Hoiame Eesti metsa, keskkonda ja loodust

[Dr.Sci]

Eestis kanalisatsioon toimibki "solgi laskmisega" lõpetuseks, sest solgi puhastamine loodusliku veega samapuhtaks on ülejõu käiv ja teiseks selleks puudub vajadus, loodus teeb ülejäänu ise.
Tallinnas näiteks lastakse "solk" Tallinna lahte. Tartu linna "solk" Emajõkke. Pärnu linna oma Pärnu jõkke. Puhastatakse sama puhtaks kui on mõistlik. Normatiivide ületamisel on tasu mitmekordne - ei ole kuigi tark seda teha.

Bioloogilisel ja keemiatööstuse solgil on siiski pisike vahe. Esimese äraseedimisega saab loodus ise ka hästi hakkama, teine võib jälle vägagi mürk olla.

[2korda2]

Bioloogilisel ja keemiatööstuse solgil on siiski pisike vahe. Esimese äraseedimisega saab loodus ise ka hästi hakkama, teine võib jälle vägagi mürk olla.

"Vägagi mürk" on ka "vägagi maksustatud" ja potentsiaalsed reostajad "vägagi kontrollitud". Kuivõrd noodsamad objektid vajavad aga alustuseks tüüpiliselt vägagi investeeringuid, siis "äkki õnnestub" peale suure raha omanik ei panustaks. Tingimused pannakse ju eelnevalt paika.

[M.R.]

Et ebatäpsused Trummi jutust kõrvaldada siis: " Mõrra reoveepuhastusjaamas puhastatud reovesi juhitakse süvamere väljalasu kaudu Pärnu lahte."
Allikas - http://www.parnu.ee/failid/arengukavad/ ... 5-2026.pdf
OT lõpp!

[iFly]

Sellised loosungid aga kuluvad selge jama hulka. Sveitsi armeenuga on ju 1000 aastat vana tehnoloogia.

Palun viidet 1000-aasta vanuse stantsimis-liini arheoloogilisele leiukohale.

Kui aga harvester hoovi peal ja liising jookseb, siis on asi tõsine. Minu maja taga (Ääsmäe kandis) käis töö üldiselt 21:00+01:00. Oleks vahva, kui Eestis nt. teeparandus samas taktis käiks.

[Kapten Trumm]

Eespool on pikalt seletatud, miks metsa raiumine on vajalik. See ei käi päris nii, et iga harvesteri-mees, kellel "liising tiksub" raiub, mida pähe tuleb.
Minu isa on metsaomanik mõnede hektaritega ja selleks, et ta saaks teha küttepuudeks veits hooldusraiet, käisid mingid keskkonnategelased 2 korda kohal ja pabereid tuli määrida omajagu.
Igasugu looduskaitse-ullikeseklubide suurim probleem (mitte ainult metsanduses, vaid ka mujal) on ikka ja endiselt vähene teemakohane pädevus, mida siis kompemseeritakse suurema mölaga Facebookis ja igasugu meelsusürituste korraldamisel.

Lõpuks lähevad selle pärast ka ametnikud närvi (sest kui pidevad miitingud käivad, järelikult on suur probleem) ja tulemusena tekitatakse tavalisele, ilma mingite rüüstamisplaanideta metsaomanikule sada viiskümmend bürokraatlikku tõket, mille tõttu mingist hetkest on odavam lasta see mets ära mädaneda kui hakata asju ajama (eriti kui mets on väike ning sul on see pisike kõrval-tuluallikas).

[Kapten Trumm]

Bioloogilisel ja keemiatööstuse solgil on siiski pisike vahe. Esimese äraseedimisega saab loodus ise ka hästi hakkama, teine võib jälle vägagi mürk olla.

Eespool kirjutati, et põhiline veetarbimine tuleneb tselluloositööstuses üldiselt märgkoorimise tehnoloogiast, millega kaasneb lihtsalt reovee suur bioloogiline hapnikutarve (ja vähem fenoolid). BHT tuleneb lihtsalt sellest, et vette satub suur kogus orgaanilist materjali, mis hakkab seal lagunema ning sellega koos hapnikku veest ära tarbima. Bioloogiline hapnikutarve on kõrvaldatav suhteliselt lihtsalt (aeroobses) aktiivmudaprotsessis nagu olmeheitveelgi. Et kui Soomes forellid neis tiikides ellu jäävad, peab olema võimalik päris hästi puhastada, sest näiteks ilma erilise keemiatööstuseta Emajões forellid elada ei saaks ka ilma tselluloositehaseta. Jõgi lihtsalt on liiga vähese hapnikusisaldusega ja seda fenomeni põhjustab inimasustus (jõkke jõudvad fekaalveed), põllumajandus (väetamine nii sõnniku kui mineraalväetisega) kui ka üldine looduslik protsess (sh kliima soojenemine) ning taimestiku vohamine.

See "keemiatööstuse solk" on pahatihti roheliste poolt demoniseeritud probleem, Eesti keemiatööstuse solk on enamikel juhtudel lihtsalt olmereovesi 2 korda kangemana ja puhastatav samade meetoditega. Pigem on reoveepuhastuses probleemiks just olmereovesi oma kehva orgaanikasisalduse, madala temperatuuri ja pidevalt kasvava lämmastiku ja fosfori sisaldusega (mis tulenev veekasutuse vähenemisest).

Küsimus on praegu (tehnoloogiat pole avaldatud), mismoodi toimub pleegitamine. Tavaliselt toimub see kloori abil. See võib olla probleem. Muu tselluloosi värk on Skandinaavias ammuilma lahendatud.

[Smith]

http://ekspress.delfi.ee/lisalood/enne- ... d=81103903

09.02.2018 avaldas metsamajandaja, maastikuökoloogia magister ja endine Riigikontrolli audiitor Rainer Kuuba ajalehes “Sirp” põhjaliku analüüsi, kus näitas, et praeguse lageraietempo juures jätkub küpset palgimetsa vaid ca 30 aastaks. Rainer Kuuba kritiseeris riiklikku metsastatistikat, millele tuginedes suuri raiemahte põhjendatakse:

• Keskkonnaministeerium soovitab Eestis raiuda kuni 15 miljonit tihumeetrit aastas. Nii suureks hinnatakse aastast juurdekasvu.
• 77% Eesti puidust raiutakse lageraietega, mille keskmine puidusaak on 248 tm/ha.
• Et saada täis ministeeriumi soovitatud 15 miljonit tihumeetrit, tuleks aastas lageraiuda 46 000 hektarit.
• Sellise tempoga saaks küps mets Eestis raiutud 30 aastaga. Kui raiuda praeguses mahus (11,5 miljonit tihumeetrit aastas), siis 40 aastaga.
• Praegused noorendikud saaksid selle ajaga ca 40-aastaseks. Nii noorest metsast palki ei saa. Nii noor kooslus ei ole ka elupaigana väärtuslik, selles ei kasva näiteks pohli ja mustikaid.
• Seega ei ole juurdekasv sobiv alus iga-aastaste raiemahtude arvutamiseks. Sisuliselt on nii, et mida rohkem vana metsa ära raiud, seda suurem on juurdekasv. Samas raiuda ei ole enam midagi.
• Ministeerium näitab raieküpsete metsade mahtu pidevalt suuremana, kui tegelikult on. Näiteks ei võeta statistikas arvesse 5 viimase aasta jooksul tehtud raieid.
• Optimaalseks raiemahuks, mis tagaks okaspuumetsadele vajaliku 90-aastase raieringi, oleks üle kogu Eesti kokku 7 miljonit tihumeetrit aastas.
• Selleks, et kompenseerida viimaste aastate üleraiet, peaks hulk aastaid raiemaht olema ca 4 miljonit m3 aastas.

[mart2]

http://ekspress.delfi.ee/lisalood/enne- ... d=81103903

09.02.2018 avaldas metsamajandaja, maastikuökoloogia magister ja endine Riigikontrolli audiitor Rainer Kuuba ajalehes “Sirp” põhjaliku analüüsi, kus näitas, et praeguse lageraietempo juures jätkub küpset palgimetsa vaid ca 30 aastaks. Rainer Kuuba kritiseeris riiklikku metsastatistikat, millele tuginedes suuri raiemahte põhjendatakse:

• Keskkonnaministeerium soovitab Eestis raiuda kuni 15 miljonit tihumeetrit aastas. Nii suureks hinnatakse aastast juurdekasvu.
• 77% Eesti puidust raiutakse lageraietega, mille keskmine puidusaak on 248 tm/ha.
• Et saada täis ministeeriumi soovitatud 15 miljonit tihumeetrit, tuleks aastas lageraiuda 46 000 hektarit.
• Sellise tempoga saaks küps mets Eestis raiutud 30 aastaga. Kui raiuda praeguses mahus (11,5 miljonit tihumeetrit aastas), siis 40 aastaga.
• Praegused noorendikud saaksid selle ajaga ca 40-aastaseks. Nii noorest metsast palki ei saa. Nii noor kooslus ei ole ka elupaigana väärtuslik, selles ei kasva näiteks pohli ja mustikaid.
  ...

Kogu seda kallutatud juttu ei viitsi kommenteerida, kuid mõned tähelepanekud -
- arvutused: mina ei saa mitte kuidagi omavahel sobima 15 milj. tm, 46000ha ja 248 tm/ha. Kuidagi ei klapi arvutused. Kui sellistes asjades nii palju mööda pannakse, miks peaks muu jutt olema usutav?
- praegune esitlus käsitleb ainult raieküpseid ja sinna liginevaid metsi ning noorendikke. Selle vahel on metsad 15 kuni 40 aasta vanusega, mis annavad tegelikult selle suurima juurdekasvu, mitte noorendikud.
- praegustes 30-40 aastastes metsades käin seenel, mustikal ja pohlal. Kui tead, kuhu minna, siis on saaki nii endale kui naabritele. Väide vale.
- Veel kord olulisem osa - Rainer Kuuba on maastikuökoloogia magister ja seega tulebki tema väiteid hinnata ökoloogi, mitte metsa majandajana. Kahjuks ei tule kuskilt välja, kui milline on tema väidetav metsamajandaja kogemus - 10ha? 50ha? 200ha? 2 aastat? 5 aastat? 15 aasta?

Millegi pärast arvavad kõik ümber seisjad, et ainukesed, kes metsamajandust ei jaga, on just need Maaülikooli lõpetanud diplomeeritud metsamajandajad ja aastaid talumetsi pidanud põllumehed ...

Siiani arvasin, et Eestis on ainult kaks valdkonda, kus kõik on spetsialistid - meditsiin ja riigikaitse, nüüd on lisandunud metsamajandus!

[Kapten Trumm]

Rainer Kuuba oleks ühiskonnale palju kasulikum, kui ta võtaks ajada sellise pisi-pisikese probleemi nagu maaparanduse ja kuivenduse olukord Eestis. Mis otsapidi haakub metsandusega, sest vettivates metsades kipub puu enneaegu mädanema ja raisku minema kui ta üldse millekski kasvab. Maaparanduses ja kuivenduses toimuv arnarhia ja keskse vastutuse puudumine asja töötamise eest on tekitanud anekdootlike lugusid, kus ammusel ajal kuivendatud metsa alad on viimase 30 aastaga soostunud ja mida siis omanikud "vajaduspõhiselt" kuivendavad, suunates enamasti liigvee mööda magistraalkraave enda maalt minema. Kuna aga maa pole ühekõrgune ja kui kraavitus enne veekogusse jõudmist on üldiselt sellist reiejämedust "võsa" täis kasvanud, siis tekib taolises kohas (või mõne kopratammi taga) kohalik "üleujutus", kus siis soostatakse ära kellegi allavoolu olev maa.

[mart2]

http://ekspress.delfi.ee/lisalood/enne- ... d=81103903

...[*]Praegused noorendikud saaksid selle ajaga ca 40-aastaseks. Nii noorest metsast palki ei saa. Nii noor kooslus ei ole ka elupaigana väärtuslik, selles ei kasva näiteks pohli ja mustikaid.
...

Enne unustasin veel lisamata olulise täpsustuse, mida ehk kõik ei pruugi teada - pohla ja mustika kasvamisele viitamine on juba iseenesest sellisena teadlikult eksitav, sest need kaks taime kasvavad ei metsatüüpides ja metsamuldadel ning palju on sellist metsa, kus neid taimi on vähe või puuduvad üldse. Seda sõltumata metsa vanusest!

[Zuslik]

Mardile. Numbreid ei saa istuma seepärast, et lageraied moodustavad 77% kogu raie mahust ja see puudujääv umbes 3,6 miljonit tm tuleb muudest raieliikidest. Aga jah mu kadunud vanaisa ütles, et see on lihtsalt lagastamine juba kakskümmend aastat tagasi kui nägi kuidas harvester langil aiaposti jämedused kuuded kah läbi ajas. Taat oli ise eelmise vabariigi ajast olnud peaaegu kuni uue Eestini elupõline metsavaht ja jagas metsa rinnete järgi mida raiuda.

[mart2]

Mardile. Numbreid ei saa istuma seepärast, et lageraied moodustavad 77% kogu raie mahust ja see puudujääv umbes 3,6 miljonit tm tuleb muudest raieliikidest. Aga jah mu kadunud vanaisa ütles, et see on lihtsalt lagastamine juba kakskümmend aastat tagasi kui nägi kuidas harvester langil aiaposti jämedused kuuded kah läbi ajas. Taat oli ise eelmise vabariigi ajast olnud peaaegu kuni uue Eestini elupõline metsavaht ja jagas metsa rinnete järgi mida raiuda.

- No ei ole valdkonda, kus ei leiduks idioote, seal hulgas ka harvesteri-meeste ja metsaomanike seas!
NB! Enamus "aiaposti jämedustest" kuuskedest on parim paberipuu ja lõigati meeletult ka nõukogude ajal... Oma metsas lasin ~2ha kolhoosi poolt karjamaale istutatud 35-40 aastast kuusikut julmalt maha, sest põdrad olid tüved koorinud ja hukk paari aasta ulatuses. Asemele läks looduslik sealsele pinnasele omane lehtpuu (kase) uuendus. Juba praegu ilus!
- Raiemahtude suurenemine ei tähenda kohe mitte ainult lageraiete suurendamist. Kui toome juurde ka proportsionaalse vahekasutusraiete kasvu (!), siis jälle ei klapi.

Aga minu märkused Kuuba jutu osas olid eesmärgiga näidata, et kõike saab esitada vastavalt soovile ...
Veel kord teemasse - ressurssi tuleb kasutada nii, et see tooks kasu. Lastes metsa rikneda ainult selle pärast, et "mulle-meeldib-naabri-metsas-jalutada", ei ole metsaomanike suhtes aus. Kui ei lõika, siis lõpuks kaob nagunii. Raha seisab (võib-olla) pangas, kuid metsas seistes see mädaneb.

[mart2]

Tulles ressursi (raha) pealt tagasi riigikaitse juurde, siis siin on probleemid teised.
Nimelt on osa vanu metsi teede kõrval ja paljud heinamaad läksid metsa alla elik võsastusid viimase 20-30 aasta jooksul.
Selle tõttu muutuvad ajas ühes teises teemas arutletud liikumiskoridorid ning nende läbipääsetavused.
Need arengud ei pruugi aga alati olla meie kaitseväe tegevustele kasulikud muutused.
No vot ei oskagi kohe seisukohta võtta, istu või maha...

[Kapten Trumm]

Veel kord teemasse - ressurssi tuleb kasutada nii, et see tooks kasu. Lastes metsa rikneda ainult selle pärast, et "mulle-meeldib-naabri-metsas-jalutada", ei ole metsaomanike suhtes aus. Kui ei lõika, siis lõpuks kaob nagunii. Raha seisab (võib-olla) pangas, kuid metsas seistes see mädaneb.

Veel üks märkus roheliste-puukallistajate aadressil.
Ei mädane ju ainult rahaliselt, vaid ka toodab kasvuhoonegaase.
Nimelt rohelistel on pidev häda CO2, täiendava süsiniku paiskamisega süsinikuringesse jne.
Selle nimel sõitke pesumasinakujuliste elektriautodega ja ehitage tuulikuid. Ja kütmist mitte vajavaid maju.
Tegelikult, kui (roheliste soovitustel) puid ei raiu, siis mädanevad ära ja mis selle tagajärjel tekib....õigus, CO2.
CO2 lagunemise tulemusena on üks peamisi CO2 allikaid Maal.
Tegelikult võiks ka sügisel rohu ära niita ning kütteks põletada, mädaneb talvel ära, jälle CO2-ks.
Vahet pole, kas CO2 põletamisest ahjus või CO2 sama biomassi mädanemisest looduses.
Kurjast on ainult täiendava süsiniku koukimine maapõuest ja selle põletamine - sellega tõesti sisaldub CO2 süsinikuringesse, mis loodusest ei tule.

Igasugu aktivistide probleem on ikkagi vähene valdkonna teadmine, mida aga kompenseerib raudne usk ja kõva hääl

Selle tõttu muutuvad ajas ühes teises teemas arutletud liikumiskoridorid ning nende läbipääsetavused.
Need arengud ei pruugi aga alati olla meie kaitseväe tegevustele kasulikud muutused.

No EL rahadega on seda tublisti juba ka kahjustatud. Eelkõige suurte laiade 4-realiste teede rajamisega ja teiseks ringteedega ümber asulate. Viimane kaotab asula kaitsmise tähtsuse nagu oli vanasti - tegu oli suure ristmikuga. Tahtsid sõita Põlvast Otepääle, pidid läbi Tartu sõitma. Kes kontrollis Tartut, kontrollis ka liiklust. Täna käib sama liiklus linna läbimata, mööda ringteid. See, kes kontrollib Tartut, liiklust enam ei kontrolli.

[mart2]

... Tahtsid sõita Põlvast Otepääle, pidid läbi Tartu sõitma...

Vanasti sai Põlvast otse Otepääle üle Kanepi ... (50 km lõuna poolt)

Mida sa nüüd siis tegelikult öelda tahtsid?