Eesti majandus eile, täna ja homme.

[tuhajuhan]

Alkoaktsiisi alandamine üksi ei aita, sest Eesti kaupmehed on liiga ahned
 Eesti-Läti piirikaubanduse käivitanud Einar Visnapuu väitel takistab siinsete kaupluste õitsengut omanike liiga suur kasumiisu.  Suurematest poekettidest tunnistab vaid Rimi ausalt, et käraka kalliduse taga on kaupmeeste soov allesjäänud tarbijate arvelt rohkem kasu lõigata.

„Mina olen rahva poolt!“ kuulutab Einar Visnapuu (42) ja tõstab käe püsti.

Kolm aastat tagasi avas ta koos kompanjonidega Valkas tühjana seisnud piiripunktis esimese Alko1000 poe. Praeguseks töötavad sellised kauplused ka Iklas/Ainažis ja Muratis/Veclaicenes. See pole enam ühe pundi bisnis: oma poed käivitas piiril ka SuperAlko, kelle ärid õitsesid varem Tallinna reisisadama ümbruses.

Laupäeval, 13. oktoobril paistab, nagu toimuks Eesti-Läti piiril väiksemat sorti laulupidu. Alkopoodide parklad pungitavad autodest. Pagasiluukide juures käib hoogne laadimine. Kundede seas kohtab eestlaste kõrval rohkelt lätlasi ja soomlasi.

Nad sõidavad ka piirist kaugemale poodlema.
ERITI MÕJUKAS ETTEVÕTJA: Einar Visnapuu loodud Alko1000 poodide tõttu hakkasid kümned tuhanded inimesed Läti vahet käima. Poliitikagi pole talle võõras. Visnapuu kuulub tänavu veebruarist EKRE ridadesse.
ERITI MÕJUKAS ETTEVÕTJA: Einar Visnapuu loodud Alko1000 poodide tõttu hakkasid kümned tuhanded inimesed Läti vahet käima. Poliitikagi pole talle võõras. Visnapuu kuulub tänavu veebruarist EKRE ridadesse.
Anni Õnneleid
Visnapuu kinnitusel on eestlaste invasioon nii massiline, et kui varem kontrollisid Läti võimud Eestist saabunud autosid 300 meetri kaugusel piirist, siis nüüd on nad tõmbunud paarikümne kilomeetri kaugusele. Muidu oleks tööd ebainimlikult palju.

Põhjus peitub hindades. Odavad hinnad, eeskätt odavad käraka hinnad kisuvad tarbijaid Lätti.

Visnapuu ja tema kompanjonide sõnum on aga ootamatu: palju kiidetud ja kirutud piirikaubandust ei käivitanud ega pannud jõudsalt lokkama mitte niivõrd poliitikud, kes aktsiisi korduvalt tõstsid, vaid hoopis Eesti kaupmehed oma lõpmatu kasumijanuga.

Tõestusmaterjal on tal olemas.

Sellised hinnad, et kuku pikali!
Visnapuu lasi mõni nädal tagasi koostada tabeli, kus on kirjas hinnad tema poodides ja suuremates Eesti kaubanduskettides. Vahed on märkimisväärselt suured. Ootamatult suured. Räigelt suured.

Küsimus pole kaugeltki selles, et Lätis on alkoholil madalam aktsiisimäär kui Eestis.

Ülipopu­laarne A. Le Coqi Premiumi õllekohver maksab Prismas 26 protsenti rohkem kui Alko1000s. Rimis aga koguni 44 protsenti rohkem.
Visnapuu väitel ei juhtu midagi ka siis, kui alkoholiaktsiis Läti tasemele alandada. Piirikaubandus jääb alles, sest suuremate poekettide juurdehindlus on nii krõbe.

Kui aktsiisivahe maha arvestada, selgub ikkagi, et ostjate seas ülipopulaarne A. Le Coqi Premiumi õllekohver maksab Prismas 26 protsenti rohkem kui Alko1000s.


Selveri ja Coopi puhul on vahe 35 protsenti.

Rimis aga koguni 44 protsenti.

Seejuures on Lätis käibemaks 21 protsenti, Eestis aga 20 protsenti.

Isegi vesi on Eestis kallim!
Erand on vaid teine „laiatarbekaup“ – pooleliitrine Laua Viin. Kaupmehed hoiavad selle hinda võimalikult madalana. Aktiisimäärasid tasandades on Alko1000 Laua Viina hinnad võrreldes Selveri, Prisma ja Maxima omadega vaid kaks protsenti odavamad. Coopi ja Rimi hindadega on vahe 12 protsenti.

Teiste jookide puhul on vahed võimsad. Aktsiisimäärasid tasandades maksab liitrine Beefeateri džinn Rimis 43, Selveris 49 ja Coopis koguni 54 protsenti rohkem.

Või konjak. 0,7-liitrine Martell VSOP maksab Alko1000 poodides 34,60 eurot, Selveris aga 59,90 eurot. Aktsiisivahet taandades selgub, et Selver küsib ühe pudeli pealt 66 protsenti rohkem.

Eriti absurdne on olukord Coopis, mis eirab kaubanduse kuldreeglit, et rohkem ostes hind langeb. Pooleliitrine Absolut Vodka maksab seal 13,99 eurot, liitrine aga 34,50 eurot. Alko1000 hinnad on vastavalt 9,35 ja 14,09 eurot.

Küsimus pole ainult aktsiisikaupades. Visnapuu tabel sisaldab ka liitrise Sanpellegrino veepudeli (see on müügil kõigis Eesti poekettides) hindu. Prismas, Rimis ja Maximas on vesi 40 protsenti kallim kui tema juures, Coopis ja Selveris aga 51 protsenti.

(Tõele au andes: Sanpellegrino pole Eestis kõige popim vesi, pigem ostetakse siin teisi marke ja need on märksa soodsamad.)

Visnapuu pole oma väidetes üksi
Sama juttu rääkis eelmise nädala teisipäeval Riigikogus ka rahandusministeeriumi asekantsler Dmitri ­Jegorov. Ta teatas riiklikult tähtsa küsimusena üles võetud maksuarutelul saadikutele, et „mõne alkoholiliigi puhul on hinnavahe seletatav vaid 40 protsendi ulatuses alkoholiaktsiisi erinevustega ja 60 protsenti on juurdehindluse vahe“.

Asekantsler jätkas: „See on ka põhjus, miks me hoiatame, et juhul, kui langetada alkoholiaktsiisi isegi Läti tasemele, palun ärge oodake, et piirikaubandus kaob sajaprotsendiliselt päeva pealt. Jah, kindlasti ta saab, inimkeeli, korraliku põntsu, aga päriselt sajaprotsendiliselt ei ole võimalik anda garantiid, et see kaob.“


Läinud nädalal esitles Maksumaksjate Liit ka piirikaubanduse uurin­gut, mille koostas liidu tellimusel audiitorfirma KPMG.

Piiripoes kangema kraami järel käinud 511 eestlase küsitlemine näitas, et tüüpiline kunde ostis sealt 37,9 liitrit õlut, 4,2 liitrit viina ja 3,7 liitrit muud kanget alkoholi.

Ja mis eriti oluline. Piirikaubandus töötab eeldusel, et inimesed võidavad Läti piiril ostes rohkem, kui kulub neil raha sinna sõitmiseks. KPMG rehkendused näitavad, et 2016. aastal tasus tüüpilisel kundel piirile sõita kuni 115 kilomeetri kauguselt, mullu 177 kilomeetri kauguselt ja tänavu 169 kilomeetri kauguselt. Ehk kui ajast pole kahju, tasub isegi sõit Kesk-Eestist end ära.

Jah, oleme ahnemad!
Rimi ostujuht Margus Amor tunnistab Ekspressile ausalt, et kuna Eesti viimase valitsuse jõuline aktsiisipoliitika on vähendanud Eesti jaekettides alkohoolsete jookide müügimahte kuni 40 protsenti, püüavad kaupmehed käivet ja kasumit kompenseerida kõrgema hinna kaudu.

Teisisõnu: kui ostate vähem, peate ka rohkem maksma!

Amor juhib tähelepanu asjaolule, et piirikaubandus on kontsentreerunud väga kitsale ja konkreetsele kaubakategooriale. „See võimaldab kõik lisanduvad kulud, nagu näiteks kaupluse sisseseade, hoida väga madalal. Eesmärk on müüa odavalt ja hulgi ning teenida oma kasum mahtudelt,“ selgitab Amor.

Sama argumenti tarvitab Selveri juhatuse liige Kristi Lomp: „Toidu- ja esmatarbekaupluse avamiseks tehtavad investeeringud, vajaminev tööjõud, sortimendi suurus, riskide realiseerumine, millega värskete toidukaupade pakkumisel arvestada tuleb, teevad sellest oluliselt kallima projekti kui laotüüpi poe avamine, kus müüakse suuri mahte madala marginaaliga, minimaalse tööjõuga ning sisuliselt olematu vajadusega investeerida ja käigus hoida keerukaid kommunikatsioone, külma- ja kuumasüsteeme või teeninduskvaliteeti lihtsustavaid tehnoloogilisi lahendusi, sealhulgas e-süsteeme.“

Coop: meie kasumimarginaal on vaid kolm protsenti
Eesti suurima poeketi Coopi turundusdirektor Andres Lember märgib samuti, et Eesti toidukaupmehel on väga palju kulusid, mida piiripoodidel ei ole – näiteks märkimisväärsed investeeringud tehnikasse, inventari ja inimestesse. „Koos nende kuludega on tänaste toidukaupluste kasumimarginaal umbes kolm protsenti, mis näitab, kui tihe on konkurents Eesti toidu- ja esmatarbekaupluste turul ja kui väikese marginaaliga kauplused Eestis tegutsevad.“


Visnapuu ütleb vastu, et ka Alko1000 vajab töötajaid, sest seal müüdavad kogused on väga suured. Ja palka saavad sealsed töötajad rohkem kui Eesti müüjad.

Kaupluste välimusse pole firma Alko1000 tõesti eriti investeerinud. „Eesti suurte kettide kauplused näevad kohati välja nagu lõhnapoed. Igal pool on bling-bling,“ põrutab Visnapuu. „Ime, et veel turvamees kogu aeg järel ei käi!“

Tema arust on kõige olulisem hind, hind ja veel kord hind.

Sisseostuhindadega pole asi lihtne
Maxima Eesti kommertsdirektor Kristina Mustonen on veendunud, et piirikauplused saavad alkoholile väga hea sisseostuhinna. Parema kui Maxima. „Hankijad võimaldavad meile hinda siis, kui on müügikampaania ja kogused kasvavad. Piirikaupluste sisseostu kogused on aga kindlasti suuremad kui meil või mis tahes teisel ketil, sest kaupa müüakse väga suurtes kogustes.“

Ta lisab, et piirikauplused saavad kokku hoida transpordi- ja logistikakuludelt: „Näiteks müüvad nad õlut kohvritega, mitte pudelitega. Kohvreid on soodsam transportida, sest puudub vajadus eraldi inimtööks laos ja on võimalik suuremaid koguseid korraga transportida.“

Coopi Lemberi väitel saavad Läti piiril asuvad kauplused alkoholi sisse osta kampaaniahinnaga: „Kui mõni alkoholitootja soovib Eestis tavalises toidukaupluses teha kampaaniat, müüb ta tavakauplusele alkoholi samuti kampaaniahinnaga ning alkoholi lõpphind on olnud sarnane piirikaupluste hindadega (olgugi, et aktsiis on Eestis kõrgem).“

Visnapuu sõnul on Alko1000 sisseostuhinnad tõesti pealtnäha odavamad kui mõnel suurel poeketil, kui aga võtta arvesse maksetähtajad (raha hind) ning logistika- ja turunduskulud, mille kandmist suured poeketid alkoholi tootjatelt või sissevedajatelt soovivad, pole hinnad enam sugugi erinevad. Turunduselt hoiavad aga piiripoed kokku küll. Reklaami pole ju vaja eriti teha, kui inimesed ja meedia neist päevast päeva räägivad.

Poodnik: hoopis riik on ahne!
Andres Lember Coopist pole aga sugugi nõus kaupmeeste ahnuse jutuga. „Poliitikud on öelnud, et riik ja aktsiis ei tõsta alkoholi hinda, vaid kaupmehed teevad seda,“ ütleb ta. „Kui aga pooleliitrine Viru Valge maksab Eestis umbes 9 eurot ja kampaania ajal umbes 8 eurot, siis sellest:


- 5,02 eurot on aktsiis, mis läheb riigile,

- 1 euro on käibemaks, mis läheb riigile,

- allesjäänud 2–3 eurot läheb jagamisele tootjale, transpordifirmale ja kaupmehele. Lisaks on inimene selle 9 euro teenimiseks maksnud riigile tulu- ja sotsiaalmaksu kokku umbes 6 eurot. Kui nüüd lisada sellele 6 eurole veel viinapudeli aktsiis ja käibemaks, on viinapudel läinud tavakodanikule maksma kokku 15 eurot, millest riigile on ta maksnud 12 eurot.“

See on huvitav konstruktsioon. Lemberist võiks saada hea poliitik.

Ta juhib ka tähelepanu asjaolule, et kuigi Lätis on käibemaks 21 protsenti ehk protsendipunkti võrra suurem kui Eestis, on meie aktsiisid tunduvalt kõrgemad, mille tulemusel lisab Eesti 20protsendine käibemaks kokkuvõttes lõpphinnale suurema summa.

Millised on hinnad piirist kaugemal?
Mis puudutab Eesti kaupmeeste ahnust, siis näiteks piirist tosina kilomeetri kaugusel asuva Salacgrīva linna Maximas maksab suurem osa alkoholist rohkem kui piiril. Näiteks liitrine Absoluti viin on 4,3 eurot kallim ja liitrine Russian Standart 5,3 eurot kallim. Kuid tänu kampaaniatele on ka mõningaid erandeid. Eespool mainitud 0,7-liitrine Courvoisier VSOP maksab ligi viis eurot vähem kui piiril.

(Samasugune olukord valitseb toidukaupade osas. Osa Läti hindu on madalamad kui Eestis, osa kõrgemad.) Tõsi on aga see, et mõlemas riigis on toit väga kallis. „Meil käis just Saksamaa autojuht ja imestas, et mis teil toimub,“ ütleb Visnapuu. „Ma ei imesta üldse, miks siinsed kaupmehed kardavad Lidli tulekut.“

Kas soomlased tõesti naasevad?
Poliitikutele osutab ka Prisma Peremarketi ostuosakonna juht Tõnis Tomingas. „Usume, et aktsiisilangetamine tooks alkoholi ostmise tagasi Eesti kauplustesse,“ väidab ta. „Seda ootust kinnitab meie statistika soomlaste ostude osas. See näitab, et kui Eesti aktsiisid võrdsustusid Soomega, loobusid soomlased üsna ruttu Eestist alkoholi ostmisest. Sama juhtuks ka siis, kui Eesti aktsiis oleks taas võrreldaval tasemel Lätiga. Aktsiisivahe Soomega taastaks ka soomlaste suuremad ostud.“

KPMG rehkendused näitavad, et 2016. aastal tasus tüüpilisel kundel piirile sõita kuni 115 kilomeetri kauguselt, mullu 177 kilomeetri kauguselt ja tänavu 169 kilomeetri kauguselt.

Visnapuu arvates on Soome kundede ärakukkumise põhjus hoopis teine. Tänavu lubati teisel pool lahte kuni viieprotsendise kangusega alkohol müügile kõikidesse putkadesse ja bensiinijaamadesse. Enam pole vaja Tallinna sõita. Täna läheb Soome mees dressipükstes maja kõrval asuvasse putkasse ja ostab endale saunaõlle ning prouale longero. „See on ulmelugu, et nad tulevad Eestisse tagasi!“

Toome alkoostjad Eestisse tagasi!
Kristina Mustonen Maximast väidab, et „küsimus pole kindlasti kaupmeeste ahnuses, vaid ­aktsiisides“. Ka tema viitab KPMG uuringule, mis ütles, et piirikaubandust saab tagasi pöörata. 90 protsenti küsitluses osalenutest teatas, et nad ­loobuksid Lätti sõitmisest, kui pooleliitrise viinapudeli hinnavahe Lätiga oleks alla ühe euro, õllekohvril alla kahe euro.

Coopi, Rimi, Maxima, Grossi Toidukaupade (OG Elektra) ning Meie Toidukaupade (RR Lektus) ostuvaldkonna eest vastutajad rääkisid KPMG intervjueerijatele, et nad kõik on valmis võtmetoodete puhul („poolik“ viin ja õllekohver) rakendama hinnakampaaniates senisest madalamat, vaid 5–6 protsendi suurust juurdehindlust. Peaasi, et alkoholimüük Läti piirilt Eesti kauplustesse tagasi tuleks.

See on tore jutt, hea algatus. Samamoodi nagu Reformierakonna kava viia alkoholiaktsiis tagasi eelmise aasta alguse tasemele. Kuid kõik teavad, et hambapastat tuubi tagasi suruda on väga raske.

[Runkel]

Visnapuu sõnul on Alko1000 sisseostuhinnad tõesti pealtnäha odavamad kui mõnel suurel poeketil, kui aga võtta arvesse maksetähtajad (raha hind) ning logistika- ja turunduskulud, mille kandmist suured poeketid alkoholi tootjatelt või sissevedajatelt soovivad, pole hinnad enam sugugi erinevad. Turunduselt hoiavad aga piiripoed kokku küll. Reklaami pole ju vaja eriti teha, kui inimesed ja meedia neist päevast päeva räägivad.

Just, alustame algusest. Nii see on, piiriputkade alko sisseostuhind on soodsam kui Eesti suurte kaubanduskettidele müüdav hind. Miks reformiparteilane müüb sinna soodsamalt? Jah, on loogiline, et hinda saab viia allapoole, kui kogused on suured, aga soodsat hinda pakuti piiripoodidele ka siis, kui kogused jäid ketipoodidele alla. Raha hind. Raha hinna ehk intressi aluseks olev euribor on null (ei, see on isegi miinusmärgiga), lisame nipet-näpet lühiajalise rahale kliendi riskimarginaali juurde. Ikkagi on see kokkuvõttes väga madal. Turunduskulud. Üks suuremaid turukampaaniaid toimus ja toimub Eesti tähtpäevade puhul - kogupere alkokruiisid Lätti. Tuhanded lähevad liikvele. Aasta turundustegu või alkoholitootjate sabotaaž või mõlemat? Loodetavasti EE ajakirjanik uurib asja edasi.

[Kriku]

Pool lk.-d läks loodushoiu teemasse: http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 45#p562145

[teeline35]

Odoot, mis lisatasud ei lähe sotsiaalmaksu alla?

Kas komandeeringu või lähetus tasu läheb sotsiaalmaksu alla?

[Kriku]

Ei, välisriigis ei lähe.

[teeline35]

Ei, välisriigis ei lähe.

Hoidmaks palgakulusid madalal makstakse transpordisektoris umbes pool palgast välja komadeeringu rahadena.
Ma ei saa ikkagi aru, mis takistab sotsiaalmaksu iga töötaja palgana näitamast. Ainuke inmesi pahandav efekt on avastus, et üle pooole väljateenitud palgast läheb riigile maksudena.

[nmsi]

Eestis lepitakse töölepingus kokku brutopalk.
Sotsiaalmaksu maksab tööandja. Seega kui sotsiaalmaks alaneb, sinu palk ei muutu aga tööandja kulu muutub ehk võidab tööandja. Tõusu puhul on kõik tööandja kulu.
Tulumaksu maksad ise (kuigi 99% juhul teeb ka selle makse tööandja raamatupidaja). Kui tulumaks alaneb hakkad rohkem raha kätte saama, tööandja maksab ikka sama palju välja.

Selleks et riik saaks trikitada kelle maksukoormust suurendada/vähendada ongi selline napakas tulem. Sellest ka riigi soov vähendada tulumaksu/suurendada miinimumi et valijaid meelitada ning tööandjate pidev surve hoopis sotsiaalmaksule.

[Martin Peeter]

Delfi püstitanud intrigeeriva riigi rahanduse alase küsimuse. Kas rahareservi hoidmine on riigile liigne kulu?

http://epl.delfi.ee/news/arvamus/versus ... d=84024584

Tegelikult ei saa nõnda ei-jah vastata. On selge, et mingi rahareserv peab olema, sest võivad tekkida ka olukorrad, kus Eestile ei anta rahaturgudelt midagi. Aga küsimus on optimaalses suuruses, sest praegu raha nendes reservides "põleb".

Selge on ka see, et riigi iseseisvust ohustava kallaletungi puhul on neist reservidest väga vähe abi riigi sõjalise kaitse tagamisel.

[teeline35]

https://www.err.ee/869821/eestis-suurim ... -eestlased
Nii ta läheb kui loodushoiu eesmärgil mitte mingisuguseid uusi tööstuseid rajada ei tohi, Eestlased lähevad omale jõudumööda olevat tööd otsima välismaale ja esimene ja teine põlvkond külastavad veel eestit, aga edasi. Õnneks muidugi on veel teistest rahvustest turiste.
Kas puutumatust loodusest jutlustavatel ja seega igasuguse tööstuse vastu olevatel inimestel on turistidelt raha kättesaamise nipid selged? Lõunamaades kasutatakse neid mitmesuguseid, aga nad on üsna alandavad teinekord!

PS. Tänud sulle AKF nmsi seletuse eest.

[Kapten Trumm]

Uudistest on kuulda, et sellele puidurafineerimistehasele on valdade hulgast juba rohkem kui üks tahtja olemas.

[Dr.Sci]

Uudistest on kuulda, et sellele puidurafineerimistehasele on valdade hulgast juba rohkem kui üks tahtja olemas.

Vallad teevad taustuuringut (vaatasin eile just onlinest) millega täpselt tegu on, ja andnud rohelise tee uuringutele, mitte tehasele...
Siinkohal tuleb märkida et erinevalt Tartumaast, kus uuringuid serveeriti riigipoolse surveaktina, on nüüd initsiatiiv alltasanditelt ja suhtumine ka sellevõrra erinev. Lõpuks peab ikka jääma viimane sõna KOV-ile, tuleb siis tehas või ei tule.

[Tegelane5]

Just, alustame algusest. Nii see on, piiriputkade alko sisseostuhind on soodsam kui Eesti suurte kaubanduskettidele müüdav hind. Miks reformiparteilane müüb sinna soodsamalt? Jah, on loogiline, et hinda saab viia allapoole, kui kogused on suured, aga soodsat hinda pakuti piiripoodidele ka siis, kui kogused jäid ketipoodidele alla. Raha hind. Raha hinna ehk intressi aluseks olev euribor on null (ei, see on isegi miinusmärgiga), lisame nipet-näpet lühiajalise rahale kliendi riskimarginaali juurde. Ikkagi on see kokkuvõttes väga madal. Turunduskulud. Üks suuremaid turukampaaniaid toimus ja toimub Eesti tähtpäevade puhul - kogupere alkokruiisid Lätti. Tuhanded lähevad liikvele. Aasta turundustegu või alkoholitootjate sabotaaž või mõlemat? Loodetavasti EE ajakirjanik uurib asja edasi.

Ma arvan pigem, et õlletootjad enam ei uskunud et poliitikud neid kuulda võtavad ja aktsiise langetavad mõistlikule tasemele. Samas said nad aru, et rahvas läheb nagunii Lätti ja kui seal Premiumi või Originaali osta ei saa siis vaadatakse midagi asemele.
Mis raha peaks turundusse matma, et võistelda naabrimehe jutuga: "Kaks kohvrit Premiumi Eestis või kolm kohvrit Carlsbergi Lätis" Igaks juhuks veel lisada siia ka poliitik kiitma, et rahvas hakkab nüüd kainemalt elama ja panna ka veel maksuameti ülikonnad musta valgeks rääkima

[nimetu]

Vallad teevad taustuuringut (vaatasin eile just onlinest) millega täpselt tegu on, ja andnud rohelise tee uuringutele, mitte tehasele...

Seda naljakam ongi, et igal pool on selle peale tõstetud jubedat kisa. Alles peale uuringute teostamist oleks hakatud vaatama kas ning kuidas sobiks teha ja mida kohalikud asjast arvavad. See, et Viru-Nigula ja Saarde on otsustanud lubada uuringute alustamist, ei tähenda, et sinna ka midagi reaalselt ehitatakse. Eriti kaheldav on see Viru-Nigula puhul, sest see asukoht ise pole eriti hea selle tehase jaoks.

[Runkel]

Ma arvan pigem, et õlletootjad enam ei uskunud et poliitikud neid kuulda võtavad ja aktsiise langetavad mõistlikule tasemele. Samas said nad aru, et rahvas läheb nagunii Lätti ja kui seal Premiumi või Originaali osta ei saa siis vaadatakse midagi asemele.
Mis raha peaks turundusse matma, et võistelda naabrimehe jutuga: "Kaks kohvrit Premiumi Eestis või kolm kohvrit Carlsbergi Lätis" Igaks juhuks veel lisada siia ka poliitik kiitma, et rahvas hakkab nüüd kainemalt elama ja panna ka veel maksuameti ülikonnad musta valgeks rääkima

Carlsbergi ja Olvi grupp võtab oma nii ehk teisiti, tehased neil mõlemal pool piiri, liikugu rahvas siis siiapoole või sinnapoole. Pole probleemi.
Kui "naabrimehed" on oma jutuga piiripoed läbimüügilt suuremaks teinud kui suured ketipoed, siis see on auhinda väärt üritus. Viimasel toimunud paraadil oli kuhugi parklasse juba ka lava ja esinejad tellitud .

[Martin Peeter]

Raha põletamisest II pensionisambas. Isegi inflatsioonile jääb tootlus alla. Tegelikult peaks tootlus ületama keskmise palga tõusu, siis oleks mõistlik.

https://www.err.ee/870908/eesti-pension ... atsioonile