Vene õigeusu kiriku piiskop, Pihkva ja Volhovi metropoliit ning Petseri kloostri ülem isa Tihhon (kodanikunimega Georgi Ševkunov) kohtus setode delegatsiooniga esimest korda 2018. aasta augustis setode maarjapäeval. Setodega tavatses igal aastal sel päeval kloostri õuel püha kaevu juures kohtuda juba eelmine Petseri kloostri ülem, samuti isa Tihhon. Praegune isa Tihhon kutsus setode juhte (Hõrna Aaret, Timmo Margust ja Majaku Heljut) ning Eesti konsulit Pihkvas Triin Partsi tunniks ajaks privaatsele kohtumisele oma residentsi. Seejärel kohtus setode ülemsootska Hõrna Aare isa Tihhoniga septembris eelmise kloostriülema matustel. Vene õigeusu jõulude ajal jaanuari algul tervitas isa Tihhon kloostris ka setode esindajaid.
Tihhon: „Rõõmuga aitan kaasa setode kultuurile. Setode külaskäigud Eestist on ka meile väga olulised. See on nagu sugulaste küllatulek: seda ei juhtu tihti, aga see on alati rõõmustav ja pidulik. Rääkisin [Putinile] meie sõbralikest suhetest ja seto kuningast. Rääkisin, et meil käivad külalised Eestist ja et see on väike, aga väga tore õigeusklik rahvas. Putin reageeris seto-jutule siira huviga. Setod ristis õigeusku juba 16. sajandil Vene tsaari Ivan Julma ajal tollane kloostri iguumen Kornelius (ametis 1529–1570), keda peetakse tänini kloostri kõige tuntumaks ülemaks. Sellest ajast on setod nautinud Petseri kloostri toetust ja see on nii tänini. Peale keele ning omapärase ja väga ilusa kultuuri ja traditsioonide ei erista setosid teistest õigeusklikest miski. See on meile kõige tähtsam. Setod on väga kristlik rahvas. Nad saavad väga hästi aru kristluse, õigeusklikkuse mõttest. Nii palju kui ma tean on [Pihkva] oblastivalitsusel mitu projekti, mille kaudu eraldatakse raha nii setode elulaadi kui ka kultuuri toetamiseks. See töö on tähtis, et säilitada nende traditsioone. Pihkvas pandi 1911. aastal alus vene laulupidude traditsioonile. Koorilaulmine on ka kiriku jaoks oluline asi. Seetõttu tahame taastada Pihkva laulupeo. Toimub suur ühislaulmine, millest võivad osa võtta igasugused koorid, ka setode omad. Üritame neid igati aidata, kui nad siin on, aga viisa on riigi teema. Kuigi meile on see muidugi tähtis, et nad saaksid alati oma kirikutesse ja lähedaste haudadele tulla. See on ju vastastikune probleem, sest palju venelasi on maetud Eestisse. Seda tuleb kuidagi koostöös lahendada. Praeguste jahedate riikidevaheliste suhete ajal on tähtis, et inimlikud, religioossed ja kultuurilised sidemed ei külmuks. Toetan Pihkva oblastiduuma asespiikri Juri Sorokini sügisel tehtud ettepanekut, et võiks kehtestada vastastikuse kolmepäevase viisavabaduse Eesti, Läti ja Pihkva oblasti elanikele, kuid ma ei soovi hinnata, kui tõenäoliselt see ettepanek läbi läheb. Venelastel on ju samuti oma paganlikud legendid. Me kõik tuleme ju paganausust ja need legendid on jäänud. Tahaks kindlasti külastada Eestit.“
Setode ülemsootska Hõrna Aare: „Metropoliit Tihhon on andnud teada, et soovib meiega kohtuda selleks, et arutada meie koostööettepanekuid. Kuupäev on täpsustamisel. Klooster hindab järjepidevust, üks põhjus on minu arvates eelnevas heas läbisaamises ja koostöös. Nii on klooster palunud setode abi loodava Petseri kloostri muuseumi seto toa kavandamisel ja sisustamisel, samuti on setosid kutsutud appi kloostri heategevuslikule valge lille päevale. Eelmine kloostriülem metropoliit Tihhon ja teised Petseri kloostri vaimulikud on öelnud, et meie, kes me elame mitme rahva kokkupuute joonel, hoiame ja peame hoidma omavahel sõbralikke suhteid selleks, et anda kunagi võimalus samasuguste suhete tekkimiseks ka riikide vahel. Arvan, et (kõige tõenäolisem on) raamatute ühine väljaandmine, surnuaedade korrastamine ning osalemine hansapäevade ajal Pihkva laulupeol. Kuna metropoliit Tihhon on väga mõjukas, võiks tema sõna aidata lahendusi leida. Oleme pidevalt Petseri kloostriülemaid Seto Kuningriiki ja teistele üritustele kutsunud.“
Peterburi peakonsulaadi Pihkva talituse direktor Triin Parts: „See on igati tervitatav, et setod, kes on meie heade ja usaldusväärsed koostööpartnerid, hoiavad Petseri kloostriga tihedat sidet. Eriti just kultuuripärandi säilitamise mõttes on see väga oluline.“
Hiljuti esitasid setod kolmel leheküljel isa Tihhoni enda palvel ettepanekud, mis valdkondades võiksid setod ja Petseri klooster koostööd teha. Lähiajal soovib ta setode esindajatega kohtuda, et asja täpsemalt arutada.
Setode ettepanekud Petseri kloostrile
Leida kloostri koobastest üles seto soost arhimandriidi Arkaadi (1848–1926) haud. Ta oli kloostri ülem 1918–1920.
Avada mälestusmärk või -tahvel 1919. aasta talvel Petseri raudteejaamas kommunistide poolt maha lastud Saatse preestri isa Vassili, Saatse koguduse vanema Stefan Grivonogovi ja teiste hukatute mälestuseks. 2004. aastal kuulutas õigeusu kirik isa Vassili ja Stefani nende märtrisurma tõttu pühakuks.
Korrastada ühiselt setodele olulised kalmistud Petseri rajoonis. Suuremaid setode kalmistuid on kuus.
Anda ühiste jõududega välja raamatuid, nende hulgas setode uurija Mare Piho raamat «Petseri 20. sajandil: väike Euroopa linn» vene keeles.
Taastada Petseri laulupidu.
Koguda materjali vene emigrantide elu ja tegevuse kohta Petserimaal 1920.–1940. aastatel.
Luua palverännakumarsruut ümber Peipsi järve.
Algatada koostöö Eesti seto koguduste ja Petseri kloostri täiskasvanute pühapäevakooli vahel.
Eestis elavad setod loodavad mõjuka isa Tihhoni abi oma suurima probleemi lahendamisel, milleks on Vene viisa saamine lähedaste haudade külastamiseks ja hooldamiseks Petserimaal. Setode väitel on viisat aasta-aastalt üha keerulisem saada. Eriti valus oli setodele Venemaa otsus peatada eakatele tasuta aastase kultuuriviisa väljaandmine. Varem andsid Eesti ja Venemaa vastastikku aastas 2000 sellist viisat.
https://www.postimees.ee/6523688/isa-ti ... t-putinile
Logi sisse
Registreeru
KKK
Otsi
Kasutajad
