Parvlaev "Estonia" hukkumine

[Crispy]

Enne oli teemas foto millelt näeb, et Estonia ei leba mitte tasasel pinnal vaid hoopis kaldpinnal. Ju siis ajaga "veereb" allapoole. Mõne aasta pärast näeme juba jälle uut "lehekülge" laevast

[John]

Oskad siia viidata mõne asjaliku dokumentaali, kus näidatakse mingit filmitut sündmust algusest lõpuni katematu jadana. Tahaks ka asjalikku dokumentaali näha.

Ma eeldan hetkel, et küsid siiralt, mitte ei ürita siin ära panna seega ka siiras vastus.

Estonia kohta mitte ja ei saagi asjalikku dokki olla kuna nii kui sinna lähedale lähed on piirivalve kohal nagu herilased oma pesa kaitsel. Segab süstemaatilist kaameratööd ja hilisem juriidiline peedistamine võtab ka moti sellega tegeleda. Praegu ongi see moment kus hipster leidis deformatsiooni ja siis tulid kohe välja vaid ei liikund edasi mööda paljastatud külge otsides muid anomaaliaid. Või ei näidanud seda kuna lõikasid salvestist pidevalt. Parim Estonia tuukrisalvestised, mis ka avalikult kätte saadavad on hetkel Rockwateri videod mis on küll ülisita kvaliteediga kuid on selgelt kuulda meeste omavahelist möla kui ka enam-vähem aru saada kus liikusid ruumis ning mis tegid. Oluline element Läänemere nähtavuses kus heal päeval näed isegi viie meetri kauguselt kuid halvema tuju korral otsid veealuseid objekte oma käe, pea ning surudes oma prille vastu objekti.

Üldisemalt dok filmide hollywoodistamisest rääkides on aga mõne kuu tagant suurepärane näide kus otsisin populaarteaduslikku filmi mis annaks üldist ülevaadet allveelaevadest ning nende tehnilistest lahendustest. Esimesena tuli päevavalgele hilisem amide dokk mis kokkuvõttes jõudis järeldusele, et allveelaev sukeldub kui ka tõuseb tänu väga keerulisele periskoop süsteemidele. No vähemalt seda ma tõlgendasin kuna dramaatilise tümpsa ja veel dramaatilisemate panoraampiltide vahel ei rääkinud ta pea ballast süsteemist pea midagi kuid tegi mereväele kõvasti reklaami näidates kui lahe on vee alt vaadata mis merepinnal toimub.

Teine mis vaatasin oli aga pärit 50ndates kuid väga asjalik- baasnäiteks võeti küll amide teise maailmasõja aegne diisel kuid näitas täiesti arusaadavalt kuidas ta on ehitatud, kuidas paiknevad erinevad sektsioonid, kuidas on hüdro/pneumaatilised lahendused, miks on osad paagid seal kus nad on ning miks torustik asetseb nii nagu ta on pandud.

[clarus]

Tehnilised lahendused on midagi muud. Ma soovisin dokumentaali mingi asja uurimise kohta, vahet pole kas vee all või maa peal, kus oleks täieliku katkematu jadana näha ülesvõetud materjal.

[John]

Kas tõesti on nii palju liikunud, et nüüdseks juba põhi peaaegu et ülespoole vaatab?

Sealt samast dokist. Nüüd vahelduseks ka kiidan hipsterit et selle ülevaate sisse pani:

[Ghostship]

Paljud vanemad dokid on fantastiliselt tehtud, tehtud enne kui läänemaailmas hakati ka dokumentaaliks pretendeerivate asjade juurde nõudma dramaatilist taustamuusikat ja tobedaid cliffhangereid iga reklaamipausi jaoks
Üks hea doku mida soovitan kõigile on Red Navy's Lost Submarine - The Story of Sch-311 "Kumzha", Youtubes vabalt vaadatav. Lühidoku pigem, aga hea näide kuidas minimaalse eelarvega saab ka väga kvaliteetse asja teha. Väga head veealused kaadrid. Moodsad kommertskanalid venitaks sama materjali ilmselt kolme tunni pikkuseks ja info sisaldus jääks samaks või isegi väheneks.

[Crispy]

Teine mis vaatasin oli aga pärit 50ndates kuid väga asjalik- baasnäiteks võeti küll amide teise maailmasõja aegne diisel kuid näitas täiesti arusaadavalt kuidas ta on ehitatud, kuidas paiknevad erinevad sektsioonid, kuidas on hüdro/pneumaatilised lahendused, miks on osad paagid seal kus nad on ning miks torustik asetseb nii nagu ta on pandud.

Täiesti offtopic, aga ka ise leidsin youtubest ülihäid eelmisel sajandil filmitud erinevaid tehnoloogiaid tutvustavaid videosid. Kõik näidati üksipulgi ja väga arusaadavalt ära. Tänapäeval on asi liialt edevaks aetud...

[Kriku]

Soome juhtivuurija Valonen:

Seni avaldatud info põhjal asub neli meetrit kõrge ja 1,2 meetrit lai auk laeva paremas pardas. Selline on ajakirjanduses ilmunud teave. Põhiküsimus on muidugi, kuidas selline auk tekkis.

Kõige tõenäolisemalt juhtus see laeva uppumise käigus, kui laev jõudis merepõhja. Võib küll olla ka muid versioone. Kuid see auk ei ole laeva uppumise põhjendus. Vastuvaidlematult on selge, et laeva visiir kukkus küljest ja ramp läks täielikult lahti, mille tagajärjel vesi pääses vöörist autotekile. Ning see ka seletab laeva uppumist.

Auk ei ole seletus, miks laev uppus. Kui auk olnuks allpool veepinda, oleks Estonia uppunud teisel viisil. Ta ei oleks nii kiiresti küljele kaldunud ega läinud põhja, ahter eespool.

Veidi on küll segadust selles osas, kas too auk asub laeva veepiirist allpool või sellest kõrgemal, inimesed on selle kohta öelnud nii- ja naapidi.

Kui auk oli veepiirist ülalpool, siis see ei saanud olla laeva uppumise põhjus. Vesi ei saanud sisse tulla.

Ent juhul, kui auk asub veepiirist allpool?

Kui selline auk oleks tekkinud allpool veepiiri, siis ei oleks laev kaldunud küljele, vaid läinud otse põhja. Aeglasemalt, kuid otse allapoole. Nüüd aga laev läks mõne minutiga 30 kraadi kreeni. Ja seda selgitab asjaolu, et autotekile läks suurel hulgal vett. Selliselt, kui laev kaotab tasakaalu, võib ta kiiresti küljele kalduda.

Kui vesi oleks pääsenud sisse autoteki alt, allpool veepiiri, oleks laev hukkunud teisel viisil. Keegi neist, kes autoteki alt pääsesid, ei ole rääkinud sellest, et sinna oleks suur hulk vett sisse tunginud. Kui pardas on suur auk ja sealt tuleb palju vett sisse, oleksid inimesed seda näinud. Seevastu on selge, et kui visiir kukkus ära ja ramp avanes, siis see selgitab just sellist uppumisviisi hästi.

Mõelgem ka seda, et kui laeva visiir ära kukub ja ramp lahti läheb, kas siis juhtub, et laevas kusagil teises kohas tekib pardasse auk? See on üpris ebatõenäoline, et need asjad juhtuksid üheaegselt.

See oleks niisugune juhus, mille tõenäosus on väga väike?

Laev oleks siis uppunud korraga kahel eri põhjusel.

Aastatel 2005–2009 Eesti valitsuse Estonia huku uurimiskomisjoni juhtinud Margus Kurm on esmaspäeval intervjuudes ajakirjandusele öelnud, et nüüd ilmsiks tulnud auk oli laeva uppumise põhjus ja kõige tõenäolisemalt tekkis see auk kokkupõrkest või kokkupuutest allveelaevaga. Teie arvamus?

Visiir ja ramp ometigi olid lahti. Mis selgitab niisugusel juhul seda? Visiiri asukoht laevas on hoopis mujal. Ja kui visiir ära tuleb, siis läheb ramp lahti. Kas kokkupõrge allveelaevaga juhtus pärast seda, või kuidas see toimus? Ma ei saa sellest aru.

Võib täiesti olla, et neid auke leitakse veelgi. Kui vrakk põhjas liigub, tuleb nähtavale uusi vigastusi.

Ma ise pole kuigivõrd Estonia huku uurimisel osalenud, ent olen kogu selle materjali läbi töötanud ja tunnen inimesi, kes uurimisest osa võtsid. Usun, et mingit vandenõu siin ei eksisteeri ja selle raporti järeldused, mis avaldati 1997. aastal, on täiesti õiged ka praegu. Ma ei usu, et see muutub.

https://maaleht.delfi.ee/uudised/soome- ... d=91196059

[Kriku]

TTÜ vanemteadur Kristjan Tabri:

Tallinna Tehnikaülikooli vanemteadur, laevaehituse insener Kristjan Tabri oli üks neist, keda Rootsi ajakirjanikud palusid Estonia «kõike muutvat leidu» kommenteerima. Et laeva kerest on avastatud auk, aimas ta juba enne kaadrite nägemist ning pani peas valmis neli võimalikku stsenaariumit, kuidas see võis tekkida: plahvatus, hilisem lahtilõikamine, vee peal toimunud kokkupõrge, vee all toimunud kokkupõrge. Kaadreid nähes välistas ta koos ametikaaslastega kohe plahvatuse ja lahtikeevitamise.

«Alles jäi küsimus, kas auk tekkis vee peal või vee all,» ütleb ta. Praegu peab ta tõenäolisemaks viimast varianti: «Ütleme, et suure tõenäosusega tekkis see merepõhjas.»<

Alustuseks selgitab ta, et tegemist pole niivõrd augu, kuivõrd avaga. «Pikkus neli meetrit, laius 1,2 meetrit. Nagu kaks riba,» kirjeldab ta ja näitab Estonia pildil kahte kohta, kus see võis asetseda. Lõplikku selgust pole ta selles veel saanud. «See oli kas Estline'i viimase e-tähe ees või tagaosas, pigem veepiirist üleval pool,» ütleb Tabri.

Kas see ava mängis laeva hukus mingit rolli? Sellele küsimusele vastamiseks konsulteeris Tabri ka teiste teaduritega ning tegi kaks joonist: üks esitlemaks ametlikku stsenaariumi, mille järgi uppus laev visiiri ärakukkumise tõttu, ning teise iseloomustamaks seda, mis juhtuks, kui vesi tungib laeva läbi ava. See on tähtis, sest esimese versiooni puhul oleks laev jäänud tundideks hulpima, teise puhul uppunuks laev väga kiiresti.

Teadur väidab, et kui vesi oleks laeva tunginud ainult läbi kõnealuse ava, poleks laev võib-olla isegi uppunud. «Kui vesi hakkab sisse voolama avast, mis avaneb autoteki alla, vajub laev veidi rohkem merre, aga päris kreeni ei lähe,» ütleb Tabri. Ta selgitab, et kuna autotekialune osa on veekindlate seintega kaitstud, ei pääseks vesi sealt edasi laeva. «Mida rohkem vett sisse tuleb, seda rohkem liigub raskuskese laeva raskuskeskme poole. Ja see tähendaks, et kreeni ei teki.&nbsp;<em>Summa summarum</em>&nbsp;laeva stabiilsus suureneks,» selgitab Tabri, toetudes üldisele laevateooriale. Kui laeva alumistesse osadesse satub vett, võib alus Tabri sõnul tundideks pinnale püsima jääda. «Sama juhtus ka Titanicuga, mis uppus väga aeglaselt,» ütleb ta.

Ametliku raporti järgi hukkus Estonia tormi pärast ära langenud visiiri tõttu. Seda peab ka Tabri tõenäoliseks. «Kui vesi pääseb autotekile ja laeval tekib kreen, siis koguneb vesi ühte äärde ja raskuskese läheb tugevalt kreeni poole. Mida rohkem vett juurde voolab, seda rohkem kreeni tekib,» räägib Tabri. Kuna autotekilt pääseb vesi lihtsamalt ka ülemistele korrustele, liigub raskuskese ühel hetkel üleslükkejõu raskuskestmest mööda ja tekib moment, mis keerab laeva kummuli. «Kui sissevool on väga kiire, võib tekkida kiire püstuse kadu laeval,» ütleb Tabri. Estonia läks põhja umbkaudu 40 minutiga.

Ehk langes visiir laevalt pärast ava tekkimist? Ka see versioon on Tabri hinnangul kaheldav. Ta avab Estonia huku lõppraporti ning näitab, et sellest kajutite sektsioonist, kust ava leiti, pääses hiljem 19 reisijat ja kolm meeskonnaliiget. «Nad oleks seda näinud ja sealt oleks tulnud sadu liitreid vett sekundis,» ütleb Tabri, kelle hinnangul oleks sellisest olukorrast pääsemine olnud ülikeeruline.

Laevaehitust õppinud Tabri usub, et palju räägitud ava tekkis laeva küljele ebatasase merepõhjaga kokku põrgates. «Tegu on 12 000-tonnise laevaga, millel on 10-millimeetrine plaadistus. Kui põhjas oli ebatasasus, siis sellest piisas, et keresse võis vigastus tekkida,» ütleb teadur, lisades, et tema esmaspäeval üles kerkinud allveelaeva teooriat ei usu.

https://leht.postimees.ee/7074359/ttu-t ... eks-ei-pea

[Kriku]

Kommodoor Jüri Saska:

On vähetõenäoline, et parvlaev Estonia põrkas kokku allveelaevaga, ja kui see nii oligi, siis poleks allveelaev vigastamatult ja märkamatult pääsenud, arvab Eesti mereväe ülem kommodoor Jüri Saska.

Jüri Saska rääkis «Ringvaates», et Läänemerel sõitvad allveelaevad on veeväljasurvega 1500-3000 tonni ja kui selline veesõiduk põrkaks ligi 10-meetriste lainete keskel kokku umbes 15 500-tonnise Estoniaga, ei pääseks allveelaev niisama. «Ma arvan, et see allveelaev ei oleks pääsenud puhta nahaga ja läinud lihtsalt vestiesist puhastades sadamasse,» sõnas Saska.

Ta lisas, et isegi kui allveelaev olekski jõudnud kokkupõrke järel sadamasse, oleks teda olnud näha mõnes laevatehases või tükeldamisel. «See oleks olnud keeruline maakeeli öelduna kinni mätsida, sest ega neid (allveelaevu – toim.) lugematul arvul ei ole,» ütles saatekülaline.

Saska selgitas, et kui on torm ja ligi 10-meetrised lained, siis kõige hullem koht, kus sel ajal merel olla, on just allveelaevas. «See peab olema hädaolukord, kui ta tuleb sellise tormiga pinnale. Ja kui ta juba pinnal oli ja kui see oli hädaolukord, küllap ta siis oma hädast oleks teada andnud.»

https://www.postimees.ee/7074326/mereva ... t-paasenud

[Manurhin]

Kas tõesti on nii palju liikunud, et nüüdseks juba põhi peaaegu et ülespoole vaatab?

Sealt samast dokist. Nüüd ka vahelduseks ka kiidan hipsterit et selle ülevaate sisse pani:

Aitäh!
Väga palju liikunud siis polegi. Käis just siit kuskilt läbi, et mingi arvamuse kohaselt olevat visiir kukkunud vöörtäävi otsa ja sinna kinni jäänud (ja lahti tulnud alles siis kui laev külili keeras). Siin pildil on pirnvöör ilusti suurelt näha, no ma tahaks teada, kuidas mingi asi selle otsa kinni saaks jääda. Hulk pilte visiirist koos sellel oleva mõlgiga on siin: https://www.delfi.ee/news/paevauudised/ ... d=69824801
Huvitav, miks see visiir siiamaani Rootsis vedeleb, miks seda Eestisse pole toodud? Tegelikult oleks küsimus seegi, et kui vrakk merest üles tõsta, kuhu riiki see veetaks?

[clarus]

https://ekspress.delfi.ee/kuum/graafik- ... d=87518029

Laeva ehitaja Jos. L. Meyer GmbH 1999. aastal valminud uurimisraportis kirjeldab vahimadrus, kuidas kuulis veidi enne kella 1 metalse kõlaga kolksatust vööri piirkonnas. Samuti oli Saksa raporti koostajatel põhjust arvata, et laeva parem külg lekkis ja laevas oli vesi, mida polnud võimalik välja pumbata.

[Kriku]

See oleks kahtlemata laeva ehitaja huvides.

[Smith]

Paistab ikka jah sedamoodi, et rebend on põhja vajudes tekkinud.
Samas ei anna rahu see, et just sinna küljele (?) valasid rootsud liiva.
Samuti on 26 aasta jooksul erinevad allikad
rääkinud , et just seal, paremal küljel oli auk veel laeva pinnal olles.

Eks ole emotsionaalne teema.

[smr]

Saade allalaetav https://thepiratebay.org/description.php?id=36604206

Doki inglise keelsed subtiitrid tekivad siia, hetkel on I osa https://drive.google.com/drive/folders/ ... mI1nsRkM5K

[Dr.Sci]

Kulibin kaua sa seda möla ajad ? Krt need eksperdid kes avalikkuses esinevad on kinnimakstud, kõik omapeaga mõtlejad on tolad aga sinu kõrval istub suur spetsialist kes "mõrudalt irvitab".
Paras tola on see spets siis, võiks ju ka paar sõna kaasa rääkida, meil on siin tehniline arutelu argumentidega.

Koli delfisse mitte ära aja siin mingit segast vandenõumula, ma ise olen korduvalt öelnud et "FOTODE JÄRGI VÕIKS ARVATA", mul rohkem infot ei ole ja mingit lolli mula ei viitsi ajada. Kogu sinu panus on mingi sapine inin ilma ühegi infokilluta.

Ja tormi ajal avatud esiotsaga laev loomulikult ei upu, see on jummala asjalik laevainseneri jutt. Tee järgmine pudel lahti, siis selgub et ega põhja pole ka vaja laevale.

Rahu (Kui ma õigesti aru saan näidati eile esimene osa 5-osalisest seriaalist aga akf-id on juba nugadega üksteise kõride kallal? Ootame ära kõik ikka.)
Nii palju kui ma olen viitsinud fotosid vaadata siis tegelikult on neilt suht keeruline midagi tõlgendada. Ma ei julgeks isegi esmapilgul oletada, mis nurga all lamab laev merepõhjas... ja ka kunagine foto kus laev on tervikuna merepõhjas peal ja külili on ebareaalne, ütlen ausalt, tegelikult me ei tea (vabandust) sittagi. Nüüd me teame lihtsalt nii palju rohkem et laeva külje sees on auk, rebend, vms mille kogu kuju on püütud erakanali dokumentalistide poolt taastada. Ja on toodud välja vanu tunnistusi mis on tegelikult juba suuresti esialgses aruandes, aga tunnistajate enda väitel kas ignoreeritud või muudetud kujul. Tõenäoliselt oli selle olemasolu ka seriaali loojatele enne teada, miks muidu seda üldse (avalikult) filmima mindi.