Kellakeeramise lõpetamine

[vtl]

Sügiskaamose fännklubi deviis: "Ärge traumeerige lapsi, äratades neid liiga vara. Las seda teeb päike. Suviti öösel kl 4. "

Kell 3, Soobel KELL KOLM! vööndiaja järgi.
See, millest sina räägid on mingi faking suveaeg jälle.

[taara]

Mina sooviks, et nädalas oleks kaheksa päeva. Sest see lihtsalt sobib mulle nii paremini. Noh olen kaheksa päeva inimene. Tegelikult ka on mul nädalas neli tööpäeva ja neli "nädalavahetuse" päeva.

[Andrus1973]

Õnneks olen kogu oma hilisema elu suutnud elada individualistina ja toimetada oma era-äri. Lähen magama millal tahan ja tõusen ülesse millal tahan.

Lihtsalt repliigi korras, et kunagi külastasin töökoda mille uksel ilutses silt
Avatud tööpäeviti 6.00 - 14.00

[Kriku]

No siis tuleb kellakeeramisele talveks ka teine riiklik ukaas sisse seada: Kõik see rahvas tund aega varem kooli ja tööle. Ja kõik on rõõmsad.

Suveaeg sisuliselt selline ukaas ongi. Mina ei ole rõõmus, et sa minu lapsi tund aega varem käsukorras kooli tahad kupatada, tänan küsimast. Minu arust on see administratiivne vägivald.

"Administratiivne vägivald" algab juba sellest, et on üldse kuskil keegi ära määranud mingi kellaaja, mis kell keegi peab tööle või kooli minema.
Vahet pole, kas kasutusel on suve- talve- Moskva- vööndi- või UTC- aeg.

Muidugi on vahe. Kindel kooli ja töö alguse aeg tuleks kehtestada selline, et sooritusvõime sel ajal oleks statistiliselt kõige parem. See oleks nii kõige eesmärgipärasem kui kui kõige hoolivam töötajate ning õpilaste suhtes. Ma tõesti ei saa aru, mis selles mõttes on keerulist

Ärkamiseks kindlal kellaajal pole ukaasi antud.

Selleks, et kindlaks ajaks tööle või kooli jõuda, peab ka kindlal ajal ärkama.

Veelkord: melatoniini tipp on pärast vööndiaja järgi keskööd. Seda nii inimestel kui paljudel loomadel. Järelikult on magamine asümmeetriline - aega pärast keskööd, kui juba valgemaks läheb, peaks jääma rohkem uneaega kui aega enne keskööd, kui läheb pimedamaks.

Erinevates maailmaosades läheb valgeks ja pimedaks erineval ajal ja valget ning pimedat aega on täiesti erinevas mahus saadaval. Üks äärmus on, et lähed magama ja ärkad valges ja teine äärmus on, et lähed magama ja ärkad kottpimedas. Seega ideaaltingimusi vaevalt on võimalik saavutada, kui just ei olda täielikult vaba igasugustest kellaajalistest kohustustest.

Äärmuspunktid aga ei muutu. Loojang ja koit nihkuvad nende suhtes, mitte kuidagi suvaliselt.

Keha melatoniinitase hakkab suurenema hilisõhtul, saavutades maksimumi umbes kella 2-4 vahel öösel, millele järgneb langus. Päeval on melatoniinitase väga madal.

https://tervis.postimees.ee/4057099/ars ... -ule-elada
Kui kell 3 on unehormooni tootmise tippaeg ja magamiseks planeeritakse 8 tundi, siis kell 7 on täitsa norm ju ärgata ja 23 magama minna.

Esiteks see 8 tundi käib täiskasvanute kohta:

Senisest rohkem und soovitavad National Sleep Foundationi esindaja just noortele inimestele, kirjutab TIME. Hoolimata vanuselistest soovitustest võib une pikkus sõltuda konkreetsest inimesest. Ekspertide sõnul vajavad sest mõned inimesed väljapuhkamiseks pikemat und kui teised.

Vaatamata sellele esitas National Sleep Foundation erinevates vanusegruppides inimestele uued soovitused:

Vastsündinud (0 kuni 3 kuud): 14 kuni 17 tundi. Varem: 12 kuni 18 tundi
Imikud (4 kuni 11 kuud): 12 kuni 15 tundi. Varem: 14 kuni 15 tundi
Väikelapsed (1 kuni 2 aastat): 11 kuni 14 tundi. Varem: 12 kuni 14 tundi
Koolieelikud (3 kuni 5 aastat): 10 kuni 13 tundi. Varem 11 kuni 13 tundi
Kooliealised lapsed (6 kuni 13 aastat): 9 kuni 11 tundi. Varem: 10 kuni 11 tundi.
Teismelised (14 kuni 17 aastat): 8 kuni 10 tundi. Varem: 8,5 kuni 9,5 tundi
Noored täiskasvanud (18 kuni 25 aastat): 7 kuni 9 tundi. Varem sellist kategooriat ei olnud.
Täiskasvanud (26 kuni 64 aastat): 7 kuni 9 tundi. Varem oli samamoodi.
Eakamad täiskasvanud (65+): 7 kuni 8 tundi. Varem sellist kategooriat ei olnud.

https://tervis.postimees.ee/3078889/kui ... rgi-magama

Teiseks tuleks arvestada mitte alam- vaid ülempiiriga, ehk siis alla 65-aastastel 9 tunniga ning koolilastel 1.-2. kooliastmes 11 tunniga.

Kolmandaks ei õnnestu kõigil lastel kell 7 tõustes kella kaheksaks kooli jõuda, näiteks: http://www.peatus.ee/#region;viljandi;r ... 6421;24769

Vahelduseks diletantlikule targutamisele asjatundja arvamus ka:

Eesti Unemeditsiini Seltsi presidendi Heisl Vaher selgitas Postimehele, kuidas kellakeeramine inimese tervist mõjutab. Kõige suurem mõju on tema hinnangul inimestele just siis, kui minnakse talveajalt üle suveajale, kuna ühtäkki tuleb oma kohustused varasemaks tõsta, saab vähem magada ja enim mõjutab see noorte unerütmi.

Kui valida, kas jääda talveajale või suveajale, tuleks Vaheri sõnul valida talveaeg. “See vastab meie välja kujunenud ja geenidesse kirjutatud ööpäevase rütmi olemusele. Selles osas on rahvahääletuse korraldamine, nagu Euroopa Liit seda soovib, sama arusaamatu, nagu hakata arutama selle üle, kas raskuskiirendus Maal võiks olla 9,80665 m/s2 või sellest suurem või väiksem,” märkis Vaher.

https://online.le.ee/2018/08/09/unearst ... ja-juurde/

[eeru]

Mina sooviks, et nädalas oleks kaheksa päeva. Sest see lihtsalt sobib mulle nii paremini. Noh olen kaheksa päeva inimene. Tegelikult ka on mul nädalas neli tööpäeva ja neli "nädalavahetuse" päeva.

Mina sooviksin, et nädalas oleks viis päeva. Nagu Nõukogude revolutsioonikalendris.
Kalender viidi eksperimendi korras ellu alates 1. oktoobrist 1929. Sellega kehtestati kõigi kuude pikkuseks 30 päeva, lisaks olid 5 kuudevälist päeva, mis kandsid Lenini päeva, tööstuspäeva ja töölispäevade nimesid, lisaks oli veel liigaasta puhul lisapäev, mis pandi 30. veebruari järele. Nädal muudeti viiepäevaseks, et kaotada kristlik pühapäeva tähistamise komme ning ratsionaliseerida tööstust: kõik päevad olid tööpäevad, ent töölised jagati värvikaartide alusel viide gruppi, iga grupp sai ühe päeva nädalas puhkust.

[Andrus1973]

Mina sooviks, et nädalas oleks kaheksa päeva. Sest see lihtsalt sobib mulle nii paremini. Noh olen kaheksa päeva inimene. Tegelikult ka on mul nädalas neli tööpäeva ja neli "nädalavahetuse" päeva.

Mina sooviksin, et nädalas oleks viis päeva. Nagu Nõukogude revolutsioonikalendris.
Kalender viidi eksperimendi korras ellu alates 1. oktoobrist 1929. Sellega kehtestati kõigi kuude pikkuseks 30 päeva, lisaks olid 5 kuudevälist päeva, mis kandsid Lenini päeva, tööstuspäeva ja töölispäevade nimesid, lisaks oli veel liigaasta puhul lisapäev, mis pandi 30. veebruari järele. Nädal muudeti viiepäevaseks, et kaotada kristlik pühapäeva tähistamise komme ning ratsionaliseerida tööstust: kõik päevad olid tööpäevad, ent töölised jagati värvikaartide alusel viide gruppi, iga grupp sai ühe päeva nädalas puhkust.

Mina jälle tahaks Hagard Hirmsa pikki nädalavahetusi- tööl käiks ainult kolmapäeviti.

[eeru]

Ainukene kasu Nõukogude revolutsioonikalenderist. Kehtis juu ainult paar aastat puht formaalselt. Aga 1939.a kuni + 1950.a hukkusid tuhanded tabatud välisdiversandid. Kellel ei olnud formaalselt kehtinud kalendrist õrna aimu.

[Troll]

Ainukene kasu Nõukogude revolutsioonikalenderist. Kehtis juu ainult paar aastat puht formaalselt. Aga 1939.a kuni + 1950.a hukkusid tuhanded tabatud välisdiversandid. Kellel ei olnud formaalselt kehtinud kalendrist õrna aimu.

Ei hukkunud! 26.juunil 1940 kaotati see revolutsiooniline kalender lõplikult.

[Soobel]

Sügiskaamose fännklubi deviis: "Ärge traumeerige lapsi, äratades neid liiga vara. Las seda teeb päike. Suviti öösel kl 4. "

Kell 3, Soobel KELL KOLM! vööndiaja järgi.
See, millest sina räägid on mingi faking suveaeg jälle.

Jah, tõuseb kell kolm. Kell neli hakkab silma paistma, siis juba nii valge, et superideaalsete bioloogiliste kellade ja supertervisega ilusad inimesed võivad mootorsaed ja muruniitjad käima tõmmata, et süllelangenud valget aega enne tööleminekut usinasti ära kasutada.

[vtl]

Jah, tõuseb kell kolm. Kell neli hakkab silma paistma, siis juba nii valge, et superideaalsete bioloogiliste kellade ja supertervisega ilusad inimesed võivad mootorsaed ja muruniitjad käima tõmmata, et süllelangenud valget aega enne tööleminekut usinasti ära kasutada.

EI VÕI!
Ma saan aru, et lahmida on ju lahe, aga reaalsuses kehtib meil Korrakaitseseadus, mille §56 lg 2 ütleb muuhulgas järgmist: "Mujal kui avalikus kohas on ajavahemikus kella 22.00-st kuni 6.00-ni, puhkepäevale eelneval ööl kella 00.00-st kuni 7.00-ni, keelatud tekitada kestvalt või korduvalt teist isikut oluliselt häirivat müra või valgusefekte."

[Jaanus2]

Kõva vaidlus käib. Vahet pole, mis aeg - talvel on meil liiga pime ja suvel liiga valge, nihutamine mõjub ainult lühikest aega. Põhiline on, et see neetud nihutamine lõpeks! See on see, mis bioloogilise kella tükiks ajaks sassi lööb, vähemalt minul. Siin on palju vanainimesi, kes Moskva ajas elanud (siis kui veel kella ei nihutatud), kõik olid harjunud. Nagu on eskimod harjunud polaarpäeva ja polaarööga - magavad, töötavad ja teevad kõike muud.

[retti]

Kõva vaidlus käib. Vahet pole, mis aeg - talvel on meil liiga pime ja suvel liiga valge, nihutamine mõjub ainult lühikest aega. Põhiline on, et see neetud nihutamine lõpeks! See on see, mis bioloogilise kella tükiks ajaks sassi lööb, vähemalt minul. Siin on palju vanainimesi, kes Moskva ajas elanud (siis kui veel kella ei nihutatud), kõik olid harjunud. Nagu on eskimod harjunud polaarpäeva ja polaarööga - magavad, töötavad ja teevad kõike muud.

Mis jutt see nüüd on ,et kella ei nihutatud.
Aga täieliku ülevaate saamiseks -Moskva aeg oli - astronoomiline aeg
+ 1 tund Moskva aega + 10-25 min geograafilisest asukohast eestis (Narva või Saaremaa)
+ 1 tund suveaega (võeti kasutusse u. 1983 ?)
seega olenevalt asukohast eestis oli vahe astronoomilise suveajaga + 2tundi 10-25 minutit.

[Jaanus2]

Suveaeg tuli meile Wikipeedia andmeil pärast Saksa okupatsiooni uuesti alles 1981.a. ja kellakeeramine lõpetati Eestis 1989.a. Hakati uuesti 1996.a. Veidi enne 1981.a. oli mul juba teadvus tekkinud täiesti ja seda perioodi ma silmas pidasingi, oli see siis Moskva aeg või vööndiaeg või miski muu - aga kella ei keeratud. Ütleme, et "nõuka okupatsiooni aeg ilma suveajata". Oluline on, et sai väikese lapsena ilma selleta läbi.

[Soobel]

Jah, tõuseb kell kolm. Kell neli hakkab silma paistma, siis juba nii valge, et superideaalsete bioloogiliste kellade ja supertervisega ilusad inimesed võivad mootorsaed ja muruniitjad käima tõmmata, et süllelangenud valget aega enne tööleminekut usinasti ära kasutada.

EI VÕI!
Ma saan aru, et lahmida on ju lahe, aga reaalsuses kehtib meil Korrakaitseseadus, mille §56 lg 2 ütleb muuhulgas järgmist: "Mujal kui avalikus kohas on ajavahemikus kella 22.00-st kuni 6.00-ni, puhkepäevale eelneval ööl kella 00.00-st kuni 7.00-ni, keelatud tekitada kestvalt või korduvalt teist isikut oluliselt häirivat müra või valgusefekte."

No näete! Tahate valget aega nihutada kellaajale, mil ei tohi muud teha kui päikest võtta!

[vtl]

Jah, tõuseb kell kolm. Kell neli hakkab silma paistma, siis juba nii valge, et superideaalsete bioloogiliste kellade ja supertervisega ilusad inimesed võivad mootorsaed ja muruniitjad käima tõmmata, et süllelangenud valget aega enne tööleminekut usinasti ära kasutada.

EI VÕI!
Ma saan aru, et lahmida on ju lahe, aga reaalsuses kehtib meil Korrakaitseseadus, mille §56 lg 2 ütleb muuhulgas järgmist: "Mujal kui avalikus kohas on ajavahemikus kella 22.00-st kuni 6.00-ni, puhkepäevale eelneval ööl kella 00.00-st kuni 7.00-ni, keelatud tekitada kestvalt või korduvalt teist isikut oluliselt häirivat müra või valgusefekte."

No näete! Tahate valget aega nihutada kellaajale, mil ei tohi muud teha kui päikest võtta!

Eiei, valget aega tahavad "nihutada" suveaja pooldajad. Mina jätaksin kellad vööndiajale.

Nendel suvekuudel, kui päike juba poolest ööst p**seaugust sisse paistab, jagub meil valget aega piisavalt - ööpäevas ca 18.5 tundi. Tõmba rahulikult paksud kardinad ette ja maga välja! Midagi ei jää tegemata!