Parvlaev "Estonia" hukkumine

Vaba foorum kus võib arutada mujale mittesobivatel teemadel.
Suletud
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36425
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: "Estonia" - raske tee tõeni

Postitus Postitas Kriku »

Kriku kirjutas:Eri koolkondade vahe. Eesti rahulolematud tahaksid, et "Estonia" hukkumist oleks uuritud nagu kuritegu (ja sedasama väidab sisuliselt ka Kurm, kelle elukutse oligi kuritegusid uurida). Rootsis uuriti seda kui tavapärast õnnetust.
Rootsis alustati kriminaalasjaga aluse hukkumise päeval, mistõttu on imelik küll, et kuriteopaigas asitõenditega niimoodi käituti: https://www.sme.sk/c/2144783/swedes-end ... tinue.html

Võimalik, et tõendite kogumine laevaõnnetuse puhul käibki (käiski?) neil eri ametkondade koostöös nii (päris mõrvarühm kuskil tänavanurgal padrunikesti korjates on vast ikka natuke hoolikam), aga heast küljest kogu asja ei näita.

2001. aastal üritati Rootsi politseid survestada kriminaalasja taasavama: http://news.bbc.co.uk/2/hi/europe/1123056.stm

Selles BBC loos on huvitav märkus Helsingi seismoloogiajaama kohta, mis pidanuks plahvatuse registreerima:
Seismological data from the University of Helsinki seemed to have ruled out the possibility that an explosion could have caused the accident. Records kept by the station, which can detect blasts caused by as little as 800 grams (two pounds) of explosives, showed no evidence of an explosion in the Baltic Sea on the day of the accident.
Kas tõesti tekitab tormisel merel selline plahvatus (arvatavasti ikka TNT-d mõeldud) võnke seismoloogide kõveratesse...?
tuna
Liige
Postitusi: 600
Liitunud: 20 Juul, 2005 13:35
Asukoht: Kärdla
Kontakt:

Re: "Estonia" - raske tee tõeni

Postitus Postitas tuna »

Arvatavasti peaks torm olema piisavalt võimas, et tekitaks samasuguse seismilise fooni, kuhu sisse plahvatus nö ära kaoks. Tõenäoliselt on seda võimalik välja arvutada.

Mis puutub Rootsi tegemistesse või tegematajätmistesse, siis iseenesest siin viimastel lehekülgedel väljatoodu näitab, miks kõik see on meie arvates kahtlane. Ja siin on raske vaielda, mul on meeles omaenda reaktsioon 1994. aastal, kui sai teatavaks, et rootslased tahavad Estonia vraki betooniga katta. Aga selle ülekordamine ei anna meile midagi juurde, sest rootslased tegid oma tollaseid valikuid selle järgi, mida nemad sellel hetkel asjast arvasid. Ja nagu juba välja toodud, rootslastele andis tollal nii mõnigi asi, mis meile oli erakordselt loomulik, põhjuse meid kahtlustada.
antonio1
Uudistaja
Postitusi: 29
Liitunud: 04 Mai, 2005 22:12
Kontakt:

Re: "Estonia" - raske tee tõeni

Postitus Postitas antonio1 »

Kriku kirjutas:
Kriku kirjutas:Eri koolkondade vahe. Eesti rahulolematud tahaksid, et "Estonia" hukkumist oleks uuritud nagu kuritegu (ja sedasama väidab sisuliselt ka Kurm, kelle elukutse oligi kuritegusid uurida). Rootsis uuriti seda kui tavapärast õnnetust.
Rootsis alustati kriminaalasjaga aluse hukkumise päeval, mistõttu on imelik küll, et kuriteopaigas asitõenditega niimoodi käituti: https://www.sme.sk/c/2144783/swedes-end ... tinue.html

Võimalik, et tõendite kogumine laevaõnnetuse puhul käibki (käiski?) neil eri ametkondade koostöös nii (päris mõrvarühm kuskil tänavanurgal padrunikesti korjates on vast ikka natuke hoolikam), aga heast küljest kogu asja ei näita.
Igasuguste hukkunutega õnnetuste tavapärane praktika on (kas laeva puhul on?), et politsei algatab kriminaalasja ja selle krim.asja keskselt siis tellitakse vajalikke ekspertiise, uuringuid jms mida uurimise huvides vajalikuks peetakse. Kui uurimise käigus tekib teadmine, et asjaga on seotud militaarveosed, siis ilmselt liiguks selline uurimine kapo alluvusse. Kriminaalmenetlust vist ikka juhiks mõlemal juhul prokuratuur.
Kuidas Estonia puhul oli? Jääb mulje, et Eesti politsei/prokuratuur justkui ei olnud menetlust juhtivaks ja tegevusi planeerivaks organisatsiooniks, olgugi et Estonia sõitis Eesti lipu all, õnnetus juhtus rahvusvahelistes vetes ja seega kogu uurimise korraldamine olnuks igati Eesti vastavate ametite pärusmaa..või ei?
Kui eelnev pädeb, kuidas sai Rootsi korraldada ja juhtida uurimiseks vajalikke tuukritöid, sõlmida vaikimislepinguid, selekteerida asitõendeid jms?
herman30
Liige
Postitusi: 1435
Liitunud: 16 Apr, 2008 18:19
Asukoht: Soome
Kontakt:

Re: "Estonia" - raske tee tõeni

Postitus Postitas herman30 »

Sest laeva omanik/ud oli rootslane? Nordström&Thulin.
Kasutaja avatar
Svejk
Liige
Postitusi: 3758
Liitunud: 13 Jaan, 2010 18:32
Asukoht: Põllul
Kontakt:

Re: "Estonia" - raske tee tõeni

Postitus Postitas Svejk »

AMvA kirjutas:
Svejk kirjutas:Mida ma veel tahaksin tagasihoidlikult siia lisada, on, et akf Fucs ei ole senimaani esitanud ühtki teooriat, motiivi ega muudmoodu hinnanguid... 8)
Tähelepanelik lugeja on kindlasti märganud, et austatud kaasfoorumlase käisest on tulnud pelgalt kiretud faktid ja siin kohal jätan lisamata, et "enamgi veel" :)
Oled sa ikka selles väites 100% kindel? Võtsin ühe esimese Fucsi posti eelmiselt lehelt ja leidsin seal sellise Fucsi kirjutatu:
Minu küsimus sihib aga teist aiaauku.
Kui tuukritööde juhendaja näeb kaamera pildis atlandi luku polti mis on terve, tuuker kirjeldab talle seda tervet atlandi luku polti ja tööde juhendaja saab sellest aru, siis miks ta laseb selle lahti lõigata (suuremat sorti aeganõudev töö ja vaev) ning üles saata, kui see on terve ja seal pole midagi uurida? Ja siis kui see spetsiaalselt lahti lõigatud polt (mitte kusagilt merepõhjast üles korjatud lahtine junn) on üles tõstetud, siis tuukritöid juhendanud spetsialist vaatab seda ja ütleb, et "ohhoo! see on ju terve! seda pole küll mõtet uurida ja see ei mahu ka helikopterisse" ning viskab selle lihtsalt üle parda. Pärast vabandab natukene, keegi arvab, et härra oli "stressis, magamata ja rambipalavikus" ja ongi teema kõikidele selge ja ammendunud või? Ja endiselt jääb küsimus, miks seda ei võinud laevale jätta kui see helikopterisse ei mahtunud?


Ei ole ju nagu ainult "kiretu faktiga" tegemist?
"Kiretud faktid"... :) (kui milnetis oleks kuke emoticon, siis ma paneks selle)

Akf AMvA ei ole senimaani õppinud soojal ja pehmel vahet tegema... 8) " Не путай теплое с мягким!" :)

Loomulikult on foorumil ka selliseid tegelasi, kes ise püstitavad küsimuse ja ise sellele siis kangelaslikult vastama asuvad :D
aga antud juhul näen mina vaid väljatoodud ja allakriipsutatud jama, mis tervele mõistusele vastuvõetamatu on.
Muidugi maitse üle ei vaielda. :mrgreen:
..jpg
..jpg (68.56 KiB) Vaadatud 4167 korda
"Vaated ja veendumused pärinevad tunnetemaailma sügavikest ja loogika on enamasti vaid kuuleka intellekti abivalmis instrument põhjendamiseks ja õigustamiseks"
"Maul halten und warten diner!" (lõuad pidada ja lõunat oodata!)
Kasutaja avatar
Svejk
Liige
Postitusi: 3758
Liitunud: 13 Jaan, 2010 18:32
Asukoht: Põllul
Kontakt:

Re: "Estonia" - raske tee tõeni

Postitus Postitas Svejk »

Laevainsener: Estonia hukkumise asjaolusid võltsiti
https://ekspress.delfi.ee/kuum/laevains ... uicgLoOCKY
Jutt on 1997. aasta lõpus avaldatud õnnetuse uurimise ühiskomisjoni JAIC-i lõpparuandest ja käesoleva aasta esimesel poolel avaldatud Rootsi politseilabori SKL uurimusest ning Vinnova lõppraportist. Esimesest tuli Björkmani sõnul muuhulgas välja, et sukeldumisest tehtud filmimaterjale on manipuleeritud. „Sellest on tükke välja lõigatud, just selle koha peal, kus filmiti visiiri," ütles Björkman.

Teine üllatav fakt, mida ingnoreeritakse, on Björkmani sõnul vastuolu seniste uurimistulemuste ja kahe eestlasest meeskonnaliikmete ütluste vahel Rootsi televisioonile kohe pärast õnnetust haiglas. Nimelt ütlesid masinameeskonda kuulunud Margus Treu ja Henrik Sillaste, et nad olid enne laeva kreeniminemist põlvini vees olnud (vt TV ekraanipilti) ja käivitanud masinaruumi pilsipumbad! Pilsipumbad käivitatakse aga ainult siis, kui keresse on lekkinud vett. Kas laeva põhjas oli siiski auk?
Ent Björkmanil on veel palju põhjuseid, miks uurimine tuleks taasalgatada (nendega saab lähemalt tutvuda tema kodulehel). Nimetagem veel mõned intrigeerivamad.

1) Põhjaminemise aeg ja viis. Vastavalt JAICi raportile sai visiiri kadu/kreeni kaldumine alguse 28. septembril 1994 kell 1.15, Vinnova raporti andmeil aga kell 1.00, s.t. 15 minutit varem, mille jooksul võib palju juhtuda. Seda erinevust pole selgitatud. Millal Estonia siis uppus? Ka see, kuidas laev põhja minnes käitus, erineb raportites.

2) Hädaabikutse pikaliasendis. Varasem raport ütleb kolmanda ohvitseri Andres Tammese sõnadele toetudes, et hädaabikutse anti siis, kui laeva kaldenurk oli 20-30 kraadi, ent uuema andmeil oli laev siis juba 90 kraadise nurga all, mistõttu ta Björkmani sõnul oleks pidanud olema juba suuremas osas vee all.

3) Kreeni vajumine. JAICi raport ütleb, et üle 5 minuti oli laev alla 15 kraadi kreenis, Vinnova raport aga, et külgkaldenurk ületas 45 kraadi juba 2 minuti pärast, mis muutis evakuatsiooni võimatuks!!

4) Kahtlused visiiriga. Vinnova raportist ei selgu, kuidas visiir sattus sinna, kus ta väidetakse leitud olevat. Seetõttu kahtlustab Björkman, et visiiri filmiti vraki küljes oktoobris 1994, politseilabori analüüsitud filme on monteeritud ning põhjaminemise põhjus ei pruukinud olla visiiri kaotus.

5) Palju inimesi päästeti? „Mariella" kapten Thörnroos ütles Rootsi televisioonis 18. novembril 2008, et tema laev päästis 40 „Estonia" merehädalist. JAICi raporti kohaselt oli see arv 27. Kõik pääsenud oleks tulnud kanda logiraamatusse. Seda aga pole. Kuhu kadus 13 inimest?
"Vaated ja veendumused pärinevad tunnetemaailma sügavikest ja loogika on enamasti vaid kuuleka intellekti abivalmis instrument põhjendamiseks ja õigustamiseks"
"Maul halten und warten diner!" (lõuad pidada ja lõunat oodata!)
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36425
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: "Estonia" - raske tee tõeni

Postitus Postitas Kriku »

Teine üllatav fakt, mida ingnoreeritakse, on Björkmani sõnul vastuolu seniste uurimistulemuste ja kahe eestlasest meeskonnaliikmete ütluste vahel Rootsi televisioonile kohe pärast õnnetust haiglas. Nimelt ütlesid masinameeskonda kuulunud Margus Treu ja Henrik Sillaste, et nad olid enne laeva kreeniminemist põlvini vees olnud (vt TV ekraanipilti) ja käivitanud masinaruumi pilsipumbad! Pilsipumbad käivitatakse aga ainult siis, kui keresse on lekkinud vett. Kas laeva põhjas oli siiski auk?
Ma ei saa praegu aru, miks see vesi ei võinud visiiri kaudu tulla?
Vinnova raportist ei selgu, kuidas visiir sattus sinna, kus ta väidetakse leitud olevat.
Ma pakun, et visiir sattus sinna, kust hiljem leiti, lühidalt niimoodi: kukkus laeva küljest ära ja vajus põhja.
Kasutaja avatar
Fucs
Liige
Postitusi: 15550
Liitunud: 12 Dets, 2006 21:43
Asukoht: retired
Kontakt:

Re: "Estonia" - raske tee tõeni

Postitus Postitas Fucs »

5) Palju inimesi päästeti? „Mariella" kapten Thörnroos ütles Rootsi televisioonis 18. novembril 2008, et tema laev päästis 40 „Estonia" merehädalist. JAICi raporti kohaselt oli see arv 27. Kõik pääsenud oleks tulnud kanda logiraamatusse. Seda aga pole. Kuhu kadus 13 inimest?
http://privat.bahnhof.se/wb576311/40/indexeng.htm
Kasutaja avatar
Manurhin
Liige
Postitusi: 5192
Liitunud: 09 Jaan, 2007 0:05
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Re: "Estonia" - raske tee tõeni

Postitus Postitas Manurhin »

Huvitav, kas keegi on ka tundnud huvi nende inimeste edasise käekäigu vastu, kes arvatavasti puutusid kokku teadmata kadunuks jäänud päästetutega? Pean silmas päästjaid, igasuguseid haiglatöötajaid, päästetuid vedanud autojuhte jne. Kas nende hulgas mingeid kahtlasi surmasid pole ette tulnud? Nt. JFK mõrva järel hakkas inimestega igasugu imelikke asju juhtuma. Mõni võimalik tunnistaja sooritas enesetapu, kuigi polnud sugugi depressiivne, mõni hukkus liiklusõnnetuses, mille asjaolud jäidki segaseks, mõni tapeti justkui suvalise röövkallaletungi käigus, aga mõrvarit ei leitudki. Miks kasvõi Jack Ruby tulistas L.H. Oswaldi surnuks? Kas tõesti nii suurest ja jäägitust armastusest JFK vastu, et ei saanud kohe teisiti kui pidi ise oma käega presidendi arvatavale tapjale otsa peale tegema, kuigi süüdimõistmisel oleks Oswald niikuinii surmanuhtluse saanud? Või oleks enne äkki hoopis miskit valgustkartvat välja lobisenud? Selles osas võiks Estonia huku ja Kennedy atentaadi vahele nii mõnegi paralleeli tõmmata. Ametlik versioon on olemas mõlemal, aga mõlemal on ka hulk seniajani vastuseta küsimusi. Isegi Titanicu huku mõned asjaolud on tulnud avalikuks alles hiljuti. Kasvõi nt. see, et laeva ühes söepunkris oli kogu reisi vältel tulekahju, mis laeva metallkonstruktsioone oma kuumusega nõrgestas ja mille tõttu täiskiirusel sõideti, kuna kardeti kütuse lõppemist enne sihtpunkti jõudmist. Üks katastroofi üle elanud laeva tuletõrjujatest seda ka uurijatele tunnistas, ametlikku raportisse kirja see aga ei läinud.
Kirves pole mänguasi, raiuge see omale pealuu sisse!
"Suured inimesed on ikka tõesti imelikud," ütles ta endamisi lihtsal moel, kui ta oma teekonda jätkas.
Kasutaja avatar
Svejk
Liige
Postitusi: 3758
Liitunud: 13 Jaan, 2010 18:32
Asukoht: Põllul
Kontakt:

Re: "Estonia" - raske tee tõeni

Postitus Postitas Svejk »

Estonia komisjoni liikmed tunnistavad vigu lõppraportis
https://epl.delfi.ee/eesti/estonia-komi ... uy2SeCGjds
Estonia komisjoni lõpparuande eraldi päästevarustusele pühendatud peatükis on täpselt kirjeldatud, kust ja millistes tingimustes Estonialt pärit päästevarustust pärast õnnetust leiti.

Lõppraporti kaheksanda peatüki kümnendas alapunktis on kirjas, et: "Pärast õnnetust triivisid Estonia päästepaadid, päästeparved ja päästevestid kagu–ida suunas Eesti ranniku poole ja neid korjasid merest nii laevad kui ka rannarahvas
Valvepaat MOB () leiti triivimas Soomest Hanko poolsaare lähistel."

Estonia komisjonis Soomet esindanud Kari Lehtola aga kinnitab nüüd, et lõppraportis toodud andmed on valed. Lehtola ütles, et

MOB-i valvepaadi leidis Soome õlitõrjelaev Hylje 29. septembril 1994, kell 14.30 Osmussaare lähedalt, korjas selle üles ning viis samal päeval Hankosse, kus paat tänini seisab.

Estonia MOB-paadile sarnast paati nägi Estonialt pääsenud Uppsalas elav rootslane Thure Palmgren katastroofiööl. "Nägin väiksemat mootorpaati ja selle ahtris põlevat laternat parvelt, millele ma ronisin enne, kui Estonia põhja läks," ütles Palmgren Eesti Päevalehele. "Paat kadus kiiresti vaateväljast ning suundus minu meelest kirdesse. Ma ei näinud, kes paadis oli, kuid sellel põles kindlasti tuli."

Lehtola sõnul on MOB-i valvepaadi 186-liitristes kütusemahutites tänaseks järel veel umbes 100 liitrit kütust, ülejäänud osa on lihtsalt merre imbunud.

Estonia komisjonis spetsialist-vaatlejana osalenud Kalle Pedak kinnitas, et iga Estonialt leitud asja kohta koostati täpsed andmed. "Rannavalve paberites oli täpselt kirjas, kust iga asi leiti," rääkis Pedak. "Samuti siseministeeriumis piirivalveameti juures ja politseiametis olid leitud asjade kohta terved nimekirjad."
"Estonia uppumise järel triivisid hukkunud, laeva päästepaadid, -parved, -vestid ja muud esemed kagu-ida suunas Eesti ranniku poole, peamiselt Hiiumaa randa. Vaid spetsiaalne valvemootorpaat leiti tühjana triivimas Soomes Hanko lähistel."
Või siis ikkagi Osmussaare lähedalt. Kütusest järel ca pool. Mismoodi kütus merre imbub, jääb isiklikult minule mõistatuseks, sest kütusepaagid minu teada ei ole tehtud imbmaterjalidest.
Kas järjekordne katse seletamaks mõistatuslikke asjaolusid mingisuguse laest võetud ettekändega?

Läänemerel on põhjahoovused ja kraam hulbib veepinnal tuule ning lainetega samas suunas, ehk siis Estonia juhtumil Eesti ranniku suunas, kust seda on leitud ja täpselt dokumenteeritud.
"Soome kohtuarstlikku meditsiini laborist kinnitati, et surnukehale tekkisid vigastused, kui see jõudis kiviklibusele rannale. Ruth Vahtrasele koju saadetud riided olid aga vigastuseta, ainult veidi verised."

Kuidas jõudis Kalev Vahtrase surnukeha ebaloogilises suunas "kuhugi Soome rannale" ja millal ja kust kohast täpsemalt laip leiti?
Kui rannavalve dokumenteeris isegi randa uhutud esemeid, peaks surnukeha pälvima klass kõrgema tähelepanu.

http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... no#p594523
“Estonia" laotööline Kalev Vahtras oli algul pääsenute nimekirjas, siis kadus tema nimi nimekirjast. Hoolimata Ruth Vahtrase jõupingutustest jõuda mehe jälgedele see tal ei õnnestunud. 20.oktoobril toimetati Kalevi surnukeha Eestisse. Ruth kuulis laevaõnnetusest 28. septembri varahommikul. Abikaasa pääsemisest sai ta esimese ametliku teate “Kuku" raadio keskpäevastest uudistest. Mehe pääsemist kinnitati ka Tallinna Meremeeste Haiglast, kust lisati, et Kalev viibib Turu haiglas. Otsekohe võttis vapper naine ette teekonna Soome. Seal asju ajades aga selgus, et Kalevit pole ei Turu ega teistes Soome haiglates. Hankinud Rootsi politsei telefoninumbri, võttis Ruth kohe ühendust sealsete võimuesindajatega.

Selgus, et Kalev viibib Rootsis, kuid millises haiglas, seda ei osatud öelda. Sealse politsei kinnitust mööda ütles pääsenu neile oma nime ise, nii et eksitust ei saanud tekkida. Rahunenuna naases pr. Vahtras Tallinna. Ruthi äraolekul võttis poeg ühendust mitme Eesti ametkonnaga, kust teatati, et tema isa on tõesti pääsenute nimekirjas.

Alustanud Tallinnas täpsustavaid järelpärimist tekkis ootamatult kummaline tõrge. Uurivatele küsimustele hakati andma uduseid vastuseid. Siseministeeriumist teatati Kalevi pojale, et ta isa on küll elus, aga sellest ei tohi kellelegi rääkida. Mitmest instantsist väideti, et neil valitseb infosulg. Rootslased ja soomlased keeldusid igasugustest selgitavatest ütlustest. Ruth Vahtras sai kontakti Kaleviga ühel päästeparvel viibinud Peeter Polgonoviga. Kui Polgunov kopterisse tõsteti, oli Kalev parvel täies elujõus. Ametkondadest väideti aga kindlalt, et Kalev Vahtrase nimelist ei ole ega pole olnudki pääsenute nimekirjas.

Ruthi sõnul hakati pealt kuulama tema telefonikõnesid. Samuti hoiatati teda isetegevusliku uurimise eest. See võivat talle ohtlikuks saada. Huvitaval kombel olid Eestisse saabunud Soome politseinikud tuvastanud Kalevi surnukeha, kuigi Ruth alles täitis 20 lehelist iseloomustust abikaasa kohta. Fotol, mida pr. Vahtrasele näidati, oli tema arvates mitte uppumissurma surnud Kalev. Sellele viitasid verised juuksed, näo vasakule poole tekkinud armid ja kaelaturse.
"Vaated ja veendumused pärinevad tunnetemaailma sügavikest ja loogika on enamasti vaid kuuleka intellekti abivalmis instrument põhjendamiseks ja õigustamiseks"
"Maul halten und warten diner!" (lõuad pidada ja lõunat oodata!)
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36425
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: "Estonia" - raske tee tõeni

Postitus Postitas Kriku »

Selles kontekstis oleks huvitav teada, kas ja kus veel meri katastroofis hukkunute kehi kaldale uhtus. Kalev Vahtrase oma vast ikka polnud ainuke??
Kasutaja avatar
Manurhin
Liige
Postitusi: 5192
Liitunud: 09 Jaan, 2007 0:05
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Re: "Estonia" - raske tee tõeni

Postitus Postitas Manurhin »

Kriku kirjutas:Selles kontekstis oleks huvitav teada, kas ja kus veel meri katastroofis hukkunute kehi kaldale uhtus. Kalev Vahtrase oma vast ikka polnud ainuke??
On kuidagi meelde jäänud, et ühe naisterahva surnukeha leiti järgmisel suvel Saaremaa rannalt. Siinsamas teemas oli vist nagu juttu, et kusagilt (Osmussaare?) rannalt leiti ka mingi Rootsi politseiniku säilmed (ametimärgi järgi tuvastati). Huvitaval kombel otsing seda postitust üles ei leia. Muideks, alles 2 aastat tagasi leiti Soomes Estonia päästerõngas: https://elu24.postimees.ee/4273465/23-a ... sapeenrast
Kirves pole mänguasi, raiuge see omale pealuu sisse!
"Suured inimesed on ikka tõesti imelikud," ütles ta endamisi lihtsal moel, kui ta oma teekonda jätkas.
Kasutaja avatar
sadist
Liige
Postitusi: 1047
Liitunud: 23 Juul, 2006 21:04
Asukoht: Paldiski
Kontakt:

Re: "Estonia" - raske tee tõeni

Postitus Postitas sadist »

Manurhin kirjutas:On kuidagi meelde jäänud, et ühe naisterahva surnukeha leiti järgmisel suvel Saaremaa rannalt.
Mina jälle mäletan, et oli vist suht samal aastal. Sest tundsin leidjat ja tema sõnad olid, et surnukeha ei näinud välja, nagu oleks kaua vees olnud. Isegi riietust kirjeldas.. kui see oleks järgmine suvi olnud, siis ma ei tea :scratch:
Kasutaja avatar
Manurhin
Liige
Postitusi: 5192
Liitunud: 09 Jaan, 2007 0:05
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Re: "Estonia" - raske tee tõeni

Postitus Postitas Manurhin »

sadist kirjutas:
Manurhin kirjutas:On kuidagi meelde jäänud, et ühe naisterahva surnukeha leiti järgmisel suvel Saaremaa rannalt.
Mina jälle mäletan, et oli vist suht samal aastal. Sest tundsin leidjat ja tema sõnad olid, et surnukeha ei näinud välja, nagu oleks kaua vees olnud. Isegi riietust kirjeldas.. kui see oleks järgmine suvi olnud, siis ma ei tea :scratch:
Võibolla on sul õigus, seda enam kui leidjaga ise rääkisid. 25 aastat juba möödas ja selle aja peale võib vabalt midagi valesti meeles olla. Üks mis kindel, laip leiti ikka juba jupp aega peale laevahukku, kui avalikkuses esimene suurem šokk oli juba üle minemas. Seega siis ehk novembris-detsembris? Huvitav on ainult see, et kaldale uhutud laipu nii vähe leiti. Samas, mõni võis triivida nt. roostikku või mujale, kuhu inimesi eriti ei satu ja jäigi seepärast leidmata, kuna keegi lihtsalt ei sattunud õigel ajal peale. Pealegi, palju hilissügisel üldse rannas kolatakse.
Kirves pole mänguasi, raiuge see omale pealuu sisse!
"Suured inimesed on ikka tõesti imelikud," ütles ta endamisi lihtsal moel, kui ta oma teekonda jätkas.
Walter2
Liige
Postitusi: 3979
Liitunud: 27 Okt, 2012 22:11
Asukoht: Phuket
Kontakt:

Re: "Estonia" - raske tee tõeni

Postitus Postitas Walter2 »

Kuna tuukrite jutu järgi oli laevaümbrus laipu täis siis vahest puistati need liiva ja kruusaga üle ning jäidki põhja? Millal algavad surnukehas gaasilised protsessid ja nad pinnale tulevad? Millal toimus laeva katmine liiva ja kruusaga? Samas jäi enamus hukkunuid kindlasti laeva sisse.
Ning üldse tekkis küsimus - laev sõitis Eesti lipu all ning uppus rahvusvahelistes vetes. Mida need rootslased siin üleüldse kangesti asjatasid ja kes neile selles loos võtmerolli kätte andis? Kas piisas ainult moraalsest dilemmast et hukkunute seas oli rootslasi kõige enam või lepiti kabinettide tagatubades midagi veel kokku? Mida ja kellega tollane peaminister Bildt hukkumisööl tundide kaupa telefoni teel asjatas?
Elu on liiga lühike et raisata seda lollide peale tõestamaks et nad on lollid /道德经 (Dàodéjīng)/
Parem olla tark ja rikas kui loll ja vaene...
Suletud

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 16 külalist