Petseri (ja Ingerimaa) Eestile tagasi!

Tagantjärele tarkus on täppisteadus. Või kui tädil oleks rattad...
Vasta
Henn
Liige
Postitusi: 514
Liitunud: 19 Nov, 2007 13:38
Asukoht: Eesti
Kontakt:

Postitus Postitas Henn »

Na näed, sa ise tõestad minu sõnade paikapidavust. Sa lihtsalt topid teistele mingeid naeruväärseid väiteid suhu ja ei kuula üldse mida sulle räägitakse. Millal ma olen rääkinud jõu tarvitamisest? Millal ma olen rääkinud eestlaste ülimuslikkusest jne.

Loe oma kirjutised rahulikult läbi ja sa näed ise neis allaheitlikkust, kuigi teiste suust see väide sind vihastab. See, et eestlaste huvid ei ole ülimuslikud ei tähenda kaugeltki seda, et venelaste omad seda oleks.

Ühes asjas on sul küll õigus. Ma ei lähe Petserimaale maad ostma. Kuid mitte sellepärast, nagu sina oletad. Vaid sellepärast, et igal sealsel ruutmeetril on seaduslik omanik. Ja see omanik on Eesti Vabariik või EV kodanik nagu minagi. Ja see maa on temalt, rikkudes rahvusvahelisi seadusi ja konventsioone, röövitud. Mina ei osta kurjategijatelt varastatud ja röövitud asju. Minu moraal ja õiglustunne seda ei luba. Ilmselt vastupidiselt sinu omale.

Mina ei ole ka nõus kuritegusi (mis sest, et suure ja võimsa riigi poolt korda saadetud) saba jalge vahel legaliseerima. Eesti alade okupeerimine ja annekteerimine ei ole sisuliselt mitte midagi muud kui jätkuv kommunismikuritegu, millele ei ole vähimatki õigustust ja mida ei tohi vaiba alla pühkida.
Kasutaja avatar
Kilo Tango
Liige
Postitusi: 9067
Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
Kontakt:

Postitus Postitas Kilo Tango »

Henn kirjutas:Na näed, sa ise tõestad minu sõnade paikapidavust. Sa lihtsalt topid teistele mingeid naeruväärseid väiteid suhu ja ei kuula üldse mida sulle räägitakse. Millal ma olen rääkinud jõu tarvitamisest? Millal ma olen rääkinud eestlaste ülimuslikkusest jne.

Loe oma kirjutised rahulikult läbi ja sa näed ise neis allaheitlikkust, kuigi teiste suust see väide sind vihastab. See, et eestlaste huvid ei ole ülimuslikud ei tähenda kaugeltki seda, et venelaste omad seda oleks.

Ühes asjas on sul küll õigus. Ma ei lähe Petserimaale maad ostma. Kuid mitte sellepärast, nagu sina oletad. Vaid sellepärast, et igal sealsel ruutmeetril on seaduslik omanik. Ja see omanik on Eesti Vabariik või EV kodanik nagu minagi. Ja see maa on temalt, rikkudes rahvusvahelisi seadusi ja konventsioone, röövitud. Mina ei osta kurjategijatelt varastatud ja röövitud asju. Minu moraal ja õiglustunne seda ei luba. Ilmselt vastupidiselt sinu omale.

Mina ei ole ka nõus kuritegusi (mis sest, et suure ja võimsa riigi poolt korda saadetud) saba jalge vahel legaliseerima. Eesti alade okupeerimine ja annekteerimine ei ole sisuliselt mitte midagi muud kui jätkuv kommunismikuritegu, millele ei ole vähimatki õigustust ja mida ei tohi vaiba alla pühkida.
Ei viitsi otsida. Viita siis palun, kus ma olen allaheitlikkust ilmutanud. See on sinu enda isiklik sõjakas vaatenurk tõsiasjale kui keegi peab riikidevahelisi normaalseid suhteid olulisemaks väheolulistest maalappidest, mis ajuti meile kuulusid.

Saa sellest ükskord aru, et riik on eraldiseisev subjekt, mille definitsioon sisaldab võimet (see omakorda koosneb võimekusest ja soovist) kehtestada mingil territooriumil füüsilise jõu kasutamise monopol. See on tänapäevase Euroopaliku riikluse kontseptsiooni alus. See, et sina tõlgendad seda nii, et riigivõimu mingil territooriumil saab vaid sõjaliste vahenditega kehtestada on sinu probleem. Petseri ja Ingerimaa suhtes puudub Eestil nii soov, võimekus kui ka vajadus seal ennast kehtestada. See on tõsiasi, mida vaidlustada ju võib, kuid mille kehtivust nii täna kui tulevikus on pea võimatu ümber lükata.

Eestil võib nendele maadele sada korda õigus olla ja Sul on pmst. õigus, et kui me neid maid väga tahaksime, peaksime me nende eest seisma. Küsimus on selles, et Eestile riigina pole neid maid vaja, nende tagasi saamisega tekitataks rohkem uut ebaõiglust kui taastataks õiglust ning arvestades Eesti peamist eesmärki rahvusriigina püsima jääda ei tohi Eesti mitte mingil juhul olla mingi piiride muutmise initsiaator. Mistõttu ei ole Petseri- ja Ingerimaast loobumine mitte kuritegu, vaid Eesti riigi püsimajäämise seisukohast ülimalt oluline akt. Tegu ei ole mingi saba jalge vahel legaliseerimise vaid ratsionaalse tegevusega.

Kui keegi kaotas seal oma maad, millele tal personaalselt õigus on, võiks ta isiklikult Vene riigi kohtusse kaevata. On üsna suur tõenäosus, et ta saaks Rahvusvahelises Inimõiguste Kohtus õiguse, sest inimõiguste artikkel 17 järgi on igaühel õigus omada vara ja kedagi ei tohi tema varast vastu tema tahtmist ilma jätta. Iseasi on see, et Inimõiguste konventsioon võeti vastu alles 1948, mis võib sellele eelnevad nõudmised keerukaks muuta aga see on juba juriidika teema.

Rohkem ma ei viitsi sellel teemal jahuda, sest mõne mehe ajju ei mahu mitte midagi muud peale tema õiguse.
Henn
Liige
Postitusi: 514
Liitunud: 19 Nov, 2007 13:38
Asukoht: Eesti
Kontakt:

Postitus Postitas Henn »

Kilo Tango kirjutas: "riik on eraldiseisev subjekt, mille definitsioon sisaldab võimet (see omakorda koosneb võimekusest ja soovist) kehtestada mingil territooriumil füüsilise jõu kasutamise monopol." Jah, sul on täiesti õigus, kuid see on vaid üks aspekt paljudest.

Küsimusele tuleb läheneda märksa laiemast vaatepunktist. Sinu definitsioon välistab tänase EV õigusjärgsuse 1918. aastal loodud Eesti Vabariigist, sest tervelt 50 aastat Eesti riiki ei eksisteerinud, rääkimata tema füüsilise jõu kasutamise võimekusest oma territooriumil. Ometi hoiti juriidilist järjepidevust ülal ning selle legaalsuses ei kahtle keegi. Kõik riigid taastunnustasid Eestit 1991. aastal tema Tartu Rahu piirides ilma, et meil oleks olnud sellel hetkelgi mingit jõu kasutamise monopoli oma territooriumil. Meil polnud mingit jõudugi.

Riigi põhitunnusteks on territoorium, rahvas ehk kodanikkond ning seadused (Põhiseadus)koos jõustruktuuridega nende kehtestamiseks. Territoorium on PS järgi ühtne ja jagamatu. Kasvõi ühest nendest tingimustest taganemine toob kaasa ahelreaktsiooni, mis kahjustab oluliselt ka teisi. Kuid juriidilistesse keerdkäikudesse ei ole siin mõtet minna.

Piisab kui öelda, et riigi kohustus ja eesmärk on kehtestada end oma territooriumil (ja laias maailmas) kõigil võimalikel viisidel, mitte ainult füüsilist jõudu kasutades. Sama olulised kui füüsiline jõud on rahvusvaheline õigus, rahvusvahelised lepped ja konventsioonid ja nendest vankumatu kinnipidamine. Ja just seda ma nõuan. Toetumine õigusele, mitte füüsiline jõud, võimaldas Eestil taasiseseisvuda.


Ei maksa tänast Eesti olukorda vaadata kui mingit erandit, mille me peaks kiiresti mingi hüpoteetilise "kodurahu" nimel likvideerima. Selline arvamus on naiivne. Venemaa on maa-alalt maailma suurim riik maailma pikima piirijoonega, millest maismaapiiri on kokku üle 20 tuhande kilomeetri. Seda jagab Vene Föderatsioon 14 riigiga. Tema välispiiride vaatlemisel jääb aga silma üks huvitav seaduspära. Suure osaga oma naabritest on tal enda imperialistlikust minevikust ja olemustest tulenevalt mingi „kana kitkuda”. Kui mitte maismaapiiri mööda, siis merepiiril vähemalt. Ka Eesti-Vene uusi piirileppeid on ju tegelikult kaks, üks maismaa-, teine merepiiri kohta, sõlmimata on õnneks mõlemad. Seetõttu on seadustatamatta ka Eesti-Vene-Soome uue merepiiri kolmikpunkt.

Piirilepingut USA-ga (Beringi meres) pole Venemaa siiani ratifitseerinud. Jaapaniga ripub asi õhus juba 1945. aastast. Jaapan keeldub rahulepingu sõlmimisest kuni Venemaa tagastab kõik anastatud Kuriili saared. Liikudes idapiirilt allapoole, jääb ette Kaspia meri. Seda suurimat sisemerd jagab omavahel viis riiki, peale Venemaa veel Kasahstan, Turkmenistan, Iraan ja Aserbaidžaan. Kümmekond aastat pole lakanud vaidlused Kaspia merepõhja jagamise üle. Ehkki kõne all on kolm teemat - sõjaline, kalandus ja maavarad, on olulisim viimane. Musta mere ümber pole pilt parem. Ukrainaga käivad vaidlused Krimmi poolsaare kuuluvuse või Sevastoopoli mereväebaasi asjus, Kertši väina jagamine ning sellega seoses Aasovi mere staatus. Ukraina pole kahepoolsete lepingutega kinnitanud mitte ühtegi meetrit Ukraina–Vene riigipiiri. Gruusiaga on merepiir paika panemata, rääkimata sellest, et Gruusia põhilises Musta mere sadamas Suhhumis istuvad piltlikult öeldes Venemaa väed, „kaitstes” Abhaasiat ning Osseetia on nagu meie Patserimaa ja Narva tagused alad, okupeeritud. Põhja poole liikudes jõuame Põhja-Jäämerre, kus on seni korraldamata Norra-Venemaa merepiir. Soomes kasvab oma alade tagasinõudjate hääl aastast aastasse (aastal 2000 10%, 2008 47%) ja varem või hiljem on ka valitsus sunnitud sellega arvestama. (Muuseas Jeltsin pakkus Karjalat tagasi, kuid Koivisto ei olnud sellest huvitatud). Arktika merepõhja jagamise ümber tõstetud lärm toob Venemaa piiritusse mängu sisse ka Taani, Islandi ning Kanada, lõpetades taaskord USAga.

See on nii suur sasipundar, et meie piiriküsimus ei mängi siin ei ida ega lääne suhtes ega suhetes mitte mingit rolli. Hoiame enda omast kinni ja ärme anna seda vabatahtlikult ja tasuta ära. Oma seaduslikest õigustest loobumine ei anna meile mitte midagi. Pealegi tuleb demokraatlikus riigis arvestada kodanike tahtega. Eestis on seda meelt eri küsitluste järgi 71-82,5%. PS ütleb, et rahvas on kõrgeim võim riigis ja seda ei tohi ignoreerida.
Kasutaja avatar
Kilo Tango
Liige
Postitusi: 9067
Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
Kontakt:

Postitus Postitas Kilo Tango »

Henn kirjutas:Kilo Tango kirjutas: "riik on eraldiseisev subjekt, mille definitsioon sisaldab võimet (see omakorda koosneb võimekusest ja soovist) kehtestada mingil territooriumil füüsilise jõu kasutamise monopol." Jah, sul on täiesti õigus, kuid see on vaid üks aspekt paljudest.

Küsimusele tuleb läheneda märksa laiemast vaatepunktist. Sinu definitsioon välistab tänase EV õigusjärgsuse 1918. aastal loodud Eesti Vabariigist, sest tervelt 50 aastat Eesti riiki ei eksisteerinud, rääkimata tema füüsilise jõu kasutamise võimekusest oma territooriumil. Ometi hoiti juriidilist järjepidevust ülal ning selle legaalsuses ei kahtle keegi. Kõik riigid taastunnustasid Eestit 1991. aastal tema Tartu Rahu piirides ilma, et meil oleks olnud sellel hetkelgi mingit jõu kasutamise monopoli oma territooriumil. Meil polnud mingit jõudugi.

Riigi põhitunnusteks on territoorium, rahvas ehk kodanikkond ning seadused (Põhiseadus)koos jõustruktuuridega nende kehtestamiseks. Territoorium on PS järgi ühtne ja jagamatu. Kasvõi ühest nendest tingimustest taganemine toob kaasa ahelreaktsiooni, mis kahjustab oluliselt ka teisi. Kuid juriidilistesse keerdkäikudesse ei ole siin mõtet minna.

Piisab kui öelda, et riigi kohustus ja eesmärk on kehtestada end oma territooriumil (ja laias maailmas) kõigil võimalikel viisidel, mitte ainult füüsilist jõudu kasutades. Sama olulised kui füüsiline jõud on rahvusvaheline õigus, rahvusvahelised lepped ja konventsioonid ja nendest vankumatu kinnipidamine. Ja just seda ma nõuan. Toetumine õigusele, mitte füüsiline jõud, võimaldas Eestil taasiseseisvuda.


Ei maksa tänast Eesti olukorda vaadata kui mingit erandit, mille me peaks kiiresti mingi hüpoteetilise "kodurahu" nimel likvideerima. Selline arvamus on naiivne. Venemaa on maa-alalt maailma suurim riik maailma pikima piirijoonega, millest maismaapiiri on kokku üle 20 tuhande kilomeetri. Seda jagab Vene Föderatsioon 14 riigiga. Tema välispiiride vaatlemisel jääb aga silma üks huvitav seaduspära. Suure osaga oma naabritest on tal enda imperialistlikust minevikust ja olemustest tulenevalt mingi „kana kitkuda”. Kui mitte maismaapiiri mööda, siis merepiiril vähemalt. Ka Eesti-Vene uusi piirileppeid on ju tegelikult kaks, üks maismaa-, teine merepiiri kohta, sõlmimata on õnneks mõlemad. Seetõttu on seadustatamatta ka Eesti-Vene-Soome uue merepiiri kolmikpunkt.

Piirilepingut USA-ga (Beringi meres) pole Venemaa siiani ratifitseerinud. Jaapaniga ripub asi õhus juba 1945. aastast. Jaapan keeldub rahulepingu sõlmimisest kuni Venemaa tagastab kõik anastatud Kuriili saared. Liikudes idapiirilt allapoole, jääb ette Kaspia meri. Seda suurimat sisemerd jagab omavahel viis riiki, peale Venemaa veel Kasahstan, Turkmenistan, Iraan ja Aserbaidžaan. Kümmekond aastat pole lakanud vaidlused Kaspia merepõhja jagamise üle. Ehkki kõne all on kolm teemat - sõjaline, kalandus ja maavarad, on olulisim viimane. Musta mere ümber pole pilt parem. Ukrainaga käivad vaidlused Krimmi poolsaare kuuluvuse või Sevastoopoli mereväebaasi asjus, Kertši väina jagamine ning sellega seoses Aasovi mere staatus. Ukraina pole kahepoolsete lepingutega kinnitanud mitte ühtegi meetrit Ukraina–Vene riigipiiri. Gruusiaga on merepiir paika panemata, rääkimata sellest, et Gruusia põhilises Musta mere sadamas Suhhumis istuvad piltlikult öeldes Venemaa väed, „kaitstes” Abhaasiat ning Osseetia on nagu meie Patserimaa ja Narva tagused alad, okupeeritud. Põhja poole liikudes jõuame Põhja-Jäämerre, kus on seni korraldamata Norra-Venemaa merepiir. Soomes kasvab oma alade tagasinõudjate hääl aastast aastasse (aastal 2000 10%, 2008 47%) ja varem või hiljem on ka valitsus sunnitud sellega arvestama. (Muuseas Jeltsin pakkus Karjalat tagasi, kuid Koivisto ei olnud sellest huvitatud). Arktika merepõhja jagamise ümber tõstetud lärm toob Venemaa piiritusse mängu sisse ka Taani, Islandi ning Kanada, lõpetades taaskord USAga.

See on nii suur sasipundar, et meie piiriküsimus ei mängi siin ei ida ega lääne suhtes ega suhetes mitte mingit rolli. Hoiame enda omast kinni ja ärme anna seda vabatahtlikult ja tasuta ära. Oma seaduslikest õigustest loobumine ei anna meile mitte midagi. Pealegi tuleb demokraatlikus riigis arvestada kodanike tahtega. Eestis on seda meelt eri küsitluste järgi 71-82,5%. PS ütleb, et rahvas on kõrgeim võim riigis ja seda ei tohi ignoreerida.
See ei ole minu definitsioon. see on Max Webberi definitsioon. Ei välista see Tartu rahu osas midagi. Eesti riik kehtis organisatsioonina edasi ehkki ajutiselt ei suutnud see riik oma territooriumil suveräänsust kehtestada. Ja kui seda suudeti, siis mitte tänu vanadele lepingutele, vaid tänu lääneriikide survele. Venemaa ei tunnista isegi mitte kõiki värskelt alla kirjutatud lepinguid. Nii vanadest asjadest rääkimata. Aga seegi on teine teema.

Status Quo säilimise vastu pole mul midagi. Jutt algas sellest, et mõned mehed tahtsid siin aktiivselt hakata tegelema sellega, et neid maid tagasi saada. See on asi, mis minu jaoks on vastuvõetamatu. Minu arvates käitub Eesti riik siin praegu väga õieti, et piirilepingu teemaga lihtsalt ei tegeleta. Ja Venemaa seda meie preambulaga lepingut ei ratifitseeri. Selles võib üsna kindel olla.

Venemaa piirid on fikseerimata selle pärast, et Venemaa käsitleb igasuguseid piire ajutistena, mis minu hinnangul neile pikas perspektiivis kurjalt kätte maksab, sest 100 mil inimesega seda maalahmakat ei kontrolli (50 a. pärast venemaa rahvaarv minu isiklikul hinnangul). Aga see on teine teema. Lõpetame selle jahumise siin ükskord ära.
Henn
Liige
Postitusi: 514
Liitunud: 19 Nov, 2007 13:38
Asukoht: Eesti
Kontakt:

Postitus Postitas Henn »

Kilo Tango kirjutas: Status Quo säilimise vastu pole mul midagi.
OK. Jõudsime ühisele seisukohale. Lõpetame selle vaidluse ära. :D
viiking
Liige
Postitusi: 594
Liitunud: 06 Mär, 2008 11:00

Postitus Postitas viiking »

Kilo, ma ei viitsi selgitada, aega vähe, kui aru ei saanud, ok...vahet pole.

Aga keegi äkki teeks mulle paari sõnaga kokkuvõtvalt selgeks millest algas see Petseri maade võtu jutt, sorry, pole aega koguaeg kõike jälgida...

Mina igatahes mõtlen hoopis muid alasid...
Kasutaja avatar
Kilo Tango
Liige
Postitusi: 9067
Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
Kontakt:

Postitus Postitas Kilo Tango »

viiking kirjutas:Kilo, ma ei viitsi selgitada, aega vähe, kui aru ei saanud, ok...vahet pole.

Aga keegi äkki teeks mulle paari sõnaga kokkuvõtvalt selgeks millest algas see Petseri maade võtu jutt, sorry, pole aega koguaeg kõike jälgida...

Mina igatahes mõtlen hoopis muid alasid...
Ei viitsi seda teemat siin rohkem lahata. Loe läbi see thread kui soovid.
Tinker
Liige
Postitusi: 157
Liitunud: 19 Nov, 2015 22:38
Asukoht: Sakala
Kontakt:

Eesti poliitelu eile, täna ja homme.

Postitus Postitas Tinker »

krizz kirjutas:Kas keegi on lubanud need maad tagasi tuua? Lihtsalt ei soovita neid niisama ära kinkida. Siin on ikka vahe sees. Mis lagastatud maa? Seal on ikka tublisti maavarasid. Ja need venelased - niikuinii tuleb neid meil igal aastal tuhandete kaupa sisse. Aga seal Vene ääremaal on tegu suuresti pensionäridega. Kui peaksime näiteks tagasi saama.
Ja milliseid realistlikke alternatiive meil siis on "niisama ära kinkimisele"?
kaugeltuuriv
Liige
Postitusi: 7188
Liitunud: 13 Sept, 2011 17:35
Kontakt:

Re: Eesti poliitelu eile, täna ja homme.

Postitus Postitas kaugeltuuriv »

Tinker kirjutas:
krizz kirjutas:Kas keegi on lubanud need maad tagasi tuua? Lihtsalt ei soovita neid niisama ära kinkida. Siin on ikka vahe sees. Mis lagastatud maa? Seal on ikka tublisti maavarasid. Ja need venelased - niikuinii tuleb neid meil igal aastal tuhandete kaupa sisse. Aga seal Vene ääremaal on tegu suuresti pensionäridega. Kui peaksime näiteks tagasi saama.
Ja milliseid realistlikke alternatiive meil siis on "niisama ära kinkimisele"?
Paluks konkreetsust kaasfoorumlane Krizz,kuidas sina näed seda,kuidas see "lihtsalt ei soovita neid niisama ära kinkida" variant välja näeb?
Konkreetsust paluks,muidu jääbki see selliseks populistlikuks hüüdlauseks,mida hea õlleklaasi taga kamraadidele kiita on.
Tahaks selgust saada,kuidas seda nähakse ja reaalselt tegelikkuseks vormitakse?
Kui vastata ei oska,siis vähemalt tunnista,et see on poliitehnoloogiline trikk,et valijaid võita.Me siin ju kõik saame sellest aru.
Viiskümmend
Liige
Postitusi: 2083
Liitunud: 04 Aug, 2010 12:33
Kontakt:

Re: Eesti poliitelu eile, täna ja homme.

Postitus Postitas Viiskümmend »

Aeg on ju toonased realismidefineerijad (kes soovitasid romantilistel ullikestel pidetu unistamine - realistliku piirilepingu vastu vahetada) juba ise ära "defineerinud", Paeti/Mihkelsoni piirileping on täna (19.08.2018) ju täpselt samasugune nostalgiatoode nagu ka see "aegunud ja Kremlit mittekõnetav" Tartu rahuleping, et mis need "ime ootamise" alternatiivid üldse on? :roll:
Puurija
Liige
Postitusi: 1666
Liitunud: 01 Mai, 2014 11:20
Kontakt:

Re: Petseri Eestile tagasi!

Postitus Postitas Puurija »

Vene õigeusu kiriku piiskop, Pihkva ja Volhovi metropoliit ning Petseri kloostri ülem isa Tihhon (kodanikunimega Georgi Ševkunov) kohtus setode delegatsiooniga esimest korda 2018. aasta augustis setode maarjapäeval. Setodega tavatses igal aastal sel päeval kloostri õuel püha kaevu juures kohtuda juba eelmine Petseri kloostri ülem, samuti isa Tihhon. Praegune isa Tihhon kutsus setode juhte (Hõrna Aaret, Timmo Margust ja Majaku Heljut) ning Eesti konsulit Pihkvas Triin Partsi tunniks ajaks privaatsele kohtumisele oma residentsi. Seejärel kohtus setode ülemsootska Hõrna Aare isa Tihhoniga septembris eelmise kloostriülema matustel. Vene õigeusu jõulude ajal jaanuari algul tervitas isa Tihhon kloostris ka setode esindajaid.
Tihhon: „Rõõmuga aitan kaasa setode kultuurile. Setode külaskäigud Eestist on ka meile väga olulised. See on nagu sugulaste küllatulek: seda ei juhtu tihti, aga see on alati rõõmustav ja pidulik. Rääkisin [Putinile] meie sõbralikest suhetest ja seto kuningast. Rääkisin, et meil käivad külalised Eestist ja et see on väike, aga väga tore õigeusklik rahvas. Putin reageeris seto-jutule siira huviga. Setod ristis õigeusku juba 16. sajandil Vene tsaari Ivan Julma ajal tollane kloostri iguumen Kornelius (ametis 1529–1570), keda peetakse tänini kloostri kõige tuntumaks ülemaks. Sellest ajast on setod nautinud Petseri kloostri toetust ja see on nii tänini. Peale keele ning omapärase ja väga ilusa kultuuri ja traditsioonide ei erista setosid teistest õigeusklikest miski. See on meile kõige tähtsam. Setod on väga kristlik rahvas. Nad saavad väga hästi aru kristluse, õigeusklikkuse mõttest. Nii palju kui ma tean on [Pihkva] oblastivalitsusel mitu projekti, mille kaudu eraldatakse raha nii setode elulaadi kui ka kultuuri toetamiseks. See töö on tähtis, et säilitada nende traditsioone. Pihkvas pandi 1911. aastal alus vene laulupidude traditsioonile. Koorilaulmine on ka kiriku jaoks oluline asi. Seetõttu tahame taastada Pihkva laulupeo. Toimub suur ühislaulmine, millest võivad osa võtta igasugused koorid, ka setode omad. Üritame neid igati aidata, kui nad siin on, aga viisa on riigi teema. Kuigi meile on see muidugi tähtis, et nad saaksid alati oma kirikutesse ja lähedaste haudadele tulla. See on ju vastastikune probleem, sest palju venelasi on maetud Eestisse. Seda tuleb kuidagi koostöös lahendada. Praeguste jahedate riikidevaheliste suhete ajal on tähtis, et inimlikud, religioossed ja kultuurilised sidemed ei külmuks. Toetan Pihkva oblastiduuma asespiikri Juri Sorokini sügisel tehtud ettepanekut, et võiks kehtestada vastastikuse kolmepäevase viisavabaduse Eesti, Läti ja Pihkva oblasti elanikele, kuid ma ei soovi hinnata, kui tõenäoliselt see ettepanek läbi läheb. Venelastel on ju samuti oma paganlikud legendid. Me kõik tuleme ju paganausust ja need legendid on jäänud. Tahaks kindlasti külastada Eestit.“
Setode ülemsootska Hõrna Aare: „Metropoliit Tihhon on andnud teada, et soovib meiega kohtuda selleks, et arutada meie koostööettepanekuid. Kuupäev on täpsustamisel. Klooster hindab järjepidevust, üks põhjus on minu arvates eelnevas heas läbisaamises ja koostöös. Nii on klooster palunud setode abi loodava Petseri kloostri muuseumi seto toa kavandamisel ja sisustamisel, samuti on setosid kutsutud appi kloostri heategevuslikule valge lille päevale. Eelmine kloostriülem metropoliit Tihhon ja teised Petseri kloostri vaimulikud on öelnud, et meie, kes me elame mitme rahva kokkupuute joonel, hoiame ja peame hoidma omavahel sõbralikke suhteid selleks, et anda kunagi võimalus samasuguste suhete tekkimiseks ka riikide vahel. Arvan, et (kõige tõenäolisem on) raamatute ühine väljaandmine, surnuaedade korrastamine ning osalemine hansapäevade ajal Pihkva laulupeol. Kuna metropoliit Tihhon on väga mõjukas, võiks tema sõna aidata lahendusi leida. Oleme pidevalt Petseri kloostriülemaid Seto Kuningriiki ja teistele üritustele kutsunud.“
Peterburi peakonsulaadi Pihkva talituse direktor Triin Parts: „See on igati tervitatav, et setod, kes on meie heade ja usaldusväärsed koostööpartnerid, hoiavad Petseri kloostriga tihedat sidet. Eriti just kultuuripärandi säilitamise mõttes on see väga oluline.“
Hiljuti esitasid setod kolmel leheküljel isa Tihhoni enda palvel ettepanekud, mis valdkondades võiksid setod ja Petseri klooster koostööd teha. Lähiajal soovib ta setode esindajatega kohtuda, et asja täpsemalt arutada.
  • Setode ettepanekud Petseri kloostrile

    Leida kloostri koobastest üles seto soost arhimandriidi Arkaadi (1848–1926) haud. Ta oli kloostri ülem 1918–1920.
    Avada mälestusmärk või -tahvel 1919. aasta talvel Petseri raudteejaamas kommunistide poolt maha lastud Saatse preestri isa Vassili, Saatse koguduse vanema Stefan Grivonogovi ja teiste hukatute mälestuseks. 2004. aastal kuulutas õigeusu kirik isa Vassili ja Stefani nende märtrisurma tõttu pühakuks.
    Korrastada ühiselt setodele olulised kalmistud Petseri rajoonis. Suuremaid setode kalmistuid on kuus.
    Anda ühiste jõududega välja raamatuid, nende hulgas setode uurija Mare Piho raamat «Petseri 20. sajandil: väike Euroopa linn» vene keeles.
    Taastada Petseri laulupidu.
    Koguda materjali vene emigrantide elu ja tegevuse kohta Petserimaal 1920.–1940. aastatel.
    Luua palverännakumarsruut ümber Peipsi järve.
    Algatada koostöö Eesti seto koguduste ja Petseri kloostri täiskasvanute pühapäevakooli vahel.
Eestis elavad setod loodavad mõjuka isa Tihhoni abi oma suurima probleemi lahendamisel, milleks on Vene viisa saamine lähedaste haudade külastamiseks ja hooldamiseks Petserimaal. Setode väitel on viisat aasta-aastalt üha keerulisem saada. Eriti valus oli setodele Venemaa otsus peatada eakatele tasuta aastase kultuuriviisa väljaandmine. Varem andsid Eesti ja Venemaa vastastikku aastas 2000 sellist viisat.
https://www.postimees.ee/6523688/isa-ti ... t-putinile
Avatar
Liige
Postitusi: 2286
Liitunud: 17 Veebr, 2009 21:30

Re: Petseri Eestile tagasi!

Postitus Postitas Avatar »

Loodame siis, et KAPO -l on kõik ilusti vinks-vonks kontrolli all ja sootskadega asjad sirgeks räägitud. Avaldatu põhjal paistab selline tore malepartii naeratuste ja viisakustega.
Puurija
Liige
Postitusi: 1666
Liitunud: 01 Mai, 2014 11:20
Kontakt:

Re: Petseri Eestile tagasi!

Postitus Postitas Puurija »

Venemaal Kiršino külas elav Jelena Mihhailovna: „Nooremad mehed on puha välismaal. Ei, ega nad siis Eestisse lähe, ikka Soome ja Rootsi.“
Petserimaa suurim kartulikasvataja Andrei Voronenkov: „Eesti ja Euroopa Liidu lähedusest on meile rohkem häda kui kasu. Sõidavad Soome tööle, saavad seal meie rahas 125 000 rubla (1700 eurot) kuus, tulevad tagasi ja ootavad, et siin ka nii makstakse. Jõuab maksta heal juhul veerandi sellest rahast ja seda ka ainult kõige parematele töötajatele.“
Petseri keskmine palk jääb aga 15 000 – 18 000 rubla (205 – 245 eurot) ümbrusse.
Petserimaa Eesti kodanikud töötavad eri ametites Koidula raudteejaamas ja piiripunkti tööga seotud erafirmades. Mõnes ametis, kus eesti keele oskust pole tingimata tarvis, töötavadki peamiselt Petserimaa inimesed. Erinevalt kodueestlastest nemad nii väga palga üle ei kauple. Neile on iga palk mitu korda rohkem, kui nad Petseris teeniksid. Petserimaa külades näeb tihti Eesti numbrimärkidega rekasid majade ees seismas. Tegemist pole mingite salaladudega, vaid Eesti veofirmades autojuhtidena töötavad petserlased on põiganud korraks koju puhkama. Peamiselt tegelevadki nad Eesti ja Venemaa vaheliste vedudega.
Koidula jaamas töötav petserlane: „Kui ma hommikul üle piiri tööle lähen, siis näen palju tuttavaid nägusid, kes samuti tööle lähevad. See on parim variant kohalikele: töötada Eestis ja elada siin.“
20 000 euro eest võib Petseris osta juba normaalse kahetoalise korteri. 25 euro eest (ligi 2000 rubla) võib kohalikus poes toidukorvi kuhjaga täis laduda. Peamised märksõnad on haridus ja meditsiin, mille tase on üle piiri Eestis lihtsalt parem kui Pihkva oblastis. Endiselt on petserlaste seas popid Tartu ja Värska veekeskused.
Pihkva dessantdiviisi ühe polgu tagalateenistuse komandöri asetäitja alampolkovnik Andrei Borissov kaotas riigisaladuse loa, sellega seotud lisatasud ja sai distsiplinaarkaristuse selle eest, et käis pärast 2014. aastat ilma loata puhkamas välismaal, kaasa arvatud korduvalt Eestis.
Petseri rajoonis ühes külas elav noor ettevõtja Jelena: „Tahan panna oma praegu seitsme- kuni kümneaastased lapsed Petseri Lingvistilisse Gümnaasiumisse ainult sellepärast, et nad saavad seal eesti keelt õppida. Tahan, et nad õpiksid eesti keele selgeks, et saaksid astuda Tartu Ülikooli.“
36-aastane Petseri Musta Kassi hotelli omanik Aleksandr Vihhljajev: „Teab mitut tuttavat, kelle lapsed õpivad Tartu Ülikoolis või Räpina aianduskoolis, ning nad pole sugugi kõik Eesti kodanikud. Tartu Ülikooli tasuline ingliskeelne õpe on Pihkvamaa noortele arvestatav alternatiiv. Siin on see paljude noorte jaoks valik: kas minna õppima Tartusse või Peterburi. Eesti on oluliselt lähemal. Eesti turiste käib linnas vähe, peamiselt elan Moskvast ja Peterburist saabuvate keskmisest jõukamate palverändurite arvelt. Oma Musta Kassi olen nõus müüma 40 miljoni rubla (545 000 eurot) eest.“
Musta Kassi hotellis näeb kolme Eesti kanalit: ETVd, ETV+ ja Tallinna TVd. Aleksandr ja Anastassija Vihhljajevid peavad Petseris Tšornaja Koška ehk Musta Kassi nimelist kohvikut ja võõrastemaja.
Seto Vihuri Marika Podlessa (Podlessje) külast: „Meie külast kaks tüdrukut õpivad Tartu Ülikoolis. Petserist õpivad paljud, kes on üldse venelased, Tartu Ülikoolis.“
Pihkva oblastis tuntud poliitik, lapsepõlves Võrus elanud ja Petseris kooli lõpetanud Aleksei Malov, kellel on lisaks Vene passile ka Eesti kodakondsus ja kes on sünnijärgne Eesti kodanik oma vanaisa kaudu: „Teab mitmeid Eesti passi omavate tuttavate lapsi, kes läksid Tartu Ülikooli õppima ning jäid selle lõpetamise järel Eestisse tööle ja elama. Kui on valida Pihkva ja Tartu Ülikooli vahel, siis ma loodan, et minu Eesti kodanikest lapsed valivad ka Tartu.“
Eesti rahvastikuregistri andmetel elab praegu Eestis 274 inimest, kes on viimase viie aasta jooksul kolinud siia Pihkva oblastist. Enamik neist on sünnijärgsed Eesti kodanikud. Kunagises setode külas Radajal (Sigovos) elav Albiina Lebedeva sünnitas seitse kuud tagasi oma tütre Põlva haiglas. Sünnitus maksis tuhat eurot ehk enam-vähem sama palju, kui oleks maksnud tasuline sünnitus Peterburis.
Lebedeva: „Seal (Põlva haiglas) oli kõigil arstidel aega minuga vestelda ja tegeleda. Pealegi pole Venemaal sünnitusmajades perepalateid ja peresünnitust ei soosita.“
Värska vastas üle piiri Petserimaa Kulje külas elav ja Pihkvasse tööle käiv 30-aastane naine: „Oma tutvuskonna järgi otsustades on Eestisse hakatud vähem sünnitama sõitma. Üks põhjus on Pihkva sünnitushaiglasse ostetud parem tehnika, mida kohalikud peavad otseseks Eesti haiglate mõjuks, ning teine põhjus on Lõuna-Eesti haiglate suurenenud kontroll venelastest sünnitajate üle. Varem oli skeem selline, et kui sa olid Eesti kodanik ja sul elasid Eesti poolel sugulased, siis sa võisid end nende juurde ajutiselt sisse kirjutada ning siis sai Eestis tasuta sünnitada. Nüüd on Eesti haiglad hakanud kontrollima, kas sellised sünnitajad ikka reaalselt elavad Eestis. Käiakse kohapeal, kuhu on justkui sisse kirjutatud, ja kontrollitakse. Raha eest sünnitamas käijaid on aga endiselt.“
https://www.postimees.ee/6707158/parim- ... a-petseris
Roamless
Liige
Postitusi: 3793
Liitunud: 22 Okt, 2005 20:57
Kontakt:

Re: Petseri Eestile tagasi!

Postitus Postitas Roamless »

See artikkel kõlbaks rohkem integratsiooni teema alla, aga iseenesest väga hea lugu. Endalgi tuttavaid Pihkvas, kellel topelt kodakondsus ja kes pidevalt Eesti vahet saalivad. Palgad, mis ka kõrgharidust vajavatel kohtadel Pihkvas riigiametites saadakse, ongi tihti naeruväärsed. Üks tuttav saab seal vähem palka, kui tema ema siin Eestis pensioni. Kõige absurdsem on veel see, et see vahe Eesti pensioniga on üle 100 euri netos. :wall: ja kõige selle taustal kohalikud šhovinistlikud venkud üritavad mulle palehigis tõestada, et tegelikult on Venemaal ülihead palgad ja elatustase vaata et parem, kui Eestis. Oma info ammutavad nad Vene meediast, aga Venemaal käivad harva.
Unforeseen consequences
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 39981
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Petseri Eestile tagasi!

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Pihkva on vene mõistes kaunis perifeeria - võrreldes näiteks Peterburi alaga. Sestap ongi vahe Pihkva ja Eesti elul päris suur. See on vene elu läbiv probleem, et rikkus jaotub nagu tuumapommi purustuse vööndid - epitsentris on raha kõvasti, aga selle mõju langeb kaugenedes kiirelt. Peterburg on aga Euroopa-vene mõistes nagu meil Tartu. Pihkva aga nagu Misso. Tasub nt lugeda Volga klubi jt seltskondade reisimuljeid - seal on üsna tavaline, et meie mõistes Mäo-Tartu teel (kuid asub nt perifeerias) on põlvesügavused tähistamata augud. Asjad, mis toovad meil meelde helged 90ndad.

Tavaline venes elav vene inimene aga pole ju alati putinoidlik robot - saab ise hästi aru, kus kivi all vähid peidus on (see saladuse loast ilma jäänud VDV-lane kaasa arvatud).
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Amazon [Bot] ja 1 külaline