see 30 päeva värk... noh vaadake, Maa-ametis laua taga 24/7 istuv ametnik ei pruugi teada ega aru saada misasi on üldse jahipidamine ja reality.
Tema toimetab teooria baasil ja mitte ainult jahindusvaldkonnaga tegeledes
* Mina olen oma 23,5 metsas tööasjus ringitatsamise käigus sattunud viiel korral mõlema osapoole jaoks ootamatult ninapidi kokku jahimeestega või jahimehega ja kahel juhul oli ka natukene hirmus, et nad jumala eest mind mõneks metsseaks või põdraks ei peaks ja/või koerad kallale ei tuleks
Tihtipeale kusagil karupeppus ja nt talvel, kui tavainimesi metsas 99,9% juhtudest ei kohta, ei tule vahel jahimehed selle pealegi, et metsas võib veel teisi kodanikke nt tööasjus vaikselt omaette nohistamas viibida ja siis on kusagil läheduses pauke või koerte ringijooksmist kuuldes natuke kahtlane tunne küll.
Üldjuhul aitab siis häälekas esinemine ja kolistamine
Natukene hirmus on olnud veel paaril korral metsas kokku põrgata kantpeadest metsavarastega ja ühel korral pidin sitakrambid saama, kui minu ees ca viie sammu kaugusel tõusis minu poolt talle otsakomberdamise vältimiseks ootamatult sambla seest väikesest augukesest püsti kaitseväelane automaadiga, kuigi ma teadsin, et piirkonnas kusagil kaugemal on õppused
