www.militaar.net

Nõuka ajal rajatud tselluloosi- ja paberivabrikud (ka peale sattumist "välisinvestorite" kätte) pole eriti tugev näide.
Nõuka ajal haises, lekkis ja auras enamik tootmisettevõtteid, samas samu asju toodetakse ka täna, suurema haisuta.
Mina elasin lapsena nõuka lennuväljast ja täna Eesti lennuväljast sama kaugel - no kuulge.....või vaadake kasvõi katlamaju täna.
Kõige suurem Peipsi ja Emajõe saastamine on tegelikult jõe valgalas toimuv poolmetsik valglinnastumine ja põllumajandus, kus väetisi pannakse täna rohkemgi kui vene ajal. Inimeste kraavi juhitud sitavesi (reostusnäitajad liginevad tööstusreovee omale) ja põldudelt valguv vesi satub kõik neid Emajõe äärseid kuivendussüsteeme pidi jõkke (Emajõe ümbrus oli ajalooliselt soo, mis on inimtarbeks kuivendatud, minge Tartust natuke ülesvoolu ja vaadake). Mitte üks keskkonnaaktivist ei köhi. Loomulikult, taoline reostaja ka eurotasemel puhastusega on täiendav keskkonnakoormus, siin tuleks lähtuda uuringutest ja kuulata asjatundjaid, mitte kütta emotsioone stiilis "aga meil 1975 haises".

Jutud sellest, et heitvesi on puhtam, kui jõe enda vesi, muidugi olukorda ei paranda - iga sisse kantud biogeenide tonn on kurjast. Kui palju aga kannatab, olgu siis asjatundjate öelda.

Lemet kirjutas:Huvitav, et Soome-Rootsi ülikoolide tudengid-õppejõud on sündinud siia ilma kummalise sünnidefektiga- neil puuduvad igasugused lõhnaretseptorid...

http://biorefinery.ee/soomes-ja-rootsis ... -lahistel/

Noh Lemmu, eks inimloom harju ka igasuguse s***** ära. Samamoodi võiks vaadata pilte nt kuskil Hiina tööstuskeskkonna ümbruskonnast, kus ei kasutata üldse mingeid filtreid ega muid saaste vähendavaid metoodikaid ja näeksime, kuidas kohalikud lastepaunadega sudu sees ringi jalutavad. Ergo pole häda midagi- elu läheb edasi?

Antud Soome näite puhul oleks parem tulemus, kui saaks vaadata, missugusel tasemel linn oleks ilma selle tselluloosikatlata versus mis ta praegu on. Kuid seda ei saa teha kuna tegemist ju oleksoloogiaga. Või vähemalt senimaani, kuni ei ole võimalik parallel dimensioonidesse piiluda. Samamoodi antud küsimus mis esitasin- kuidas mõõta linna elutegevusele ja arengule tekkivat kahju seoses elukvaliteedi langusega?

Kuid eks sul muidugi lihtne seal Tallinnas möliseda- sind see ei puuduta ju.

John kirjutas:Noh Lemmu

Hoiatus ebaviisakuse eest.

Lemmu on hellitusnimi.

Mina olen Rootsis käinud mõned korrad Karlstadis, kus on hästi suur paberivabrik. Samas kõrval on järv ja kämpingud. Kahjuks analüüse teha ei taibanud, aga tehase olemasolust küll mingi hais teada ei andnud. Seal kämpis olen mõned ööd maganud ja järves olen kah käinud.

http://renewablepackaging.storaenso.com ... ghall-mill

Loodus on meie rikkus, kuid selle imetlemine ei toida ära (454)
Heiti Hääl, Alexela Grupi suuromanik

Tselluloositehase ehitamisest

Mind tõukas arvamust avaldama tselluloositehase debatt. Olen ettevõtjana ka ise sarnases situatsioonis olnud nagu Aadu Polli ja Margus Kohava ning loodan südamest, et neil jätkub entusiasmi oma eesmärgi suunas edasi rühkida!Riiklikus sektoris töötab praegu 31% töövõimelisest elanikkonnast ja kõige suuremad konkursid kõrkkoolides on just riigihalduse erialadele. Kas riigi-ja munitsipaalametnikud, ühiskondlike organisatsioonide ja MTÜ-de aktivistid ikka mõistavad, et tulu eelarvesse, millest tasutakse nende palk, võimaldatakse tasuta haridust või arstiabi, tuleb erasektorist?
Reklaam

Kui heita pilk ettevõtluskeskkonnale Eestis, siis tundub, et kogu lootus ja fookus on pandud IT-sektorile, mida poliitikud kutsuvad kõlavalt meie riigi tulevikuks. Eesti on e-riik! Olen päri. See sektor loob teadmistepõhist väärtust, ei tarvita muud peale inimressursi ja elektri, ei reosta otseselt Eesti loodust ega raiu metsa. Samas tuletan meelde, et meie elekter on põlevkivist toodetud, mis on ehk kõige enam keskkonda saastav kogu maailmas. Olukorda üritatakse seadusandja poolt nüüd parandada, lubades sedasama Eesti metsa Narvas ülimadala kasuteguriga lihtsalt ahju toppida.

Probleem IT-sektoriga Eesti tulevastele maksutulude kontekstis on aga, et seda äri saab ajada igal pool, kus on internetiühendus ja neid kohti on maailmas palju. See majandusharu ei ole kuidagi Eestisse ankurdatud. Selge on, et siia ei tule ka „pilvede“ haldamiseks vajalikud serveripargid, sest meie energeetika on tänu võrgutasudele üks Euroopa kalleimaid. Kokkuvõtlikult – mis puudutab pikaajalist ja püsivat maksutulu, siis IT-sektorile mina ei loodaks.
Samal teemal:



Pikas plaanis kindlat maksutulu tagavad vaid need ettevõtmised, mis on investeerinud tootmisse Eesti Vabariigi territooriumil. Meie suurim panustaja SKP-sse on jätkuvalt metsatööstus ning sarnaselt Põhjamaadega raiume me igal aastal endiselt vähem metsa kui juurde kasvab. Suur hulk erametsaomanikke ei majanda oma metsi praktiliselt üldse. Eesti geograafiline asend on riigi suurim loodusvara koos metsa ja pisku põlevkiviga.

Niisiis:

- meie metsast, geograafilisest asendist ja põlevkivist on vaja jätta kodumaale maksimaalne võimalik lisandväärtus. Ka loodus on Eestimaa rikkus, kuid selle imetlemine ei toida meid ära isegi rahvastiku kahanemist arvestades.

- kui tahame, et meie lapsed või lapselapsed näeksid iseseisva heaoluriigi Eesti 200. sünnipäeva on vaja töökohti loovaid ja kohalikku toorainet väärtustavaid ettevõtteid.

- vajame riigimehelikkust mõtlemaks ette kümnendeid ja mitte piirama strateegiaid järgmiste valimistega. Kui poliitikud ise ei suuda, usaldage spetsialiste.

- loodan hingest, et Eestis jätkub ettevõtjaid, kes on veel valmis meie kodumaale investeerima, mõeldes oma laste ja lastelaste peale. Välismaa investoril ei ole siin enam ei odavat tööjõudu ega odavat energiat ning tööjõudu sisse tuua ka ei lasta.

- praeguseks kujunenud ühiskonnamudel, kus avalik arvamus on kõige uue vastu, pole jätkusuutlik. Ka töökohad kolivad sinna, kus neid oodatakse ehk „Lätti“, kus ka viin on magusam ja odavam.
http://epl.delfi.ee/news/arvamus/loodus ... d=81411171

Päris tuumakas artikkel - seda tasub hoolega lugeda just "uue majanduse" jutlustajatel (mis puudutab tulevikuperspektiive). Ehk siis stabiilsust loob siiski "vana majandus" oma füüsiliselt kohal olevate asjadega, mis naljalt kuskile esimese tõmbetuulega kolima ei hakka.

Selge on, et siia ei tule ka „pilvede“ haldamiseks vajalikud serveripargid, sest meie energeetika on tänu võrgutasudele üks Euroopa kalleimaid

Mõistlik ettevõtja (ja poliitik) ei lasegi selliseid elulisi serveriparke ehitada ebastabiilse Moskva Iskanderite laskeulatusse. Rootsis sellised on, asuvad sügaval graniidi all.
Selle variandiga tuleb meil tahestahtmata arvestada, kui fantaseerime perspektiivist mingeid suuremaid närvikeskusi või kriitilist tootmist siia tuua.
Küll aga töötab sama ebastabiilne Moskva vastu tööjõu kallinemisest tingitud puidusektori itta nihkumisele (kahtlasse kohta ei lähe keegi, olgu tööjõud või tasuta).

Mind hakkas selle Emajõe äärde kavandet monstrumi puhul huvitama see PUIDUTOORME VÄÄRINDAMISE KÜSE - elik siis tehasepromojate põhiline argument..

Et MIS VÄÄRINDAMISEST oleks üldse jutt
Kuskilt jäi silma lausung, et tegelt toimuks PÕHIOSA VÄÄRINDAMISEST ikka(gi) kuskil välismaal(-niisama ka põhiosa tulu laekumine) - meile siin Eestis jääks aga PÕHILINE OSA LAGAST - et ons see tõsi

Et kes on paremini kursis selle VÄÄRINDAMISE TEEMAGA, võiks seda värki siin veits lahti kirjutada - no kõigil oleks ju pallu lihtsam pooli valida

Mina sekundeerin siinkohal Trummile ja olles samuti mööda Rootsit ja Norrat ringi kütnud ning nende suurte tehaste juures nii kämpingus olnud, kui lilli nuusutanud siis pole seal mingit lehka olnud! Nii Uppsalas, kui Karlstadis on samuti tuntud ülikoolid ja linnad õitsevad nii mis mühiseb! Johnile - ja see on täiesti objektiivne arvamus, ilma igasuguste "uuringute ega subjektiivsusteta". Karlstadis asub tehas ju põhimõtteliselt linnas sees.
Minu jaoks jääb arusaamatuks, kas inimesed liiguvad ringi kinnisilmi, või lihtsalt ignoreeritakse et aeg, tehnoloogiad ja keskkonnahoidlikkus on edasi liikunud ning ka tootmisesse jõudnud... Milleks siis üldse mingeid uuringuid teha kui nagunii on kõik kallutatud?
Foorumi mõttes niipalju, et kui kogu see undamine, mittemillegi teha lubamine ja vastuolemine mulle juba praegu vastu hakkab, mis saab siis kui see jõuab riigikaitsesse üldisemalt (Keskpolüka ja Nursipalu olen siiamaani alla suutnud neelata)? See hakkab vaikselt riigikaitselist motti mõjutama ja tekitab juba õudusunenägu, et kui te siin aina kisate, kas ma siis atahangi teie eest üldse ...

Noh Lemmu, eks inimloom harju ka igasuguse s***** ära. 

Sellega on nüüd sihandne lugu, et ma olen päris paljudes kaardil näidatud linnades viibinud (ainuüksi Karlstadis on tulnud korda kolmkümmend olla) ja indiaanlase ausõna- no ei haise. Ei talvekülmas ega suvekuumuses.

Et MIS VÄÄRINDAMISEST oleks üldse jutt
Kuskilt jäi silma lausung, et tegelt toimuks PÕHIOSA VÄÄRINDAMISEST ikka(gi) kuskil välismaal(-niisama ka põhiosa tulu laekumine) - meile siin Eestis jääks aga PÕHILINE OSA LAGAST - et ons see tõsi

Paberipuu on selline materjal, millest muud pole mõttekas teha, kas puidu sordi, pikkuse, läbimõõdu vms pärast. Sellisest materjalist lasevad külamehed saeveskis endale saalungilaudu ja lõhuvad küttepuuks. Eestis läheb see enamasti riigist välja (Põhjamaade tehastesse), siis siin pole tarbimist. Et sellest paberipuust tehakse kõrgehinnalist mööblit ja müüakse seda kõva raha eest, seda mõtlevad ainult linnainimesed. Näiteks teine taoline koht on Estonian Cell Ida-Virus - kasutavad haavapuitu. Teab keegi mida haavapuidust veel teha saab?

Väärindamine tähendab, et 1 m3 materjalist saadakse kordi kõrgemat hinda (peale kohapealset töötlemist). See ühtlasi tähendab, et rohkem raha jääb Eestisse (kui need väärindajad just välismaised pole) ja töökohad jäävad ka siia (mis muidu oleksid nt Rootsis). Samas selle tegevusega kaasneb mingi keskkonnakahju (ka Tesla elektriautode tootmisega kaasneb). Ökoloogiliselt puhast ja rikast riiki pole siia rajada võimalik (ökofashism on kõige kallim riigikord), on võimalik vaid võimalikult puhas ja võimalikult rikas (meie asi, kuhu raskuspunkti paneme).

Üldiselt, kui me tahame saada kunagi Soome taoliseks, siis pole kahjuks pääsu töötlevast tööstusest ja sellega seotud saasteprobleemidega tegelemisest. Kahju, et esimene suurem taoline projekt kohe kaunishingede vastutöötamise nahka läheks. Järgmised tegijad ei katsetagi enam - lähevad kohe Lätti. Läti maksumaksjad peaksid varsti valima Eesti Läti maksumaksja suurimaks sõbraks - taolisi maksutulusid ei too neile ükski välisinvestor kui seda toob Eesti (riiklik) lollus.

Seda "väärindamist" on näha, kui kolada mööda puidumüüja kodulehte. Nt Puumarket. Mida kvaliteetsem ja "väärindatum" on materjal, seda rohkem kulub sinna sisse (kohalikku) tööd ja muud ressurssi ning hind kasvab lausa hüppeliselt. Kuivatatud ja hööveldatud põrandalaud on kordades kallim kui märg saalungilaud. Viimane on kordi kallim kui palgihunnikus leiduv. Mõistlik peremees müüb just neid kallimaid asju ja üritab odavamaid teistele jätta. Toormaterjali eksport aga on aborigeenide tundemärk. Õnneks saematerjali enam Rootsi ei veeta (olid kunagi ajad, kus läks ka see).

Teab keegi mida haavapuidust veel teha saab?  

Saunasisu- lavalauad ja voodrilaudis. Näiteks.

Teab keegi mida haavapuidust veel teha saab?

Tuletikud.

Lemet kirjutas:

Noh Lemmu, eks inimloom harju ka igasuguse s***** ära. 

Sellega on nüüd sihandne lugu, et ma olen päris paljudes kaardil näidatud linnades viibinud (ainuüksi Karlstadis on tulnud korda kolmkümmend olla) ja indiaanlase ausõna- no ei haise. Ei talvekülmas ega suvekuumuses.

No ega tänase auto summutitorust väljuva lõhna ennustamisel ei lähtu Gaz-53 omast tulevast "aroomist".
Samamoodi ei maksa järeldusi teha veneaegsest Sossist ega ka välisomanike poolt vaid hädapäraselt kõpitsetud veneaegsest Kehra tehasest (kus üks keskkonnajama teist taga ajab).
Sellistes kohtades nagu Kehra liigutab välisomanik täpselt nii palju või vähe kui erastaja ja ametnikud taipasid nõuda.

Kapten Trumm kirjutas:

Et MIS VÄÄRINDAMISEST oleks üldse jutt
Kuskilt jäi silma lausung, et tegelt toimuks PÕHIOSA VÄÄRINDAMISEST ikka(gi) kuskil välismaal(-niisama ka põhiosa tulu laekumine) - meile siin Eestis jääks aga PÕHILINE OSA LAGAST - et ons see tõsi

Paberipuu on selline materjal, millest muud pole mõttekas teha, kas puidu sordi, pikkuse, läbimõõdu vms pärast. Sellisest materjalist lasevad külamehed saeveskis endale saalungilaudu ja lõhuvad küttepuuks. Eestis läheb see enamasti riigist välja (Põhjamaade tehastesse), siis siin pole tarbimist. Et sellest paberipuust tehakse kõrgehinnalist mööblit ja müüakse seda kõva raha eest, seda mõtlevad ainult linnainimesed. Näiteks teine taoline koht on Estonian Cell Ida-Virus - kasutavad haavapuitu. Teab keegi mida haavapuidust veel teha saab?

Väärindamine tähendab, et 1 m3 materjalist saadakse kordi kõrgemat hinda (peale kohapealset töötlemist). See ühtlasi tähendab, et rohkem raha jääb Eestisse (kui need väärindajad just välismaised pole) ja töökohad jäävad ka siia (mis muidu oleksid nt Rootsis). Samas selle tegevusega kaasneb mingi keskkonnakahju (ka Tesla elektriautode tootmisega kaasneb). Ökoloogiliselt puhast ja rikast riiki pole siia rajada võimalik (ökofashism on kõige kallim riigikord), on võimalik vaid võimalikult puhas ja võimalikult rikas (meie asi, kuhu raskuspunkti paneme).
..

Sorry, Trumm aga see üldine mulin siin pole vastus minu küsimusele(-niipallu tean ma isegi)

Mida ma teada tahan(-et oma poolt siin valida) on:
- mismoodi seda puitu "väärindataks" Eestis ja (seejärel) mismoodi välismaal - et mis protsessid oleksid Eestis ja mis protsessid välismaal..
- sõltuvalt eelmisest - protsentuaalselt pallu "väärindamislaga" jääks Eestisse ja pallu välismaale..
- ja lõppeks - mis protsent "lõppväärindatud produkti" tulust jääks Eestisse ja mis tuluga arvestaks too umbmäärane "välismaa"..

Et sellised lolllihtsad staabianalüüsi küsed siis - mis siiamaani on ju täiesti vastamata

Aga üks mis kindel - sigasexikas sõna see "väärindamine"