Presidendi roll riigikaitses ja välissuhtluses

Vaba foorum kus võib arutada mujale mittesobivatel teemadel.
Vasta
nimetu
Liige
Postitusi: 7574
Liitunud: 25 Mär, 2016 21:16
Kontakt:

Re: Presidendi roll riigikaitses

Postitus Postitas nimetu »

Kummaline on just see, et etteheited ilmusid alles siis kui see asi maandus presidendi laual. Eelnevalt oli küllalt võimalusi võimalikele probleemidele viidata, kuid seda ei tehtud. See on puhtalt Kadrioru käkk.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Presidendi roll riigikaitses

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Presidendi julgeolekunõuandjad tulevad meil väljakujunenud praktika kohaselt ka kamina siseringist.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
strateegiline sõdur
Liige
Postitusi: 454
Liitunud: 17 Nov, 2016 11:33
Kontakt:

Re: Presidendi roll riigikaitses

Postitus Postitas strateegiline sõdur »

Funktsionaalse kirjatarkusega on nii nagu on ja teab paljukest seda lugemisoskust ning oma peaga mõtlemistki on – kui nüüd alustada EOK presidendi parafraseeringuga. Tema muidugi rääkis sportlastest, mina sportlastest ei räägi.

Tõsisemaks minnes, siis teen mõned nopped PS järelvalve kolleegiumi analüüsist. Loen allolevaid järeldusi ja jään mõtlikuks ning mul endiselt ei teki küsitavust presidendi otsuse laiema tagapõhja osas.
----------
* Teabehanke korras eluruumi, valduse või töökoha isiku nõusolekuta läbiotsimine toimub julgeolekuasutuse juhi korraldusel ega eelda kohtu luba. Toimingut võivad teostada julgeolekuasutuse ametnikud ja salajasele koostööle kaasatud isikud JAS § 26 lõike 4 alusel. (lk 29)
* Riigi julgeolek on määratlemata õigusmõiste. (lk29) Seetõttu ei ole välistatud, et isiku nõusolekuta kodu, sõiduki või muu valduse läbiotsimine allub julgeolekuasutuses langetatud piiritlemata diskretsiooniotsusele ka olukorras, kus isik oma käitumisega selleks põhjust ei pruugi olla andnud. (lk 29)
* Eestis varjatud jälgimine GPS-seadme või sideteabe kogumise kaudu kohtu luba ei eelda. (lk 27)
* Metaandmed, m.h. e-kirjade (s.h. adressaadid, kirja pealkiri), telefonikõnede (s.h. kõnelejate numbrid, asukohad), fotode (s.h. isiku ID, asukoht), Facebook’i (s.h. like’id, tegevused, sündmused, huvid, karjäär, asukoht), Google’i otsingumootori (s.h. päringud ja tulemused) ja veebilehitsejas külastatud Interneti lehekülgede kohta, võimaldavad luua jälgitava isiku kohta detailse profiili ja elumustri. (lk 27)
* Valitsev lähenemine metaandmete kogumisele Euroopas eeldab seega kohtuniku luba. Selle nõude kaotamise järel 2013. aastast kuulub Eesti antud küsimuses andmekaitseõiguslikult kolme tagurlikuma riigi sekka. (lk 25)
* Eesti kehtiva õiguse järgi kogutakse kontrolli eri tasemeil, s.t. julgeoleku- ja taustakontrolli koondarvestuses, isikuandmete ankeedis keskmiselt kaks korda rohkem isikuandmeid kui samal tasemel kontrolli käigus Sloveenias või Saksamaal ja ligi kuus korda rohkem kui Soomes. (lk 23)
* Laia tõlgendamist võimaldav säte kätkeb ohtu eesmärgipäratuks jälitustegevuseks, arvestades sealjuures asjaoluga, et Veneetsia komisjoni järgi on julgeolekuasutustel loomulik kalduvus teabe „ülekogumiseks“. (lk 21)
* Isiku põhiõiguste piiramise korral peavad reeglid olema selged, määratledes sekkumise ulatuse ja tingimused, „mil avalik võim võib teostada sedasorti salajast ning potentsiaalselt ohtlikku sekkumist eraellu. Kohus on leidnud, et jälitustegevuse „meetmed peavad põhinema seadusel, mis on eriti täpne“ ja tulenevalt jälitustegevust võimaldava tehnoloogia pidevast arengust olema detailsed. (lk 20)
* Demokraatlikes ühiskondades käesolevalt peegelduvad vastuolud riigi julgeoleku ja põhiõiguste kaitse tagamise vahel on seniste õiguspoliitiliste otsuste tagajärg. Õigusloome käigus on langetatud seaduseelnõusid puudutavad põhimõttelised otsused sageli töörühmades, mis ei ole piisavalt tasakaalustatud peamiste huvigruppide kaasatuse kaudu. Nii ei esindanud ka näiteks julgeolekuasutuste seaduse eelnõu töörühma paarikümnest liikmest vaid kolm Justiitsministeeriumi ametnikku jõuametite huvisid. Eelneva lõigu valguses loe uuesti näiteks seda uudist https://www.err.ee/918713/laaneots-kadr ... -osapooled
* Isikute põhiõiguste kaitse ning riigi julgeolek on teineteist täiendavad väärtused. Samas on oluline hoida nende tasakaalu, et vältida julgeoleku teisenemist autarkiliseks eesmärgiks ja selle ülemäärast kindlustamist põhiõiguste arvel. Seda arvestades on seadusandja ülesanne luua selge õigusraamistik, mis võimaldaks ka jälitus- ja julgeolekuasutustel teadvustada oma rolli põhiõiguste kaitsjana.
* Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve komisjon teostab JAS § 36 lõike 1 alusel järelevalvet täidesaatva riigivõimu asutuste üle julgeolekuasutuste ja jälitusametkondade tegevusega, sealhulgas põhiõiguste tagamisega ja julgeolekuasutuste ning jälitusametkondade töö tõhususega, samuti nende üle teostatava järelevalvega seonduvates küsimustes. Parlamentaarse kontrolli tähtsust julgeolekuasutuste üle on raske ülehinnata. Samas on märgitud, et „on üsna küsitav, kas sellel komisjonil jagub kompetentsi ja vahendeid tõhusaks kontrolliks.“
Erikomisjonil on kuus liiget. Jääme lootma nende pädevusele. Järelvalve ülevaateid saab lugeda siit https://www.riigikogu.ee/riigikogu/komi ... /ulevaade/
* Julgeolekuasutuste roll ühiskonnas sõltub usaldusest, mis on üldise koostöö aluseks demokraatlike institutsioonide kaitsel. Usaldust riigivõimu vastu toidab ennekõike läbipaistvus, mida julgeolekuasutuste suhtes ei ole võimalik täielikult tagada. See seaks ohtu ametnike ja riigi julgeoleku. Seda vajalikum on julgeolekuasutuste kontekstis küsimuste tõstatamine võimude lahususest, kohtulikust kontrollist, julgeolekuasutuste otsuste aluseks olevate analüüside võimalikust otsesest või kaudsest politiseerimisest ning eraelu kaitstusest.
---------
Ja nii edasi ja edasi, lehekülgede kaupa täiesti põhjendatud küsimused, mida laiema avalikkuse ees pole senimaani põhjalikumalt arutatud. Kuigi võiks, sest Eesti riik on avalik asi. Ja sellel hetkel, kui see riik sumbub umbsetesse kabinettides, kus hallides vammustes inimesed nohinal oma asja ajavad, oleme me oma riigist ilma. Kuigi väline kest võib ju isegi säilida. Umbsed kabinetid ja värske õhu puudus viivad alati ning eranditult välja 1934. aastasse. Või siis hoopis 1984. aasta düstoopiasse.

Veelkord, kõik eelnev ei tähenda, et riigikaitse tarbeks pole luuret vaja. Kes seda väitnud on? President? Arutelu käib ikka selle üle, et esitatud sõnastused olid laialivalguvad ning jätsid laia ruumi tõlgendamiseks ning toodud argumendid olid nõrgad. Seaduse vastuvõtmine oleks ülakirjeldatud segadust ainult juurde tootnud. Sõnastused tuleb korda teha, siis saab edasi minna.
Kasutaja avatar
Fucs
Liige
Postitusi: 15550
Liitunud: 12 Dets, 2006 21:43
Asukoht: retired
Kontakt:

Re: Presidendi roll riigikaitses

Postitus Postitas Fucs »

Ma pole tsiteeritud dokumenti näinud ega lugenud.
Mõned natuke segased kohad minu jaoks:
* Metaandmed, m.h. e-kirjade (s.h. adressaadid, kirja pealkiri), telefonikõnede (s.h. kõnelejate numbrid, asukohad), fotode (s.h. isiku ID, asukoht), Facebook’i (s.h. like’id, tegevused, sündmused, huvid, karjäär, asukoht), Google’i otsingumootori (s.h. päringud ja tulemused) ja veebilehitsejas külastatud Interneti lehekülgede kohta, võimaldavad luua jälgitava isiku kohta detailse profiili ja elumustri. (lk 27)
Kas ma saan õigesti aru, et FB jms sotsmeedia avalikel kontodel toimuva tegevuse jälgimine on siin võrdsustatud e-kirjade häkkimise, telefonikõnede pealtkuulamise ja lindistamise (või mis asjad on telefonikõne metaandmed? Ainult võrguoperaatori väljavõte numbrilt ja numbrile helistamiste kohta?), Google`s tehtud päringute ja külastatud veebilehtede andmebaasi (mis eeldab kas kasutaja arvutisse/nutiplutisse häkkimist = detailandmed, või võrguoperaatorilt saadud aruannet võrguliikluse kohta = üldandmed) kohta kogutavate/hangitavate nn. "metaandmetega"?

Või tahetakse sellega ütelda, et kõikide andmete kogumine ja analüüsimine, mis "võimaldavad luua jälgitava isiku kohta detailse profiili ja elumustri" (aga millised on need andmed isiku kohta, mis seda ei võimalda, peale isiku nime ja sünnikuupäeva?) peab käima kohtu? või kelle? loal?
Eesti kehtiva õiguse järgi kogutakse kontrolli eri tasemeil, s.t. julgeoleku- ja taustakontrolli koondarvestuses, isikuandmete ankeedis keskmiselt kaks korda rohkem isikuandmeid kui samal tasemel kontrolli käigus Sloveenias või Saksamaal ja ligi kuus korda rohkem kui Soomes.
Siin ma ei saa aru, milleks tuua sisse mingi ebamäärane võrdlus Sloveenia, Saksamaa ja Soomega? Kas Sloveenia, Saksamaa ja Soome geopoliitiline, ühiskondlik, demograafiline, julgeolekualane jne jms olukord on sama mis meil?
On erinev? Parafraseerides kirjapandut, siis kas kaks või kuus korda erinev? Kas meie peaksime oma riikliku julgeoleku arhitektuuri üles ehitama teiste riikide järgi, või omadest vajadustest lähtuvalt ise?
Veneetsia komisjoni järgi on julgeolekuasutustel loomulik kalduvus teabe „ülekogumiseks“
No teavet (kui juba on hakatud kellegi või millegi kohta seda koguma, ehk on olnud põhjus) kogutakse üldjuhul ma arvan alati nii palju kui saab, sest seda, mida hiljem vaja võib minna või kuhu mingid seosed hiljem viia võivad, ei ole võimalik alati kohe hinnata ega tuvastada. "Ülekogutud" andmed "visatakse prügikasti" alles siis, kui on selge, et need on "ülekogutud andmed".
Kohus on leidnud, et jälitustegevuse „meetmed peavad põhinema seadusel, mis on eriti täpne“ ja tulenevalt jälitustegevust võimaldava tehnoloogia pidevast arengust olema detailsed.
Kuidas see "meetmete seadus" saab kohe alguses olla eriti täpne ja detailne (ehk loetleda kõikvõimalikke tehnoloogiaid, meetmeid ja nende detaile), kui need tehnoloogiad on pidevas arengus?
Õigusloome käigus on langetatud seaduseelnõusid puudutavad põhimõttelised otsused sageli töörühmades, mis ei ole piisavalt tasakaalustatud peamiste huvigruppide kaasatuse kaudu. Nii ei esindanud ka näiteks julgeolekuasutuste seaduse eelnõu töörühma paarikümnest liikmest vaid kolm Justiitsministeeriumi ametnikku jõuametite huvisid.
Millised on need teised peamised huvigrupid?

:scratch:
aj1972
Liige
Postitusi: 917
Liitunud: 23 Mär, 2014 21:53
Kontakt:

Re: Presidendi roll riigikaitses

Postitus Postitas aj1972 »

Fucs kirjutas:Ma pole tsiteeritud dokumenti näinud ega lugenud.
Õigusloome käigus on langetatud seaduseelnõusid puudutavad põhimõttelised otsused sageli töörühmades, mis ei ole piisavalt tasakaalustatud peamiste huvigruppide kaasatuse kaudu. Nii ei esindanud ka näiteks julgeolekuasutuste seaduse eelnõu töörühma paarikümnest liikmest vaid kolm Justiitsministeeriumi ametnikku jõuametite huvisid.
Millised on need teised peamised huvigrupid?

:scratch:
Metsavas, Dressen, Simm polnud esindatud.
Kasutaja avatar
Fucs
Liige
Postitusi: 15550
Liitunud: 12 Dets, 2006 21:43
Asukoht: retired
Kontakt:

Re: Presidendi roll riigikaitses

Postitus Postitas Fucs »

aj1972 kirjutas: Metsavas, Dressen, Simm polnud esindatud.
Jah. Mulle jäi ka selline kummaline tunne kui lugesin.
Martin Peeter
Liige
Postitusi: 4513
Liitunud: 18 Juul, 2014 20:49

Eesti välispoliitika

Postitus Postitas Martin Peeter »

Tohohh!

President ootamatult Moskvasse.

https://www.err.ee/924279/president-ker ... -moskvasse


Mis siis nüüd selle taga on??? Ei usu, et vaid lindi lõikamine.

Tegin juba teise teema. Loodame, et ei muutu sisepoliitiliseks trollimiseks.
Dona nobis pacem!
Martin Peeter
Liige
Postitusi: 4513
Liitunud: 18 Juul, 2014 20:49

Re: Eesti välispoliitika

Postitus Postitas Martin Peeter »

Sven Sakkov mõtestab lahti Eesti välispoliitikat.

https://arvamus.postimees.ee/6555806/ot ... 1550155802

Video pikkusega 24:38, ees reklaam.

EDIT - kirjalikult ka. Ilus ja mõtlemapanev kõne. Tahtnuks sellist kuulda Estonias, siis vaadanuks tõesti alt üles.

https://arvamus.postimees.ee/6556321/sv ... toa-seinal
Viimati muutis Martin Peeter, 28 Mär, 2019 22:29, muudetud 2 korda kokku.
Dona nobis pacem!
Martin Peeter
Liige
Postitusi: 4513
Liitunud: 18 Juul, 2014 20:49

Re: Eesti välispoliitika

Postitus Postitas Martin Peeter »

Analüütikud presidendi visiidist.

https://www.err.ee/924391/analuutikud-k ... kohtumised

Mu isiklik arvamus on, et riigipea võtab praegu ette ohtlikuvõitu soolo. Võinuks ära oodata uue valitsuse moodustamise. Välispoliitikaga sisepoliitilise jama kokku keeramine ja pärast mõlema kokku mätsimine on väga selle presidendi stiil - mäletagem sisuliselt volitusteta ette heaks kiidetud rändekompakti! Siit võib tekkida mingi suurem jama, kui asjaomane Moskast saabub näiteks sõnumiga, et ratifitseerime nüüd piirileppe, milleks puudub siseriiklik valmisolek praegu juba Eestis.
Mingit suurt põhjust Moskvast midagi praegu otsida ei ole. No mida muud on saavutada? Saatkonda ei saa siis muidu avatud või?

Karmo Tüür:
Visiidiga antavate sõnumite tähtsust rõhutas ka politoloog Tüür. "Asja positiivne sõnum on see, et Eesti pool viskab palli Vene poolele, et meie oleme valmis suhtlema - kuidas te reageerite? Ja siis on olemas teine pool, võimalik negatiivne pool, ehk millise informatsioonilise taustaga see kaetakse. Me peame olema valmis erinevateks stsenaariumideks," rääkis Tüür.
No mis "palle" on meil vaja praegu visata? Praegu on võimalik vaid Venemaale ette palle mängida, mida pärast omast võrgust korjata. Kui Eesti sisepoliitilistel põhjustel jätaks piirilepingu ratifitseerimata, siis oleks vilets lugu. Ja praegu on vähemalt kaks konsulteeritava valitsuse erakonda selle lepingu osas üsna pika hambaga.
Dona nobis pacem!
Martin Peeter
Liige
Postitusi: 4513
Liitunud: 18 Juul, 2014 20:49

Re: Eesti välispoliitika

Postitus Postitas Martin Peeter »

Sven-poiss küll minister, aga Marina näib imestunud. Loodab, et äkki kaasneb sellega miski, mida me ei tea. Lindilõikamine pole piisav põhjus. Isegi mitte mingit naiste-vahelist solidaarsust. Lihtsalt imestunud.

https://www.postimees.ee/6556417/kaljur ... nna-ei-saa

Ega ta ju loll ei ole. Jagab välispoliitikat väga hästi.
Dona nobis pacem!
andrus
Liige
Postitusi: 4332
Liitunud: 02 Juul, 2004 11:39
Kontakt:

Re: Eesti välispoliitika

Postitus Postitas andrus »

Üks tegelane lubas postimehe tellimise lõpetada, et pidi erakordselt sitt leht olema?
Aga arvamusliputamiseks paistab online versioon lehest küll kõlbama?
Martin Peeter
Liige
Postitusi: 4513
Liitunud: 18 Juul, 2014 20:49

Re: Eesti välispoliitika

Postitus Postitas Martin Peeter »

Tunnistan, et jälgin teatud autoreid, ükskõik, mis kanalites. Isegi, kui ma nende ilmavaadet ei jaga. Pappi PM-le enam tõesti ei maksa, sest Eesti poliitikaga tegelev toimetus on tugevalt kallutatud. Kusjuures - mitte kogu PM toimetus. Aga paljudel akf-l on digisisu olemas.

Arvamusliputamine? Isehakanud modereerimine?
Minu meelest koondame me siia foorumisse Eesti riigi julgeolekut puudutavat infot ja vahetame selle üle mõtteid. Kui ei ole mõtteid või ei taha neid vahetada, siis milleks tigetseda? Pole tervisele hea.
Dona nobis pacem!
Kasutaja avatar
Manurhin
Liige
Postitusi: 5192
Liitunud: 09 Jaan, 2007 0:05
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Re: Eesti välispoliitika

Postitus Postitas Manurhin »

Martin Peeter kirjutas:Kui Eesti sisepoliitilistel põhjustel jätaks piirilepingu ratifitseerimata, siis oleks vilets lugu. Ja praegu on vähemalt kaks konsulteeritava valitsuse erakonda selle lepingu osas üsna pika hambaga.
Mis piirilepingut siin ratifitseerida on, kui kehtiv piirileping juba pea 100 aastat olemas? Venemaal oleks aeg seda lepingut ükskord ka täitma hakata.
Kirves pole mänguasi, raiuge see omale pealuu sisse!
"Suured inimesed on ikka tõesti imelikud," ütles ta endamisi lihtsal moel, kui ta oma teekonda jätkas.
Lemet
Liige
Postitusi: 19914
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Re: Eesti välispoliitika

Postitus Postitas Lemet »

Pisut kummaline see visiit ju on, eriti võrdluses sellega, et teiste Euroopa riigipeade visiite Moskvasse ollakse üpris varmad hukka mõistma. Või on siin vahepeal Krimmi okupatsioon ja tegevus Ida-Ukrainas tunnistatud popiks ning noortepäraseks? Ühe saatkonnahoone remondi lõpp pole ometi sündmus, mille.peale president kohale peaks minema. Ettekääne vaid, ei muud.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Jaanus2
Liige
Postitusi: 3818
Liitunud: 31 Mai, 2007 13:17
Kontakt:

Re: Eesti välispoliitika

Postitus Postitas Jaanus2 »

Lennart tegi soolosid ja ajas ise välispoliitikat. Aga Lennart oli Lennart ja sai andeks, Kersti ei saa.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Bing [Bot] ja 18 külalist