Eesti majandus eile, täna ja homme.

[Runkel]

Ja kui edasi teoretiseerida, siis kui raha kaasataks Eestist (siseriiklik võlakiri) ja mille kasustus on riigist väljas, vähendab rahapakkumist e. "jahutab" majandust.
300+ mln mõju on riigi rahandusele muidugi olematu või peaaegu olematu, küll aga teeks meie KVd tugevamaks.

[AMvA]

Tädi omab korralikku haridust, doktorikraadi majanduse alal ning ta ongi teadlane ja professor. .... minu meelest kirjeldab ta populaarteaduslikus vormis väga hästi erinevaid variante ning majandusmõtte arengut selles küsimuses.

Nõustun. Päris asjalik artikkel. Praegu, kui pikaajalise laenu intressimäär on kindlasti madalam kui maksuraha alternatiivkulu, on pehmelt öeldes imelik peaaegu ainsa eurotsooni riigina seda võimalust mitte kasutada.

Mõistlikud vastuväited oleks a) majanduse ülekuumendamine ja b) raha toppimine kahtlasevõitu/kahjulikesse projektidesse. Kui ettevaatliku tempoga minna, jõuaks mõlemad riskid ära hallata.

Ma olen põhimõtteliselt riigipoolse rahalaenamise vastu, sest piliitikutel on alati väga suur kiusatus see raha kulutada mingite populistlike hetkekasu toovate tegevuste rahastamiseks ja pikaajaline kasu unustatakse ära, sest järgmised valimised on 4 aasta pärast.
Pigem võiks toetada eraettevõtete investeerimist kas laenugarantiide või muude meetmetega.

[cabslock]

Tädi omab korralikku haridust, doktorikraadi majanduse alal ning ta ongi teadlane ja professor. .... minu meelest kirjeldab ta populaarteaduslikus vormis väga hästi erinevaid variante ning majandusmõtte arengut selles küsimuses.

Nõustun. Päris asjalik artikkel. Praegu, kui pikaajalise laenu intressimäär on kindlasti madalam kui maksuraha alternatiivkulu, on pehmelt öeldes imelik peaaegu ainsa eurotsooni riigina seda võimalust mitte kasutada.

Mõistlikud vastuväited oleks a) majanduse ülekuumendamine ja b) raha toppimine kahtlasevõitu/kahjulikesse projektidesse. Kui ettevaatliku tempoga minna, jõuaks mõlemad riskid ära hallata.

Ma olen põhimõtteliselt riigipoolse rahalaenamise vastu, sest piliitikutel on alati väga suur kiusatus see raha kulutada mingite populistlike hetkekasu toovate tegevuste rahastamiseks ja pikaajaline kasu unustatakse ära, sest järgmised valimised on 4 aasta pärast.

Täpselt ja kui juba korra on laenama hakatud, siis teiste riikide näitel saab näha, et see laenamine ka jätkub, ning ka suureneb.
Poliitikutele meeldib "tasuta" asju lubada ja jagada, aga saage aru, et lihtlabane maksumaksja on alati see, kes selle kõik kinnimaksab.

[aj1972]

Tädi omab korralikku haridust, doktorikraadi majanduse alal ning ta ongi teadlane ja professor. .... minu meelest kirjeldab ta populaarteaduslikus vormis väga hästi erinevaid variante ning majandusmõtte arengut selles küsimuses.

Nõustun. Päris asjalik artikkel. Praegu, kui pikaajalise laenu intressimäär on kindlasti madalam kui maksuraha alternatiivkulu, on pehmelt öeldes imelik peaaegu ainsa eurotsooni riigina seda võimalust mitte kasutada.

Mõistlikud vastuväited oleks a) majanduse ülekuumendamine ja b) raha toppimine kahtlasevõitu/kahjulikesse projektidesse. Kui ettevaatliku tempoga minna, jõuaks mõlemad riskid ära hallata.

Ma olen põhimõtteliselt riigipoolse rahalaenamise vastu, sest piliitikutel on alati väga suur kiusatus see raha kulutada mingite populistlike hetkekasu toovate tegevuste rahastamiseks ja pikaajaline kasu unustatakse ära, sest järgmised valimised on 4 aasta pärast.
Pigem võiks toetada eraettevõtete investeerimist kas laenugarantiide või muude meetmetega.

Ma oleks samuti riigipoolse laenamise vastu (va.võimelüngad) kui Eesti oleks käibel oleva raha ainuemiteerija aga olukorras kus ülejäänud ÜHISRAHA omanikud suhtuvad lõdvalt rahapoliitikasse ei näe mõtet väga väikse osalisena vastuvoolu ujumisel nii,et toetan "õhust tekkiva" raha eest suurte taristu objektide ehitamist ja näiteks eesti keelse ülikooli ülalpidamist. Kas meie nüüd laseme poliitikutel selle raha eest rumalusi teha või mitte, teiste laenamise peame ikka kinni maksma - ühisraha võlu.

[Kapten Trumm]

Raskete finantside vahele - paljud vaatasid eile Pealtnägijat ja seal olnud mesinike teemat?
Suhtun Rimis ise sügava kahtlusega sellesse "odava mee" letti. Natuke teises letis on Eesti mesilate toodang, purk 2-3 korda kallim.
Hämmastama aga pani mind see ametnik, kes lihtsalt volksutas silmi ega taibanudki probleemi, vaid lalises võrdsest kohtlemisest.
Kas Soome hästikaitstud turul oleks ka selline asi võimalik või hiina mee müüja saaks vahelejäämisel niiet tolmab?

[Kriku]

ERR lugu: https://www.err.ee/921831/kaubakettide- ... oltsinguks

http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 29&t=42338

[Kapten Trumm]

Kirjutad siis ka Pealtnägija loole alla või on mingeid "agasid"?
Mulle on räägitud, et üks patustamise viis pidi olema kasutusel ka meil - mesilastele suhkru söötmine, mis lisab toodangule, aga mille toodang pole suurem asi. Aga head ja odavat asja pole olemas ja ostjad võiks ise ka kriitilist meelt omada, kui sama purgitäis on 3 korda odavam, võiks punane tuluke süttida.

[Kriku]

Pean tõenäoliseks turusolkimist nii importmee, importsiirupi kui Eesti mesilastele söödetud siirupist saadud meega.

[Sektor gazovoi ataki]

Raskete finantside vahele - paljud vaatasid eile Pealtnägijat ja seal olnud mesinike teemat?
Suhtun Rimis ise sügava kahtlusega sellesse "odava mee" letti. Natuke teises letis on Eesti mesilate toodang, purk 2-3 korda kallim.
Hämmastama aga pani mind see ametnik, kes lihtsalt volksutas silmi ega taibanudki probleemi, vaid lalises võrdsest kohtlemisest.
Kas Soome hästikaitstud turul oleks ka selline asi võimalik või hiina mee müüja saaks vahelejäämisel niiet tolmab?

See Pealtnägija teema on natuke raske tavainimesel aru saada. Lühidalt öeldes, tädil oli täiesti õigus, kuna see odav Hiina mesi vastab 100% Eesti ja Euroopa seadustele. Tõenäoliselt hiinlased manipuleerivad kõrgtehnoloogiliselt meega ja ainult NMR spektrid võivad näidata, et asi pole päris õige. Seega tõenäoliselt on tegu võltsmeega (või manipuleeritud pärismeega), mille võltsimist me ei suuda tõendada ning mis vastab kõigi füüsikalis-keemiliste mee kvaliteedi parameetrite järgi Eesti seadustele. See seadustele vastavus ongi eurooplaste "asja mahavaikimise" põhjuseks.

[Kriku]

Importmee puhul ei olegi muud probleemi kui selle turustamine Eesti mee pähe. Seda annab kindlaks teha, aga see on kallis ja nõuab aega.

Manipulatsioonid siirupitega on kauba võltsimine, ükskõik kus neid siis ka ei tehtaks.

[Kapten Trumm]

EL-st tulenev püüdlik-kandiline normide järgmimine ja "võrdne kohtlemine" (jutumärgid on bürokraatliku sisu pärast) on ju asjad, mis hiinlastele siin uksed avavad. Niipalju peaks igal ametnikul ikka silmaaringi laiust jätkuma. Küllap nende meelaadsetel toodetel on ikka ka mõni komaviga, mille abil saaks nad elegantse kaarega saata tuldud teed tagasi, aga kui ametnik on piisavalt (mõtte)laisk ja piiratud silmaringiga, ei hakka seda ju Eesti mesinikud tema eest tegema. See voli on ikka ametnikul. Selliseid soovimatuid nähtusi tuleb ikka täie raha eest kontrollida.

Üks näide oli hiljutine katse "keerata kinni" tükati ohtlike hiina autorehvide müümine. Leiti siis "juriidiliselt pädev" põhjuski - rehvid ei täida normi X ja seetõttu ei oma märgist Y. Paneme normi kirja, et EL-s müüdav rehv peab omama taset nt X+1 ühikut ja ongi JOKK. Hiinlased küsisid seepeale silma pilgutamata, et milline märk see seal rehvil olema peab, ei ole probleemi selle trükkimisega. Ühesõnaga nad on suutelised väljastama suvalised "sertifikaadid" suvalise pasa müümisel ja ainus viis neid takistada on nende kaubast süsteemselt vigu otsida ja igal juhul peedistada, kuni nende vaev ja kahjud oma kauba realiseerimisel muudavad selle pingutuse mõttetuks.

Nt Eesti firmasid peedistatakse Soomes igal võimalikul viisil - isegi erasektoris näikse olevat topelt reeglid - omamaisele hankijale ja Eesti omale. Kui näiteks juhtub praak - no Eesti oma saab maksta ja joosta ikka topelt. Seda tehakse efektiivselt oma turu kaitsmise motiivil samas EL-s, samade Brüsseli direktiivide all - saab küll, kui väga tahta.

Ise küsimus on veel see, et kas meie pidevalt kasvava keskmise ümbermõõduga rahvastikule on ikka vaja lubada müüa lihtsalt suhkru lisamise teel saadud "mett" või peaks hoolitsema ikka toote looduslähedase koostise eest. Ennevanasti limiteeris EL küll banaanide kõverust ja mustimamarjade läbimõõdu. Ja juustulaadne toode on ikka juustulaadne toode. Aga hiinas tehtud meelõhna- ja maitseainega suhkrusiirupit võib õige mehena marketeerida mee nime all.

[Runkel]

Pensioniraha on küll põlenud heleda leegiga, kuid 4 miljardit on veel järel. 2. samba reformiga on valida mitme hea variandi vahel:
1) hea variant - Seeder. Riigile jääb 300-400 mln aastas.
2) väga hea variant - Poola. Pool kogutust riigistatakse. Eesti riik teeniks lisaks 2 miljardit.
3) väga väga hea variant - Orban. Kõik riigistatakse. 4 miljardit lisa riigil kui maast leitud.
Iga variandiga saaksime ÕT.
https://majandus24.postimees.ee/6550327 ... nenud-raha
(iroonia)

[Martin Peeter]

Rahandusministeeriumi seisukoha järgi on Eesti laenuvõime 200 milj. aastas.
https://www.err.ee/922462/rahandusminis ... as#comment

Vaadates seniseid Komisjoni praktikaid ja mida näiteks Prantsusmaa teeb, tuleks Komisjoni poolt vaid näpuviibutusi kuni 600 miljonini aastas e 3%ni SKTst. Itaalia eelarveprotsessi oli Komisjonil võimalik sekkuda selle tõttu, et nende võlatase on tugevalt üle 60% SKT-st, mis on piir ja põhjus alustada ülemäärase eelarvedefitsiidi menetlust.
Mitte, et me peaksime kindlasti nii palju laenama, aga võimalustest võiks ausalt rääkida.
Aga to akf Runkel - selle baasinfo pealt on võimalik ka mõistlikumaid variante välja mõelda ning mitte unustada, et kõigile jääb õigus sellesse sambasse edasi uskuda ja maksta.

[Illike]

Aru ma ei taipa kuidas on selline asi võimalik
https://arileht.delfi.ee/news/uudised/k ... d=85675961
Lase ullud uuesti võimu juurde, mis siis veel saab?

[Sektor gazovoi ataki]

See Hiina mesi ei ole siirup (kui hiinakad just midagi uut pole välja mõelnud). Hiina mesi saadakse ikka mesilastelt, aga võetakse varem ära, et protsessi kiirendada. Selline valmimata mesi kuivatatakse vist vaakumkuivatusega, sest muidu oleks liiga vedel ja niiske. Teine asi mida meega tehakse on nn. mee pesemine (saates mainiti ka, aga kas mõtlesid sama asja, ei tea). Meest võetakse spetsiaalselt selleks valmistatud ioniidiga kahjulikud ained (näit ravimijäägid) välja ja jällegi mesi kuivatatakse, seejuures võib muutuda ka mee värvus. Selleks on tööstuslikud seadmed, sellised suured tünnid. Ameeriklased protestivad juba aastaid hiinakate käitumise vastu, eriti kui arvestada, et sealmail hinnatakse mett just niiskuse sisalduse järgi. Ameeriklased kasutavad eristamiseks NMR analüüsi, mis pole aga euroopas ametlikult tunnustatud meetod.

Ma ei usu väga, et hiina mett müüakse Eesti mee pähe, tavaliselt on odava mee purkidel mitte EU kirjas. Kes ise tahab detektiivi mängida, siis mikroskoobiga saab mees olevat õietolmu vaadelda ja mee päritolu tuvastada.