Eesti majandus eile, täna ja homme.

[Martin Peeter]

Soovitan lugeda ja mõtiskella. Siis on huvitavam tulevikus vaielda ning võib-olla ka mõista üht või teist poliitikat.

https://kultuur.err.ee/921527/ringa-rau ... poliitikas

[AMvA]

Soovitan lugeda ja mõtiskella. Siis on huvitavam tulevikus vaielda ning võib-olla ka mõista üht või teist poliitikat.

https://kultuur.err.ee/921527/ringa-rau ... poliitikas

Tädi on küll kahjuks reaalset majandust ikka väga kaugelt nuustanud ja jutt põhineb põhiliselt teoreetilstel teadmistel. See pea sama hea kui onanistilt küsida, kuidas naine tundub.
Lisaks on tema töödes ja tegemistes väga oluliselt kohal sõna "sotsiaal". Ja raha on ta kogu oma elu riigieelarvest saanud. Sellepärast ta ka seda laenuvõtmist nii väga pooldab sest suur osa laenust läheb eelarveliste töökohtade finantseerimiseks.

[Martin Peeter]

Tädi omab korralikku haridust, doktorikraadi majanduse alal ning ta ongi teadlane ja professor. Nii Adam Smith, John Maynard Keynes kui Milton Friedman olid samuti ikka eelkõige teadlased-teoreetikud.

Ma olen ise ka esimeselt hariduselt ökonomist ja minu meelest kirjeldab ta populaarteaduslikus vormis väga hästi erinevaid variante ning majandusmõtte arengut selles küsimuses.

Igasugu isehakanud praktikutega, kelle teoreetiline ettevalmistus on nullilähedane, aga kes on oma meelest suured majandusspetsialistid, pole millestki vaielda. See on tegelikult väga naeruväärne, kuidas mõni neist on enese jaoks avastanud mingi juba umbes 17. sajandil avastatud "jalgratta" ning kuulutab seda, kui oma kahtlemata väärtusliku elutööga leiutatud ainuõiget retsepti. Tegelikult piisanuks mõne raamatu lugemisest.

[Manurhin]

Väidetavalt käivat asotsiaalid ajaga kaasas...kes lõikavat kodumaiselt taaralt pärit vöötkoodi viieks(rohkemaks ei kannatavat), mõni eriti ettevõtlik laskvat tuttavatel koguni vöötkoode printeril paljundada...massin sööb Läti taarat ja kiidab tegijat.

Mina olen kuulnud kaadrist, kes Rootsis tööl käies veavad Läti taara sinna. Nagu nii autoga minek. Nagu nii õhtuti midagi teha pole. Istud siis ja kleebid Läti pudelitele Rootsi triipkoode.

Siis jääb üle ainult oodata, millal svenssonitel siiber saab ja nad Eestile ultimaatumi esitavad, et siinse taaramajandusega midagi radikaalset ette võetaks. Täpselt nagu omal ajal meie 1-kroonised mündid lõpuks Saksamaa sedavõrd välja vihastasid, et uued ja pisut väiksemad kroonised käibele lasti .

[Lynx]

Tädi omab korralikku haridust, doktorikraadi majanduse alal ning ta ongi teadlane ja professor. .... minu meelest kirjeldab ta populaarteaduslikus vormis väga hästi erinevaid variante ning majandusmõtte arengut selles küsimuses.

Nõustun. Päris asjalik artikkel. Praegu, kui pikaajalise laenu intressimäär on kindlasti madalam kui maksuraha alternatiivkulu, on pehmelt öeldes imelik peaaegu ainsa eurotsooni riigina seda võimalust mitte kasutada.

Mõistlikud vastuväited oleks a) majanduse ülekuumendamine ja b) raha toppimine kahtlasevõitu/kahjulikesse projektidesse. Kui ettevaatliku tempoga minna, jõuaks mõlemad riskid ära hallata.

[cabslock]

Sama imelik on ka laenata, sest teised teevad seda.

[Lynx]

Sama imelik on ka laenata, sest teised teevad seda.

Sellel on tegelikult loogiline seos olemas. Kurguni täislaenanud kaaslased rahaliidus tähendab seda, et rahapoliitika kujundatakse päeva lõpuks nende järgi, räägitagu mida tahes. Mittelaenamise eest boonust ei saa.

[Kriku]

Kas-küsimusest olulisem on ikka milleks-küsimus. Et mis selle laenurahaga pärast peale hakatakse? Praeguste põhulõugade puhul on mõningane oht, et sellega finantseeritakse erakorralist pensionitõusu

Reformierakonna ühetaolist 500-eurost tulumaksuvaba miinimumi ma ka ei poolda, aga nad vähemalt ei taha samal ajal laenu võtta.

[aj1972]

Milleks raha laenata?
1.Keskmaa õhtutõrje, rannakaitse, tankid jne., tuleb osta uued asjad mida ei pea koheselt ümberehitama hakkama, isegi nende võimete ülalpidamise võiks laenurahaga teha.
2.Saaremaa sild ( kuigi ise kokku 5 korda Saaremaal käinud)
3.Maanteed, Narva vanalinna taastamine, tuumajaam jmt.

[Kriku]

Narva vanalinna ei hakka keegi taastama ja majanduslikus mõttes on see mõttetu.

Mind häirib üsnagi, et Saaremaa silla asemel jahub Simson 4-realistest maanteedest

[Martin Peeter]

Mõistlikud vastuväited oleks a) majanduse ülekuumendamine ja b) raha toppimine kahtlasevõitu/kahjulikesse projektidesse. Kui ettevaatliku tempoga minna, jõuaks mõlemad riskid ära hallata.

No relvastuse ja laskemoona ost välismaalt täna ja praegu kohalikku majandust üle ei kuumenda. Nende igasuguste projektidega on muidugi nii, et kui neid nüüd alustada, siis mõju saabub mingi viitega - juba majanduse jahtumisfaasis. Muidugi peavad plaanid olema mõistlikud. Samas meie infrastruktuuri ja elukeskkonda, aga ka sotsiaalset kindlustatust ja hariduselu annaks rahaga parandada küll ning see võiks olla Eesti tulevikuedu võti. Ning see võikski olla Eesti edu võti. Meil on ruumi, suht puhas looduskeskkond, Euroopale suht lähedal (muidugi ühendusi peaks parandama). Äärmuslusprobleemidki on rohkem pastakast välja imetud. Meie probleem on pearabile tänaval loobitud solvang, samal ajal, kui Saksamaal antakse ikka peksa.
Ütleme nii, et oht on laenusõltuvus ja laenamine ei tohi võtta selliseid mastaape, et tingimuste halvenemisel ei saaks laenamisest mõistliku valu hinnaga loobuda. See, kas investeeringuteks või jooksvateks kuludeks, polegi nii lihtne kindlaks teha, sest riigieelarve on üks. Kui emiteerida riigi võlakirju eelarvedefitsiidi katmiseks, siis milleks laenu võeti? Muidugi võib välja tuua, kui palju on eelarves raha investeeringuteks jne. Aga ärme unusta, et osa majandusest sõltub nendest investeeringutest ja kui neid ikka ei tule, siis on oodata teatavat ahelreaktsiooni. See on oht, aga ma olen mõistliku laenamise poolt, eriti seetõttu, et meie riigikaitse vajab tugevdamist.

[Runkel]

Hea artikkel jah.

Kui aga võtame pelgalt argumendi, et tasuks laenu võtta, kuna tingimused (intressid) on soodsad, siis peaksime olema valmis ka selleks, et maksame tagasi, kui intressitase soodne enam ei ole. Müüme võlakirju ja raha maksame tagasi perioodi lõpul - see vajab kõva rehkendust ja plaani pidamist. Tavaliselt rullitakse vanad võlad uute võlakirjadega üle, ja seda juba selle aja intressidega, mis ei pruugi nõnda soodsad olla.

See lähenemine ei ole kah hea, et võtame laenu, sest teised võtavad ka laenu ja süsteem mängitakse ümber nende järgi, kes on kõige rohkem plindris. Ehk teisiti, süsteemi osalised keeraku süsteem kummuli. Hea küll, aga võib ju juhtuda, et laenud tuleb ikkagi tagasi maksta. Kumba olukorda hetkel eelistada, kas Kreeka või Eesti oma?

Lõpetuseks,
Ma võtaks laenu ÕT jaoks,
Saare silla teeks valmis era (ja riigi) rahaga - PPP,
Maanteed jätaks kriisi ajaks meestele ootele.

[Martin Peeter]

Hea artikkel jah.

Kui aga võtame pelgalt argumendi, et tasuks laenu võtta, kuna tingimused (intressid) on soodsad, siis peaksime olema valmis ka selleks, et maksame tagasi, kui intressitase soodne enam ei ole. Müüme võlakirju ja raha maksame tagasi perioodi lõpul - see vajab kõva rehkendust ja plaani pidamist. Tavaliselt rullitakse vanad võlad uute võlakirjadega üle, ja seda juba selle aja intressidega, mis ei pruugi nõnda soodsad olla.

See lähenemine ei ole kah hea, et võtame laenu, sest teised võtavad ka laenu ja süsteem mängitakse ümber nende järgi, kes on kõige rohkem plindris. Ehk teisiti, süsteemi osalised keeraku süsteem kummuli. Hea küll, aga võib ju juhtuda, et laenud tuleb ikkagi tagasi maksta. Kumba olukorda hetkel eelistada, kas Kreeka või Eesti oma?

Lõpetuseks,
Ma võtaks laenu ÕT jaoks,
Saare silla teeks valmis era (ja riigi) rahaga - PPP,
Maanteed jätaks kriisi ajaks meestele ootele.

Praegu tegelikult Eesti vähendab oma võlakoormust. Meil küll võlakirju pole, aga mõned järelmaksud ja laenud krediidiasutustelt. Neid makstakse praegu tagasi ja uusi laene ei võeta. Nii, et päris see nii ei ole, et võlakirjade kustutamine käib alati uue laenuga. Majanduse buuumifaasis ei ole nii mõistlik, ehkki ka siis langeb võlakoormus, kui majandus tõuseb ja laenusummat ei suurendata. Aga arvestades ühelt poolt riikide võlakoormusi ja teiselt poolt intresside ning rahapakkumise teatavat administratiivset juhtimist keskpankade poolt, ma ei prognoosiks akf viidatud - ja kindlasti sageliesinevast - nähtusest suurt ohtu.
Aga Kreekal see nipp vahepeal enam ei õnnestunud, sest keegi talle lihtsalt uut laenu ei andnud. Seega puhusid nad pilli lõhki ja seda ei tohi teha. Kusjuures igaüks peab aru saama, kas ta mängib trompetit või tuubat.

[2korda2]

Soovitan lugeda ja mõtiskella. Siis on huvitavam tulevikus vaielda ning võib-olla ka mõista üht või teist poliitikat.

https://kultuur.err.ee/921527/ringa-rau ... poliitikas

Artiklis on tõesti püütud üsna lihtsas keeles selgitada "kust raha tuleb". Enamusele jutust kirjutan kindlasti alla. Paraku jäid mulle silma ka mõned karid:

Võlakirjade ostmise võimalus pakub kodumaistele majapidamistele ja ettevõtetele turvalist säästmisvõimalust.

Siin tuleb vahet teha millises riigis see turvaline säästmine toimub - kui tegemist on oma raha trükkiva maailma mõistes suurriigiga, siis tõesti. Kui tegemist on ühisraha kasutava suure vaenuliku naabriga väikeriigiga, siis kohalik riigivõlakiri ei ole eriti turvaline instrument (võib-olla minu kiiks aga sama tootluse juures eelistaksin iga kell mõnd pisut lääne pool oleva riigi võlakirja).

Väga range nominaalse tasakaalu nõue paneb eelarvepoliitikale peale liiga jäigad piirangud ning takistab eelarve kasutamist majandust stabiliseeriva instrumendina.

3% kohta öelda "liiga jäik" ja "takistav" on hinnang mille põhjendatust mina ei näe. "Liiga jäik" võib ta tunduda olukorras, kus ollakse harjunud nominaalse miinusega ka korraliku kasvu perioodidel.
Mis puudutab struktuurse defitsiidi "paremust", siis siin on jälle omad vead. Näide*: Riigile kuulub ettevõte "Suur Energiatootmine AS". Riik võtab ettevõttest dividende summas X ja samal ajal suurendab aktsiakapitali (läbi sissemakse suuruses X). Mis juhtus? Riigikassas on raha endiselt sama palju. Eelarve struktuurse tasakaalu mõistes aga tekitati X suurune "ülejääk", mis loomulikult laiali lüüakse (näiteks palkadeks). Järgmisel aastal jälle. Lõpptulemus on see, et riigikassa jääk sulab kui kevadine lumi aga struktuurselt on kõik bueno - riigi varad kasvavad.

Samas 2016. aastal, kui olnuks võimalik väga odavate intressimääradega võlakirju emiteerida, hoidus Eesti valitsus sellest,...

Eesti majanduse kasv ja inflatsioon sel ajal oli EU suurimate hulgas, tööpuudus madalaimate hulgas. Täiendav laenuraha (ükskõik kui madala intressimääraga) oleks vaid hagu alla ajanud.

Kui praegu rahastatakse investeeringuid peamiselt Euroopa Liidu struktuurifondidest, siis tulevikus – struktuurifondidest Eestile laekuvate summade vähenedes – tekib vajadus ulatuslikuma laenu võtmise järele.

See on väga kohane märkus. Selle lähimas tulevikus saabuva uue realiteedi valguses ongi hea, et me siiani oleme suutnud suhteliselt väikese laenukoormaga hakkama saada. Ma südamest loodan, et päris oma raha eest ei hakka me enam Kapa-Kohilasse ehitama N-kilomeetrist kergliiklusteed maha jäetud postkontori ja bussipeatuse vahele.
RB ehitus peaks päris olulist tuge anda, kui ka tagasilööke peaks tulema. Saaremaa silla ehituse kavandamine kohe RB järel peaks aga hea plaan olema küll.

* - võimalik kokkulangevus EV mõne ettevõtte, tegevuse või riigikassa jäägi trendiga läbi aastate on puhtjuhuslik

[aj1972]

Samas 2016. aastal, kui olnuks võimalik väga odavate intressimääradega võlakirju emiteerida, hoidus Eesti valitsus sellest,...

Eesti majanduse kasv ja inflatsioon sel ajal oli EU suurimate hulgas, tööpuudus madalaimate hulgas. Täiendav laenuraha (ükskõik kui madala intressimääraga) oleks vaid hagu alla ajanud.
[/quote]

Võimelünkade(keskmaa õhutõrje) täitmine ei oleks kuidagi Eesti majandust mõjutanud. Meil oleks projekt juba 3 aastat töös ja äkki 2021-2022 juba toimiv keskmaa õhutõrje?!