Kriku kirjutas:
Mul on väga hea meel, et Imre Kaas arutelus oma nime all osaleb.
Just!
Kipper.ee-s Imre Kaas kirjutas:
Olen mitmel korral Rootsis viibides kohtunud ühe härrasmehega. Nimetagem teda H.M.-ks. Mees töötas tollal enda väitel riigiametis (ja enda väitel luureohvitserina) ning puutus põgusalt kokku ka Estonia hukuga.
Henning Witte näiteks ei julgenud minuga üldse kohtuda. Leppisime küll aja kokku, kuid kontoris teda ei olnud. Olen peaaegu kindel, et ta istus ühes tänaval seisnud autos.
Aga selle nn luureohvitseriga kohtusin ma puhtjuhuslikult Rootsi roheliste partei korraldatud koosviibimisel, kus muu hulgas arutati ka huku-teemat.
Tema teooria on järgmine:
Estonial veeti tõepoolest sõjatehnikat, kuid hukuga sel seost pole. Hukk toimus just nii nagu seda väidab lõppraport ja oli erinevate ebameeldivate kokkulangevuste tulemus.
Paraku sisaldas aga osa tol ööl laeva pardal olnud tehnikast mingil määral radioaktiivseid aineid, mis huku tagajärjel keskkonda lekkisid.
Rootsi riigi kava Estoniat katta olevat välja mõeldud just sel põhjusel, et vältida ohtlike ainete keskkonda sattumist.
Tervet Estoniat ei olnud siiski vaja katta, sest ramp tiriti irvakile ja radioaktiivset ainet sisaldanud konteinerid toodi välja ning maeti vraki lähedusse. Väidetavalt on see matmispaik isegi merepõhja kaardil tuvastatav, kui võrrelda esimesi sonaripilte ja kõrvutades neid tänapäevastega.
Peale paljasõnaliste ütluste pole mehel oma väidete tõestamiseks midagi ette näidata.
Jah - ramp on aja jooksul rohkem irvakile vajunud, kui esimestel videotel näeme.
Jah - vraki katmise kava jäi katki, kuigi raha maksti hollandi firmale Smit Tak AB-le ette ning merepõhjas mingeid töid isegi tehti.
Jah - selle firma üheks töövaldkonnaks oli ka radioaktiivete ainete kahjutustamine.
Jah - Estonia pardal veeti eelnevatel kuudel relvi, kuid hukuöö kohta sellised andmed puuduvad.
Kas pole taas üks kena teooria? Kuigi jah - tegemist on taas ühe omalaadse vandenõuga.
Ma nüüd veidi Jutta Rabestun ja toon teieni selle ammuse loo üksikasjad. See on veel hullem, kui Jutta Rabe film. Loodan, et võtate seda mõnusa irooniana.
Rootsi ohvitser rääkis, et viibis katmistööde ajal hukupaigas töid seiranud Soome jäämurdjal ning kinnitas, et Estonia vraki katmisest oli asi kaugel. "Mitte kunagi ei ole olnud eesmärgiks Estonia vrakk betoonsarkofaagi matta - tegelik põhjus lebab Estonia lähedal merepõhjas," väitis mees omal initsiatiivil toimunud vestlusel.
Oma nime arusaadavatel põhjustel mitte avaldanud riigiteenistuja sõnul oleks too salajane operatsioon juba varem äärepealt avalikuks saanud, sest ajakirjandus nuhkis välja, et liiva ja kruusa puistatakse vrakist üsna kaugele. Kuid riikide vaikimistaktika tõttu sumbus see kiirelt, ütles ta.
Tema väitel kulutas Rootsi riigi tellimusel tegutsenud Smit Tak katmis- ja kahjutustamistöödele umbes 3 miljonit dollarit. "Objekti ei kaetud lihtsalt kinni, sellele eelnes töö vee all," lausus mees.
Väidetav Rootsi ohvitser ei oska öelda, mille nad täpselt kinni katsid, kuid teab, et see on seotud Estonia katastroofiga. "Mulle küll otse ei öeldud, kuid jäi mulje, et see on sama ese, mis jäi kajaloodipildile mõni aeg pärast katastroofi vraki nina ees. Siis veeti see mõnisada meetrit laevast eemale ja seal jäi see kogemata kombel uuesti, sedakorda juba visiiri otsinud meestele ette. Nemad käisid ka vee all vaatamas ja väitsid siis, et see on tavaline terasplaat," jutustas mees.
Luureohvitseri jutust selgus, et objekt oli ähvardavalt radioaktiivne ja mingil ajal eksisteeris reaalne oht, et Läänemeri saab tõsiselt saastatud. "Alguses ei kiirustatud katmisega, siis aga tekkis oht. Midagi läks seal kardinaalselt viltu," seletas ta. Rootsi riik telliski seetõttu kiirelt kinnikatmistööd, kuid rahva hulgas tekkiva paanika ennetamise nimel otsustati tööd Estonia vraki matmise nime all läbi viia. "Keegi ei oodanud, et rahvas hakkab selle vastu protestima. Kuid niikuinii ei oleks vrakki kinni kaetud - kes sinna alla oleks ikka vaatama läinud, et kas kere on kinni kaetud või mitte," seletas mees. "Moepärast heideti ka vraki ümbrusesse veidi liiva ja kruusa, mis on näha ka Gregg Bemise videol," väitis ta.
Ohvitser rääkis, et objekti katmistööd vältasid paar nädalat - tegemist ei olnud hiigelobjektiga. "See oli ligi paarkümmend meetrit pikk ja mõned meetrid lai," iseloomustas ta objekti.
https://foorum.kipper.ee/viewtopic.php?p=20691#p20691Kas see MUST-iga seotud härra (nn "väidetav Rootsi luureohvitser") oli Matz Hammarström ?*
Fucs kirjutas:
Muideks, ma olen üritanud avaliku n.ö. "OSINT" info baasil välja selgitada, kes see hr "H.M." võis olla, kes oli riigiteenistuja ja kuulus "Miljöpartiet de gröna" ridadesse.
Võttes aluseks, et esitatud on õiged ja tegelikud nimetähed H ning M
Ainus isik keda oli võimalik nii vähese info põhjal ja nii väheste vanade avalike materjalide põhjal kuidagi moodigi teoreetiliselt tuvastada oli hr. Matz Hammarström
Aga tema avalik CV ei taha sobida, kui me eeldame, et vraki katmine algas alles 1996 jaanuaris
Samas on seal CV-s "auk" ehk tühjus 1991-1994 nii "Work experience" kui "Political work" andmetes.
Samas on seal CV-s "auk" ehk tühjus 1991-2002 "Work experience" andmetes.
Samas ei oska hinnangut anda, kas üks Rootsi luuretöötaja võis ja võib samal ajal tegeleda poliitikaga ("Political work")
Ja kõige lõpuks.... Samas peaks riigi luure- ja eriteenistused olema mõistuse kaotanud, kui kõik nende juures töötanud isikute CV-d sisaldaksid vastavat märget.
http://www.academia.edu/attachments/303 ... nload_filehttps://www.riksdagen.se/sv/ledamoter-p ... 9/2000&p=2Andes endale aru, et tegemist võib olla täiesti vale isikuga ja kogu selguse väljauurimisele kulutatud aeg täiesti raisatud,
jõudsin ma tutvuda veel 2006 aasta artikliga kus ajakirjanik teda küsitleb. Seal ta kirjeldab oma elulugu ja räägib, kuidas oli 1991 pärast õpetajaameti mahapanemist töötuna (ja koos perega) tagasi läinud Lundi, käinud koos naisega tööd otsimas tööbüroos (või tööhõiveametis) ja selle töö ka (koos abikaasaga mõlemad) leidnud. Aga mis tööd ta (nad) täpselt siis leidis (leidsid), selle koha peal on artiklis samuti n.ö. "auk" 1991-1998
Üks huvitav leid veel.
Keegi... Matz Hammarström`i abikaasa "nimekaim" töötab (või töötas veel vähemalt 2008-2009) "MUST"-is (Militära underrättelse- och säkerhetstjänsten)