Hoiame Eesti metsa, keskkonda ja loodust

[metssiga]

Üldiselt tundub et siin maapeal elab kaks inimliiki- puukallistajad ja dollarilugejad.

Kurb on teie elu, ei kadesta. Tegelik elu on siiski hoopis suurem.

[vanahalb]

Jaaah, vaat mis juhtub maailmavaatega kui inimene on noorpõlves valesse kohta elama sattunud Päris puukallistajaks ma ennast ikka ka ei pea - üksaasta (see pidi siis minu eluajal olema) kui Yellowstone rahvuspark USA-s ähvardas maha põleda arvasid ortodoksed puukallistajad, et las lõõmata kui juba välgulöögist põlema läks. Ei ole veel juhtunud, et selle tagajärgel terve maakera puhtaks põleb. Kuskil tuleb nagunii vesi ette. Ma pooldasin selles küsimuses tehislikku lahendust ja arvasin, et võiks ikka juba servast kustutama hakata.

Lahemaa Rahvuspark moodustati 1971 juba ning seal olid piirangud ka ENSV ajal (Koljaku-Oandu reservaat sh).

Reservaate oli seal rohkem kui üks - kohad kuhu ei tohtinud jalgagi tõsta rääkimata millegi mahavõtmisest. Samas olid neis parimad marja- ja seenekohad... Huvitav mis reservaatidest tänaseks päevaks saanud on - piirangud samasugused?

Reservaadid ja piirangud on ikka alles ... kuid minuteada pole kunagi olnud surmaähvardusel keelatud sinna minna ja okastraataeda samuti ümber pole olnud. Ainult ilgelt pikk vantsimine, pärast võib laukasse uppuda ja üldiselt elab seal karu ja ükspäev oli jälgede järgi 9-pealine ilvesekari üle tee läinud ning olge ettevaatlikumad kui neelud seente järgi käivad

[teeline35]

Veidi teemast välja

üldiselt elab seal karu ja ükspäev oli jälgede järgi 9-pealine ilvesekari üle tee läinud

Mina oma harimatuses arvasin, et ilvesed on üksikelulised loomad kes naljalt üle paari isendi koos ei käi (emailves + pojad). Ajad on edasi läinud.
Metsa majandamise mõttes. Olen ise väike metsaomanik. Lasin paar aastat tagasi suure osa oma metsast maha võtta. Kippus teine juba ära kuivama ja mädanema minema. Ema mälestuste järgi oli seal tema noorpõlves umbes 60 aastat tagasi lage karjamaa. Lasin männitaime istutada. Kahjuks olen ise laisk olnud. Päris palju taimi on välja läinud. Loodan 5-10 aasta pärast ilusat noort männikut seal näha.
Selline on siis eluring metsas

[Kapten Trumm]

Kuskohalt nad tulevad, puukallistajad ja kõik muud veiderdised? Üks seletus siin:
http://arileht.delfi.ee/news/uudised/an ... d=81482539

Veelgi enam, hulgikaupa produtseeritud magistertibid on oma olematu innovaatilisuse ja alalhoidlikkusega muutunud Eestis üheks oluliseks arengupiduriks. Seda esiti riigisektoris, aga taolist ballasti kohtab üha rohkem ka mujal.

[teeline35]

Veelgi enam, hulgikaupa produtseeritud magistertibid

Jäta need magistertibid rahule, nemad on ainult osa probleemist. Haritud lollidest pole meil ka meeste hulgas puudust. Sealt tulevad samamoodi selliseid arvamusavaldusi iga asja kohta, et hoia peast kinni .

[VMO]

Näiteks männikute raiet püütaksegi edasi lükata (RMK esindaja, palun parandage) sellise mõiste nagu "aastalangi" planeerimisega.

Akf allatah palus kommentaare RMK lageraie arvestuslangi planeerimise kohta. Läks aega mis läks, aga aega läks . Tegin joonise, kus puistuid vaatan mitte vanuse vaid raieküpsuse suhtes, siis järgnevat seletust on vast parem jälgida. Märkusena veel niipalju, et planeerimisel vaatame eelkõige pindala mitte tagavara.

Panen siia rea numbreid männi näitel. RMKs on majandatavaid männikuid 2100000 ha, neist küpseid metsi (saab teha LR) 50000 ha. Võrdluseks range kaitse aluseid männikuid on 135000 ha, neist 90000 ha on vanusega üle 90 aasta.
Ajalooliselt on metsade majandamise planeerimisel eesmärgiks varude ühtlane kasutus. Seega oleks RMK metsades hea igal aastal raiuda ca 2000 ha männikuid. Tegelikult peame arvestama ka puistute vanuselist jagunemist. Siin vaatame, kui palju saaksime raiuda lähema 10, 20 ja 30 aasta jooksul (kokku vastavalt 50000, 80000, 110000 ha ehk aastas 5000, 4000, 3600 ha). Probleem ongi selles, et lähema 30 aasta jooksul saab pool riigimetsa männikutest küpseks ja võiks maha raiuda. Nüüd on nende nelja numbri võrduses vaja paika panna tegelik raiutav maht, mis on kompromiss ühtlase kasutuse ja tegeliku olukorra vahel. Praegu on RMK männikute arvestuslank 3400 ha ja kokku 11000 ha. Harvendusraiet tehakse umbes sama palju. Kokku raiutakse 4 milj tm puitu aastas.

RMK kodulehel avastasin (Google, avita!) sama jutu veidi pikemalt http://rmk.ee/metsa-majandamine/metsama ... vestuslank.

Kui rääkida lankide suurusest, siis keskmine lageraielank on 2,2 ha. Enamik on umbes 1 ha, suurim veidi üle 20. Oli üks vana haavik. Mis puudutab vanu haavikuid, siis kogu aeg tekib justkui mittekusagilt neid juurde. Põhjuseks enamasti see, et nooremates kuusikutes-kaasikutes raiutakse hooldusraietega haaba välja. Kiirekasvulise liigina on aga ühel hetkel haava tagavara suurem kui teistel puuliikidel ja nii tulebki kuusiku asemele haavik.

[Kriku]

Mingi jabur vähempakkumine on käima tõmmatud:

Vakra on nimetanud võimalikuks metsaraie aastaseks piiriks 10 miljonit tihumeetrit, mis on tuntavalt vähem, kui viimastel aastatel on raiutud.

«Kui vastata ühe sõnaga küsimusele - kas tuleks kehtestada raielimiit või mitte -, siis vastus on jah, tuleks kehtestada, seda on juba ammu tehtud ja seda tehakse kindlasti ka edaspidi,» vastas [sotsiaaldemokraatide] partei pressiesindaja Riina Solman BNSi küsimusele. Solman täpsustas, et kui raielimiidi all mõeldakse aastase raiemahu ülempiiri, siis raiemahule on juba ammu kehtestatud ülempiir. «Raiemahu aastane ülempiir selleks kümnendiks on kehtestatud juba kaheksa aastat tagasi riigikogus heaks kiidetud metsanduse arengukavaga aastateks 2011-2020,» rääkis Solman. «Ja seal on ette nähtud raiemahu aastaseks ülempiiriks kuni 15 miljonit tihumeetrit aastas. Nii palju on Riigikogu lubanud Eestis metsa aastas raiuda. Tegelikult on sellel kümnendil igal aastal raiutud märksa vähem, keskmiselt umbes 10-11 miljonit tihumeetrit aastas. Järgmiseks kümnendiks kehtestatakse raiemahud aastate 2021-2030 metsanduse arengukavas, mille väljatöötamist alustati.»

«Kuna optimaalseks raiemahuks on hinnatud kuni kaheksa miljonit tihumeetrit aastas, siis ülempiir tulekski seada kaheksale miljonile tihumeetrile,» vastas EKRE aseesimees Jaak Madison BNSi küsimusele, kas Eestis tuleks kehtestada raielimiit. «Hetkel on Eestis seega seda ületatud kolm-neli miljoni tihumeetriga aastas. Meie mets on rahvuslik rikkus, mida tuleb majandada jätkusuutlikult ja kaitsta arulageda raie eest.»

Madison toonitas, et EKRE hinnangul tuleb kindlasti olemasolevat raiemahu piiri alandada. «Erinevate erialaekspertide hinnangul ei ole praegune teostatav raiemaht jätkusuutlik ja oleme tehtud raietega mitmed aastad ees metsa taastumisest.»

Vabaerakond leiab, et Eesti metsades tuleks kehtestada raielimiit ning partei hinnangul peaks see olema kuni ühiskondliku kokkuleppe saavutamiseni kuus miljonit tihumeetrit aastas.

https://www.postimees.ee/4450169/kuuest ... aielimiite

[ribikardin]

Asi kisub bardakiks. Poliitikud, kunstnikud, arhitektid, luuletajad ja teised "spetsialistid" muudkui arvavad ja käivad numbreid välja. Mis mõttega meile see Maaülikool ja mitmekümne aastane metsamajandamise kogemus ja teadus enam, kui mingid X taustaga suvakad hakkavad koolitatud spetsialistidele ette kirjutama, et mis on õige.
Sarnase situatsiooni kirjeldamiseks on meil vanasõna ka, et üks loll suudab rohkem küsida, kui kümme tarka vastata. Probleem on see, et lollide ja mingil alal spetsialist olevaid on meil vastupidi 1 spets 10 lolli vastu (heal juhul) ja selgita siis. Pigem hakatakse konfrontatsiooni kartuses empiiriliselt õigetele otsustele eelistama hoopis näiliselt õiged ja ilusad olevaid otsuseid ning kogu majandusharu hakkab kannatama.
Analoogse situatsiooni, kus suvalised tegelased maru targaks ja sõnakaks on muutunud, leiab meditsiinist, näiteks vaktsineerimine Varsti hakkab opereeritava sugulane kirurgi kõrval seisma ning näpuga näitama ja kontrollima, et kõik protseduurid õigesti tehtaks. Eks seegi foorum ole ju mõnes teemas sarnane

[Kriku]

Varsti hakkab opereeritava sugulane kirurgi kõrval seisma ning näpuga näitama ja kontrollima, et kõik protseduurid õigesti tehtaks.

Koos advokaadiga.

[metsapoole]

Häiriv on, et kõik, mis-või kes on looduskaitse poolel peab saama üheselt naeruvääristatud .
Vaieldamatult on see väga tõhus relv. Ajakirjanduseski metsasõda välja kuulutatud.
Metsaülem on uskmatutele lausa palvuse maha pidanud http://epl.delfi.ee/news/arvamus/metsau ... d=81302099

Hea näide siit samast foorumist, kui ikka mitte kuidagi ei mahu hinge siis pane nalja rubriiki.

Ei imestaks, kui sellised varsti ka soolenugiliste kaitseks pikette korraldama hakkavad.

Eestis on I ehk siis kõige rangema kaitse all liigid, kes on (Eestis) väljasuremisohus vms.
Näiteks mingi merikotka pesa võetakse kaitse alla ja seal läheduses ei või paarisaja meetri ulatuses keegi mittemidagi teha peale jalutamise. Maaomanikul on kohustus ilma komensatsiooni saamata teha kõik endast olenev, et selle pesaga midagi halba ei juhtuks.

Linki panna ei oska, aga kuskilt on meeles kellegi artikkel või jutt, et kubemetäid on paranenud intiimhügieeni tõttu väljasuremisohus. Ei tahaks olla nende viimaste eestlaste hulgas, kes peavad tagama, et kubemetäide populatsioon Eestis säilib või siis saama Keskonnainspektsioonilt suure trahvi.
Sama oht vist ka prussakate osas.

[plekkpea]

Kuidas on lood metsaväljaveoteede taastamisega? Täna sõitsin Auvere-Sirgala ruumist läbi, ning jube palju oli näha roopasse aetud sihte. Pidevalt seal tulekahjud ja ma ei kujuta ette, kuidas päästjad näiteks tööd seal teha saaks.On mingi nõue ka selle kohta olemas?

[VMO]

Nali on siin hetkel selles, et kõik jahuvad raie ülempiiri kehtestamisest, aga praegu ma küll ei näe, kuidas seda oleks võimalik kehtestada. RMK-ga on lihtne, seal on olemas arvestuslank ja saab öelda, et 11000 ha asemel raiute 7000. (Ja eelarvesse siis ka niipalju ei laeku). Eraomaniku metsapind on nii väike, et seal mingit arvestuslanki kehtestada ei saa ega pole mõistlik. Ta esitab teatise ja kui vanus lubab, võib raiuma hakata. Keskkonnaamet saab vaid saata kirja, et ole hea ja ära raiu.

Mis puudutab teede taastamist, siis seadus nõuab teed korrastada aasta jooksul peale raiet. Eks see veidi pilkena võib ju kõlada neile, kes mööda rööpaid peavad sõitma. Praegu saab teed korda teha peale seda kui nad tahenenud on.

[aht0]

Kuidas on lood metsaväljaveoteede taastamisega? Täna sõitsin Auvere-Sirgala ruumist läbi, ning jube palju oli näha roopasse aetud sihte. Pidevalt seal tulekahjud ja ma ei kujuta ette, kuidas päästjad näiteks tööd seal teha saaks.On mingi nõue ka selle kohta olemas?

Päästjad ei lähegi naljalt sinna igalepoole. Kui põleb, siis sõjaaegne moon ka paugub..

[allatah]

Metsateede osas on mõnikord probleem täitsa olemas. Roopad tekivad eriti just siis, kui kuskil langil on talvel lõigatud ja kevad ootamatult tuleb ning teed ära sulavad. Siis püütakse veel võimalikult palju vedada. See võib tuleneda oskamatusest tööde planeerimisel, aga eelkõige on see pigem siiski igal pool iga-aastane probleem, mis mõnel juhul läheb kahjuks väga käest ära. Jah, me võiksime kevadel kaks kuus üldse mitte puitu vedada. Ja tegelikult on tihti ka sügisel sellise aeg. Sel sügisel oli seda pehmete teede aega lausa mitu kuud. Samuti võiksime selleks ajaks raie seisma panna. Kuid siis ei oleks pärast kuival suvel või külmal talvel enam neid mehi, kes masinaid juhiks, sest siis mindaks suurel hulgal Soome või Rootsi, kus töömehel lubatakse tööd teha. Samuti mõjuvad sellised seisakud väga raskelt ka puidutööstusettevõtetele. Neil on kasvõi suuremaid laoplatse vaja ning samuti rohkem käibevahendeid, sest rahavool on sel perioodil ebastabiilsem.

Loomulikult tuleb töid planeerida ja võimalusel märjal ajal raiuda kõvu lanke, mis on asfalteede ääres (mitte segamini ajada selle pinnatud teega, millel pole mingit kandevõimet aastaringi). Seda püüavad kõik metsamehed ka teha, aga erinevatel põhjustel ei ole see alati võimalik.

Kuid teede kandevõime ja roopad ei ole probleem, mida lahendaks mingisugune raiemahu ülempiiri seadmine vaid seda lahendab järjepidev töökogemuse kasvamine, metsandusliku hariduse ja metsandustraditsioonide edasikandumine. Ja kõik need haridused ja traditsioonid saavad metsameeste põlvkondades edasi kanduda ainult siis, kui meil on tugev ja hästi toimiv metsandus.

[Lemet]

ARVAMUS
Voldemar Namsing: tselluloositondist inseneri pilguga
Voldemar Namsing26. märts 2018 23:55
Sirvides Tartu Posti­­meest avastasin, et Tartus elab ikkagi veel ka selliseid tartlasi, kes oskavad ja suudavad insenerlikult mõelda ja kes ei kasuta telegraafi ÜNÜ (üks naine ütles) teenuseid. Ma pean silmas tartlase Mihkel Elliku arvamuslugu «Üks tont käib ringi mööda Tartut» (TPM 13.3). Selle tondi nimi on tselluloos ning ta on väljunud oma Tartu-lähedasest pesapaigast ja tormab nüüd juba mööda Eestimaad ringi.

Pean tunnistama, et kui esimest korda lugesin Tartu lähedale planeeritavast tselluloositehasest, meenusid kohe nõukaajast solgitorud turuhoone ja Kaarsilla juures ning minu mootorpaadi õliligane põhi keskkatlamaja taga asuvas paadisadamas.

Tol ajal meenutas Emajõgi tihti solgikanalit. Ehmatas ka oletatav väga suur veekulu ja moodsa nimega soojusreostuse võimalikkus. Kõik minu kõhklused, kahtlused ja hirmud kadusid, kui ma jälgisin Tartu volikogu tselluloositehaseteemalist niinimetatud eriistungit. Seal toimunu ei olnud arutelu, see oli potentsiaalsete investorite mõnitamine.

Tartlasena, insenerina ja väikest viisi ka metsakasvatajana on mul väga piinlik Margus Kohava ja Aadu Polli ees ning tartlasena ei ole ma nõus selle otsusega, mis seal vastu võeti. Selle praegu veel olematu tehase ümber toimuv on ületanud igasugused mõistlikkuse-arukuse piirid. Loodan, et selliseid niinimetatud eriistungeid mujal enam ei peeta.

Pärast meie riigi taasiseseisvumist jäid üpris ruttu kuivaks eelmainitud solgitorud ja mootorpaadi põhi on puhas. Emajõest õnnestus mul esimene koha välja püüda 1994. aastal, sest vesi oli muutunud nii palju puhtamaks, et koha hakkas massiliselt Peipsist Emajõkke tulema.

Emajõega olen harrastuskalastajana seotud 1975. aastast ja sellepärast on see Emajõe teema minule isiklikult oluline ning jälgin tehase ehitamise lugu väga tähelepanelikult. Sama tähelepanelikult olen jälginud ka meie metsandust, kuna minu maakodu asub metsa sees.

Oleme aastaid nutnud ja irisenud, miks meie puitu veetakse väga suurtes kogustes riigist välja, miks ei töödelda seda kohapeal. Ja nüüd, kui on tekkinud potentsiaalne investor puidutöötlemise tehase ehitamiseks, on vastuseisu röök tõusnud taevani ja investoritesse suhtutakse nagu rahvavaenlastesse.

Äkki on välja ilmunud suured ja ülitargad spetsialistid tselluloosi tootmise alal, kes minu arvates teavad sellest küll sama palju kui minu kodune kass Pätu.

Kisa käib selle ümber, et Est-For Invest ja RMK on sõlmimas kavatsuste protokolli, mis tagab tehasele poole kogu riigimetsa paberipuidust 15 aasta jooksul. Selle peale tahaks hõigata Andrus Ansipi sõnadega «Tule, taevas, appi!».

Tartlasena, insenerina ja väikest viisi ka metsakasvatajana on mul väga piinlik Margus Kohava ja Aadu Polli ees ning tartlasena ei ole ma nõus selle otsusega, mis volikogu erakorralisel istungil vastu võeti.
Ei ole ju raketiteadus mõista, et enne miljardilise projekti käivitamist peab investoril selge olema, kust tuleb toore. Ühe suure partneri olemasolu on kasulik ka RMK-le.

Toormeküsimus dikteerib investorile raudteevajaduse, juurdevedu on tehasele lahutamatu osa tehnoloogilisest protsessist. Investor on korduvalt rõhutanud raudteevajadust ja selle peale on kusagilt välja ujunud (telegraaf ÜNÜ) tehase asukohana Vorbuse. See ongi tekitanud suure paanika ja tartlased tagajalgadele ajanud.

Kurb tõdeda, aga seda paanikat aitavad suurendada meie linna juhid. Mul on olnud võimalus osaleda projektis, kus kokku pidid saama raudtee, korralik maantee ja ka vesi.

Kui vahepeal ei ole muutunud raudtee manöövriharude ehitamise eeskiri, siis tollase kogemuse põhjal saan tartlasi rahustada: Vorbusele ei ole võimalik sellist tehast ehitada ja seda põhjusel, et seal puudub raudteel tehasele eluliselt vajalik manöövriharu.

Olemasolevale raudteele sisselõike tegemine manöövriharu ehitamiseks on välistatud. Vorbusele lähim manöövriharu asub Tiksojal endises väetisebaasis.

Sealt haru pikendamine Vorbusele üle Tallinna maantee on samuti välistatud.

On halenaljakas kuulda ja lugeda soovitust ehitada see tehas kuhugi mujale või ühe suure tehase asemel kolm väiksemat. Arvestades tehase tootmismahtu, saaks sellist asja soovitada minu kass Pätu või need, kes ei oska raha lugeda, või ka need, kes on söönud tundmatu päritoluga seemneid.

Võtke lahti maa-ameti geoportaali kaardirakendus ja te veendute, et ainuke koht meie armsas Eestis on Tartu ümbrus, kus kokku saavad raudtee, hea maanteede võrk ja vesi.

Kui mingil põhjusel ei saa seda tehast Tartu lähedale ehitada, siis mujale Eestis ei ole võimalik sellist ehitada ja puidu vedu naabritele jätkub senises vaimus. Nii lihtne see ongi!

Laskem ikka planeeringuga edasi minna vastavalt seadusele, eeskirjadele ja normidele

https://m.postimees.ee/section/396/4451185