Presidendi roll riigikaitses ja välissuhtluses
-
- Liige
- Postitusi: 4513
- Liitunud: 18 Juul, 2014 20:49
Re: Presidendi roll riigikaitses ja välissuhtluses
TASSi uudised täna Eesti kohta:
8:02
https://tass.ru/mezhdunarodnaya-panorama/6284928
Et paha Eesti tahab USA vägesid siia.
13.17
https://tass.ru/mezhdunarodnaya-panorama/6285898
Siin on huvitav detail, et TASSi allikaks on Eesti presidendikantselei (loomulikult mitte esimeseks). Seega ma arvan, et visiit võibki tulla, sest suure anumise peale tuleb ju VVP vastu.
Mulle ei meeldi see asi mitte üks põrm. Miks on vaja sinna praegu ise ronida? Ma näen siit ainult seda, mis saab halvasti minna. No mis saaks hästi minna?
8:02
https://tass.ru/mezhdunarodnaya-panorama/6284928
Et paha Eesti tahab USA vägesid siia.
13.17
https://tass.ru/mezhdunarodnaya-panorama/6285898
Siin on huvitav detail, et TASSi allikaks on Eesti presidendikantselei (loomulikult mitte esimeseks). Seega ma arvan, et visiit võibki tulla, sest suure anumise peale tuleb ju VVP vastu.
Mulle ei meeldi see asi mitte üks põrm. Miks on vaja sinna praegu ise ronida? Ma näen siit ainult seda, mis saab halvasti minna. No mis saaks hästi minna?
Dona nobis pacem!
Kersti Kaljulaid küsis Venemaa visiidil kohtumist Putiniga
https://www.delfi.ee/news/paevauudised/ ... d=85790585
18. aprillil Venemaale visiidile sõitev president Kersti Kaljulaid on uudisteagentuuri TASS andmetel küsinud kohtumist Venemaa presidendi Vladimir Putiniga. Infot kinnitas presidendi kantselei.
Kas selliseid kohtumisi ei planeerita mitte pikemalt ette?
TASSi andmetele toetudes võiks arvata, et tegemist libauudisega. Kui infot kinnitab presidendikantselei, siis küsiks: kuhu edasi?
Laskuks põlvili ja ....
18. aprillil Venemaale visiidile sõitev president Kersti Kaljulaid on uudisteagentuuri TASS andmetel küsinud kohtumist Venemaa presidendi Vladimir Putiniga. Infot kinnitas presidendi kantselei.
Kas selliseid kohtumisi ei planeerita mitte pikemalt ette?
TASSi andmetele toetudes võiks arvata, et tegemist libauudisega. Kui infot kinnitab presidendikantselei, siis küsiks: kuhu edasi?
Laskuks põlvili ja ....
Olen huvitatud Kaitseliidu ja Kaitseväe rinnamärkidest, autasudest, dokumentidest ja sümboolikast 1918 - 1940. Võimalik erinevad variandid - ost, vahetus jne. Telefon 5092935.
Re: Presidendi roll riigikaitses ja välissuhtluses
Kuidagi kahtlaselt kiire on Kerstidendil tõesti Putleri jutule pääsemisega. Tea, kas on vaja midagi kiirkorras enne uue valitsuse ametisse astumist ära korraldada? Või tahab äkki hoopis ise Vladimirõtšile öelda, et selle aasta Võidupüha paraad toimub Petseris ja punkt. Võtku heaks või pangu pahaks .
Kirves pole mänguasi, raiuge see omale pealuu sisse!
"Suured inimesed on ikka tõesti imelikud," ütles ta endamisi lihtsal moel, kui ta oma teekonda jätkas.
"Suured inimesed on ikka tõesti imelikud," ütles ta endamisi lihtsal moel, kui ta oma teekonda jätkas.
- Tundmatu sõdur nr. 4
- Liige
- Postitusi: 10495
- Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
- Asukoht: Siilis
Re: Presidendi roll riigikaitses ja välissuhtluses
Tõestada ei suuda aga sisimas tunnen, et sellest soolost tuleb luxemburgi tädi suurim ämber
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
-
- Liige
- Postitusi: 4513
- Liitunud: 18 Juul, 2014 20:49
Re: Presidendi roll riigikaitses ja välissuhtluses
Minu meelest pakub ta piirilepingu kontekstis kandikul võimalust sekkuda Venemaal Eesti sisepoliitikasse. Aga ma ei hakka seletama, kuidas. Muidu läheb teema kinni.
Dona nobis pacem!
Re: Presidendi roll riigikaitses ja välissuhtluses
Peaasi, et sellest ei tuleks sarnast juhtumit nagu Putini ja Trumpi omavahelise kohtumise teemal Helsinkis, kus avaliku stsenogrami ei peetud. Hiljem tõmmati Trump mitu korda sisuliselt haneks. Samuti sai ta selgitada asju, mida tal ei olnud võimalik tõestada. Eks ei tahtnud ta ka enamust seal räägitust rääkida. Arvestades, et tegu on diplomaatia kõrgklassi kuuluvate isikutega, siis seal tehakse meie diplomaatias "amatööridele" väga kergelt 1:0... See oht on kõige suurem. Ja seda ka kindlasti tehakse. Jäädakse pika ninaga, aga me ju ütlesime teist. Samal ajal Vene meedia avaldab neile sobiva teemaga kokkuvõtteid ja arutelusid. Ja katsu siis õelda, et mõeldi hoopis teistmoodi. Lavrov on tuntud diplomaatiline lobasuu, kes räägib süsimusta säravvalgeks. See meie ütlemine, lihtsalt ei kosta kuskile. Piirilepingu teema kindlasti tuleb neil arutusele. Kaljulaid peaks neile seal meelde tuletama, et EV ja NSVL-i järeltulija Venemaa riigipiir on ratifitseeritud endiselt Tartu rahu järgi, mida keegi pole veel tühistanud.
Võimalike diilide hulka võiksid kuuluda Pätsi poolt kantud presidendi ametitunnuse ja võibolla ka mingeid vähetähtsamate ajaloolisi ürikute või arhiivide tagastamist. Selle kõige taga aga mängitakse suuremat mängu. Venemaa juba on selline.
Võimalike diilide hulka võiksid kuuluda Pätsi poolt kantud presidendi ametitunnuse ja võibolla ka mingeid vähetähtsamate ajaloolisi ürikute või arhiivide tagastamist. Selle kõige taga aga mängitakse suuremat mängu. Venemaa juba on selline.
Ainus, mida me ajaloost õpime, on see, et keegi ei õpi ajaloost midagi.
Live for nothing or die for something.
Kui esimene kuul kõrvust mõõda lendab, tuleb vastu lasta.
EA, EU, EH
Live for nothing or die for something.
Kui esimene kuul kõrvust mõõda lendab, tuleb vastu lasta.
EA, EU, EH
-
- Liige
- Postitusi: 1757
- Liitunud: 24 Okt, 2014 20:33
- Asukoht: Pärnu
- Kontakt:
Re: Presidendi roll riigikaitses ja välissuhtluses
Pigem üritatakse kiiruga korraldada kohaliku vene valija jaoks midagi meeldivat, et ehk saab ratta taha nad tagasi.
Re: Presidendi roll riigikaitses ja välissuhtluses
Ei usu mina, et Kersti nüüd Ratta heaks kuidagi eriti pingutaks. Üldiselt ajab meil välispoliitikat VM ja president peaks olema vaid tseremoniaalne persoon. Sellepärast ei saa ma hästi aru, mis toimub. VM planeerib asju pikalt ette, neil ei tohiks nii käia. Kohtumine ükskõik millise kõrgema tegelasega peaks olema eelnevalt kokku lepitud, mitte ei lunita seda käigult. Vrd. Soome presidendi käigud Venemaal toimuvatele üritustele ja seal Putiniga kokkusaamised.
-
- Liige
- Postitusi: 4513
- Liitunud: 18 Juul, 2014 20:49
Re: Presidendi roll riigikaitses ja välissuhtluses
Ma arvan ikkagi, et KK püüab naasta eduraportiga, et Venemaa on valmis ratifitseerima piirileppe.
Praegu on tegelikult seis selline, et seda ratifitseerimist ei ole eriti vaja kummalegi poolele.
Eestis vaatepunktist peaks olema vaid eriline naiivne, et loota, et see meid kaitseb, kui Ukraina piire tagav nn Budapesti memorandum, mis kaasas lisaks Venemaale ka USA-d, UK-d ja Prantsusmaad, ei aidanud. Nagu ei hoidnud peale MRPd-d ei meid ega Soomet omal ajal Tartu rahu. Miks peaks me sellisel juhul mitte midagi vastu saamata loobuma oma territooriumist igaveseks? Meie liitlased on leppinud, et asi seisab Venemaa taga ning nende antud garantiid selle leppe ratifitseerimisest küll ei sõltu. Aga KK-l ja meie liberaalsel eliidil piirilepingut järgmise eduraportina serveerida pole mingit probleemi. See ongi nende plaan B. Boonus oleks veel, kui saaks vältida EKRE valitsusse saamist.
Samas Venemaa jaoks pole nagu ka erilist põhjust ilma mitte midagi vastu saamata sellist lepingut ratifitseerida. Teda samuti leppe puudumine eriti ei sega. Pigem Venemaa siiski on näinud vaeva "jälgede segamisega", kui on vaja mingit lepingut rikkuda - milleks võimalikuks tulevikuks enesele probleeme põhjustada? Järelikult on ta valmis seda tegema vaid siis, kui saab mingisuguse poliitilise kasu Venemaale. Aga mis kasu on meil talle vastu pakkuda?
Ainus asi, mis KK-l vastu pakkuda on, on Eesti sisepoliitika. Eesti sisepoliitikas on aga Vene huvidele viimastel aastatel kõige suurem löök Jüri Ratas. On ju putinistide jaoks jube tobe olukord, et kohalikud deržaavameelsed valivad Toomi ja Kõlvartit, aga saavad Ratase, kes seda sugugi ei ole.
Teades, et I ja EKRE lapingust sugugi vaimustatud pole, põhjustaks lepingu ratifitseerimiprotsess Eesti sisepoliitikas muidugi karmi tormi. Kusjuures on õige see, et kui ratifitseerimine peaks jääma Eesti taha, siis meie liitlased seda ei mõistaks ning see halvendaks oluliselt Eesti julgeolekut. Venemaa jaoks oleks Eestist tulenevatel põhjustel lepingu mitteratifitseerimine oluline poliitiline võit, ise midagi andmata. Kui õnnestuks Eesti sisepoliitilise võitluse tulemusena kõrvaldada Ratas ja taastada Ke venemeelse erakonnana, oleks see samuti oluline võit. Mõlemad koos - jackpot.
Aga kui Venemaa arvab, et Ratast selle tormiga Ke juhi kohalt ei kanguta (mis on tõenäoline), siis tuleb KK sealt häbi ja alandustega tagasi. Või mängitakse seda mängu, et antakse algul lootusi ja siis tüssatakse.
Kus on nüüd Eesti uuriv ajakirjandus ja miks keegi ei koti seda presidendi kantseleid?
Isegi Mihkelson ja Kaljurand teevad suuri silmi, ehkki siin võib olla taga ka nende erakondade poliitiline kasu.
https://www.err.ee/926253/kaljurand-ja- ... isiidi-ule
Praegu on tegelikult seis selline, et seda ratifitseerimist ei ole eriti vaja kummalegi poolele.
Eestis vaatepunktist peaks olema vaid eriline naiivne, et loota, et see meid kaitseb, kui Ukraina piire tagav nn Budapesti memorandum, mis kaasas lisaks Venemaale ka USA-d, UK-d ja Prantsusmaad, ei aidanud. Nagu ei hoidnud peale MRPd-d ei meid ega Soomet omal ajal Tartu rahu. Miks peaks me sellisel juhul mitte midagi vastu saamata loobuma oma territooriumist igaveseks? Meie liitlased on leppinud, et asi seisab Venemaa taga ning nende antud garantiid selle leppe ratifitseerimisest küll ei sõltu. Aga KK-l ja meie liberaalsel eliidil piirilepingut järgmise eduraportina serveerida pole mingit probleemi. See ongi nende plaan B. Boonus oleks veel, kui saaks vältida EKRE valitsusse saamist.
Samas Venemaa jaoks pole nagu ka erilist põhjust ilma mitte midagi vastu saamata sellist lepingut ratifitseerida. Teda samuti leppe puudumine eriti ei sega. Pigem Venemaa siiski on näinud vaeva "jälgede segamisega", kui on vaja mingit lepingut rikkuda - milleks võimalikuks tulevikuks enesele probleeme põhjustada? Järelikult on ta valmis seda tegema vaid siis, kui saab mingisuguse poliitilise kasu Venemaale. Aga mis kasu on meil talle vastu pakkuda?
Ainus asi, mis KK-l vastu pakkuda on, on Eesti sisepoliitika. Eesti sisepoliitikas on aga Vene huvidele viimastel aastatel kõige suurem löök Jüri Ratas. On ju putinistide jaoks jube tobe olukord, et kohalikud deržaavameelsed valivad Toomi ja Kõlvartit, aga saavad Ratase, kes seda sugugi ei ole.
Teades, et I ja EKRE lapingust sugugi vaimustatud pole, põhjustaks lepingu ratifitseerimiprotsess Eesti sisepoliitikas muidugi karmi tormi. Kusjuures on õige see, et kui ratifitseerimine peaks jääma Eesti taha, siis meie liitlased seda ei mõistaks ning see halvendaks oluliselt Eesti julgeolekut. Venemaa jaoks oleks Eestist tulenevatel põhjustel lepingu mitteratifitseerimine oluline poliitiline võit, ise midagi andmata. Kui õnnestuks Eesti sisepoliitilise võitluse tulemusena kõrvaldada Ratas ja taastada Ke venemeelse erakonnana, oleks see samuti oluline võit. Mõlemad koos - jackpot.
Aga kui Venemaa arvab, et Ratast selle tormiga Ke juhi kohalt ei kanguta (mis on tõenäoline), siis tuleb KK sealt häbi ja alandustega tagasi. Või mängitakse seda mängu, et antakse algul lootusi ja siis tüssatakse.
Kus on nüüd Eesti uuriv ajakirjandus ja miks keegi ei koti seda presidendi kantseleid?
Isegi Mihkelson ja Kaljurand teevad suuri silmi, ehkki siin võib olla taga ka nende erakondade poliitiline kasu.
https://www.err.ee/926253/kaljurand-ja- ... isiidi-ule
Viimati muutis Martin Peeter, 03 Apr, 2019 9:06, muudetud 1 kord kokku.
Dona nobis pacem!
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40169
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Presidendi roll riigikaitses ja välissuhtluses
Minarust tuleb selgelt aru anda, et kui sanktsioonide all (ja Minski rahulepet endiselt eirava) Venemaaga taoline asjade ajamine võib osutuda probleemiks, kui tekivad teemaks Merkeli kahepoolsed suhted Kremliga järjekordse gaasitoru teemal. Siis pole kuigi suurt moraalselt õigust kobiseda.
Aga iseenesest DT tegevuse valguses see piirileping palju ei maksa, sest Venemaal on juba Kodusõja ajast alates rakendatud tarkust, et leping on täitmiseks vaid siis, kui on vaja võita aega valmistumaks järgmiseks sõjaks vereimejatest kapitalistidega. Ning seda täidetakse täpselt niipalju kui Moskvale vajalik ja kasulik tundub.
Sestap loota, et see annab mingeid julgeolekugarantiisid, on kaunis lapsik. Julgeolekugarantiisid meie oludes annab üksnes perspektiiv meiega jõuga asju ajades kaotama ajaühikus piisavalt palju elavjõudu ja tehnikat, et see muutub talumatuks (ja tänapäeval ka superriigi mainet häbistavaks).
Aga iseenesest DT tegevuse valguses see piirileping palju ei maksa, sest Venemaal on juba Kodusõja ajast alates rakendatud tarkust, et leping on täitmiseks vaid siis, kui on vaja võita aega valmistumaks järgmiseks sõjaks vereimejatest kapitalistidega. Ning seda täidetakse täpselt niipalju kui Moskvale vajalik ja kasulik tundub.
Sestap loota, et see annab mingeid julgeolekugarantiisid, on kaunis lapsik. Julgeolekugarantiisid meie oludes annab üksnes perspektiiv meiega jõuga asju ajades kaotama ajaühikus piisavalt palju elavjõudu ja tehnikat, et see muutub talumatuks (ja tänapäeval ka superriigi mainet häbistavaks).
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
- Tundmatu sõdur nr. 4
- Liige
- Postitusi: 10495
- Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
- Asukoht: Siilis
Re: Presidendi roll riigikaitses ja välissuhtluses
See on kindlasti õige.Borja kirjutas:Venemaal on juba Kodusõja ajast alates rakendatud tarkust, et leping on täitmiseks vaid siis, kui on vaja võita aega valmistumaks järgmiseks sõjaks vereimejatest kapitalistidega. Ning seda täidetakse täpselt niipalju kui Moskvale vajalik ja kasulik tundub.
Ja seda arusaamatum on luxemburgi tädi soolo - aga elame/näeme.. nalla tõotab igatahes saada
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Re: Presidendi roll riigikaitses ja välissuhtluses
Seda, mida sest visiidist võita oleks, ma küll ei näe, rohkelt aga seda, mida kaotada. Näo kaotamisest alates. Vene propagandale on igal juhul juba praeguseks ette mängitud suurepärane võimalus ja avarad perspektiivid.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Re: Presidendi roll riigikaitses ja välissuhtluses
Putin olevat nõus kohtuma.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40169
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Presidendi roll riigikaitses ja välissuhtluses
No loomulikult, NATO ühisrindest nõrka kohta otsiv Kreml kasutab iga avanenud võimalust teha razvedka s bojem.
Imelik oleks, kui Kreml oleks keeldunud.
Imelik oleks, kui Kreml oleks keeldunud.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Presidendi roll riigikaitses ja välissuhtluses
Kui ÜRO JN kampaania spekulatsioonile natuke hagu alla anda, siis mingit ähmast kasu võiks isegi ette kujutada. Vene poolel on meid lihtne välja paista lasta kui väikest, tigedat "ühe teema" riiki. Milleks JNi riiki, kes on ühe alalise liikme suhtes foobne? Meie saame öelda, ei ole me midagi tigedad ühe teema ketrajad. Oleme osalised mitmetes rahvusvahelistes organites, teeme kõigiga heameelega koostööd. Ja näete, Eesti president käib reipalt nii Vanuatul, Beninis kui ka Moskvas. Peaaegu igal pool võetakse vastu hõimu kõige tähtsamate ninade poolt. Meie oleme avatud ja sõbralikud. Vastupidise väitjad vaadaku peeglisse. Kumba Moskva võiks oma satelliitidega eelistada, kas Rumeeniat või Eestit? Ei tea, arvan seda, kelle sisemised vastuolud on suuremad, keda oleks parem manipuleerida piitsa ja präänikuga.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Bing [Bot] ja 27 külalist