www.militaar.net

Lemet kirjutas:Optimistid...kujutate ette, mihuke ruig lahti läheb, kui asi tõsiselt arutlusele tuua. Et asjast asja saaks, peaksid armsad rohelised eestimaalased endid esiteks elektri eest oimetuks maksma ning paar kuud pimedas ja külmas istuma. Et reaalsus kuklakondini jõuaks. Siis läheb mõistagi teistpidine kräun lahti- miks pole valitsus siiani tuumajaama ehitanud. Kas me sellist Eestit tahtsimegi...

Tean, mäletan seda kui Steri tahtis Allikule luua tehase kus radioaktiivsel teel oleks steriliseeritud ühekordseid meditsiinitarvikuid. Kiirgusallika võimsuse suurusjärk oli samasse klass kui Hiiul asuva onkoloogiaravi oma... Läbi kohalike ja ajakirjanduse surve tõmmati vesi Niagara võimsusega peale...

Dr.Sci kirjutas:Praegu määrab elektri hinna Eestis põhjamaine turg... ja hind on päris soolane. Antud oludes miski 1200 MW tuumajaam poleks üldse mitte paha idee, ületootmise saame maha müüa, ja kui ikka väga energiat üle jääb ja keegi meile ei tule rajama energiamahukat tööstust, konserveerime põlevkivi omad ära (pehme PÕXIT). (kaevurite hinnangut eriti ei tahaks kuulata, aga nad ajavad seda kivi ka õliks, ehk väga suurt mäsu ei tule).

Pigem on meil tänu põhjamaadele üpris odav elekter, eriti võrreldes kesk- ja lõunaeuroopaga. Pigem on meil võrgutasud kõrged. Üks ca. 1000 MW tuumajaam kuluks ära küll kuid tänu madalale elektrihinnale ei ole see majanduslikult tasuv. Selleks hetkeks kui on majanduslikult mõistlik ehitada on juba hilja. Ma kardan, et otsusest Eestisse tuumajaam ehitada läheb vähemalt 10 aastat enne kui sealt elektrit saama hakkame.

kobra kirjutas:

Dr.Sci kirjutas:Praegu määrab elektri hinna Eestis põhjamaine turg... ja hind on päris soolane. Antud oludes miski 1200 MW tuumajaam poleks üldse mitte paha idee, ületootmise saame maha müüa, ja kui ikka väga energiat üle jääb ja keegi meile ei tule rajama energiamahukat tööstust, konserveerime põlevkivi omad ära (pehme PÕXIT). (kaevurite hinnangut eriti ei tahaks kuulata, aga nad ajavad seda kivi ka õliks, ehk väga suurt mäsu ei tule).

Pigem on meil tänu põhjamaadele üpris odav elekter, eriti võrreldes kesk- ja lõunaeuroopaga. Pigem on meil võrgutasud kõrged. Üks ca. 1000 MW tuumajaam kuluks ära küll kuid tänu madalale elektrihinnale ei ole see majanduslikult tasuv. Selleks hetkeks kui on majanduslikult mõistlik ehitada on juba hilja. Ma kardan, et otsusest Eestisse tuumajaam ehitada läheb vähemalt 10 aastat enne kui sealt elektrit saama hakkame.

See on nüüd küll pehmelt öeldes imelik väide. Soomlastel tasub ära tuumajaamu ehitada ja meil ei tasu? Tuumaenergia on ikka suhteliselt odav ja tasub ära kindlasti praeguste energiahindade juures - nagu Raukase artiklist näha, on meil Euroopas energia puudu- mitte ülejääk.

TÄIENDATUD:
Tegin siin kiire Google ja aasta 2017 andmetega:
Eesti tootis 11 TWh, elanikke 1,3 miljonit, miljoni elaniku kohta 8,4 TWh
Soome tootis 68 TWh, elanikke 5,5 miljonit, miljoni elaniku kohta 12,4 TWh
Ning meie paneme oma jaamad kinni, samas Soomes on ehitusjärgus 1 ja planeerimisel järgmine tuumajaam (aga noh, kõik mis tuleb välismaalt ongi parem, kunagi ju müüsime oma pangad ka välismaalastele ja nüüd ostame nondesamadelt teenust kallimalt kui emafirmad mere taga kohalikele pakuvad)

LISATUD VEEL
Soomlaste energiastrateegia rohelise energia osas on suurendada puidu põletamist (puidu väärindamine), tõsta tuuleparkide võimsust 120 MW-ni (Eestis oli 2016 359 MW), avada uusi hüdroelektrijaamu ja uuendada olemasolevaid (meie paneme kinni) ja toota rohkem biodiislit, samas vähendades fossiilsete kütuste kasutamist.

(rohkem ei kavatse lisada, muidu kisub teadustööks kätte ja peaks hakkama lisama viiteid, sissejuhatuse, lõppsõna jms). Pealegi on andmed leitud kiirkorras googeldades, keegi teine võib ju leida natuke teistsuguseid aga energiatootmise areng EE vs FI on selgelt viimase kasuks.

Anto Raukas kirjutas:On otse imekspandav, kuidas paljud meie tipp-poliitikud ja energeetikajuhid propageerivad Baltimaade elektrivõrgu desünkroniseerimist Venemaa süsteemist ja ühendamist energeetiliselt jõuetu Poola kaudu veel jõuetuma Lõuna-Euroopaga....jne

Siinkohal jääb Raukasel arvestamata poliitiline mõõde. Venelased mängivad juba niigi selle ühendusega ja meil ei ole selles osas sõnaõigust. Ühel hetkel keeravadki kraanid kinni ja siis olemegi lõhkise küna ees. Meil ei ole tegelikult väga palju valikuid. Seda on minu arust ka teistes teemades välja toodud.

Eesti tootis 11 TWh, elanikke 1,3 miljonit, miljoni elaniku kohta 8,4 TWh
Soome tootis 68 TWh, elanikke 5,5 miljonit, miljoni elaniku kohta 12,4 TWh

Noh ega taoline žongleerimine suhtelise el tootmise kohta meid targemaks ei tee.
Eestis samahea kui pole korralikku tööstust (mis võtab palju elektrit), Soomes aga on. Teiseks klimaatiline erinevus.
Soome elektritoodang (millest moodustas enamus omamaine tarve) on ikkagi Eesti omast 6 korda suurem.
(Tuuma)jaamad aga on kaunis mastaabitundlikud asjad - lihtsalt poole väiksema võimsusega tuumajaam ei ole 2 korda odavam. Võibolla on 20%.
Tänapäeva mõistes liigpisikese tuumajaama ehitamine võib kergesti tähendada seda, et avatud elektrituru tingimustes selle toodangut keegi ei osta.
Brüssel aga sundmüüki Eestis enam teha ei luba.

Kapten Trumm kirjutas:Balti tuumajaama idee on vist maha juba kantud - Leedu Vürstiriigiga taolised asjad ei hakka eal õnnestuma.
EE-s loodi lausa tuumaenergeetika osakond ja hulk kõrgepalgalisi korporatiivametnikke - kuid jaama netu.
Eesti enda tarve kipub tuumajaama jaoks nagu pisikeseks jääma.
Lisaks on meil põhivõrk ehitatud nii, et kui jaam paigutada Tallinna lähedusse (kus oleks kõige loogilisem koht, kuna seal tekib tohutu kogus jääksoojust, millega kannataks Tallinna kütta, selmet sellega ilma kütta, meenutab olukord pintsaku selga ajamist läbi varruka.

Põhivõrk on täna ju selline, et 90% võimsusest tuleb Narvast ja läheb seal Jõhvi kandis laiali mitmele poole.
https://elering.ee/elektri-pohivorgu-kaart
Siin ütleb minu talupojaloogika, et tuumajaam tuleks ehitada sinna põlevkivijaamade juurde.

Tuumajaama potensiaalse asukohana näeksin endist Maardu fosforiidikaevandust. Võiks ehitada veepinnast madalamale, auku. Õnnetuse korral saaks ruttu Maardu järve vee peale lasta.

nimetu kirjutas:

Anto Raukas kirjutas:On otse imekspandav, kuidas paljud meie tipp-poliitikud ja energeetikajuhid propageerivad Baltimaade elektrivõrgu desünkroniseerimist Venemaa süsteemist ja ühendamist energeetiliselt jõuetu Poola kaudu veel jõuetuma Lõuna-Euroopaga....jne

Siinkohal jääb Raukasel arvestamata poliitiline mõõde. Venelased mängivad juba niigi selle ühendusega ja meil ei ole selles osas sõnaõigust. Ühel hetkel keeravadki kraanid kinni ja siis olemegi lõhkise küna ees. Meil ei ole tegelikult väga palju valikuid. Seda on minu arust ka teistes teemades välja toodud.

Siin jääb sul arvestamata energiatehnoloogiline mõõde - nimelt pole sellist ühepoolset "lülitamist" võimalik teha. Ühenduse läbilõikamisel Eestiga järgnevad kohe probleemid Loode-Venemaal, sh võimalikud probleemid seoses 2 tuumajaamaga Peterburi lähedal (Leningrad-1 ja Leningrad-2). Kogu Loode-Venemaa ja Baltimaade energiasüsteem järgib ju 90% ulatuses skeemi, mis pandi paika juba 60ndatel NSVL energiaprogrammidega.

On päris häda, kui taolisi liigutusi saavad teha poliitikud ja ametnikud, kelle kokkupuute energeetikaga piirdub oma kodu madalpinge elektriga. Tõmbame juhtme seinast, pole probleemi!

Tahtmata pisendada vene ohtu (kui on vaja natsiriigile koht kätte näidada, küll ja Peterburi nädal aega pimedas istub), tuleb arvestada, et teel Poolasse asub Leedu Vürstiriik, kelle käitumisega taoliste projektidega peaks Eestil kurbi kogemusi küllalt olema (Leedu käitumine ei pruugi olla Moskva omast üldsegi parem, kui nende huvid mängus). Seega siin on ka poliitiline mõõde. Näiteks algusjärgus uue Balti tuumajaama (Ignalina asenduseks) lasid ju põhja leedulased, saates piltlikult öeldes Eesti ja Läti kuu peale ja alustades Poola teemat.

ArdiS kirjutas: Tuumajaama potensiaalse asukohana näeksin endist Maardu fosforiidikaevandust. Võiks ehitada veepinnast madalamale, auku. Õnnetuse korral saaks ruttu Maardu järve vee peale lasta.

Antud trikk tähendab tõenäoliselt umbes kolmandiku Eesti põhjavee lõplikku reostamist, sest siinne ala on üldiselt nõrgalt kaitstud põhjaveega ja tekkiv radioaktiivne supp imbub mööda karstilõhesid kasutatavate veehorisontideni. Osas Eestis vältiks sellist asja kambriumi sinisavi kiht (asub kuskil 30-50 m sügavuses), kuid Harjumaal esineb see tükati ja tükati on nii, et kalla keemiatünn ümber ja läheb 200 m sügavuseni.

Üks praktiline näide oli Tapa lennuvälja ümbruses maha kallatud petrool, mille tulemusena tuli kaevudest naftat ikka kaua.

Arvestades tuulte suunda, võiks see olla pigem Muuga piirkonnas, Tallinnast allatuult ja pole kaugel, et soojaga linna kütta. Siis saab need tossavad gaasikatlamajad pensionile saata. Paldiski piirkonnas ei ole tark mõte, sealt tuleb saast levinud tuule suundadega üle Tallinna.

Eestile tasub väike tuumajaam kindlasti ehitamist, arvestades et CO2 maksumus järjest tõuseb ja me peame oma vanu Põlevkivi jaamu kinni panema.
Mina näen siin pigem 2 muud ohtu:
1. Kui me sulgeme kõik põlevkivi jaamad, mida siis kõigi selle põlevkiviga ja kaevuritega edasi teha? Suurendada kordades põlevkiviõli tootmist?
2. Kui ka mingi hetk otsustatakse, et ehitame, siis reaalselt ehitamiseni läheb minu hinnangul minimaalselt 10-20 aastat (seadusandlus, insenerbaas, planeeringud, tarned jne jne). Ja selle aja jooksul jõuab valitsus vahetuda mitu korda, kes jõuab kõik selle tühistada.

Kapten Trumm kirjutas:… Siin jääb sul arvestamata energiatehnoloogiline mõõde - nimelt pole sellist ühepoolset "lülitamist" võimalik teha. Ühenduse läbilõikamisel Eestiga järgnevad kohe probleemid Loode-Venemaal, sh võimalikud probleemid seoses 2 tuumajaamaga Peterburi lähedal (Leningrad-1 ja Leningrad-2). Kogu Loode-Venemaa ja Baltimaade energiasüsteem järgib ju 90% ulatuses skeemi, mis pandi paika juba 60ndatel NSVL energiaprogrammidega...

Juhtumisi võttis 2015 Venemaa valitsus vastu otsuse hakata valmistuma võimalikuks Balti riikide lahtilülitumiseks ja selle käigus on näiteks ehitatud uued elektrijaamad Kaliningradi ning ehitatud uusi ülekandevõrke Kaliningradi ning Pihkva oblastites. Tööd kestavad hoolega ning miks peaks uskuma, et nad suuremeelselt ootavad, kuini meie valmis oleme?

Soovitan energeetikahuvilistel lugeda üht kirjatööd - "The Geopolitics of Power Grids Political and Security Aspects of Baltic Electricity Synchronization" https://uploads.icds.ee/ICDS_Report_The ... h_2018.pdf

Kapten Trumm kirjutas:

ArdiS kirjutas: Tuumajaama potensiaalse asukohana näeksin endist Maardu fosforiidikaevandust. Võiks ehitada veepinnast madalamale, auku. Õnnetuse korral saaks ruttu Maardu järve vee peale lasta.

Antud trikk tähendab tõenäoliselt umbes kolmandiku Eesti põhjavee lõplikku reostamist, sest siinne ala on üldiselt nõrgalt kaitstud põhjaveega ja tekkiv radioaktiivne supp imbub mööda karstilõhesid kasutatavate veehorisontideni. Osas Eestis vältiks sellist asja kambriumi sinisavi kiht (asub kuskil 30-50 m sügavuses), kuid Harjumaal esineb see tükati ja tükati on nii, et kalla keemiatünn ümber ja läheb 200 m sügavuseni.

Üks praktiline näide oli Tapa lennuvälja ümbruses maha kallatud petrool, mille tulemusena tuli kaevudest naftat ikka kaua.

Arvestades tuulte suunda, võiks see olla pigem Muuga piirkonnas, Tallinnast allatuult ja pole kaugel, et soojaga linna kütta. Siis saab need tossavad gaasikatlamajad pensionile saata. Paldiski piirkonnas ei ole tark mõte, sealt tuleb saast levinud tuule suundadega üle Tallinna.

Karstilõhesid seal pole, sest fosforiit oli allpool paasi. Pidasin silmas, et jaam peaks olema süvendis, võib-olla lausa graniidini välja. See muudaks ka hilsema jaama sulgemise lihtsamaks, lükka aga auku tagasi, mis sealt välja võetud ja ongi jaam peidus.

Taaniel Tina kirjutas:Eestile tasub väike tuumajaam kindlasti ehitamist, arvestades et CO2 maksumus järjest tõuseb ja me peame oma vanu Põlevkivi jaamu kinni panema.
Mina näen siin pigem 2 muud ohtu:
1. Kui me sulgeme kõik põlevkivi jaamad, mida siis kõigi selle põlevkiviga ja kaevuritega edasi teha? Suurendada kordades põlevkiviõli tootmist?
2. Kui ka mingi hetk otsustatakse, et ehitame, siis reaalselt ehitamiseni läheb minu hinnangul minimaalselt 10-20 aastat (seadusandlus, insenerbaas, planeeringud, tarned jne jne). Ja selle aja jooksul jõuab valitsus vahetuda mitu korda, kes jõuab kõik selle tühistada.

Ma miskipärast arvan, et EE tegi omal ajal vähemalt elementaarse matemaatika ning seepärast mindi ka Narva jaama katelde renoveerimise teed, mitte ei hakatud tuumajaama ehitama. Praeguses seisus näib strateegia olevat selline, et laseme põlevkivil niikaua kui saab ja siis vaatame edasi (võibolla loodetakse, et "turg reguleerib", st Eesti elektrimüügi saavad endale Põhjamaade ja Venemaa elektrimüüjad ning probleem nimega põlevkivielekter kaob iseenesest). Hirmutav perspektiiv on muidugi elektri tarne sattumine Kremli kontrolli alla, ise pistame pea silmusesse.

Narva jaamad on ehituselt soojuselektrijaamad, millele on üsna ükskõik, millega üles köetud auru turbiinisaali lasta. Üritati hakkpuitu kasutada (mingis osas on võimalik sinna lisaks põlevkivile lisada hakkepuitu) oli meedia täis Eesti graanuliärimeeste hädakisa turu solkimisest, sest EE ostumaht tõstis sodimetsa hinda ja tekkis konkurents graanulitootjatega, kes kasutavad sama sodi.

Tõenäoliselt oleks tuumajaama puhul mõttekas panna reaktorid kuskile sinna, kus täna on põlevkivikatlad, lihtsalt aur tekib teistmoodi.

Tuumajaama ehitamine tundub olevat väga ebamäärane tegevus, piisab kui vaadata soomlaste Olkiluoto 3 saagat. Pidi valmis saama 2010, nüüd on see nihkunud 2020 ja see pole kah 100% kindel. Esialgen planeeritud maksumus oli 3 mlrd, hetkel on juba kulutatud 8,5 mlrd. ja ei ole kindel kas see on lõplik maksumus.

Reaalselt valmis ehitatud Loviisa tuumajaam, mis oleks meile enamvähem sobiv, on ehitatud suure idanaabri reaktoritega 1975-1980
Kui soomlastel oma know-how-ga tekib taolisi raskusi, siis meie täiesti olematu oskuse/kogemusega saavad probleemid olema veel suuremad ja Eesti Energia karjääriametnikud taolist projekti ära ei tee. Muidugi kuskilt tuleb alustada ja iga algus on raske

Eestil on päris mitmeid inimesi, kes tuumajaamade teemal kõrgeid koole lõpetanud ja isegi erialal töötavad. Vanus hetkel 30+.