Populaarteaduslike artiklite fännina viskan oma viis kopikat:
1.Himaalaja jeti taga peitub kindlasti mingit sorti karu.
Karuks pidasid toda olevust nii Edmund Hillary kui ka Reinhold Messner. Karu DNA-d on leitud ka paljudest kloostrireliikviatest Ladakhis ja Bhutanis. Aga Eric Shiptoni kuulsatest jetijäljefotodest (mis 1950a.-st saadik Briti Kuninglikus Geograafiaühingus tallel) ühel olevat selgelt näha karuküüned. Just seda ühtainukest fotot pole küll kunagi laiale publikule avaldatud.
Mõned teooriad, kuidas maailma katuse kandis karust lumeinimene sai:
a) karu olevat tiibeti keeles "meti"
Ja nii lihtne vbl.asi ongi? Kohalikud räägivad karust ,aga valge mees kuuleb midagi põnevamat.
b) isaste Aasia kaeluskarude seas valitsevat hullem dedovstsina, kui Nõukogude Liidu raudteevägedes. Salaagad veetvat suure osa elust puude otsas, et vanakesed neid maha ei murraks. Ja nende käpa kuju muutuvat eluviisi mõjul tavalisest karukäpast erinevaks- no siis tuleb jälg kah teistsugune loogiliselt võttes.
c)kloostrireliikviate geneetiline analüüs, mis 2013.a. Oxfordi ja Lausanne'i teadlaste poolt läbi viidi, sai leitud DNA-järjestusi Genbank'iga võrreldes vastuseks suure karja tänapäevaseid karvaseid loomi (kõige rohkem jah karusid). Üks järjestus oli väga huvitav- klappis kõige paremini Teravmägedel 40-120 tuh.a. tagasi elanud fossiilse jääkaruga. Nii et vbl. veel uus karuliik ootab vastamist 21.sajandil?
2. Põhja-Ameerika bigfooti taga peitub tõenäoliselt alati Homo sapiens (sic!), kes mingil põhjusel kostümeeritult ringi kakerdab. 2012.a. sai Montanas üks selline bigfoot autorataste all surma kah.
3.Kaukaasias tuleb arvesse võtta suurt keelelist mitmekesisust ja teravaid rahvastevahelisi suhteid. Niisiis peitub sealse almasti taga enamasti ellujäämise käigus metsistunud pärisinimene, kes vangistajate keelt ei mõista või neile oma rahvust avaldada ei julge.
Hea näide on vast Zana, 1850-90 Abhaasias kõrvalises mägikülas elanud taltsutatud emane almast. Oma peremehele sünnitas ta seitse inimlast, kellest neli jäid ellu ning abiellusid ja said omakorda lapsi. Zana järglasi elab külas veel tänagi ja ühe tema poja kolju on millegipärast alles. Seda koljut uuriti ühe teadusmehe poolt juba 90ndatel ja leiti olevat sajaprotsendiline Homo sapiens.
Aga 2013.a. käis Bryan Sykes Oxfordi ülikoolist Zana DNA-d uurimas. Minu mäletamist mööda kaevas ta selleks Zana hauast välja (praegu vikipeediast kontrollides enam kinnitust ei leia sellele). Igatahes oli tulemuseks sajaprotsendiline aafriklanna (türklaste juurest põgenenud orjatar?).
4.Kagu-Aasia amomongo ja batutut on käesoleva sajandi väljakaevamiste valguses vast kõige põnevamad tegelased. Sest mitme põlvkonna jooksul on 99% tõsistest teadlastest keeldunud metsikuid hominiide tõsiselt võtmast just paleontoloogilise materjali puudumise tõttu. Nüüd on aga Florese inimene välja kaevatud ja see teine tüüp Filipiinidelt kah.