Nutt ja hala

[Walter2]

Kui tahad et su konteiner ikka tühjendatakse ning ilma lisakuludeta, tuleb prügi lihtsalt kokku vajutada nii et kaas oleks kinni - praktiline elu õpetab. Tavaliselt õnnestub nii kolmandik mahtu juurde tekitada. Kui igav on, vaba aega ja raha laialt käes siis võib 3 euro pärast ka kohtusse minna - vaba maa..

[Kriku]

See on kohaliku poliitiku valimiskampaania osa.

[Troll]

Telia Eesti imeline internet: kuus korda aeglasem, aga see-eest poole kallim
EBANORMAALNE: Telia on aastatega Eesti inimesed ära harjutanud „aeglane, aga kallis“-pakkumistega ja Eesti inimesed arvavadki, et see on normaalne.
https://ekspress.delfi.ee/kuum/telia-ee ... d=89972551

Räme mädaplekk Eesti digiloo kuuerevääril eksisteerib „tänu“ turuliidri Telia tööle ja turgu reguleeriva Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) passiivsusele.

Tegu ei ole äsja tekkinud olukorraga. Euroopa Komisjon märkis juba kaks aastat tagasi tellitud uuringus, et Eesti puhul kehtib imelik anomaalia. Eestis on üks parimaid ja suurema katvusega kaabelvõrkusid – pole mingit tehnilist takistust ülikiire interneti (komisjon defineerib seda kui 100 Mbit/s ja enam) pakkumiseks – aga mingil põhjusel Eesti inimesed ja ettevõtted seda ei kasuta.

Ülikiire interneti kasutamisnäitajaga 11% oleme Euroopa viimaste seas. Mitu korda maas Lätist ja Leedust, Rootsist rääkimata, kus juba enamik inimesi ning firmasid istub ülikiire interneti otsas.

Vahepealse ajaga on vahe ainult kasvanud. Kusjuures Eesti riik on ise seadnud infoühiskonna eesmärgiks, et aastaks 2020 ehk tänavuseks kasutab Eestis ülikiiret internetti (100 Mbit/s ja enam) 60% majapidamistest. See eesmärk loomulikult ei täitu, isegi ligilähedaselt mitte.


Põhimõtteliselt müüakse Eestis rämpsu butiigi­hindadega.

Kui Eesti Ekspress küsib Telialt kommentaari kõrgete hindade kohta, tuleb vastuseks: „Euroopa Liidu poolt koostatud ülevaate kohaselt kuulub Eesti interneti jaepakettide hinnavõrdluses Euroopa soodsaimate riikide hulka, mis puudutab internetipakette kuni 100 Mbit/s. Selliseid pakette kasutab täna suurem osa Eesti kodusid.“

Häma ja keerutamine

Lähemal uurimisel tuleb Telia vastuse esimene pool tunnistada hämaks ja vastuse teine pool lihtsalt küünilisuseks.

Tõsi, Euroopa Komisjon on viidanud, et väiksematel kiirustel on Eesti internet Euroopas soodsamate seas – see on fakt, millele Telia osutab, ja sama lauset armastab korrata ka Tehnilise Järelevalve Amet. Kuna Euroopa Komisjon on teinud oma uuringu avalikuks, lisanud põhjaliku andmebaasi koos viidetega, on otsimise järel võimalik ka tuvastada, kust kohast tuleb väide „tavainternet Euroopa soodsaimate seas“.
Selgub, et Eesti puhul on komisjon võtnud arvestuse aluseks Narvas tegutseva internetipakkuja, osaühingu Fill hinnad. Palju õnne muidugi narvakatele, aga selge on see, et enamik Eesti inimesi ja ettevõtteid ei saa kasutada Narvas asuva osaühingu Fill teenuseid. Kui teha sama võrdlus läbi ja võtta aluseks Telia hinnad – nende võrgus on enamik eestlasi –, siis saame tulemuseks, et tavainternet (kiirus alla 100 mega) on Eestis lihtsalt kallis, aga kiire interneti puhul (üle 100 mega kiirused) lähevad Eesti hinnad juba lausa kosmosesse.

Need numbrid selgitavad ka ülaltoodud Telia Eesti vastuse teist poolt, küüniliselt kõlavat väidet, et enamik Eesti kodusid kasutab alla 100megase kiirusega internetti. Jah, kasutavad tõesti aeglasemat internetti, aga mitte sellepärast, et eelistaksid aeglast, vaid ikka sellepärast, et kiirem nett on Eestis lihtsalt ülikallis. Põhimõtteliselt müüakse Eestis rämpsu butiigihindadega. Ja kui pakutakse kiiremaid ühendusi, siis esitletakse seda kui midagi eksklusiivset, mille eest saab küsida hingehinda.

Naaberriikides on sellised kiirused muutunud normaalseks tavakasutaja tasemeks.

Eesti Ekspress tegi ka ise hinnavõrdluse Eesti ja meie Läänemere naabritega. Siin mõned näited.

Telia Eesti tüüppakkumine 50/50 mega kiiruste juures on 22 eurot kuus. Sellise kiirusega internet on Eesti kontekstis tavakasutajale juba üle keskmise tase. Lätis ja Leedus, kus samuti on Telia turuliider, Telia nii aeglast asja enam aga ei pakugi. Küll aga võid Lätis ja Leedus saada sealse Telia käest 300megase kiiruse 14–16 euroga kuus. Põhimõtteliselt kehtib Eesti kahjuks valem „kuus korda aeglasem, aga see eest poole kallim“.

Rootsis Telia alla 100megaseid kiirusi sisuliselt ei paku. Rootsis võid Telia käest osta aga ühegigase kiiruse 35 euroga kuus. Eestis küsib sama firma sama asja eest 99 eurot kuus. Ligi kolmekordne vahe.

Mõnevõrra komplitseeritum pilt on Helsingiga Soomes. Osas linnaosades pakub Telia seal 50/50 kiirust 4,99 eurot kuus (Tallinnas küsivad üle 20 euro), aga osas Helsingi linnaosades tulevad hinnad Eestile järele. Muuseas, kiire, üle 100megase interneti kasutamise poolest ongi Soome maas nii Lätist, Leedust kui Rootsist. Eesti-taoline häbiplekk Soome siiski pole.


Tavainternet (kiirus alla 100 mega) on Eestis lihtsalt kallis, aga kiire interneti puhul (üle 100 mega kiirused) lähevad Eesti hinnad juba lausa kosmosesse.
https://g.nh.ee/images/pix/1200x680/swU ... ?af=1&up=1

Jätame aga korraks Telia hinnad eri riikides. Võtame Poola. Seal on turuliidriks Orange Polska. Kõige aeglasem internetipakett, mida nad pakuvad, on kiirused 300/50. Eestis tähendaks see korralikku kiirust, Poolas aga on aeglaseim, mida müüa. Välja tuleb selle eest käia 13 eurot kuus. Näiteks 600/100 kiirusega pakett on Orange Polska poolt aga 15,5 eurot kuus.

Sadu eurosid tavakasutaja taskust

Vaatasime ka, mis hinnaga, kiirusega ja mis firma internetiteenust kasutavad Ekspressi töötajad. Kõige kiirem näide oli 100/100 ja Telia hinnaga 25 eurot kuus. Teisest otsast kurioosum, samuti Telia ja seejuures samuti Tallinnas kiirusega 10/1 (teokiirus) ja hind 21 eurot kuus. Enamiku kiirused jäid 20–50 mega vahele ja hind ülespoole kahtekümmend eurot. Neid arve vaadates tõuseb vererõhk. Võrreldes näiteks lätlaste-leedulastega on ka selle loo autor maksnud aastate jooksul mitusada eurot enam kui normaalsete telekomiturgudega riikides.

Mis on aga Eesti aeglase interneti ja kirvehindade põhjused? Süüdistavad näpud pöörduvad jälle Telia poole. Huvitavaks võrdluseks võib tuua Tele2. Tele2 on mobiilside pakkuja, kes koduinternetiga eriti ei tegele. Mõni aeg tagasi hakkasid aga ka nemad vaikselt selle valdkonna poole vaatama ja osas uuemates majades (reeglina seal, kus Tele2 tugijaamad katusel) internetti pakkuma. Vedasid oma kaableid ja tegid hinnapakkumisi.
Tele2 Eesti juht Chris Robbins räägib, et arvutasid igat moodi ja endalegi üllatuseks leidsid, et saavad pakkuda sama kiiruse puhul Teliast kaks korda odavamat hinda ja ikkagi kasumit teenida. Häda tuli hoopis teisest otsast. Kliendid ei uskunud odavamat hinda ja arvasid, et ju on pakkumise taga mingi konks. Tegelikult, kui võrrelda interneti hindu teistes riikides, on konks hoopiski Eesti tarbijate endi suus. Telia on aastatega Eesti inimesed ära harjutanud „aeglane, aga kallis“-pakkumistega ja Eesti inimesed arvavadki, et see on normaalne.

See pole süüdistus Eesti tarbijate ja firmade vastu. Kes see ikka käib Poola, Läti või Rootsi telekomifirmade kodulehtedel hinnakirju uurimas. Küll aga võib küsida, kas Eesti ametnikud pole teinud ülejala tööd. Pilk on suunatud Tehnilise Järelevalve Ameti, aga osalt ka majandusministeeriumi ning konkurentsiameti poole.

Tele2 arvab, et probleemi tuum on Telia hulgihindades. Tavalised internetikasutajad hulgituruga kokku ei puutu. See on aga vundament, millel tegelikult seisab internetiturg. Kui räägime hulgiturust, siis ei räägi me kaubamajades interneti ja digiTV pakkumisi tegevatest noormeestest ega sellest, mis hinnaga sa kodus neti kätte saad. Hulgituru puhul käib jutt kaablitest, kraavidest, torudest, mille sees kaablid jooksevad, ning nende otsas olevatest seadmetest.

Telia on riikliku monopoli õigusjärglane. Telia kontrollib suuremat osa üle Eesti laiali veetud kaablitest. Nii nagu ka teistes riikides, allub Telia seetõttu riikliku regulaatori (TTJA) järelevalvele. Mõte on selles, et Telia peab müüma ligipääsu oma kaablitele. See ongi hulgiturg. Hind peab olema mõistlik, et Telia selle pealt midagi teeniks, aga samas piisavalt madal, et teistel firmadel tasuks Telia käest „kaablikasutamise õiguse“ ostmine ära ja nad saaksid omakorda pakkuda nüüd juba tavatarbijatele koduinternetti, digitaalset televisiooni või mis iganes muid internetiteenuseid. (Sama loogika kehtib ka elektriturul, kus elektritootjaid on palju, aga elektriliinid on ühe firma käes, kes peab kõigile tagama võrdse ligipääsu.)

Eestis see turg aga ei toimi. Tele2 ütleb otse, et vaadates Telia küsitavaid „kaablikasutamise tasusid“, ei ole ostmine sugugi mõistlik.

Vastuseks Ekspressi päringule mainib ka Telia: „Teised teenuseosutajad kasutavad jaeteenuse pakkumisel valdavas osas sisendina mitte Telialt hangitud hulgiteenust, vaid enda poolt loodud alternatiivseid ressursse.“ Telia esitleb seda kui tõestust, et probleemi pole. Et teised veavad oma kaableid, selle asemel, et Telia pakutud kaableid osta, järelikult pole ka Telia hulgihindadega probleeme ja järelikult pole ka hulgihindadel ning tavatarbijateni jõudvatel jaehindadel seost!

TTJA sideosakonna juhataja ­Oliver Gailan vastab, et turuanalüüsi käigus on kontrollitud Telia lairiba juurdepääsu hulgihindasid ning leitud, et need vastavad teenusega seotud kuludele ja need on arvestatud praegu kehtiva hinnaarvestuse metoodika alusel. Tunduks nagu korras. Teisalt möönab Gailan, et kui teha arvutusi, siis Telia lairibale juurdepääsu hulgihindade alusel ei ole võimalik pakkuda Teliaga konkureerivaid jaeteenuseid erakliendile.

Järelikult ei ole korras. Kogu hulgituru reguleerimise mõte nii Eestis kui teistes riikides, kes sama teemaga silmitsi seisnud, on selles, et domineeriva firma (Eesti puhul Telia) kaablitele peab juurdepääs olema piisavalt madala hinnaga, et teised pakkujad saaksid seda osta, see tekitaks konkurentsi, tooks uusi tegijaid turule ja lõpuks tooks arved alla (või viiks kiiruse üles, sõltub kumba pidi vaadata) ka tavalistele internetikasutajatele.

Tele2 tellis Eesti hulgiturul valitsevast olukorrast parema ülevaate saamiseks eraldi uuringu konsultatsioonibüroolt Civitta. See analüüs on saadetud nii TTJA-le kui konkurentsiametile. Civitta leidis, et lairiba (kaablid) hulgiturul on hinnad (s.t Telia hinnad) ülikiire interneti puhul näiteks 40 korda kõrgemad kui Lätis. Leedu ja Soomega võrreldes aga 9 korda kõrgemad.

Uuring on muidugi palju pikem, seal leidub võrdlusi ka kaugemate riikidega ja terve Euroopaga, kõik on varustatud põhjalike arvutuste ja viidetega. Igaüks saab kontrollida, kas väited on õiged. Sest lihtne oleks ju vastu vaielda, et uuringu tellis Tele2 ehk konkurent ja kes see ikka konkurendi arvutusi usub.

Ekspress on uuringuga tutvunud, kõikide riikidega võrdlusi ei jõua kontrollida, aga lähiriikide puhul – ka Telia hulgimüügi hinnakirjad, kui põhjalikumalt otsida, on avalikult kättesaadavad – paistavad väited klappivat.

Enamgi veel, nii Tele2 kui Civitta viitavad kahtlusele, et Telia on ära kasutanud kõrgeid hulgihindu ja nende abil tegelenud röövelliku hinnastamisega ja kasutanud hinnakruvimise võtet. Nende tehniliste terminite lahtiseletamisel pole siinkohal mõtet, aga tasub märkida, et konkurentsireeglite alusel oleks tegu juba seaduserikkumisega. Mitmed telekomifirmad Euroopas on selliste meetodite kasutamise eest pidanud tasuma miljardieuroseid trahve. Telia Eesti esindaja Raigo Neudorf ütleb Eks­pressile, et need väited on alusetud.

Tele2 Eesti juht Chris Robbins räägib, et hetkel võtavad nad samm-sammult. Praegu suhtlevad TTJA-ga. Teemast on informeeritud Konkurentsiametit. Eks näeb, mismoodi asi laheneb, kui laheneb Eesti tasemel. „Aga oleme valmis võitluseks,“ ütleb Robbins. See tähendab, et kui vaja, ollakse valmis minema juba Euroopa Liidu tasandi regulaatori juurde, ja kui vaja, kas või kohtusse.

Mõni aeg tagasi elas sama teema läbi ka Leedu telekomituru regulaator. Civitta analüütikud ­Martti Rell ja Renar Uibooss räägivad, et Leedus kasutati hulgihindade arvutamisel samasugust „ajalooliste kulude metoodikat“ nagu Eestis ja tulemuseks olid teistele operaatoritele kasutamatud hinnad, mis ei lasknud konkurentsil õitseda. Siis aga otsustas Leedu regulaator meetodit täiendada, hulgihindade arvutused tulid hoopis madalamate numbritega, hinnad langesid ja lõpuks jõudis hinnalangus ka tavatarbijani. Midagi sellist tuleb teha ka Eestis.

Tõenäoliselt saab vastu vaielda, et sellised võrdlused pole asjakohased. Et turud on erinevad, et riigid on erinevad, et taustasüsteemid on erinevad, et Eesti on üks hõre ja vaene maa, kus asjad ongi aeglased ja kallid. Aga kuidas see ikkagi võimalik on? Leedu ja Läti, ka vaesed ja hõredad, aga võrreldes nendega toimetab Eesti internet „kuus korda aeglasem ja poole kallim“ maailmas. Või Rootsi? Miks Telia küsib Tallinnas kolm korda kõrgemat hinda kui Stockholmis?

Faktid on selged. Eesti internet on aeglane ja kallis. Telia domineerib Eesti turul. Telia pakutud hulgihinnad on kõrged. Väiksemad tegijad, nagu Elisa (pärast Starmani ostu), sõidavad hindadega kaasa, sest Telia on Eesti tarbijale „aeglane, aga kallis“-toote sisse söötnud. ­Uutel tulijatel pole võimalust. Konkurents on väike. Eesti inimene ja ettevõtja maksavad kõik kinni.

Omalt poolt. Ma ei kujutanud ette, et asi on NIIVÕRD kiivas! Telia DigiTV ja interneti hind on kogu aeg umbes samal tasemel olnud ja kiirused tasapisi tõusnud, aga et lähinaabrid on mõne aastaga nii palju võrke arendanud, kiirusi kasvatanud ja hinda alandanud - vaat see oli halb üllatus! Teliale ja TTJA-le tekib igal juhul palju küsimusi.

[Manurhin]

Ragn Sellis väitel on selles konteineris ületäitumine 100 liitrit:

Huvitav, kui oleks konteineri alatäituvus 100 liitrit, kas siis tuleks arve samavõrra väiksem? Ise ma olen soovitanud mõnedele maal elavatele tuttavatele ja sugulastele, kel olmeprügi peaaegu ei tekigi (konteiner ka väikseim võimalik), prügikastile prill-laud peale installeerida . Niikuinii tuleb sundprügiveo eest maksta, olgu siis konteiner täis või tühi, vähemalt pääseb peldiku tühjendamisest.

[Kapten Trumm]

Lähemal uurimisel tuleb Telia vastuse esimene pool tunnistada hämaks ja vastuse teine pool lihtsalt küünilisuseks.

Mul on Teliast selline näide. Minu maakodus, umbes 500 m Paldiski maanteest Kloogaranna kandis annab Telija 4G internetipulk mulle jõhkra allalaadimiskiiruse 20 kbit/sek, millega pole võimalik isegi postkasti normaalse ajakuluga minna. Samas teises maakodus, 1 km Peipsi järvest kesk karu mustikat (külas elab seal nii 5 inimest) jookseb vähemalt 3G ja 1Mbit/sek nagu nalja. Tekib tunne, et Telia paneb neid maste püsti juhuvaliku alusel (Kloogarannas elab aga sadu inimesi). Samas tuleb tunnistada, et kuna selle järveäärse masti kõrval on kohe ka Tele2 mast, siis antud mastide tandem on heaks orientiiriks navigeerimiseks - markeerivad õiget kohta kaldal, kuhu tulla

Kohalikele on lubadusi jagatud viimane 10 aastat ja seda oodatud lisamasti pole endiselt. Peale seda, kui Telija Eesti osast lasti lahti kogu eestikeelne juhtkond ja asendati see mingite rumeenia-bulgaaria internatsionaalse taustaga tegelastega, ei lubata kah enam midagi.

[AMvA]

Peale seda, kui Telija Eesti osast lasti lahti kogu eestikeelne juhtkond ja asendati see mingite rumeenia-bulgaaria internatsionaalse taustaga tegelastega, ei lubata kah enam midagi.

Kes neist allolevatest on rumeenia-bulgaaria taustaga?

[Walter2]

No see parempoolne tulp härrasid on ju puhta rumeenia bulgaarlased.
Telia puhul tuleb perioodiliselt kontrollida oma neti kiiruseid kuna need kipuvad miskipärast aja jooksul "kokku kuivama". Tige kõne klienditoele ja baidid jälle nagu lepingus kirjas (kuni järgmise korrani..)

[oliver]

Ärge hädaldage, meil on kõige kallim kütus, nüüd nagu teada saime ka kõige kallim internet, olemegi viie rikkaima riigi hulgas...

[2korda2]

Meil on teisigi õitsvaid monopole. Näiteks gaasi magistraalvõrk. Kui mõned aastad tagasi tõsteti 1,5 aasta jooksul juba kolmandat korda gaasi võrguteenuse hinda, kirjutasin Tarbijakaitseametile ja nõudsin selgust. Põhjendus kõlas umbes nii: "kohaliku võrguteenuse ettevõtja sisendhinnad on muutunud olulisel määral. Nii tõusis magistraalvõrgu tasu 80%" (NB! See ei ole komakoha viga, tõus oli justnimelt 80 protsenti korraga). Kui seepeale kirjutasin uue kirja, milles nõudsin magistraalvõrgu hindade kooskõlastamise aluseid, siis sain vastuseks sisuliselt "ärisaladus aga peamine muudatus tulenes kuluarvestuse põhimõtete muutusest". Ja olingi vastu seina. Sellest ajast on gaasi võrgutasu kasvanud pidevalt ja üpris oluliselt.

[Dr.Sci]

Lähemal uurimisel tuleb Telia vastuse esimene pool tunnistada hämaks ja vastuse teine pool lihtsalt küünilisuseks.

Mul on Teliast selline näide. Minu maakodus, umbes 500 m Paldiski maanteest Kloogaranna kandis annab Telija 4G internetipulk mulle jõhkra allalaadimiskiiruse 20 kbit/sek, millega pole võimalik isegi postkasti normaalse ajakuluga minna......

Heh, naaber . Ma saatsin sealtsamast Telia sinnasamma, mööda kaablit tuli 12/2M paberite kohaselt aga praktikas ei saand isegi pealinnas asuva firma serveriga korralikku ühendust. Nüüd on Tele2 piiramatu mobiilne, 50/50, arve on 19€, ja pole veel tekkinud olukorda et ka ajal kui telekad mängivad ja laps netis mängib, mõni tööasi tegemata oleks jäänud või fail saatmata. Ekspressi artiklile kirjutan 2 käega alla.

EDIT
Ja eelmine sügis, kui Elisa meile büroohoonesse ka valguskaabli vedas ja pakkus koheselt 2x odavamat ja samas kiiremat - ja elu on näidanud et ka siiani kvaliteetset ühendust, sai ka firma poolt Teliale vesi peale tõmmatud. Siis küll helistasid, ja tahtsid teada et mis hinnaga ostame ja meile uue pakkumise teha aga no sry, seda oli neil aega teha mitu eelnevat aastat... see rong oli neil läinud ja soovitasin aasta pärast uuesti helistada, 4 kuud veel oodata nüüd.

[Illike]

Sai vaieldud Teliaga teemal interneti kiirus ühes Kesk-Eesti linnas. Saime sealt toreda vastuse. Jätsin kirjapildi muutmata:

"........ interneti võimalused:
Praegu on kasutusel 12M/1M kiirus. 12/1. on ka sellel vaseliinil (ADSL2+) maksimum, mida pakkuda saame, sest liini pikkus on üle 2000 m. Kitsaskohaks ei ole õhuliin vaid pikk vasekaabel.

P.S. Sain ka viletsa kiiruse kõrge hinna kohta põhjenduse. Pikk vasekaabel ja õhuliin tähendab kõrgeid hoolduskulusid ja see toob kaasa ka kõrge kuutasu.

Panen siia kirja ka juba kohtumisel räägitud info optilise kaabli võimaluse kohta. Telia optiline kaabel jääb ca 500 m kaugusele ja sealt läheks ehitus maksma umbes 20 000€ ringis. "

[Dr.Sci]

Sai vaieldud Teliaga teemal interneti kiirus ühes Kesk-Eesti linnas. Saime sealt toreda vastuse. Jätsin kirjapildi muutmata:

"........ interneti võimalused:
Praegu on kasutusel 12M/1M kiirus. 12/1. on ka sellel vaseliinil (ADSL2+) maksimum, mida pakkuda saame, sest liini pikkus on üle 2000 m. Kitsaskohaks ei ole õhuliin vaid pikk vasekaabel.

P.S. Sain ka viletsa kiiruse kõrge hinna kohta põhjenduse. Pikk vasekaabel ja õhuliin tähendab kõrgeid hoolduskulusid ja see toob kaasa ka kõrge kuutasu.

Panen siia kirja ka juba kohtumisel räägitud info optilise kaabli võimaluse kohta. Telia optiline kaabel jääb ca 500 m kaugusele ja sealt läheks ehitus maksma umbes 20 000€ ringis. "

See mida kirjutasid on neil ilmselt stampvastus... Optiline jääb mul teisele poole teed ja nii 400 m - hinnaks öeldi sama. Ja mind huvitaks ka kes see idiootne projekteerija oli kes kiire internetiühenduse valguskaabli projekteeris Keila-Paldiski mnt metsapoolsesse külge kui 99% elamistest asuvad üle tee...

[Kriku]

It is for your own safety.

[gorilla]

Vaata asjale positiivselt- this time it's not in your own backyard... LOL

[nimetu]

Minu arust on Telia hinnad isegi Eesti-siseses võrdluses müstilised.
10GB internetimaht koos piiramatu kõneaja ja sõnumitega maksab 21 eurot kuus. Samasugune pakett maksab Tele2's 12 eurot! Ja piiramatu mahuga paketti Telial polegi...
Röövimine päise päeva ajal.