Eesti majandus eile, täna ja homme.

[nimetu]

Selleks, et üldse mingi kasutatud autode turg eksisteeriks peab keegi neid ka uuest peast ostma. Ma ei leia, et need inimesed, kes uue auto ostavad ja sellega näiteks viis aastat sõidavad kuidagi lollimad oleksid kui ülejäänud. Selle ajaga kaotab auto oma väärtusest kusagil kolmandiku, äärmisel juhul pool. Uue Škoda puhul tähendaks see veidi üle tuhande euro aastas. Selle raha eest sõidaksin mina julgelt, teadmisega, et autol on kehtiv garantii ning saan oma probleemid suurema närvikuluta lahendatud. Ka see on väärtus omaette.

[Kapten Trumm]

Kui sa võrdled meie tänavapilti meist 3 korda jõukama Soome omaga, siis torkab ju silma, et Tallinnas liiguvad uuemad autod kui Helsinkis?
Noh näiteks uut E-klassi mersut annab Helsinkist otsida (peamiselt näed taksona). Meil sõidab neid Pärnu mnt kesklinnas iga 10 minuti takka.
Olen Soomes käies lausa lugenud - mitu meil salongis üle 40 tuhande maksvat autot tuleb päeva jooksul vastu. Meil tuleb tunduvalt rohkem.
Sellised käärid on täiesti märgatavad nii uute rahvaautode kui ka pompöössuste kategoorias (Eesti pidi olema elanike arvu kohta müüdud Toyota Land Cruiserite arvult maailmas nr 2, mingi Saudi naftariigi järel). Kas me oleme ka üldiselt jõukuselt nr 2? Või vähemalt nr 20? Ei ole.

Lihtsalt minu arvates - meie autoostu arusaamad ja harjumused ei vasta päriselt meie maksevõimele/jõukusele.
Et inimene kulutab oma palgast 1/3 liisinguautole on ühest küljest vaba valik, aga teisest küljest näitab see ka mentaalset taset, kus elatakse nüüd ja täna, selmet tulevikule mõelda.

Muideks veel üks nüanss. Vanema autopargi puhul jääb inimeste raha riiki, uute autode puhul rändab see üldiselt riigist välja. Lukksepad, plekksepad, maalrid, elektrikud, keda on vaja vanemate masinate käigus hoidmiseks on ju töökohad antud riigis ja inimeste elatusallikas. Uued liisinguautod on põhiliselt intressitulu Rootsi pangale ja autoraha välismaal asuvale tootjale.

[AMvA]

Kui sa võrdled meie tänavapilti meist 3 korda jõukama Soome omaga, siis torkab ju silma, et Tallinnas liiguvad uuemad autod kui Helsinkis?

Sa vist unustad ära, et Soome riik virutab igale uuele autole ca 40% maksu otsa. Lisaks on Soomlastel ka kadeduskoefitsent meie omadest kõvasti kõrgem ja tõenäosus, et su tore naabrimees nähes su uut autot teeb Verovirastosse vihjekõne on väga suur. Kui sa oled tähele pannud, siis Soome tänavapildis on ka väga tavaline, et premium klassi autodel puuduvad taga mudelitähised, seda just eelpool toodud põhjusel.

[mutionu]

Dacia pole üldse odavauto - töökaaslasel tekkis ka mingi hull mõte, et ostaks omale Dacia Dusteri, et hea odav auto. Kiire võrdlus tõestas ära, et normaalse varutusega Dacia Duster on pea sama kallis kui Shkoda Karoq. Hinnavahe liisingumaksetes tuleb 10 euro kanti.

Mesmoodi see arvutus saadud on?
Duster maksab 14 800.-(+ ca 300.- automaatne kliimaseade, muu jura on küljes) või noh, ega ma mõtle ka kuumaksetes, pigem ikka lõppsummas.

[AMvA]

Dacia pole üldse odavauto - töökaaslasel tekkis ka mingi hull mõte, et ostaks omale Dacia Dusteri, et hea odav auto. Kiire võrdlus tõestas ära, et normaalse varutusega Dacia Duster on pea sama kallis kui Shkoda Karoq. Hinnavahe liisingumaksetes tuleb 10 euro kanti.

Mesmoodi see arvutus saadud on?
Duster maksab 14 800.-(+ ca 300.- automaatne kliimaseade, muu jura on küljes) või noh, ega ma mõtle ka kuumaksetes, pigem ikka lõppsummas.

Töökaaslane sai koos soovitud varustusega ca 17.500 kokku

[kaugeltuuriv]

https://www.bloomberg.com/news/articles ... -transfers
Nagu näha on see räpase Vene raha vastane britist ristisõdija ka Swedbanki kohta tegemas avaldust politseisse,mitte küll Eestis nagu Danskega vaid juba Rootsis.Küll on aga huvitav tema märge artiklis,et ta jätkab paljastusi ning,et pankade ring suureneb.
Ma hakkasin mõtlema,et,missugune järgmine suurem Skandinaavia pank Baltikumis tegeleb.........hakka või kihlvedu tegema SEB-i kohta,veel on Nordea,kes ka supi sees võib olla.

[2korda2]

Kae - Eesti Pank leiab ka, et vabatahtlikult ikkagi pensioniks piisavalt ei koguta.

[Dr.Sci]

Kae - Eesti Pank leiab ka, et vabatahtlikult ikkagi pensioniks piisavalt ei koguta.

Kaeme siis kah.
Tänapäeval maksab inimene (sunniviisiliselt) 33% sotsiaalmaksu. Sellest 20% on ette nähtud riiklikku pensionikindlustuse süsteemi ja 13% saad arstiabi mis seisneb peraarstile juurdepääsus, mitmekuulistes ravijärjekordades või mitmetunnist istumist EMO-s (kui pole just tutvusi). Need kes omavad II pensionisammast saavad riiklikult arvestavasse süsteemi 20% asemel 16% ja 4% antakse fondidele mängimiseks, sinna lisandub inimese oma palgast veel 2%. Seega - need kel on vaid I sammas, saavad läbi riikliku kontrolli oma pensionifondi 20%, need kel I ja II sammas vastavalt 16+6%. Ja kuigi II sammast on käsitletud kui investeeringut mis toob täiendavat tulu läbi kasvuintressi, siis tegelikult me kõik ju teame reaalset olukorda. Nii et II samba vabatahtlikuks muutumisel juhtuks vaid see kurb tõsiasi et inimesed kes on sinna raha korjanud ja nüüd samba kinni panevad ning raha välja võtavad, avastavad mingi aja pärast et nende pension on väiksem kui nendel kes teist sammast üldse ei teinud. (Seda saaks vältida, kandes samba kinnipanemisel need 4% sunniviisiliselt ja vajadusel inimestele täiendavat arvet esitades tagasi esimesse sambasse, riik saaks ka kohe päris korraliku hetkelise lisasissetuleku)

[Some]

Autodest. Vahetan autot iga 3a tagant, hind ca 30k. Eelmist autot sissemakseks andes on väärtus vähenenud ca 5k. Sõidan palju, remondiks raha ei kulu ja iga põlvkond on selles hinnaklassis osutunud päris mõnusaks. Arvamus asjast - sõidad palju, osta uus. Sõidad vähe, osta võimalikult heas korras vähese lisavarustusega auto, või siis kasuta ühistransporti/taksot ja vajadusel rendi auto nädalavahetuseks või nii.

[vanahalb]

Kui sa võrdled meie tänavapilti meist 3 korda jõukama Soome omaga, siis torkab ju silma, et Tallinnas liiguvad uuemad autod kui Helsinkis?

Sa vist unustad ära, et Soome riik virutab igale uuele autole ca 40% maksu otsa. Lisaks on Soomlastel ka kadeduskoefitsent meie omadest kõvasti kõrgem ja tõenäosus, et su tore naabrimees nähes su uut autot teeb Verovirastosse vihjekõne on väga suur. Kui sa oled tähele pannud, siis Soome tänavapildis on ka väga tavaline, et premium klassi autodel puuduvad taga mudelitähised, seda just eelpool toodud põhjusel.

Julgeks väita, et see asi nii masendav ikka pole. Poekärudele (VW Polo klass) virutatakse ca 1500 eurikut otsa ja kui romukampaania ajal oma vana ront utiili anda saab uue ostmisel lihtsustatult öeldes 1200 hinnast alla. Ehk siis sama hind kui Eestis.
40 % juurdehindlused on pigem sisepõlemismootoriga premium klassi teema kuid siin aitab diisli asemel hübriidi valimine. Ise ma selles segmendis ei opereeri kuid pool-tuttav vaatas nukra näoga mingit 50+ tuhat maksvat uut (vist diisel) mersut mis koos automaksuga Soomes natuke üle 100 oleks läinud. Täpselt sama mudel hübriidina kukutas hinna vastuvõetavaks ja ostiski ära.
Pluss Tesla sarnased elektriautod mis kuskil riigis odavad pole. Mingist artiklist , mida hetkel ei leia, oleks nagu silma jäänud, et Soomes on müüdud 800 Teslat ja Eestis 8. Teslaga sõidetakse Helsinkis isegi taksot.

Hübriidide eelmise aasta müügiarvud on siin ja sisaldavad hübriid-Porschesid jms kallimapoolset.
https://w3.ee/vol2/openarticle.php?id=3176877&lang=est

Kokkuvõtvalt- Soomes ostetakse kalleid autosid samuti kuid riigi maksupoliitika "otse-saksast kirikupapiautosid" eriti ei soosi. Sellest hoolimata oli äsja jälle kurtmist kuulda, et Soome kipub Saksamaa autoromulaks muutuma ja maksustamist tuleks korrigeerida. Kõrval Norras on sisepõlemismootorite turg juba õite kokku kuivanud kuid elektriautosid või hübriide ostetakse isuga.

[Puurija]

Dmitri Novgorodtsev oli 2018. aasta alguseni osaühingu Formus Baltic osanik. Novgorodtsev on Venemaal vähemalt 16 tegutseva ettevõtte osanik. Tema peamine tegevusala on kinnisvara. Muuhulgas on tal peale Venemaal asuvate firmade ka üks väike ettevõtte, mis tegutseb endiselt Eesti kinnisvaraäris. Talle kuulub osalus kinoketis Kinopolis, millele kuulub kuus kino. Neist neli asub Peterburiga piirnevas Leningradi oblastis – Peterburis, Vsevoložskis, Viiburis ja Gattšinas – ning kaks Lõuna-Venemaal Doni-äärses Rostovis. Lisaks on tal ettevõtte, mis tegeleb transpordiga või puidumüügiga, aga ka firma, mille põhitegevus on liisimine. Lisaks on teada, et tal on ettevõte ka Suurbritannias, MPI Viarus Limited. Siiani Novgorodtsevile kuuluv osaühing Whiteriver alustas tegevust juba 2011. aastal. Toona soetati ka kohe kaks kunagi Eesti Energiale kuulunud kinnisasja aadressil Kreutzwaldi 4, üks üldpinnaga 271 ja teine 313 ruutmeetrit. Juba järgmisel aastal müüdi aga need edasi Timur Kargini ettevõtetele, kellele nad kuuluvad siiani. Kargin kuulub Vene investorite lainesse, kes tulid Capital Milli, aga ka teiste nn investeerimismajade vahendusel Eestisse kümnendi alguses. Toona otsiti Vene rahale turvasadamat ning Eestis läks kaubaks kõik, alates Kosmose kinost ja lõpetades tehasehoonetega. Tollest lainest on ehk tuntuim Ukrainas sündinud Tatiana Tolstaya, kes arendab Eestis Cinamoni ketti ning pürgib sellega ka Soome turule. Samuti Moskva viinatöösturi Pjotr Levini tütar Natalia Levina, kes sisenenud näiteks Tivoli ja Lutheri kvartali arendusse. Toona otsiti Vene rahale turvasadamat ning Eestis läks kaubaks kõik, alates Kosmose kinost ja lõpetades tehasehoonetega. Tollest lainest on ehk tuntuim Ukrainas sündinud Tatiana Tolstaya, kes arendab Eestis Cinamoni ketti ning pürgib sellega ka Soome turule. Samuti Moskva viinatöösturi Pjotr Levini tütar Natalia Levina, kes sisenenud näiteks Tivoli ja Lutheri kvartali arendusse.
https://majandus24.postimees.ee/6528988 ... ne-arimees

[Martin Peeter]

Kae - Eesti Pank leiab ka, et vabatahtlikult ikkagi pensioniks piisavalt ei koguta.

Kas ei tundu see EP tegevus kuidagi silmakirjalik? Ise trükime raha selle võlakirjaostuprogrammiga juurde, aga manitseme, et riik laenu ei võtaks ja kõik (nii riik, juriidilised kui füüsilised isikud) aina nende enda tegevuse tulemusel vedelamaks muutuvat raha viletsal tootlusel säästaksid?

Loomulikult ei sõnagi sitast tootlusest ja väljamaksmisega seotud röövimisest.

[2korda2]

Ise trükime raha selle võlakirjaostuprogrammiga juurde, aga manitseme, et riik laenu ei võtaks ja kõik (nii riik, juriidilised kui füüsilised isikud) aina nende enda tegevuse tulemusel vedelamaks muutuvat raha viletsal tootlusel säästaksid?

Seda enam peaksid sa takka kiitma, et võimaldatakse kodanikel suisa maksusoodustuse abil see aina vedelamaks muutuv raha väärtust loovate varade vastu vahetada!
Sinu tees on, et inimesed oleksid ise säästes targemad ja tulemus oleks etem. Paraku mitte ükski statistika seda ei kinnita.
Ikka ja jälle vingutakse suurte haldustasude pärast aga kordi madalama tasuga indeksfondidesse on üle läinud väga vähesed. Kui isegi nii väheste valikute korral ei suudeta valikut teha, siis mida tahta täieliku valikuvabaduse andmisel?!

[Martin Peeter]

Missugused need loovad varad on? Kas meile lubatud Euroopa viletsamate hulka kuuluvad pensionifondid? OECD on kindlasti väga Eesti-vaenulikel seisukohtadel seda märkides.

Aga nende uuringutega on kahjuks nii, et ega neid eriti ei ole või kui, siis on nad tendentslikud.
Ja et inimesed ei oska säästa ega koguda? Minu meelest suudavad väga paljud inimesed pensionipõlveks tasuda oma eluasemelaenu, millega võib lõppenuks lugeda nende kinnisvarasoetuse. Minu meelest väga tark oma vara kasvatamise meetod. Edasine on väga oma otsustada - kas vireleda vanaduses kallis kinnisvaras ja pärandada see lastele või kasutada seda vahendit omale mõistliku sissetuleku tagamiseks vanaduses, kolides näiteks mõnda odavamasse piirkonda vmt. Kindlasti parem, kui mõnes pensionifondis oma raha põletada.

[Dr.Sci]

Nonii... Tunne siis ka mulle kaasa. Tõsi, praegune auto (Nissan Murano) on vaid 5 aastat vana, aga eelmine (X-Trail) on 10 ja sellega sõidab laps - ning on ideaalses korras, siis pole leidnud põhjust riista täiendavalt pikendada. Seda enam et minu tee pole mitte kortermaja eest kontorisse ja sealt supermarketisse ja siis koju tagasi vaid palju käänulisemad, mis kajastuvad ka eeltoodud autode värvikihil, plastdetailidel ja igakordsel vaidlusel korralise teeninduse ajal kus pakutakse välja et paigaldame ja värvime ja kasko maksab enamuse.

Sai ära sõnatud. Laps sõitis varahommikul tööle, äkki käis auto all miski kolakas, kõigepealt süttis seejärel mootori kollane hoiatustuli ja mõneteist sekundi järel kõikvõimalikud ülejäänud. Kui auto sai esimeses võimalikus kohas tee äärde, oli tulejuga auto all ja tagumise auto (ilmselt võõramaine) naisterahvast juht jooksis paaniliselt ringi ja karjus FIRE FIRE! Auto iseenesest maha ei põlenud, aga just tuli teenindusest teade et keps põrutas läbi mootoriploki....

Et teema siin majanduses edasi istuks siis tuleb ilmselt toetada seda Eesti oma (majandust) kas asendusmootori või uue auto soetamise näol.