www.militaar.net

Vene õigeusu kiriku piiskop, Pihkva ja Volhovi metropoliit ning Petseri kloostri ülem isa Tihhon (kodanikunimega Georgi Ševkunov) kohtus setode delegatsiooniga esimest korda 2018. aasta augustis setode maarjapäeval. Setodega tavatses igal aastal sel päeval kloostri õuel püha kaevu juures kohtuda juba eelmine Petseri kloostri ülem, samuti isa Tihhon. Praegune isa Tihhon kutsus setode juhte (Hõrna Aaret, Timmo Margust ja Majaku Heljut) ning Eesti konsulit Pihkvas Triin Partsi tunniks ajaks privaatsele kohtumisele oma residentsi. Seejärel kohtus setode ülemsootska Hõrna Aare isa Tihhoniga septembris eelmise kloostriülema matustel. Vene õigeusu jõulude ajal jaanuari algul tervitas isa Tihhon kloostris ka setode esindajaid.
Tihhon: „Rõõmuga aitan kaasa setode kultuurile. Setode külaskäigud Eestist on ka meile väga olulised. See on nagu sugulaste küllatulek: seda ei juhtu tihti, aga see on alati rõõmustav ja pidulik. Rääkisin [Putinile] meie sõbralikest suhetest ja seto kuningast. Rääkisin, et meil käivad külalised Eestist ja et see on väike, aga väga tore õigeusklik rahvas. Putin reageeris seto-jutule siira huviga. Setod ristis õigeusku juba 16. sajandil Vene tsaari Ivan Julma ajal tollane kloostri iguumen Kornelius (ametis 1529–1570), keda peetakse tänini kloostri kõige tuntumaks ülemaks. Sellest ajast on setod nautinud Petseri kloostri toetust ja see on nii tänini. Peale keele ning omapärase ja väga ilusa kultuuri ja traditsioonide ei erista setosid teistest õigeusklikest miski. See on meile kõige tähtsam. Setod on väga kristlik rahvas. Nad saavad väga hästi aru kristluse, õigeusklikkuse mõttest. Nii palju kui ma tean on [Pihkva] oblastivalitsusel mitu projekti, mille kaudu eraldatakse raha nii setode elulaadi kui ka kultuuri toetamiseks. See töö on tähtis, et säilitada nende traditsioone. Pihkvas pandi 1911. aastal alus vene laulupidude traditsioonile. Koorilaulmine on ka kiriku jaoks oluline asi. Seetõttu tahame taastada Pihkva laulupeo. Toimub suur ühislaulmine, millest võivad osa võtta igasugused koorid, ka setode omad. Üritame neid igati aidata, kui nad siin on, aga viisa on riigi teema. Kuigi meile on see muidugi tähtis, et nad saaksid alati oma kirikutesse ja lähedaste haudadele tulla. See on ju vastastikune probleem, sest palju venelasi on maetud Eestisse. Seda tuleb kuidagi koostöös lahendada. Praeguste jahedate riikidevaheliste suhete ajal on tähtis, et inimlikud, religioossed ja kultuurilised sidemed ei külmuks. Toetan Pihkva oblastiduuma asespiikri Juri Sorokini sügisel tehtud ettepanekut, et võiks kehtestada vastastikuse kolmepäevase viisavabaduse Eesti, Läti ja Pihkva oblasti elanikele, kuid ma ei soovi hinnata, kui tõenäoliselt see ettepanek läbi läheb. Venelastel on ju samuti oma paganlikud legendid. Me kõik tuleme ju paganausust ja need legendid on jäänud. Tahaks kindlasti külastada Eestit.“
Setode ülemsootska Hõrna Aare: „Metropoliit Tihhon on andnud teada, et soovib meiega kohtuda selleks, et arutada meie koostööettepanekuid. Kuupäev on täpsustamisel. Klooster hindab järjepidevust, üks põhjus on minu arvates eelnevas heas läbisaamises ja koostöös. Nii on klooster palunud setode abi loodava Petseri kloostri muuseumi seto toa kavandamisel ja sisustamisel, samuti on setosid kutsutud appi kloostri heategevuslikule valge lille päevale. Eelmine kloostriülem metropoliit Tihhon ja teised Petseri kloostri vaimulikud on öelnud, et meie, kes me elame mitme rahva kokkupuute joonel, hoiame ja peame hoidma omavahel sõbralikke suhteid selleks, et anda kunagi võimalus samasuguste suhete tekkimiseks ka riikide vahel. Arvan, et (kõige tõenäolisem on) raamatute ühine väljaandmine, surnuaedade korrastamine ning osalemine hansapäevade ajal Pihkva laulupeol. Kuna metropoliit Tihhon on väga mõjukas, võiks tema sõna aidata lahendusi leida. Oleme pidevalt Petseri kloostriülemaid Seto Kuningriiki ja teistele üritustele kutsunud.“
Peterburi peakonsulaadi Pihkva talituse direktor Triin Parts: „See on igati tervitatav, et setod, kes on meie heade ja usaldusväärsed koostööpartnerid, hoiavad Petseri kloostriga tihedat sidet. Eriti just kultuuripärandi säilitamise mõttes on see väga oluline.“
Hiljuti esitasid setod kolmel leheküljel isa Tihhoni enda palvel ettepanekud, mis valdkondades võiksid setod ja Petseri klooster koostööd teha. Lähiajal soovib ta setode esindajatega kohtuda, et asja täpsemalt arutada.

Setode ettepanekud Petseri kloostrile

Leida kloostri koobastest üles seto soost arhimandriidi Arkaadi (1848–1926) haud. Ta oli kloostri ülem 1918–1920.
Avada mälestusmärk või -tahvel 1919. aasta talvel Petseri raudteejaamas kommunistide poolt maha lastud Saatse preestri isa Vassili, Saatse koguduse vanema Stefan Grivonogovi ja teiste hukatute mälestuseks. 2004. aastal kuulutas õigeusu kirik isa Vassili ja Stefani nende märtrisurma tõttu pühakuks.
Korrastada ühiselt setodele olulised kalmistud Petseri rajoonis. Suuremaid setode kalmistuid on kuus.
Anda ühiste jõududega välja raamatuid, nende hulgas setode uurija Mare Piho raamat «Petseri 20. sajandil: väike Euroopa linn» vene keeles.
Taastada Petseri laulupidu.
Koguda materjali vene emigrantide elu ja tegevuse kohta Petserimaal 1920.–1940. aastatel.
Luua palverännakumarsruut ümber Peipsi järve.
Algatada koostöö Eesti seto koguduste ja Petseri kloostri täiskasvanute pühapäevakooli vahel.

Eestis elavad setod loodavad mõjuka isa Tihhoni abi oma suurima probleemi lahendamisel, milleks on Vene viisa saamine lähedaste haudade külastamiseks ja hooldamiseks Petserimaal. Setode väitel on viisat aasta-aastalt üha keerulisem saada. Eriti valus oli setodele Venemaa otsus peatada eakatele tasuta aastase kultuuriviisa väljaandmine. Varem andsid Eesti ja Venemaa vastastikku aastas 2000 sellist viisat.
https://www.postimees.ee/6523688/isa-ti ... t-putinile

Loodame siis, et KAPO -l on kõik ilusti vinks-vonks kontrolli all ja sootskadega asjad sirgeks räägitud. Avaldatu põhjal paistab selline tore malepartii naeratuste ja viisakustega.

_________________
Ceterum Censeo Russiam Esse Delendam

Venemaal Kiršino külas elav Jelena Mihhailovna: „Nooremad mehed on puha välismaal. Ei, ega nad siis Eestisse lähe, ikka Soome ja Rootsi.“
Petserimaa suurim kartulikasvataja Andrei Voronenkov: „Eesti ja Euroopa Liidu lähedusest on meile rohkem häda kui kasu. Sõidavad Soome tööle, saavad seal meie rahas 125 000 rubla (1700 eurot) kuus, tulevad tagasi ja ootavad, et siin ka nii makstakse. Jõuab maksta heal juhul veerandi sellest rahast ja seda ka ainult kõige parematele töötajatele.“
Petseri keskmine palk jääb aga 15 000 – 18 000 rubla (205 – 245 eurot) ümbrusse.
Petserimaa Eesti kodanikud töötavad eri ametites Koidula raudteejaamas ja piiripunkti tööga seotud erafirmades. Mõnes ametis, kus eesti keele oskust pole tingimata tarvis, töötavadki peamiselt Petserimaa inimesed. Erinevalt kodueestlastest nemad nii väga palga üle ei kauple. Neile on iga palk mitu korda rohkem, kui nad Petseris teeniksid. Petserimaa külades näeb tihti Eesti numbrimärkidega rekasid majade ees seismas. Tegemist pole mingite salaladudega, vaid Eesti veofirmades autojuhtidena töötavad petserlased on põiganud korraks koju puhkama. Peamiselt tegelevadki nad Eesti ja Venemaa vaheliste vedudega.
Koidula jaamas töötav petserlane: „Kui ma hommikul üle piiri tööle lähen, siis näen palju tuttavaid nägusid, kes samuti tööle lähevad. See on parim variant kohalikele: töötada Eestis ja elada siin.“
20 000 euro eest võib Petseris osta juba normaalse kahetoalise korteri. 25 euro eest (ligi 2000 rubla) võib kohalikus poes toidukorvi kuhjaga täis laduda. Peamised märksõnad on haridus ja meditsiin, mille tase on üle piiri Eestis lihtsalt parem kui Pihkva oblastis. Endiselt on petserlaste seas popid Tartu ja Värska veekeskused.
Pihkva dessantdiviisi ühe polgu tagalateenistuse komandöri asetäitja alampolkovnik Andrei Borissov kaotas riigisaladuse loa, sellega seotud lisatasud ja sai distsiplinaarkaristuse selle eest, et käis pärast 2014. aastat ilma loata puhkamas välismaal, kaasa arvatud korduvalt Eestis.
Petseri rajoonis ühes külas elav noor ettevõtja Jelena: „Tahan panna oma praegu seitsme- kuni kümneaastased lapsed Petseri Lingvistilisse Gümnaasiumisse ainult sellepärast, et nad saavad seal eesti keelt õppida. Tahan, et nad õpiksid eesti keele selgeks, et saaksid astuda Tartu Ülikooli.“
36-aastane Petseri Musta Kassi hotelli omanik Aleksandr Vihhljajev: „Teab mitut tuttavat, kelle lapsed õpivad Tartu Ülikoolis või Räpina aianduskoolis, ning nad pole sugugi kõik Eesti kodanikud. Tartu Ülikooli tasuline ingliskeelne õpe on Pihkvamaa noortele arvestatav alternatiiv. Siin on see paljude noorte jaoks valik: kas minna õppima Tartusse või Peterburi. Eesti on oluliselt lähemal. Eesti turiste käib linnas vähe, peamiselt elan Moskvast ja Peterburist saabuvate keskmisest jõukamate palverändurite arvelt. Oma Musta Kassi olen nõus müüma 40 miljoni rubla (545 000 eurot) eest.“
Musta Kassi hotellis näeb kolme Eesti kanalit: ETVd, ETV+ ja Tallinna TVd. Aleksandr ja Anastassija Vihhljajevid peavad Petseris Tšornaja Koška ehk Musta Kassi nimelist kohvikut ja võõrastemaja.
Seto Vihuri Marika Podlessa (Podlessje) külast: „Meie külast kaks tüdrukut õpivad Tartu Ülikoolis. Petserist õpivad paljud, kes on üldse venelased, Tartu Ülikoolis.“
Pihkva oblastis tuntud poliitik, lapsepõlves Võrus elanud ja Petseris kooli lõpetanud Aleksei Malov, kellel on lisaks Vene passile ka Eesti kodakondsus ja kes on sünnijärgne Eesti kodanik oma vanaisa kaudu: „Teab mitmeid Eesti passi omavate tuttavate lapsi, kes läksid Tartu Ülikooli õppima ning jäid selle lõpetamise järel Eestisse tööle ja elama. Kui on valida Pihkva ja Tartu Ülikooli vahel, siis ma loodan, et minu Eesti kodanikest lapsed valivad ka Tartu.“
Eesti rahvastikuregistri andmetel elab praegu Eestis 274 inimest, kes on viimase viie aasta jooksul kolinud siia Pihkva oblastist. Enamik neist on sünnijärgsed Eesti kodanikud. Kunagises setode külas Radajal (Sigovos) elav Albiina Lebedeva sünnitas seitse kuud tagasi oma tütre Põlva haiglas. Sünnitus maksis tuhat eurot ehk enam-vähem sama palju, kui oleks maksnud tasuline sünnitus Peterburis.
Lebedeva: „Seal (Põlva haiglas) oli kõigil arstidel aega minuga vestelda ja tegeleda. Pealegi pole Venemaal sünnitusmajades perepalateid ja peresünnitust ei soosita.“
Värska vastas üle piiri Petserimaa Kulje külas elav ja Pihkvasse tööle käiv 30-aastane naine: „Oma tutvuskonna järgi otsustades on Eestisse hakatud vähem sünnitama sõitma. Üks põhjus on Pihkva sünnitushaiglasse ostetud parem tehnika, mida kohalikud peavad otseseks Eesti haiglate mõjuks, ning teine põhjus on Lõuna-Eesti haiglate suurenenud kontroll venelastest sünnitajate üle. Varem oli skeem selline, et kui sa olid Eesti kodanik ja sul elasid Eesti poolel sugulased, siis sa võisid end nende juurde ajutiselt sisse kirjutada ning siis sai Eestis tasuta sünnitada. Nüüd on Eesti haiglad hakanud kontrollima, kas sellised sünnitajad ikka reaalselt elavad Eestis. Käiakse kohapeal, kuhu on justkui sisse kirjutatud, ja kontrollitakse. Raha eest sünnitamas käijaid on aga endiselt.“
https://www.postimees.ee/6707158/parim- ... a-petseris

See artikkel kõlbaks rohkem integratsiooni teema alla, aga iseenesest väga hea lugu. Endalgi tuttavaid Pihkvas, kellel topelt kodakondsus ja kes pidevalt Eesti vahet saalivad. Palgad, mis ka kõrgharidust vajavatel kohtadel Pihkvas riigiametites saadakse, ongi tihti naeruväärsed. Üks tuttav saab seal vähem palka, kui tema ema siin Eestis pensioni. Kõige absurdsem on veel see, et see vahe Eesti pensioniga on üle 100 euri netos. ja kõige selle taustal kohalikud šhovinistlikud venkud üritavad mulle palehigis tõestada, et tegelikult on Venemaal ülihead palgad ja elatustase vaata et parem, kui Eestis. Oma info ammutavad nad Vene meediast, aga Venemaal käivad harva.

_________________
Unforeseen consequences

Pihkva on vene mõistes kaunis perifeeria - võrreldes näiteks Peterburi alaga. Sestap ongi vahe Pihkva ja Eesti elul päris suur. See on vene elu läbiv probleem, et rikkus jaotub nagu tuumapommi purustuse vööndid - epitsentris on raha kõvasti, aga selle mõju langeb kaugenedes kiirelt. Peterburg on aga Euroopa-vene mõistes nagu meil Tartu. Pihkva aga nagu Misso. Tasub nt lugeda Volga klubi jt seltskondade reisimuljeid - seal on üsna tavaline, et meie mõistes Mäo-Tartu teel (kuid asub nt perifeerias) on põlvesügavused tähistamata augud. Asjad, mis toovad meil meelde helged 90ndad.

Tavaline venes elav vene inimene aga pole ju alati putinoidlik robot - saab ise hästi aru, kus kivi all vähid peidus on (see saladuse loast ilma jäänud VDV-lane kaasa arvatud).

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.

Kus olid Eestis 90ndatel teedel põlvesügavused augud? Ma olen päris kindel, et Eestis ei ole teed kunagi nii halvas olukorras olnud, isegi mitte 90ndatel.

_________________
Sa oled see, mida sa postitad.

Eks ikka nendes kohtades kust malmist kaevukaaned olid ära varastatud ja EMEX-isse viidud
Kuni 2004 aastani olid Eesti teed kohati hullemad kui Pihkva oblastis. Siis hakkas riigiteede jaoks EL raha tulema. 2004 sõitsin mõned kuud igapäevaselt Kohtla-Järve ja Sillamäe vahet ning Sillamäe ja Jõhvi ümbruses, Tallinn-Narva maaanteel oli liiklusoludele vastav kiirus 30-40 km/t. Sealsamas õnnestus ka VW Passati, mis pole üldse madal auto, käigukasti kinnitus puruks sõita ja õnneks/kahjuks polnud ise roolis.
Samas väiksema liikluskoormusega asfaltteed olid enamasti vägagi head ja Tallinna ning Tartu vahel sõitsin ma neil aastatel mööda Piibe maanteed.

2004 alganud rahasadu asulasiseseid tänavaid ei puudutanud ja kas Võrus mingil perioodil üldsegi kruusateed polnud? Auke ei jõutud enam lappida ja lihtsam oli tee asfaldifreesiga peeneks lasta ning höövliga siledaks tõmmata. Tallinnaski on Betooni tänav selline et paar aastat tagasi uuris üks soomlane, kes sealt kaupa tõi, et kas see on tõesti avalike teede nimekirjas?

Venemaa loodeosa teedel, niipalju kui ma seal sõitnud olen, on kõige häirivam täiesti korras tee kus ootamatult on mingi kolmeruudune tähistama löökauk. Oleks siis terve tee tihedalt auke täis poleks nii närvesööv. Peterburi lähedus ka alati ei mõju. See uus asfalttee, mis Ivangorodi poolt Peterburi suunas ehitati, kuskil 2015-16, sulas esimesel kevadel koos lumega ära. Pärast valati vist uus. Ma ei tea, kas keegi kinni ka läks.

Suheldes tihedalt mõningate sealsete ettevõtete töötajatega, sain teada, et linn vähemalt Edgari ajal lootis, et firmad panevad ise õla alla ja teevad tänava korda. Asi selles, et tegemist on veneaegse kõrvaltänavaga, millel polnud arvestatud, et seal nüüd rekkad ja bussid liiguvad. Edgari suure ajal oli üldiselt enamike mitmete tööstusettevõtete ees olevad teed väga halvas seisukorras ja ega nüüdki eriti paremas pole. Näiteks Kristiine keskuselt lasti osa Tulika tänavat ja ringid kinni maksta

Selles ma nüüd kahtlen sügavalt, et Võru linnas suisa teed ülesse freesiti, kuna polnud raha lappida. Kohalikud teeks selle peale sellist seakisa, et hoia ja keela.

No minu 1996 aastal Peterburi käigul algas just peale Eesti piiri Venemaa poolel korralik kuumaastik, siinsed teed olid veel päris talutavad sealsetega võrreldes. Lisaks tõesti EL astudes infrastruktuuri rahastus kordades paranes, kuid eks teid remonditi ka enne 2004, tuleb arvestada, et riik hakkas rahaliselt natukene kosuma ca 1998 aastaks, enne seda oli ikka väga poolpidune see elu siin.

_________________
Unforeseen consequences

Palun teema juurde jääda.

_________________
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.