Eesti majandus eile, täna ja homme.

[dm7]

Mida suurem tootmine, seda madalam tootehind ning sellest tulenevalt kergem konkureerida. Hinnavahe on küll sentides, aga reaalselt kolmandik hinnast.

[kaugeltuuriv]

See ongi nii,et täiesti kaasaegsed tootmised nõuavad väga vähe inimesi,nii,et sellega peavad tulevikus Eesti valitsejad arvestama.Ei ole enam sedasi,et tehas ja sada inimest saavad tööle.
Millegi pärast usun,et toomine ei ole seal uues kanalas ainult munade pärast.
Kuna ise kasutan mune ja saadusi(täpselt sama kasutavad ametivennad Eestis),siis võimalik,et kanala tahab ka rohkem väärtustada toodangut ja tootma hakatakse nii munamasse,millest saab koheselt vahustada näiteks biskviidialuselist massi või munabulbrit(millel oleks kindlasti suur eksportpotensiaal).
Ma lihtsalt pakun,ei tea ju tootjate plaane.Lihtsalt munade jaoks tundub väga suur planeeritav olevat.
Aga tundub,et siin hakkab asi meenutama meile tuntud situatsiooni,kus protestijate tõttu jääb kohalik omavalitsus tootmisest ja maksudest ilma.Imelik,et veel rohelised pole kohale vajunud aga eks nad nüüd ilmu,kuidas muidu.

[Castellum]

https://arvamus.postimees.ee/5985500/mi ... investorid
"Euroopa seadus sisaldab õigusakti nimega veepoliitika raamdirektiiv, mille abil luuakse üleeuroopaline raamistik, et parandada veekogude olukorda igas liikmesriigis nii, et need vastaksid üleeuroopalistele standarditele. See hõlmab ka Eestit ja kõnealust tehaseprojekti. Need on faktid, mitte hüsteeria.

Euroopa veepoliitika raamdirektiivi täitmiseks on Eesti valitsus välja töötanud ja rakendanud plaani, mis kaardistab veekvaliteedi standardid kogu riigis, ning kehtestanud ajakava, mille kohaselt vee kvaliteet paraneb kindlaks määratud tähtajaks vastuvõetavale tasemele kõigis veekogudes. Aruanded esitatakse Euroopa Liidule läbivaatamiseks. Märgin siinkohal ka, et Euroopa Liit on juba varem kriitiliselt kommenteerinud Eesti valitsuse suutmatust edendada inimestega selles protsessis dialoogi, nagu direktiivis nõutakse.

Teame, et Emajões on vee kvaliteet madalam, kui normid ette näevad. Seda tuleb parandada kindlaksmääratud aja jooksul. Kuigi tavakodanik ei pruugi neist standarditest ja tegevustest teadlik olla, ei ole need teadmata ega hämarad asjad Keskkonnaministeeriumi jaoks. Ministeeriumi ametnikud töötavad nendega korrapäraselt ja tavapäraselt".

Viitan eraldi, mis minu arust on vägagi tõene ja valitsusele omane:
"Märgin siinkohal ka, et Euroopa Liit on juba varem kriitiliselt kommenteerinud Eesti valitsuse suutmatust edendada inimestega selles protsessis dialoogi, nagu direktiivis nõutakse".

[Kriku]

Teame, et Emajões on vee kvaliteet madalam, kui normid ette näevad.

Oleneb, mis näitajate järgi ja kas need olid samad, mida tehas halvendanuks. KMH oleks ka sellele küsimusele vastanud.

[Kapten Trumm]

Kuna ma olen veendunud munasööja (veel poolpehmet muna eriti, 4 tk päevas), siis kommenteeriks neid Poola mune.
Tarvitan ainult Talleggi (nüüd EGGO) mune.
Neid 2 senti odavamaid poola mune leiab meil igasugu in-house brändide alt.
Mina nt neid ei söö. Muna kollane praktiliselt oranži värvi, poolpehmel munal mingi tuntav kõrvalmaitse ja kuna toodetakse kaugel, kus nt salmonelloosi info meieni ei jõua, on neid toorelt ja poolpehmelt tarvitada riskantne.

Need kummaliste brändide all müüdavad munad on tõesti odavamad (paarkümmend senti karp), kuid osta võiks ainult siis, kui kasutad täis kuumtöödelduna. Näiteks koogitaignasse.

Edit: kõige tähtsama unustasin. Talleggi munad on poes külmletis (vähemalt Rimis on nii). Need Poola munad seisavad seal 2 nädalat toatemperatuuril. Kes natuke maaelu ja kanade pidamisega kursis, teab, kui kaua või vähe üks naturaalne muna säilib. Sestap kui munad kannatavad vedelemist toatemperatuuril, tasub mõelda, kuidas selline riknemiskindlus saavutatud (ja millise keemia abil).

[Martin Peeter]

Teame, et Emajões on vee kvaliteet madalam, kui normid ette näevad.

Oleneb, mis näitajate järgi ja kas need olid samad, mida tehas halvendanuks. KMH oleks ka sellele küsimusele vastanud.

Seda enam, et erialateadlased ei saa kinnitada juristi sõnu.

https://www.postimees.ee/5904523/emajoe ... uks-uurima

Paistab lihtsalt juristide erialase ülbusena, et nemad teavad kõiki asju kõige paremini. Tegelikult ei pea selleks olema jurist, et aru saada seadustest ja direktiividest, mis keelavad veekogude olukorda oluliselt halvendada. Küll aga peavad olema väga olulised hürdobioloogilised teadmised, et väita, miks on Emajões hapnikku ja teatud faunat vähe (mis teebki ka jõe olukorra kehvaks) ja need teadlased peavad tegema lausa uuringuid.

Eesti tuntud hüdrobioloogid arvavad nii:

Olli ja Palli sõnul on uurida küll ja veel. «Põhimõte, et uurida pole vaja, läheb minu filosoofiaga vastuollu. Kui riigis hakatakse emotsioonide põhjal tegema otsuseid, siis on see nagu Novgorodi veetše ja tekitab kõhedust,» sõnab Olli.


Seda ei saanud Olli enda sõnul keset kuuma arutelu välja öelda. «Pidin hoidma madalat profiili ja neutraalsust, sest kui uuring oleks tehtud, siis oleks tõenäoliselt minu õppetoolist olnud keegi, kes oleks selles osalenud. Kui ma oleks enne arvamust avaldanud, oleks öeldud, et kogu uuring on kallutatud,» põhjendab maaülikooli hüdrobioloogia ja kalanduse õppetooli professor. «Aga kui nüüd minult küsida, mis ma tehasest arvan, siis ma ei tea. Oleks tahtnud enne seda uuringut näha.»

Uurida on palju. «Meil on riiklik jõgede seire, aga ühiskond on vaene ja tehakse täpselt nii vähe või palju, kui raha jätkub. Näiteks kalastiku seiret pole peaaegu olnudki, aga selle uuringu raames oleks olnud,» räägib merebioloog.

Argumendiga, et Emajõe seisund on «halb», lajatati Kalle Olli sõnul tselluloositehase debatis pidevalt.

«Poliitikute ja ühiskonna jaoks on tähtsad värvid. Kui on punane, siis on halb. Meie tahame, et see oleks roheline ja hea,» märgib ta. Samas on teadlase sõnul hulk looduslikke kriteeriume, mille järgi ongi seisund «halb».

Üks, mis muudab vee kvaliteedi halvaks, on vee väike hapnikusisaldus.

«Võrtsjärvest tuleb järveelustik, mis laguneb. See tarbib hapnikku ja viib taseme loomulikult allapoole. Tegemist ei ole ju kärestikulise jõega,» lausub Olli.

«See, kunas midagi halvaks ja heaks lugeda, on meie endi seada. Kui näeme, et teatud hapniku piirnorm ei olegi Emajõe puhul saavutatav, siis ehk oleme vindi üle keeranud?» arutleb limnoloogiakeskuse juht.

Hüdrobioloog Peeter Pall julgeb pakkuda, et aasta tagasi teadis Emajõe seisundist midagi vaid piiratud hulk spetsialiste ning selle seisundihinnangu usaldusväärsust oskas hinnata veel vähem inimesi. ««Üldteada faktiks» muutus see üsna hiljuti ja sõnale «fakt» peaks siinkohal panema palju jutumärke,» räägib ta.

Pall nendib, et Emajõgi on eriline, sest see on väikese languga (lang on jõelõigu pikkuse ja selle languse suhe; Emajõe lang on vaid 0,04 m/km ehk jõe langus 100 km kohta on 4 meetrit – toim), Eesti mõistes suur jõgi, mis saab olulise hulga veest rohketoitelisest Võrtsjärvest. Seetõttu on selle seisundi hindamiseks keeruline leida võrdlustingimusi.

Minu jaoks oli kõige kummastavam Tartu Ülikooli TEADUSE PROREKTORI Erik Puura võitlus. Vot sellisele TÜ teadusele mina maksumaksja raha ei annaks.

[Kapten Trumm]

Eesti jõed ongi enamasti sellised umbekasvanud tüüpi - selle põhjuseks pole isegi mitte kunagine nõuka väetisekülv, vaid jõed ongi sellised. Aeglane vool, väike langus, ohtralt veetaimestikku tähendavad madalavõitu hapnikusisaldust ka ilma inimese "abita". Mingeid Norra tüüpi kärestikke ja kristallpuhast vett ei ole siin olnud ega hakka olema. See muidugi ei sega ökofashistidel seda kõike inimese süüks panna, et saaks oma agendat edasi ajada.

Jões kasvav, seal lagunev ja hõljuv biomass tarbib oma lagunemiseks hapnikku jõeveest, mis viib selle sisalduse alla. Biomassi lagunemisel tekivad ained, mis soodutavad uue veetaimestiku ringi kasvu - fosfor, lämmastik jne.

Näiteks Vasalemma jõe teemal käis aastaid suur kisa, et seda põhjustab paekivi kaevandamine Vasalemma ümbruses (mistõttu biogeenid satuvad jõkke). Hiljem selgus ikka, et jõe suur toitainete sisaldus (jõgi ei voola põllumajanduspiirkondades) ongi looduslikust foonist ja inimese roll on väike. Arvestades kliima soojenemist on see looduslik lagunemine järjest kasvav protsess ning meie siseveekogud kasvavad umbe ka ilma inimese osavõtuta.

[Runkel]

Viitan eraldi, mis minu arust on vägagi tõene ja valitsusele omane:
"Märgin siinkohal ka, et Euroopa Liit on juba varem kriitiliselt kommenteerinud Eesti valitsuse suutmatust edendada inimestega selles protsessis dialoogi, nagu direktiivis nõutakse".

Kauge ja eliitne EL märkab kohalike päälike suutmatust oma rahvaga (et mitte öelda kogukondadega) suhelda. Kurioosum.

[Dr.Sci]

Kuna ma olen veendunud munasööja (veel poolpehmet muna eriti, 4 tk päevas), siis kommenteeriks neid Poola mune.
Tarvitan ainult Talleggi (nüüd EGGO) mune.
Neid 2 senti odavamaid poola mune leiab meil igasugu in-house brändide alt.
Mina nt neid ei söö. Muna kollane praktiliselt oranži värvi, poolpehmel munal mingi tuntav kõrvalmaitse ja kuna toodetakse kaugel, kus nt salmonelloosi info meieni ei jõua, on neid toorelt ja poolpehmelt tarvitada riskantne.

Need kummaliste brändide all müüdavad munad on tõesti odavamad (paarkümmend senti karp), kuid osta võiks ainult siis, kui kasutad täis kuumtöödelduna. Näiteks koogitaignasse.

Edit: kõige tähtsama unustasin. Talleggi munad on poes külmletis (vähemalt Rimis on nii). Need Poola munad seisavad seal 2 nädalat toatemperatuuril. Kes natuke maaelu ja kanade pidamisega kursis, teab, kui kaua või vähe üks naturaalne muna säilib. Sestap kui munad kannatavad vedelemist toatemperatuuril, tasub mõelda, kuidas selline riknemiskindlus saavutatud (ja millise keemia abil).

Ma nii veendunud munasöödik pole, keskmine peaks olema 1-2 vahel päevas, kuid see poetemperatuuril munade hoidmine (Comarket Laulasmaal teeb sama) on jah kahtlane. Siiski sai täna soetaud sealt 2EE tähisega ja 10.08 BB4 kodumaiseid, eks näis kas lähipäevil mind siin grupis näha on...

[Kriku]

Viitan eraldi, mis minu arust on vägagi tõene ja valitsusele omane:
"Märgin siinkohal ka, et Euroopa Liit on juba varem kriitiliselt kommenteerinud Eesti valitsuse suutmatust edendada inimestega selles protsessis dialoogi, nagu direktiivis nõutakse".

Kauge ja eliitne EL märkab kohalike päälike suutmatust oma rahvaga (et mitte öelda kogukondadega) suhelda. Kurioosum.

Ei ole. Kahjuks.

Heaks näiteks on "Probo Koala" juhtum. Eesti asjaomased ametkonnad (prokuratuur ja KK-ministeerium Villu Reiljaniga eesotsas) hakkasid tõsiselt liigutama alles siis, kui Interpol-ist ja EL-ist laia tagumikuga mehed protsessi sekkusid.

[Castellum]

Teame, et Emajões on vee kvaliteet madalam, kui normid ette näevad.

Oleneb, mis näitajate järgi ja kas need olid samad, mida tehas halvendanuks. KMH oleks ka sellele küsimusele vastanud.

Mode ikkagi võiks teada, kuidas korrektselt viidata.

Antud osundus pole pärit minult, vaid on minu vahendatud. Küll praegu kontekstist väljarebituna.

Algallikas on ka minu poolt korrektselt antud.

[Kriku]

Vabandust, ei olnud plaanis seda väidet sulle omistada. Postitus parandatud.

Selliste vigade kordumise vältimisele saad ka ise kaasa aidata,

märgistades oma postituses tsitaate vastava sildiga.

[Castellum]

Eesti jõed ongi enamasti sellised umbekasvanud tüüpi - selle põhjuseks pole isegi mitte kunagine nõuka väetisekülv, vaid jõed ongi sellised.

Kardan, et hüdrobioloogia-alast väitlust pole me kumbki suutelised pidama.

Aga Su jutus on lihtsalt loogiline vastuolu. Ütled, et Emajõgi peabki selline olema. Ja samas möönad, et "nõuka väetisekülv" ikkagi toimus. Mis tähendab, et tegelikult peab Emajõe seisund ikkagi olema parem kui praegu ("nõuka väetisekülvi" tagajärgedega). V-b oli mitte nii hea kui Norras, aga ikkagi parem kui praegu. Mis omakorda tähendab, et enam ei või halvemaks teha.

Sellised looduskonfliktid pole Eestis tegelikult uus asi. Kõige suurem ja kiirem oli vast Waldhofi vabrik Pärnu jõel. Reostus oli nii suur, et tekkis tõsine oht Pärnule kui kuurordile. Sama ruttu saabus ka lahendus, kui kogu tehase tegevus lambist lõpetati.

Minule on jäänud mulje, et eriti suurteks reostajateks on Eestis peetud nahavabrikuid. Lihtsalt ilma igasuguste uuringuteta, ajaloolist (ilu-) kirjandust lugedes...Tallinna Härjapea jõe reostusest tööstuse tõttu on ka värvikaid kirjeldusi...

1960-te maaparandus oleks Eesti vee-ja pinnavormide p...keerajana muidugi omaette uurimisaines.

[Runkel]

Viitan eraldi, mis minu arust on vägagi tõene ja valitsusele omane:
"Märgin siinkohal ka, et Euroopa Liit on juba varem kriitiliselt kommenteerinud Eesti valitsuse suutmatust edendada inimestega selles protsessis dialoogi, nagu direktiivis nõutakse".

Kauge ja eliitne EL märkab kohalike päälike suutmatust oma rahvaga (et mitte öelda kogukondadega) suhelda. Kurioosum.

Ei ole. Kahjuks.
Heaks näiteks on "Probo Koala" juhtum. Eesti asjaomased ametkonnad (prokuratuur ja KK-ministeerium Villu Reiljaniga eesotsas) hakkasid tõsiselt liigutama alles siis, kui Interpol-ist ja EL-ist laia tagumikuga mehed protsessi sekkusid.

Pätte tulebki kinni püüda maa alt ja maa pealt, oma politsei ja partneritega. Kas tsellualgatus, mis kogukondade vastuseisu ja poliittõmbluse tulemusena ära nulliti, on juba krimiküpseks saanud?
Minu iroonia käib Castellumi rõhutuse kohta. Sealt paistab valmivat oivaline malakas, millega saab udjada kõikvõimalikule ettevõtlikkusele ja uutele ideedele - (peaaegu) alati on infot (suheldud rahvaga) liiga vähe või üleliia.

[Kapten Trumm]

Aga Su jutus on lihtsalt loogiline vastuolu. Ütled, et Emajõgi peabki selline olema. Ja samas möönad, et "nõuka väetisekülv" ikkagi toimus. Mis tähendab, et tegelikult peab Emajõe seisund ikkagi olema parem kui praegu ("nõuka väetisekülvi" tagajärgedega). V-b oli mitte nii hea kui Norras, aga ikkagi parem kui praegu. Mis omakorda tähendab, et enam ei või halvemaks teha.

Nõuka väetisekülvi lõppemisel ja Tartusse korralike puhastusseadmete rajamise järel jõe seisund ka kiiresti paranes - loodus taastub jamast ise. Kui toitaineid jääb vähemaks, väheneb ka taimestiku ja vetikate vohamine, sellest surnud biomassi sisaldus jões ja paraneb hapnikusisaldus.

Aga point on selles, et Emajõgi (ega 99% Eesti jõgedest mujal) ei muutu forellijõgedeks ja siis, kui inimesed oma saastamisega Eestist kaoks. Selle tingivad ainuüksi looduslikud olud. Näiteks lõpeb metsa ja võsa raiumine - surnud taimed hakkavad looduslikult lagunema ja nende lagunemise tagajärjed jõuavad ka veekogusse. Enamik inimtühjades kohtades asuvaid metsajärvi kasvab meil edukalt kinni ka inimese abita. Lihtsalt looduslik protsess.

See on rohelise poliitdemagoogia esimene probleem - meid häirivad looduse probleemid ei ole alati tingitud inimtegevusest.