Katsuks enne vastu olemist ikka asjale endale ka otsa vaadata.
Miks just see puidurafineerimise tehase projekt algatajate poolt välja valiti ja asi käima aeti.
http://biorefinery.ee/keskkonnapoliitika/Puidurafineerimistehase rajamine mitmekesistaks ja tugevdaks Eesti metsamajanduse struktuuri ning muudaks kogu puidu väärtusahela kestlikumaks, laiendades kodumaist tootevalikut suurema lisandväärtuse suunas. Toorme väärindamise kordaja oleks ligikaudu 4–5 võrreldes praegu toimuva puidu ekspordiga Põhjamaade tehaste tarvis. Näiteks kui ühe tihumeetri kasepaberipuu hind on ligikaudu 31 eurot, siis sellest kogusest kasepuust toodetud puidukiu hind maailmaturul on ligikaudu 138 eurot. Teisisõnu, odavalt tooraine eksportimise asemel suunatakse paberipuu ja saeveskite puiduhake ümbertöötlemiseks siinsesse puidurafineerimistehasesse.
Kehra tehase moderniseerimine oleks ilmselt ka üsnagi kasuks. Aga - see töötab juba täna. Tarbib mingi osa sellest "paberipuust" mis Eesti metsast tuleb. Ja ikkagi veetakse veetakse suurem osa sellisest metsast tulevast puidust täna Eestist välja.
Miks valiti just see rafineerimise etapp - seepärast, et seda sorti lõpptoote - tselluloosi või siis tselluloosi-sarnase toote turg on suhteliselt vaba. Ei ole jagatud suurte tootjate vahel, kuhu sisenemine nõuaks omakorda lisainvesteeringut.
Kuidas saada rikkaks?
Suht mõtetu on VASTANDADA Tartu linna ja rajatavat tööstust, sest tehase tööjõu vajadus on suurusjärgus paarsada inimest. Tartu tööturg vist mingi 30K+ Töökohtade lisandumine/mitte-lisandumine ei koti ei Tartut ega muud Eestit. Eesti majanduse üldisele arengule on lisandväärtuse suurenemine aga kindlasti oluline.Eesti töötleva tööstuse tööjõu tootlikkus (ehk loodud lisandväärtust töötaja kohta) on võrreldes põhjanaabritega madal. Planeeritav puidurafineerimistehas aitaks seda arvestatavalt tõsta. Kui Eesti töötleva tööstuse keskmine tööjõu tootlikus oli 2015. aastal ca 23 000 eurot töötaja kohta, siis planeeritava tehase tööjõu tootlikkus jääks vahemikku 1-1,4 miljonit eurot töötaja kohta. Tehase ehitamise tulemusena tõuseks kogu töötleva tööstuse sektori keskmine lisandväärtus töötaja kohta 7-9%.
Asukoht. No pole keegi planeerinud seda tehast keset Tartu linna.
Kui tehaseni tuleks ehitada 50 km raudteeharu 10 km maanteed - kogu investeeringumahu juures see veel projekti ei tapa.Tehase rajamiseks on asukoha valikul olulised järgmised eeldused:
sobilik maatükk pindalaga umbes 100 hektarit;
toorme, sh kase-, männi- ja kuusepuidu saadavus mõistlikul kaugusel;
juba toimiv logistiline võrgustik, sh raud- ja maanteed tooraine tarnimiseks ja toodete ekspordiks;
juurdepääs keskkonnasäästlikku majandamist võimaldavale mageveeressursile mitte kaugemal kui 5 – 10 km;
kohalik oskustööjõud.
Asukohavaliku eelanalüüsi kohaselt oleks kõige otstarbekam rajada tehas Tartu- või Viljandimaale, Suur-Emajõe jõgikonda. Tehase asukoha valiku tegemiseks, sealhulgas keskkonnamõjude hindamiseks, taotlevad projekti arendajad riigi eriplaneeringut.
Jaanuarikuus tehtud eelanalüüsi käigus sai selgeks, et Eestis on ainult kolm piisava mageveeressursiga piirkonda – Pärnu jõe alamjooks, Suur-Emajõe ja Narva jõe jõgikond. Planeeritava tehase tootmisprotsessis vajatava magevee vajadus on praeguse prognoosi kohaselt kuni 0,85 m3/sekundis. Toormepiirkondade läheduses suudab piisava vooluhulgaga veemassi tagada vaid Suur-Emajõgi. Pärnu jõe alamjooksu ja Narva jõe puhul on toorme ja transpordiühenduste kaugus kaalukaussi kallutamas Suur-Emajõe kasuks.
Keskkonnamõjude hindamise ja asukoha planeerimise protsessi käigus kaardistatakse ja analüüsitakse võimalikud mõjud Suur-Emajõe piirkonnale. Protsessi tulemusel leitakse sobivaim asukoht ja töötatakse välja võimalike kaasnevate mõjude leevendusmeetmed. Analüüs viiakse läbi tihedas koostöös erinevate Eesti ametiasutuste ja tunnustatud teadusekspertidega, samuti keskkonnaühendustega.
Kõik tsiteeritud lõigud on pärit sealt Est-For lehe pealt, mille link on antud esimese tsitaadi juures.
Lugege, enne kui kirjutate...
