Hoiame Eesti metsa, keskkonda ja loodust

[aest]

Meil Lõuna Eestis sama jama - majaelanikud sorteerivad hullukestena oma prügi...mis kuhu konteinerisse...aga siis tuleb prügiveok ja kõik läheb ühte. Korra käisin õiendamas ja sain ka vastuse näol selguse: mina teen seda mida mul ülemused käsevad teha sest kui ma nende käsku ei täida olen ma homnepäev oma töökohast ilma.

[aht0]

Paar kopikat prügi teemal.
Soomes kogutakse praegu purgi 4 konteineriga - energiajäätmed, taara, biolagunev ja paber/papp.
Mulle nt on segane tänane idee "peske pakendid puhtaks" ja pange need pakendikonterinerisse (Tallinnas äsja tekkisid).
Soomes tundus idee visata soustised hamburgeripaberid ja määritud ühekordsed nõud sinna energiajäätmete kasti (mis läheb põletamisele).
Eestis sellist pole, eeldatakse, et inimesed hakkavad oma rasvaseid konteineri pakendeid pesema?
Surnud idee. Need visatakse segaolmejäätmetesse või kallab need sinna prügivedaja, kes avastab, et kast haiseb.

Ma ka olen näinud kuidas soomlased lükkavad oma plastprügi maja taga spetsiaalselt ülessätitud tünnidesse ja tuli otsa. Selleks et mõned eurod prügiveolt kokku hoida. Savi need madalal temperatuuril põledes eralduvad mürgised kantserogeenid - mis lõpuks enda lähedal põhjavees lõpetavad. Pole neid mõtet niiväga eeskujuks tuua midagi.
Kilo plasti põletamisel aias eraldub rohkem kantserogeene kui Iru kateldes plasti põletamisel kahekümne aasta jooksul. Temperatuurierinevus on nii suur.

[Kriku]

Meie naaber teeb samamoodi

[mäger]

Tartus on erinevates piirkondades erinev prügivedaja, meil siis olmeprügil Ekovir. Ainukese firmana pakub aga pakendite väiksemate majade juurest ära viimist Ragn Sells, kes selleks iga kuu eraldi suure kollase kilekoti toob ning siis jälle ära viib. Tasuta, kui selleks leping sõlmida. Kui on tühisõit ja pakend aiavärava juurde viidud pole, tuleb maksta. Nii et ühe suure kotitäie eest saab prügifirma umbes 3+ eurot. Meil siis kaitseb pakendi segaprügi hulka lisamist mitte ainult erineval ajal vedamine, vaid lausa erinev vedaja...

[vanahalb]

Ahjus põletamisega oli ka niisugune nüanss, et põletamiseks on vaja kõrgemat temperatuuri kui turbakatlamaja välja annab. Muidu hakkabki korstna otsast vääveldioksiidi ning muud ebameeldivamat tulema. Kõrge temperatuuri juures toimuvad teistsugused keemilised reaktsioonid ja see olla terve teadus (mõni krematooriumimees oskaks kindlasti täiendada).

See on küll väga huvitav teooria. Kui väävel üheneb hapnikuga, siis on tulemuseks ikka vääveldioksiid. Ja tegemist on eksotermilise protsessiga, ehk siis selle käigus eraldub soojust. Ja seda rohkem kui süsiniku ühinemisel hapnikuga, ehk CO2 tekkimisel.

Kui kõrgemal põlemistemperatuuril tekibki mõni teine vääveloksiid, siis tegemist oleks veelgi ebastabiilsema ühendiga, kui seda on vääveldioksiid. Ning ühinemine vee molekulidega (millede tulemuse tekibki see happevihm) toimuks veel kõrgematel temperatuuridel. St et pole vaja Soomeni lennatagi, et happena alla sadada.

Mittesorditud prügi põletamisel on see sama probleem, mis mittesorditud prügi kasutamisel toorainena - keegi kurat ei tea, mis sinna konteinerisse tegelikult visatud on ja mis sealt korstnast lõpuks välja tuleb...

Enamasti on ikka teada, mis põletuskõlbulike jäätmete konteinerisse läheb - seesama kraam, mida ümbruskaudsetest poodidest osta võib. See on euroliidus üldjoontes kontrolli all ja midagi väga spetsiifilist -ülimürgist elanikkonna kätte ei satugi.

Kunagi aastaid tagasi oli Soomes sorteerimine väga moes ja neid tündreid ja topsikuid ikka jagus kuhu erinevaid asju panna. Siis ma seal ei elanud - vahel käisin külas ja imestasin. Täna tundub suundumus minevat küll selle poole, et mille eest korralikku raha ei maksta, see ahju ja asi unustatud. Ilmselt on see seotud korraliku põletamistehnoloogia väljatöötamisega.
On ikka vahe küll, kas põletada plastmassi kodus kaminas või kõrge temperatuuriga (gaasi)ahjus. Võib-olla on katlamajal lisaks mingid filtrid mis kahjulikke aineid püüavad või kasutatakse lisaks katalüsaatoreid.
Autodel on samuti vahe, et kas sõita laupäeval aiamaale suunduva VAZ 2101 järgi või tänapäevase auto sabas. Esimesel juhul võtab ving silmad vett jooksma. Kaasaegsel bensiiniautol on katalüsaator (mis hakkabki tõõle alles teatud temperatuuri saavutamisel ehk kõrgema temperatuuriga põletades võib paremaid tulemusi saada) Diislitel on kas tahmafilter, mida jälle aeg-ajalt kõrgel temperatuuril puhtaks põletatakse või lisatakse kusihape-Adblued ja see, mis summutajast välja tuleb on juba täitsa hingatav. Ükassama kütus läheb nii Lada-kopikasse kui uude autosse kuid saastel on märgatav vahe.

Siis lisaks veel, et kivisöeelektrijaamadega on Soomes ühel pool. Tuumajaamad on OK. Väiksemad katlamajad on hea kui hakkepuitu kasutavad ja energiajäätmetega (prügiga) köetavad on veel eriti koššer.
No ei ole olmeprahiga midagi muud teha kui sooja saamiseks ära põletada, rääkigu sorteerimisaktivistid mis tahavad. Kogu see sorteerimine, möllamine ja rapsimine läheb soome palkade juures nii kalliks, et pakend maksab lõpuks kolm korda rohkem kui sisu. Eesti palgad suunduvad sama teed ja Ragn-Selli jäätmejaamas liini peal käsitsi prahti sorteerivad tööinimesed vajuvad varsti unustushõlma.

Suuremate kogustega on mõtet midagi taaskasutada - näiteks kaupluses on eraldi konteinerid pakkematerjalidele, sest kauplus pakib oma banaanid ja kartulid enne müükipanekut suurpakenditest lahti. Põllumeestel võib olla mingi mõte silopallide kile eraldi kokku korjata ja kevadel plastikuna maha müüa jms. See kõik eeldab ikka üheliigilisi jäätmeid ja koguseid tonnides.

Kui Tallinnas on tõesti hakanud keegi nõudma keefiiripakkide puhtakspesemist siis seda jama on raske kommenteerida. Ilmselt on mõni üleõppinud humanitaarbaka pumba ligi pääsenud ja oma vanad koolikonspektid üles otsinud, Või paistavad selle tagant end kuldsete tähtedega ajalukku kirjutada tahtva Kanepi-Zulu kikkis kõrvad? 2014 aastal kutsus üks Bakuus elav taat külla, kurtis, et raha on vähevõitu ja aidake mingi äriplaan välja mõelda. Küsisime, et kuidas teie kandis prügiga majandatakse - selles äris on nii mõnedki rikkaks saanud. Taat siis seletas, et midagi keerulist polegi: maa seest pumbatakse naftat ja sellistesse piirkondades tekivad lohud (neid oli veel mingi omakeelne nimetus). Järgmises etapis veetakse auk linnast korjatud prahti täis ja kõik on jälle endine. Ma arvasin, et nii läbimõeldud tehnoloogiat ei oska küll kuidagi enam täiustada. Jutu peale prügi sorteerimisest, taaskasutusest ja veel hullem, põletamisest, vaadati kui ajarändurit kaugest tulevikust. Oot, kustkandist see Zulu pärit oligi

[aht0]

See on küll väga huvitav teooria. Kui väävel üheneb hapnikuga, siis on tulemuseks ikka vääveldioksiid. Ja tegemist on eksotermilise protsessiga, ehk siis selle käigus eraldub soojust. Ja seda rohkem kui süsiniku ühinemisel hapnikuga, ehk CO2 tekkimisel.

Kui kõrgemal põlemistemperatuuril tekibki mõni teine vääveloksiid, siis tegemist oleks veelgi ebastabiilsema ühendiga, kui seda on vääveldioksiid. Ning ühinemine vee molekulidega (millede tulemuse tekibki see happevihm) toimuks veel kõrgematel temperatuuridel. St et pole vaja Soomeni lennatagi, et happena alla sadada.

Tõenäoliselt pidas ta silmas dioksiine. Grupp orgaanilisi polühalogeenitud ühendeid. Või siis suupärasem nimetus konkreetselt 2,3,7,8-tetraklorodibenso-p-dioksiin'ile. Tänapäeval tavaline kantserogeenne saasteaine. Piisavalt kõrgel temperatuuril lagunev kuid muidu stabiilne ja toiduahelas akumuleeruv. Eraldubki kui plastikut madalal temperatuuril põletada. Sp oluline kõik plastik aianurga asemel spetsahjudes lasta põletada.

Üks dioksiiniallikaid on muide ka tselluloosi ja paberi valgendamisprotsess klooriga..

Ja siit ka kohe minu poolt karm kivi ka vägisi "Eesti majandusmootoriks" karjutava puiduvääristamistehase kapsaaeda..

Üks keemiaraviseanss maksab riigile sõltuvalt raviskeemist hetkel kuni 4000 eurot pauk (ntx 3 ööpäeva statsionaaris).

Omast kogemusest: Minu kasvaja ravi läks riigile maksma kokku ~110 000€, kuigi keemiaravikord maksis riigile 4x vähem (s.t ca 1000 eurot kord). Neid kokku 30+, lisaks uuringute, vereülekannete jne maksumus, kõige otsa Haigekassa eriloaga operatsioon välismaal (72 000+ eurot) kuna Eestist on spetsialistid minema jooksnud. Kust see kasvaja tuli? Väidetavalt 1 kindla geneetilise defekti tekitatud. Ja geneetiku tehtud veretest seda ei näidanud, s.t ei olnud kaasasündinud geenide põhjustatud vaid elu jooksul tekkinud mutatsioon. Arvestades et ma olen oma elust umbes 15a elanud Ida-Virumaal ja pole veel eriti vanagi.. üritage mind veenda et keskkonna mõju tervisele on marginaalne.

Imestate veel miks Vähiliidu rahastamiskampaaniad ühele inimesele tulevad sadades tuhandetes..? Keemiravi pole üldjuhul isegi "raviv" ravi vaid kasvaja arengut ainult pidurdav.. reaalselt aitavad ravimid ja operatsioonid - eriti kui viimaseid tuleb teha välismaal, on hingetuksvõtvalt kallid. Ja riigil nende jaoks raha enamasti juba praegu pole.

Lühiajaline kasu sellest tehasest töökohtade ja majanduse näol saab olema totaalne Pyrrhose võit kui 10-20a pärast vähijuhtumite hulk täiendava keskkonnasaaste tõttu mitmekordistub.

Mis saama hakkab? Loobutakse riiklikul tasemel ravi üritamastki?

Vähidiagnoosi saamine ise võtab maailma kõikuma - kujuta nüüd ette et sulle öeldakse ka et ravida saab ainult siis kui ise raha leiad, muidu võid minna testamenti tegema. Meeldiks? Ikka tahaks seda fking tehast Lõuna-Eestisse?

[Illike]

Tartus on erinevates piirkondades erinev prügivedaja, meil siis olmeprügil Ekovir. Ainukese firmana pakub aga pakendite väiksemate majade juurest ära viimist Ragn Sells, kes selleks iga kuu eraldi suure kollase kilekoti toob ning siis jälle ära viib. Tasuta, kui selleks leping sõlmida. Kui on tühisõit ja pakend aiavärava juurde viidud pole, tuleb maksta. Nii et ühe suure kotitäie eest saab prügifirma umbes 3+ eurot. Meil siis kaitseb pakendi segaprügi hulka lisamist mitte ainult erineval ajal vedamine, vaid lausa erinev vedaja...

Minu arust on Tartus üsna hästi see prügisorteerimine korraldatud. Erinevates kohtades on suured konteinerid kuhu saab viia eraldi paberi, pakendi ja klaasi. Lähed koeraga jalutama, võtad pakendikoti näpu otsa, tõstad konteinerisse ja asi unustatud. Lähed poodi, tõstad mingi kotikese pagasnikusse ja poe juures laadid ümber. Ülejäänud olmeprügi+puulehed lähevad olmeprügikonteinerisse. Ei mingit jama.
http://www.tartu.ee/et/jaatmeinfo#kuhu- ... mispunktid

[mäger]

Me oleme lihtsalt nii mugavad, et ootame et keegi kodu juurest peale korjaks. Meil on lähedal ka lausa kolmes suunas suured pakendikonteinerid, aga kui keegi on valmis kodust ära viima, siis võib ju nii ka teha. Oleme süsteemga rahul.

[Kapten Trumm]

Ma ka olen näinud kuidas soomlased lükkavad oma plastprügi maja taga spetsiaalselt ülessätitud tünnidesse ja tuli otsa. Selleks et mõned eurod prügiveolt kokku hoida. Savi need madalal temperatuuril põledes eralduvad mürgised kantserogeenid - mis lõpuks enda lähedal põhjavees lõpetavad. Pole neid mõtet niiväga eeskujuks tuua midagi.
Kilo plasti põletamisel aias eraldub rohkem kantserogeene kui Iru kateldes plasti põletamisel kahekümne aasta jooksul. Temperatuurierinevus on nii suur.

No eks idioote ole iga rahva hulgas, maakohtades põletatakse lõkkes prahti ka meil.
Usun siiski, et need kaubanduskeskuses Soomes leiduvate energiajäätmete konteinerite sisu põletatakse siiski nii nagu vaja.

[oliver]

Maakohas on see põletamine tõesti popp, 6-liikmelisel perel on 140L konteiner mida korra kvartalis tühjendatakse ning videviku saabudes pannakse aianurgas 200L tünn lõõmama...

[Kriku]

See on nüüd juba minu arust ka liig mis liig: Urmas Klaas astub Kaja Kallasele vastu: mingeid uuringuid tselluloositehase kohta pole vaja.

Mida te rsk uurite, meil on asi selge

Sellist juttu ajav inimene minu jaoks välistab ennast ratsionaalsest diskussioonist.

[ekacariya]

Ma arvan et kuna ühiskonnas ja eelkõige tartlaste hulgas on vastuseis tehasele suur, siis kõigepealt tuleks kokkuleppele jõuda et mis tingimustel on tehase ehitamine võimalik...kui aga vastuseis jääb jõusse, siis on (tõenäoliselt üsna kallite) uuringute korraldamine lihtsalt raha raiskamine...

[Kriku]

"Vastuseis ühiskonnas" ei ole õiguslikult mitte mingi põhjus midagi ehitamata jätta. Põhjused on seadusandlusest tulenevalt näiteks keskkonnakaitselised, riigikaitselised, muinsuskaitselised jne. ning need tehakse uuringutega kindlaks. Kui selliseid põhjusi ei ole, siis ongi nii tehase kui ükskõik mis muu asja ehitamine võimalik.

[nimetu]

Üks põhilisei vastuargumente (vähemalt meedias) tiirleb üldse selle väidetava haisu ümber, mida keskkonnanõuded ei kajastavat. Ma tegelikult ei tea kui tõsiseltvõetav kogu see senine debatt on olnud. Tundub väga sarnane RB teemale, kus ühed on jäigalt vastu ja teised väga selgelt poolt.

[Kriku]

Kui öeldakse välja, et mitte mingeid uuringuid ei ole vaja teha, sest me teame niigi, et on kahjulik, siis muidugi on sul õige mulje.