www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 20 Nov, 2019 9:53

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 241 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1, 2, 3, 4, 5, 6 ... 17  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Re: Presidendi roll riigikaitses
PostitusPostitatud: 04 Mär, 2019 21:21 
Eemal
Liige

Liitunud: 17 Nov, 2016 12:33
Postitusi: 204
Kokkuvõte riigikaitse juhtimisest põhiseaduses

Põhiseaduse tuumprobleem riigikaitsevallas on nii eelmise iseseisvusperioodi, kui praeguses taastatud vabariigi puhul olnud enamasti ikka üks ning sama – kes vastutab riigikaitse juhtimise eest ning kellel lasub juhtimise kohustus. Praeguses Eesti põhiseaduses on kokku 168 paragrahvi ning neist sama lühidaid ja lihtsalt sõnastatuid, kui paragrahv 127, on kokku kümmekond. Lause, et riigikaitse kõrgeimaks juhiks on Vabariigi President peaks olema mõistetav kõigile. Vaatamata lühidusele ja näivale selgusele on eranditult kõigi viimase veerandsajandi jooksul toimunud põhiseaduse arutelude käigus toodud välja probleem paragrahv 127 osas. Tekst paragrahvis on küll selge ja arusaadav, kuid probleem pole mitte sõnastuses vaid vastuoludes ülejäänud põhiseaduse teiste osadega. Viimaste aastakümnete jooksul on välja pakutud korduvalt lahendusi lõpetada ebaselgus riigikaitse kõrgeima juhtimise osas ja loobuda deklaratiivsest lausest. Üks sammudest sinna suunas astuti president Ilvese poolt algatatud ja 2011. aastal jõustunud põhiseaduse muutusega, mille tulemusel kaitseväe juhataja allutati läbi kaitseministri valitsusele ja seeläbi liikus enamus relvastatud riigikaitselisest tegevusest valitsuse vastutusalasse.

Praeguse põhiseaduse riigikaitse kõrgeima juhtimise lahendus pärineb 1938. aastal kehtima hakanud presidentaalsele riigile omasest põhiseadusest. Meie praeguse põhiseaduse koostajad Põhiseaduse Assamblee näol muutsid riigikorralduse tagasi parlamentaarseks, kuid riigikaitse kõrgeima juhtimise osa jätsid muutmata. Aastal 1992 assamblees alanud protsess – muuta 1938. aasta presidentaalne põhiseadus lõplikult parlamentaarseks – tuleb viia oma loogilise lõpuni. President Konstatin Pätsi aegadest pärit riigikaitse kõrgeima juhtimise lahenduse lõpetamine likvideeriks probleemi, kus põhiseadus ütleb üht, kuid tegelikkus öelduga kokku ei kõla. Mõistlikum oleks põhiseaduse tasandil selgelt deklareerida, et riigikaitse juhtimise eest vastutab valitsus, kellel on juba praegu tegelik kohustus ja tarvilikud ressursid olemas. Tänases kiirelt muutuvas maailmas, kus kriiside puhkemist ja arenemist oma kulminatsioonini võib mõõta juba tundidega on eriti oluline, et meie riigikaitse kõrgeim juhtimine ning seeläbi otsustusprotsessid oleksid õiguslikus ruumis ja tegelikus elus omavahel heas kooskõlas. Kriisi puhkedes pole enam aega tegeleda õigusliku ebaselgusega.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Presidendi roll riigikaitses
PostitusPostitatud: 05 Mär, 2019 20:16 
Eemal
Liige

Liitunud: 17 Nov, 2016 12:33
Postitusi: 204
Minu arvamuses – kaotada presidendi roll riigikaitse kõrgeima juhina – pole muidugi midagi originaalset. 1992. aasta põhiseaduse üle on palju arutatud ja aja jooksul on mitmeid erinevaid arvamusi lauale käidud, kuid üks, milles enamasti kõik on olnud samal meelel, puudutab presidendi rolli riigikaitses ning praeguse lahenduse sobimatust. Lisan juurde ka väljavõtte põhiseaduse asjatundjate kogu raportist, mis just hiljuti valmis ning justiitsministri poolt riigikogule esitati. Terve raporti leiab siit:
https://www.just.ee/et/uudised/justiits ... vusaruande.

Tsiteerin: „Vabastada riigipea riigikaitse kõrgema juhi kohustustest. Tunnistada kehtetuks § 78 punktid 16, 17, 18. (Vabariigi President kui kõrgem riigikaitse juht ning presidendi õigus teha Riigikogule ettepanek sõjaseisukorra, erakorralise seisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni väljakuulutamiseks ning kuulutada agressiooni korral välja sõjaseisukord).
Tunnistada kehtetuks § 127. (Riigikaitse kõrgeimaks juhiks on Vabariigi President. Vabariigi Presidendi juures on nõuandva organina Riigikaitse Nõukogu, kelle koosseisu ja ülesandeid sätestab seadus.)
Selgitav kommentaar: Vabariigi President on riigipea, kuid tal puudub pädevus riigikaitse korraldamise küsimustes, mis on oma olemuselt täitevvõimu ülesanne. Kriisiolukorras ei saa muuta võimude lahususele rajaneva parlamentaarse riigi põhifunktsioone, pädevusi, volitusi ülesandeid ümber jaotada. Kaaluda tuleks riigikorralduses presidendi rolli täpsustamist selliselt, et president oleks n-ö neutraalse võimu esindaja. Presidendil ei ole olemuslikult võimalik täita erivolitusi riigikaitse korraldamisel, kuivõrd presidendil puuduvad hoovad olukorra lahendamiseks.“ Tsitaadi lõpp.

Tulles tagasi teema alguse juurde, kus arutleti laiapindse erakondade ülese riigikaitse teemalise kokkuleppe üle ja soovitati, et president võiks teemat eest vedada, jõudsime otsapidi välja põhiseaduse probleemide juurde. Seetõttu arvan, et president võiks võtta hoopis eestvedada riigikaitse kõrgeima juhtimise korrastamise põhiseaduses. Lihtsalt öeldes algatada põhiseaduse muutmise ja teha ettepanek kaotada presidendi roll riigikaitse kõrgeima juhina ning anda riigikaitse juhtimise kohustus valitsusele. Teine võimalus on ka – teha ettepanek, et muuta Eesti presidentaalseks riigiks. Tegelikult on isegi veel kolmas võimalus, teha mitte midagi ja lasta praegusel ebaselgusel edasi kesta.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Presidendi roll riigikaitses
PostitusPostitatud: 06 Mär, 2019 13:39 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 26888
Mulle jääb selle pika ja põhjaliku eduraporti lõhnalise posti juures selgusetuks see, mille poolest on tänane riigikaitse juhtimine parem?
Ma saan suurepäraselt aru, et kaminale ja osadele poliitikutele käis juba pikemat aega pinda politiseerimata KVJ statuut ja sellega koos toimuv isetegevus.
Aastaid toimunud (ja luureskandaaliga tipnenud) vägikaikaveos kamina kõrgemate ametnike ja KV vahel oli sel esiseisundil kindlasti oma roll.
Aga enne oli käsuahel põhimõtteliselt 2 inimest presindent (annab käsu) ja KVJ (täidab käsu)? Või...???
Nüüd on ahel valitsus (10+ inimest konsensuslik organ)->kamin (ehk valitsuse käsu elluviija ->KVJ?
Üks lüli on rohkem (ajakulu, moonutuse risk) pluss tuleb arvestada, et presidendiks marginaalid ei pääse, küll aga on Yana Toom valitsuses/ministrina varsti reaalsus. Võibolla ka kaitseministrina?
Võtke nüüd suvaline juhtimisõpik lahti ja esimestel lehtedel leiate, et kiireim ja efektiivseim käsuahel on võimalikud väheste lülidega.
Kuidas suhestuvad siia "kriisid, mis arenevad tundidega"? Kui tahta KV-l olla valmis taolisteks kriisideks parimal moel, siis tuleb hoopis andagi otsustuspädevus KVJ kätte, Herem võtab telefoni ja 15 minuti pärast sõidavad väed väravast välja.

Tegelikult sõjaväelaste jaoks on asjad hulga selgemad, kui tsiviiljuristide jaoks, kes enamasti otsivad (pseudo)probleeme ja tegelevad vastutuse veeretamisega. Kunagi, kui omaalgatuslik vastupanu oli (kamina poolt) reguleerimata, oli üks teatav Eiselni käskkiri. Kõik teavad vist. Kui mingi masin ületab tulistades piiri, mis näeb välja kui T-72 tank, siis antakse talle tina ja kogu lugu. Tänane selge ja üheseltmõistetav juhtimine meenutab kahtlaselt Punaarmees kasutatud sõjanõukogude süsteemi, kus otsustusprotsessi ja sõjalisse juhtimisse ühe kollegiaalse-konsensusliku "keha" lisamine lisaprobleeme tekitas, eelkõige tekitas lisatööd ja ajakulu üksuste ülematele, kes pidid karja diletantidega (noh, sm Zdanov nt) oma taktikalisi otsuseid kooskõlastamas käima. Sakslastel taolist asja polnud, asi käis üldiselt kiiremini ka.

Ütlen ka ära, et toimunud ärapanemist kamina-KJPS teljel ma õigeks ei pea (ega pole ka pidanud) ega lähtu omas maailmapildis Kunnase juttudest.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Presidendi roll riigikaitses
PostitusPostitatud: 06 Mär, 2019 15:18 
Eemal
Liige

Liitunud: 14 Juun, 2005 0:55
Postitusi: 1569
Mis puudutab KVJ-i käsuliini, alluvussuhet, kriisi korral kiirete otsuste vastuvõtmist jne, siis ega selleks ei andnud ka kuni 2011. aastani kehtinud Põhiseadus Vabariigi Presidendile mingeid õiguseid, mehhanisme või ka töö-organit, et KVJ-ile antud käsud ja korraldused oleksid mõtestatud ja läbitöötatud. Vaid kuni 2011. aastani andis Põhiseadus presidendile vaid keskse rolli KVJ-i kandidaadi väljavalimisel ning Riigikogule kinnitamiseks (või tagasilükkamiseks) esitamiseks. Kui toona (või ka täna) oleks puhkenud kriis või sõda, oleks presidendi ülesandeks olnud sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni väljakuulutamise ettepaneku tegemine parlamendile, või nende kordade ise väljakuulutamine, aga sellele järgnevat jooksvat riigi ja sõja juhtimist oleks ikkagi ilmselt teostanud eelkõige valitsus, andes selleks kas otse või läbi kaitseministri KVJ-ile korraldusi ja suuniseid.

Oleks meil presidentaalne riigikord, siis võiks olla teistpidi, aga parlamentaarse demokraatia ja tugeva täitevvõimuga süsteemis pole see teisiti mõeldav. Jah, suure sõjanõukogu ei pruugi kriitilises olukorras olla hea ja kiire vahend, aga meil on juba mitu aastat tagasi muudetud seadusi nt niimoodi, et kriisi korral piisab valitsuse otsuse tegemiseks vaid 2-3 ministri kohalolekust (st ei ole tervet valitsuskabinetti vaja kokku ajada). Lisaks liigub õigusruum, sh riigikaitseõigus aeglaselt, kuid pidevalt ja kindlalt selles suunas, et peaminister muutuks tänasest n-ö koosoleku juhatajast sisuliseks juhiks, kes saab valitsuse nimel ka sisuliselt üksinda lõplikke otsuseid langetada. Loomulikult on sellega seotud mitmed riskid, aga just selleks on meil samas endiselt ka presidendi institutsioon n-ö tasakaalustajana, kes saab paljusid asju siiski pidurdada, peatada või ümber pöörata.

Kui öeldakse, et kuni 2011. aastani kehtinud KVJ-i ametissenimetamise skeem oli parem ja oleks võinud selliseks jääda, siis ma tahaks ikkagi teada, et mille poolest ja kuidas konkreetselt see ikka parem oli? Või mille poolest on tänane süsteem halvem ja kahjulikum? Milliseid kahjulikke (või poliitiliselt kallutatud) otsuseid on uue korra alusel ametisse nimetatud Terras ja Herem teinud? Kas on üleüldse teinud? Või teinud põhjusel, et neid nimetas presidendi ettepaneku ja Riigikogu otsuse asemel ametisse Vabariigi Valitsus kaitseministri ettepanekul ning Riigikogu riigikaitsekomisjoni heakskiidul?

Mis puudutab laiapõhjalise riigikaitse (või kuidas iganes seda soovi korral nimetada) juhtimist, planeerimist, rahastamist, valmistumist jne, siis ei ole 1992. aasta Põhiseaduse järgi selleks riigipeale sisulisi mehhanisme kunagi olnud ega ette nähtud, sh ka enne 2011. aasta Põhiseaduse muudatust. Möönan, et kuni u 2010. aastate esimese pooleni polnud neid selgelt ka nt peaministrile antud. Aga väidan, et tänaseks on peaministrile selleks antud selged volitused ja võim kui ka tööorgan (ühe Riigikantselei pidevalt paisuva büroo näol). Ja on ka esimesed valitsuse koostatud ja kinnitatud laiapõhjalised arengukavad kui ka eraldi rahaeraldised selle kõige jaoks. Vähe, aga kindlasti parem ja rohkem kui varem. Ei piira selle asjaga tegelemist ei seadused ega ka ’riigikaitse kõrgema juhi’ tiitli puudumine, vaid eelkõige sõltub see peaministri jt ministrite soovist (või soovimatusest) selle asjaga tegeleda ning sinna ressursse eraldada. Need asjad omakorda sõltuvad paljuski ka valijate nõudlikkusest (või selle puudumisest).

Mis puudutab ’riigikaitse kõrgeima juhi’ tiitli võimalikku kaotamist või peaministrile „andmist“, siis minul selles osas seisukohta pole. Üldiselt aga ei anna see tiitel kellelegi sisulist võimu juurde ega võta seda ära. Küll aga ei hakkaks mina näperdama Põhiseaduse neid sätteid, mis puudutavad Vabariigi Presidendi kohustust teha Riigikogule ettepanek sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni väljakuulutamiseks, või vahetu agressiooni korral need erikorrad ise ainuisikuliselt välja kuulutada. Minu hinnangul tagavad need sätted sisuliselt seda, et kui valitsusse sattuvad nt mingid probleemsed poliitikud nagu Trumm viitas, siis on riigis olemas keegi, kes siiski vastupanuotsuse ära teeb ja rattad käima lükkab. Või teeb seda juhul, kui vastane on siiski täiesti ootamatult üle piiri tulnud, või valitsus juba hukkunud ning Riigikogu võimetu kokku tulema. Teistpidi on seadustes ka mehhanismid juhuks, kui hoopis Kadriorgu peaks kunagi sattuma „probleemne“ president – mobilisatsiooni saab lisaõppekogunemiste sildi all läbi viia ka valitsus ise ilma ametlikku mobilisatsiooni väljakuulutamata; sõjaseisukorra väljakuulutamisel ja üldse ametlikult teisele riigile sõja kuulutamisel ei ole täna enam samasugust sisulist väärtust ja vajadust, kui 100, 150 või 400 aastat tagasi, mil ratsakuller või teise riigi kuningale ametliku üriku sõja kuulutamise teatega ning kindlustes tuli selle peale välja kuulutada piiramisseisukord.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Presidendi roll riigikaitses
PostitusPostitatud: 06 Mär, 2019 21:14 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 26888
Tsiteeri:
Kui öeldakse, et kuni 2011. aastani kehtinud KVJ-i ametissenimetamise skeem oli parem ja oleks võinud selliseks jääda, siis ma tahaks ikkagi teada, et mille poolest ja kuidas konkreetselt see ikka parem oli? Või mille poolest on tänane süsteem halvem ja kahjulikum? Milliseid kahjulikke (või poliitiliselt kallutatud) otsuseid on uue korra alusel ametisse nimetatud Terras ja Herem teinud? Kas on üleüldse teinud? Või teinud põhjusel, et neid nimetas presidendi ettepaneku ja Riigikogu otsuse asemel ametisse Vabariigi Valitsus kaitseministri ettepanekul ning Riigikogu riigikaitsekomisjoni heakskiidul?


Ma ei ole väitnud, et selle tagajärjel oleks midagi "kallutatud" või "parem".
Lihtsalt väljendasin arusaamatust, kuidas see uus süsteem tuleb toime "kriisidega, mis arenevad tundidega", kui otsustustasandeid on minuarust lisandunud.

Kui tahetakse toime tulla taolistes ajaraamides, tuleb anda KVJ-le hoopis anda õigused teatud asjaolude korral hakata tegutsema omal äranägemisel, mitte lisada protsessi jututubasid. Kes veel ei tea, siis Eestis ei ole peaministril erilist võimu valitsuse üle - valitsus on tänase seisuga konsensuslik organ (mis võib tõepoolest ka teatud surve all "lõhki minna").

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Presidendi roll riigikaitses
PostitusPostitatud: 06 Mär, 2019 21:22 
Eemal
Liige

Liitunud: 17 Nov, 2016 12:33
Postitusi: 204
Akf Kapten Trumm, mulle tundub, et me räägime pisut erinevatest asjadest. Mina mõistan riigikaitset tema laias, mitte kitsas, tähenduses. Kaldun arvama, et sõda ei ole enam ammu ainult püss käes paugutamine. Tood näiteks, et kaitseväe juhataja võtab telefoni kätte ja 15 minutit hiljem sõidavad väed välja. Missugused väed oleksid pidanud välja sõitma 2007. aasta kübersõja puhul. Kellele helistama ja keda käskima oleks toona pidanud kaitseväe juhataja. Riigi Infosüsteemide ametit? SMITi? Või keda oleks pidanud ja saanud käskida president. Sellist voli põhiseaduse kohaselt presidendil ei ole. Valitsusel on selline voli. Seal ongi põhiseaduse riigikaitse juhtimise probleem. Presidendile on antud kohustus juhtida riigikaitset, kuid tal pole selleks alates 1992. põhiseadusest vajalikke õigusi ega ressursse.

Võiks arvata, et eelistad lahendust, kus kogu riigikaitse oleks kriisi või sõja korral allutatud kaitseväe juhatajale. Usun, et seda sa ilmselt vist ikka ei mõelnud. Pidasid silmas, et kriisis hakkaks president riigikaitsele ning kaitseväele käske jagama.
Muidugi võib president riigikaitset juhtida, kuid põhiseadus hetkel sellist võimalust ei jäta. Kohustus on, võimalust mitte. Sellele ma oma pikas arutluses viitasin. Hetke põhiseaduse kohaselt puuduvad presidendil juhtimiseks igasugused õigused. Parlamentaarses riigis on need õigused valitsusel. Valitsus vastutab riigikaitse planeerimise, ettevalmistamise ja läbiviimise eest.

Toon lihtsustatud näite. Kujuta ette kaitseväge, kelle juhiks on määratud kaitseväe juhataja (president), kuid käsuõigus ning vajalikud ressursid on ettenähtud peastaabi ülemale (valitsusele). Juhataja saab juhtimist teostada ainult läbi jutuvestmise nõukogus (Riigikaitse nõukogu). Täpselt selline probleem põhiseadusega ongi. Iseenesest võiks ka presidendile kogu riigikaitse käsuõiguse koondada, kuid see eeldab riigikorralduse muutmist presidentaalseks riigiks ehk siis 1938. aasta põhiseaduse laadis lahendust. Mõlemad lahendused, nii presidentaalne, kui parlamentaarne riik, on tehtavad. Ainus, mida ei saa, on mõlemat korraga. Nii, nagu praegu.

Eduraportites mind vast siiski süüdistada ei maksaks. Enda arusaamist mööda olen ikka üpris tasakaalukalt ja pooli mittevalivalt katsunud küsimusi lahata. Asjaliku kriitikat olen alati nõus kuulama.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Presidendi roll riigikaitses
PostitusPostitatud: 06 Mär, 2019 22:46 
Eemal
Liige

Liitunud: 14 Juun, 2005 0:55
Postitusi: 1569
Kapten Trumm kirjutas:
Tsiteeri:
Kui öeldakse, et kuni 2011. aastani kehtinud KVJ-i ametissenimetamise skeem oli parem ja oleks võinud selliseks jääda, siis ma tahaks ikkagi teada, et mille poolest ja kuidas konkreetselt see ikka parem oli? Või mille poolest on tänane süsteem halvem ja kahjulikum? Milliseid kahjulikke (või poliitiliselt kallutatud) otsuseid on uue korra alusel ametisse nimetatud Terras ja Herem teinud? Kas on üleüldse teinud? Või teinud põhjusel, et neid nimetas presidendi ettepaneku ja Riigikogu otsuse asemel ametisse Vabariigi Valitsus kaitseministri ettepanekul ning Riigikogu riigikaitsekomisjoni heakskiidul?


Ma ei ole väitnud, et selle tagajärjel oleks midagi "kallutatud" või "parem".
Lihtsalt väljendasin arusaamatust, kuidas see uus süsteem tuleb toime "kriisidega, mis arenevad tundidega", kui otsustustasandeid on minuarust lisandunud.

Kui tahetakse toime tulla taolistes ajaraamides, tuleb anda KVJ-le hoopis anda õigused teatud asjaolude korral hakata tegutsema omal äranägemisel, mitte lisada protsessi jututubasid. Kes veel ei tea, siis Eestis ei ole peaministril erilist võimu valitsuse üle - valitsus on tänase seisuga konsensuslik organ (mis võib tõepoolest ka teatud surve all "lõhki minna").


Lihtsalt selguse huvides küsin, et mis „jututoad“ siin vahepeal on lisandunud, mida varem ei justkui ei olnud? Et kas KVJ allus otse vaid ja ainult presidendile ning Vabariigi Valitsusega absoluutselt arvestama ei pidanud enne 2011. aastat või?

Kui läbi presidendi ja Riigikogu rolli väljajätmise ametissenimetamise protsessist kadus ka nende kahe institutsiooni kaudne võim KVJ-i üle, siis pigem julgeks väita, et KVJ-i kohal kõrguvate „jututubade“ ja „ülemate“ (sh üks 101-pealine ülemus – jututuba missugune!) arv vähenes hoobilt kolme pealt üheainsa peale. Mitte vastupidi.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Presidendi roll riigikaitses
PostitusPostitatud: 07 Mär, 2019 17:49 
Eemal
Liige

Liitunud: 16 Mär, 2018 12:29
Postitusi: 567
https://www.postimees.ee/6539807/presid ... uulutamata
Ehk kaitseväele ei antud varjatud toimingute ja pealtkuulamise õigust.
Heldna vist nutab patja hetkel


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Presidendi roll riigikaitses
PostitusPostitatud: 07 Mär, 2019 18:47 
Eemal
Liige

Liitunud: 30 Jaan, 2011 22:55
Postitusi: 249
Asukoht: norge
Ega naiste vastu saa. KV on hullemad ajad alles ees. Uue naispeaministriga.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Presidendi roll riigikaitses
PostitusPostitatud: 07 Mär, 2019 19:34 
Eemal
Liige

Liitunud: 18 Juul, 2014 21:49
Postitusi: 4513
Riigikaitse kõrgeim juht või vaenlane?

_________________
Dona nobis pacem!


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Presidendi roll riigikaitses
PostitusPostitatud: 07 Mär, 2019 20:07 
Eemal
Uudistaja

Liitunud: 01 Nov, 2018 0:18
Postitusi: 24
eeru kirjutas:
Ega naiste vastu saa. KV on hullemad ajad alles ees. Uue naispeaministriga.


Mis see asjasse puutub, et tegemist on naistega?


Viimati muutis allohvitser, 07 Mär, 2019 20:22, muudetud 1 kord kokku.

Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Presidendi roll riigikaitses
PostitusPostitatud: 07 Mär, 2019 20:09 
Eemal
Liige

Liitunud: 27 Dets, 2012 11:02
Postitusi: 254
President ei poolda mutijahti!


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Presidendi roll riigikaitses
PostitusPostitatud: 07 Mär, 2019 20:41 
Eemal
Liige

Liitunud: 16 Mär, 2018 12:29
Postitusi: 567
Sektor gazovoi ataki kirjutas:
President ei poolda mutijahti!

Selleks on KAPO. Ei ole veel üht asutust igasugu piiritlemata õigustega vaja.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Presidendi roll riigikaitses
PostitusPostitatud: 07 Mär, 2019 21:27 
Eemal
Liige

Liitunud: 18 Juul, 2014 21:49
Postitusi: 4513
Võttes arvesse riigikaitse kõrgeima juhi senist rolli kaitsevõime arendamisel võiks järgmisel KV paraadil demonstreerida mõnda sidejagu välitelefonidega m-37. Või on meil veel ka jalgrattaid? Suvel tuleb ju KL paraad...
:mrgreen:

_________________
Dona nobis pacem!


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Presidendi roll riigikaitses
PostitusPostitatud: 07 Mär, 2019 23:32 
Eemal
Liige

Liitunud: 17 Nov, 2016 12:33
Postitusi: 204
Martin Peeter kirjutas:
Riigikaitse kõrgeim juht või vaenlane?


Akf Martin Peeter, Te olete kahtlane isik ja kuna Te asute juhtumisi kaitseväe ajutise julgeolekuala läheduses, st füüsilises nägemisulatuses, on põhjust hakata Teid varjatult jälgima ning tegemist on igati edasilükkamatu olukorraga. Sellisele hüpoteetilisele olukorrale president viitab.

Presidendi põhjendused leiad siit: https://atp.amphora.ee/vpk/?o=266&o2=-1 ... =20&page=1

Seaduse seletuskirja ja menetlemisega seotu leiad siit: https://m.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/ ... 20SE%20III)

Akf Martin Peeter, loodan et Sa ikka ei ole kahtlane isik ja sinu isikuvabaduste kaitseks ikkagi täpsustatakse seaduses mõisted ära :) Seejärel on kaitseväe luurel võimalik oma tööd teha ja igal ausal kodanikul rõõmsalt oma elu edasi elada. Tekib õigusselgus, mis on elementaarne alus õigusriigile. Lihtsalt öeldes – seadusloome etapis lasti sel korral läbi praak. Vähemalt mulle tundub nii, peale seda, kui lugesin ülalviidatud materjalid läbi.

PS. Vastus sinu küsimusele, kas president on riigikaitse kõrgeim juht või vaenlane, on pigem vist hoopis põhiseadusliku korra kaitsja.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 241 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1, 2, 3, 4, 5, 6 ... 17  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 18 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt