Parvlaev "Estonia" hukkumine

Vaba foorum kus võib arutada mujale mittesobivatel teemadel.
Suletud
Roamless
Liige
Postitusi: 3809
Liitunud: 22 Okt, 2005 20:57
Kontakt:

Re: "Estonia" - raske tee tõeni

Postitus Postitas Roamless »

Ei päde, sest esiteks…..
Äkki vaidlustad ka allpool toodud väite
Küsimusi tekitab see, kuidas omistati rannikusõidu õigusega laevale ühel hetkel +I 3/3 E, Deep Sea, Ice IA, Car/Passanger Ferry + (AUT) sertifikaat.

Ehk tuleks otsida tõelist põhjust sealt et, Bureau Veritas sertifitseeris Estonia avamerekõlbulikuks ning Lääneriigid võisid minna pigem oma tegematajätmiste kinnimätsimise teed ehk laev ei olnud avamerekõlbulik, mis tõmbab igasugu pommi teooriatele vee peale.
Olgu öeldud, et mina ise olen lisauurimise poolt, kuid mitte mingite sõgedate pommiteooriate pärast, vaid kuid pigem paistab kogu loo tagant variant, et põhisüüdlaseks üritati teha eestlastest laevameeskonda, halbade juhuste kokkulangemist ja olid ka "väikesed probleemid" laeva konstruktsioonis (no miks ei ole suudetud laevatehast vastutusele võtta), et mätsida kinni soomlaste rootslaste ebakompetentsus ja Saksa laevaehitajate p....sk.
Allpool lingil huvitavat, osaliselt juba unustatud lugemist antud teemal, muuhulgas räägitakse, kuidas Leedu omale tol ajal 15 pontoosilda sai
https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-conte ... ruanne.pdf
Unforeseen consequences
vanahalb
Liige
Postitusi: 2635
Liitunud: 21 Juun, 2009 18:48
Kontakt:

Re: "Estonia" - raske tee tõeni

Postitus Postitas vanahalb »

Kriku kirjutas:Samas on raske ette kujutada, mida oleks vene päritolu elektroonikast kui sellisest varastamisväärset leidunud - seda nii 1995. aastal kui ükskõik millal varem. Kasutuses olevat relvasüsteemi on ikka mõtet uurida, aga Lääne elektroonikatööstuse spionaaž Venemaa suunal on midagi, mis ületab minu fantaasia.
Huvitav võib olla mitte (iganenud) tehnoloogia vaid lahendused. Kui kodanik Belenko 1976 a MIG-25-ga Jaapanisse põgenes sattus jaapanlaste kätte ka lennukil olnud "oma-võõras" tuvastamise süsteem. Kuuldavasti olnud see Nõukogude Liidu jaoks päris suur häving.
"Estonialt" otsiti pärast mingisugust "tuumakohvrit". Lugesin kunagi, vist siitsamast foorumist, Kurmi komisjoni stenogrammi. Minumeelest pidasid nad "tuumakohvri "all silmas kaasaskantavat tuumarelva, Nojah, huvitav vidin kuid läänes oleks samuti võimalik sarnane asi valmis teha ja ilma Venemaa abita.
Mõned teoreetikud on aga väitnud , et "tuumakohvar" oli see juhtpult, millega saab tuumarelvastust aktiveerida. Putin tassib tänapäeval üht sarnast kaasas ja ega neid üksainus pole. Sellise asja vaenlase kätte sattumine võtaks juba iga riigi mõtlema.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36584
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: "Estonia" - raske tee tõeni

Postitus Postitas Kriku »

Kaasaskantavad tuumarelvad on mõlemal pool ammuilma olemas: https://en.wikipedia.org/wiki/Suitcase_nuclear_device
Lemet
Liige
Postitusi: 19939
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Re: "Estonia" - raske tee tõeni

Postitus Postitas Lemet »

Äkki vaidlustad ka allpool toodud väite

Tsiteeri:

Küsimusi tekitab see, kuidas omistati rannikusõidu õigusega laevale ühel hetkel +I 3/3 E, Deep Sea, Ice IA, Car/Passanger Ferry + (AUT) sertifikaat.

Ilmselt täpselt samuti, nagu tema sõsarlaev Diana II oli kõlvulik opereerima Stokk- Turu ja Kappelskär-Naantali liinil...ja seda ilma mingite probleemideta.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Roamless
Liige
Postitusi: 3809
Liitunud: 22 Okt, 2005 20:57
Kontakt:

Re: "Estonia" - raske tee tõeni

Postitus Postitas Roamless »

Tagasi reaalsusesse, midagi tuumakohvrite ja pommide asemel
Nüüd ka ammu unustatud vana, laevaehitus-insener, professor Heino Levaldiga jutt Estoniast, mis kummutab ka pommiteooria ning viitab pigem soomlaste ja rootslaste poolsele kinnimätsimisele. Lemet võiks nüüd tõestada, et professori jutt on pläma.
https://epl.delfi.ee/eesti/suudistus-va ... d=50786932

Mõned valitud tsitaadid
...rahvusvahelises komisjonis olid Eesti esindajad Soome ja Rootsi asjatundjate lõa otsas. Soomlastel ja rootslastel aga olid mängus selged oma huvid.
Mind häiris tehnilise vahearuande puhul, mille koostamisest võtsin osa, et välja jäi paar olulist asjaolu. Näiteks, et laeva kohta kinnitatud ametlikes paberites olev informatsioon kapteni jaoks ei sisaldanud kõige ohtlikumat võimalust ehk seda tegelikku võimalust, kuidas laev hukkus.
Ei tahetud aga mingil juhul leppida lihtsa tõdemusega, et tegu oli laeva ehituslik-konstruktsioonilise puudulikkusega ning ehitus- ja konstruktsioonivead kinnitati ametlike paberitega. Ehk teisiti öeldes, laeva kohta olid antud valed paberid.
Et aga ametlikud kinnitatud paberid olid välja antud täiesti selgele rannasõidulaevale sõiduks avamerel, siis ei saanudki see sõit teistmoodi lõppeda kui hukuga
Estonia sõsarlaev Diana II elas ju täpselt samalaadse avarii üle paar kuud varem
Fotod annavad niivõrd tüüpilise purunemise pildi sellest, kuidas konstruktsioonid olid nõrgad. Ei olnud tarvis mingitki lõhkeainega aitamist.
Laeva tehnilise valmisoleku eest vastutas aga Rootsi pool.
Tähelepanu väärib, et laeva endistel omanikel, soomlastel, oli laev kirjas küll kui avameresõidu paberitega laev, kuid sõitis ainult rannasõitu.Võib ka olla et see oli tarkus, et selliseid pabereid läheb vaja, et laev kallilt maha müüa.
Unforeseen consequences
Kasutaja avatar
Fucs
Liige
Postitusi: 15562
Liitunud: 12 Dets, 2006 21:43
Asukoht: retired
Kontakt:

Re: "Estonia" - raske tee tõeni

Postitus Postitas Fucs »

"Estonialt" otsiti pärast mingisugust "tuumakohvrit". Lugesin kunagi, vist siitsamast foorumist, Kurmi komisjoni stenogrammi. Minumeelest pidasid nad "tuumakohvri "all silmas kaasaskantavat tuumarelva,
http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 64#p524864
http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 43#p525143
Lemet
Liige
Postitusi: 19939
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Re: "Estonia" - raske tee tõeni

Postitus Postitas Lemet »

. Lemet võiks nüüd tõestada, et professori jutt on pläma.
A miks ma peaksin??? Seda enam, et professori jutt suures osas seda pole. Maha arvata see osa, mis väidab, et Diana II sõitis vaid "rannasõitu" ning Estonia kündis avamerd. Vaadake kaarti ja otsustage ise, kas see ikka päris nii oli. Stokk
- Marirnhamn- Turu või Kappelskär- Marienhamn- Naantali on täpselt samasugused "rannasõidu" või "avamere" liinid kui Tallinn- Mariehamn- Stokk. Pigem võiks isand Roamless viidata, milline minu väidetest ei vasta tõele. Kui suudab... :mrgreen:
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
vanahalb
Liige
Postitusi: 2635
Liitunud: 21 Juun, 2009 18:48
Kontakt:

Re: "Estonia" - raske tee tõeni

Postitus Postitas vanahalb »

Lemet kirjutas: Diana II sõitis vaid "rannasõitu" ning Estonia kündis avamerd. Vaadake kaarti ja otsustage ise, kas see ikka päris nii oli. Stokk
- Marirnhamn- Turu või Kappelskär- Marienhamn- Naantali on täpselt samasugused "rannasõidu" või "avamere" liinid kui Tallinn- Mariehamn- Stokk.
Niipalju siinkohal täpsustaks, et Turku-Marienhamn või Naantali-Marienhamn pole mitte "rannasõit" vaid veel mahedam - nagu mööda laia jõge sõitmine. Saar on saares kinni. Sellega võrreldes on Isegi Tallinn-Helsinki väga karm avameri. Tallinki laeval on vahel sügistormiga vesi 8-9 teki akendeni käinud. Tallinn-Stockholm või Tallinn-Marienhamn on veel hullemad.
Mis peale Marienhamni tuleb seda ei tea. Ma pole kõigist pingutustest hoolimata seniajani Stockholmini jõudnud :)
teeline35
Liige
Postitusi: 1557
Liitunud: 11 Apr, 2010 9:21
Asukoht: LÄÄNEMAA
Kontakt:

Re: "Estonia" - raske tee tõeni

Postitus Postitas teeline35 »

Lemet! Lemet! Lemet!
A miks ma peaksin??? Seda enam, et professori jutt suures osas seda pole. Maha arvata see osa, mis väidab, et Diana II sõitis vaid "rannasõitu" ning Estonia kündis avamerd. Vaadake kaarti ja otsustage ise, kas see ikka päris nii oli.
Kustkohast selline väide välja loeti?
Artiklist leidsin mina ainult sellise:
Tähelepanu väärib, et laeva endistel omanikel, soomlastel, oli laev kirjas küll kui avameresõidu paberitega laev, kuid sõitis ainult rannasõitu.Võib ka olla et see oli tarkus, et selliseid pabereid läheb vaja, et laev kallilt maha müüa.
ja see pole vee kõik
...nagu tema sõsarlaev Diana II oli kõlvulik opereerima Stokk- Turu ja Kappelskär-Naantali liinil...ja seda ilma mingite probleemideta.
probleemid olid ju täitsa olemas
Estonia sõsarlaev Diana II elas ju täpselt samalaadse avarii üle paar kuud varem. Kuid tänu sellele, et õnnetus juhtus päevavalgel ning kapten märkas seda õigel ajal ja keeras otsa allatuult ning tuli Stockholmi tagasi, jäi vöör ette ning laev uppumata.
.
Katastroofid juhtuvad tavaliselt ikka mitme õnnetu juhuse kokku sattumisel. Ka vandenõu teooriatest pole pääsu. Kui ma ei eksi siis Guido Ilves oma raamatus Titanicust räägib ka selle sündmusega seotud "juta raabedest" ja nende vandenõuteooriatest.Neid teame tänapäeval kuna sündmus on ka hetkel üsna tuntud. Minevikus on palju katastroofe, millega seotud vandenõuteooriad aja möödudes pole meie jaoks enam tähtsad ja sellepärast me neist tavalisest midagi ei kuule.
(Üli)koolitamata,aga lugeda kirjutada mõistan.
Kasutaja avatar
Some
Liige
Postitusi: 4087
Liitunud: 11 Aug, 2008 9:25
Kontakt:

Re: "Estonia" - raske tee tõeni

Postitus Postitas Some »

Diana II juhtumist: http://www.estoniaferrydisaster.net/est ... t/33.1.htm

Raadiosalvestis laevade vahel pärast Maydayd. Pikemad pausid on kahjuks välja lõigatud, nii et jääb mulje nagu oleks kiires tempos asjatatud. Kui tähelepanelikult jälgida, siis Helsingi merepäästet raadio teel kätte ei saadud, Mariellalt helistati lõpuks NMT-ga politseisse ja nood suutsid Merepäästeekeskuse raadiosse ehmatada. https://youtu.be/V5tbah19qo8

A first Mayday call from the ESTONIA was received at 0122 hrs. A second Mayday call was transmitted shortly afterwards and by 0124 hrs 14 ship- and shore-based radio stations, including the Maritime Rescue Co-ordination Centre (MRCC) in Turku, had received the Mayday calls.
At about this time all four main engines had stopped. The main generators stopped somewhat later and the emergency generator started automatically, supplying power to essential equipment and to limited lights in public areas and on deck. The ship was now drifting, lying across the seas.
The list to starboard increased and water had started to enter the accommodation decks. Flooding of the accommodation continued with considerable speed and the starboard side of the ship was submerged at about 0130 hrs. During the final stage of flooding the list was more than 90 degrees. The ship sank rapidly, stern first, and disappeared from the radar screens of ships in the area at about 0150 hrs.
Rescue efforts were initiated by MRCC Turku. About one hour after the ESTONIA had sunk, four passenger ferries in the vicinity arrived on the scene of the accident. Rescue helicopters were summoned and the first one arrived at 0305 hrs

Helikopteritest eilses EPL-is: https://epl.delfi.ee/lp/estonia-paasteo ... d=87510963
Lõikeid artiklist:

Tund aega töötas Soome meeskond Estonia hukupaigal üksi. Teisi koptereid tabasid järjepanu äpardused, mis üksteise järel kustutasid järjest rohkemate inimeste pääsemisvõimalusi.

Rootsi valvehelikopter Q97 sai häire alles kümmekond minutit enne kolme ja jõudis õnnetuspaika tunni pärast. Meeskond korjas merest üles kuus raskes seisus merehädalist, aga piloot ei suutnud lähedalolevatele laevadele maanduda ja kopter keeras otsa mandri poole, et päästetud Hanko haiglasse viia.
--------
Teine Rootsi valvehelikopter Y65 startis alles veidi enne poolt nelja hommikul. Väljalend viibis, sest alarmisüsteem oli rikkis. Piloot tegutses küll nii kiiresti, kui suutis. Niipea kui ta kuulis olukorra tõsidusest, otsustas ta otse laevahukukohale lennata ja mitte teha reeglites ette nähtud vahepeatust meditsiinipersonali pealevõtuks. Paraku tabas kopterit teinegi äpardus: Y65 oli üles vinnanud ainult ühe inimese, kui vintsitrossi kiud katkes. Kopter pidi lahkuma ja oli viieks tunniks rivist väljas. Kui see hommikul naasis, ei leidnud meeskond enam ühtki elusat päästetavat.

Rootsi kolmas valvehelikopter Q99 oli häiret saades parasjagu teisel väljakutsel, päästes tormis hädas olnud kalalaeva meremehi. Kell pool kolm lõpetati seal töö ja lennati pärast kiiret tankimist Estonia juurde appi. Esimese lennuga päästeti kuus inimest, kuid siis oli juba eelmisest väljakutsest väsinud päästja omadega läbi ja vajas hingetõmbepausi. Piloot kasutas aega, et päästetud Utö saarele viia (vt kõrvallugu). Naastes suudeti päästa veel neli inimest.

Õnnetu päästetav suri, enne kui temani kolmandat korda jõuti.
Soome teine päästekopter OH-HVD jõudis appi alles kell pool kuus hommikul, kuigi meeskond sai õnnetusest teada juba kolm tundi varem. Asi oli selles, et Turu merepäästekeskus palus Helsingil OH-HVD välja kutsuda ja nii tehtigi, kuid baasi jõudnud meeskond jäeti ootele, kuniks Helsingi ja Turu merepäästekeskused omavahel olukorda selgitasid. Alles veidi enne kella poolt nelja oli Helsingi keskus veendunud, et Estonia on uppunud, ja kopteril lasti õhku tõusta. Hilinemisest hoolimata õnnestus OH-HVD meeskonnal päästa seitse inimest. Kuna selle meeskonna piloodid suutsid maanduda laevadele, viidi päästetud Silja Europa pardale, et mandrile lennuga mitte aega raisata.

Ebaõnn tabas teisigi koptereid. Y64-l katkes tross. Selle kopteriga juhtunu teeb eriti traagiliseks asjaolu, et üks hädaline sai kaks korda pääsulootuse, kuid hukkus lõpuks ikkagi.
-------
Kokku tegutses Estonia hukupaigal 26 kopterit, kuid ainult 11 jõudsid sinna piisavalt kiiresti, et veel ellujäänuid leida.

Helikopterid päästsid kokku 104 inimest (esimene soomlaste kopter OH-HVG meeskond päästis 45 elu, peaaegu pooled - Some märkus), laevad 34. Viimased ellujäänud leiti hommikul kella üheksa ajal.
---------
Katastroofi ajal olid eri baasides valves kolm Soome helikopterit. Meeskonnad pidid häirele reageerima ühe tunni jooksul, st selle aja jooksul kogunema. Eestil oli toona kaks Mi-2 helikopterit, kuid kuna neil polnud vintse, olid need päästeks kasutud.

Rootsis oli valves kolm helikopterit, mis pidid olema suutelised startima ühe tunni jooksul ja üks kahe tunni jooksul. Helsingi, Turu, Berga ja Tallinna helikopteribaasidest võib helikopter jõuda Estonia hukkumispaika alla kahe tunniga.

Estonia katastroofi uurinud rahvusvaheline komisjon tõi lõppraportis esile hulga kopteripääste puudusi. Õnnetust hinnates ja alarmeerimise käigus tehti vigu ning pärast esimest helikopterit saabusid järgmised kohale alles tund hiljem, kell neli hommikul, kui inimesed olid juba üle kolme tunni jäises vees olnud.

Raport kritiseeris ka seda, et väljaõpe oli puudulik. Õõtsuvatele laevadele suutsid maanduda ainult kahe Soome kopteri piloodid. Teised kopterimeeskonnad viisid päästetud mandrile, aga see raiskas aega.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36584
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: "Estonia" - raske tee tõeni

Postitus Postitas Kriku »

Laevade pealt päästmisega ka soperdati, hinnaks inimelud:
Kõige hullem oli veel siis, kui see reisilaev tuli ja me läksime triiviga hooga vastu laeva. Laev meile vastu ei sõitnud. Jäi kohapeal seisma ja ootas, et me ise lainega lähemale tuleksime. Kui jõudsime laevani, oli laev ise takistuseks, et me edasi liikuda saaksime, ja laine muudkui lükkas meid. Siis hakkas see eriti paati lõhkuma.

Peksis vastu laeva?

Vastu laeva jah. Oli ikka päris hull. Siis said nad ühe konksu sinna külge ja meid veest lahti. See oli väga suur viga. Paat oli vett täis ja nüüd hakkas laine vastu paadi põhja käima. Paat lendas seal trossi otsas üles ning siis jälle ropsaki alla. Lõpuks läks parvel põhi alt ära. Osa inimesi kukkus alla. Kes sai, võttis kuskilt kinni. Mul on tänini väga paha tunne. Inimene rippus mu jala otsas ja ma ei saanud teda päästa. See ei oleks mitte mingit moodi võimalik olnud. Katkised ja läbipõlenud käed, millega ma sealt trossi küljest kinni hoidsin... Oleks see inimene veel mingi aja mu jala küljes rippunud, oleksin koos temaga kukkunud. Ma isegi ei tea, kas ta kukkus vette või sai mõnest teisest trossist kinni. Ma ei vaadanud enam. Minu jala küljest oli ta ühel hetkel läinud. Pärast, kui olime juba selle teise parve peal, nägin vees mitut uppunud inimest. Laeva pealt lasti, nii nagu lennukites, alla liugtee, mille otsas on suur võrkpõhjaga kummiparv. Et kui vesi peale tuleb, siis läheb läbi. Tegelikult lastakse see alla evakuatsiooni jaoks, et inimesed saaksid laeva pealt minema. Aga meil tehti vastupidi: hakati meid mööda seda trossi ja köiega üles tõmbama. Ükshaaval.

Kuidas see põhja altmineku moment oli – kas ühel hetkel täiesti etteaimamatult jalgealust enam polnud?

Jube tunne. Mingisugune hirm muidugi tekkis, et kui nad niimoodi edasi teevad, siis kukume sealt trossi otsast lahti või läheb midagi puruks. Ei tulnud nagu selle pealegi, et põhi alt ära läheb. Selle põhja sees olid veel sellised koormavööd või asjad, mis kaitsesid omakorda põhja. Aga see kõik ei pidanud vastu. See kummipõhi koos selle sees olnud mitme tonni veega läks lihtsalt alt ära.
https://epl.delfi.ee/lp/inimene-rippus- ... d=87539885
Z03
Liige
Postitusi: 1136
Liitunud: 22 Juul, 2016 10:09

Re: "Estonia" - raske tee tõeni

Postitus Postitas Z03 »

vanahalb kirjutas: Mis peale Marienhamni tuleb seda ei tea. Ma pole kõigist pingutustest hoolimata seniajani Stockholmini jõudnud :)
Tallinn-Stockholm liinil loksutab meri 1-2 paiku öösel isegi rahuliku ilmaga päris korralikult. Olen ka tugeva tormi kruiisil olles pidanud üle elama, lained olid nii suured, et peksid vastu 9. Korruse aknaid ja laevas püsti seista ei saanud. Alati mõtlen siis Estoniale ja kui jube see kõik olla võis, aga kuna mulle Rootsi kruiisid meeldivad, siis lähen aga jälle.
smr
Liige
Postitusi: 871
Liitunud: 05 Sept, 2011 7:07
Kontakt:

Re: "Estonia" - raske tee tõeni

Postitus Postitas smr »

järgmine tõekuulutaja on kohe tulemas https://www.odt.co.nz/lifestyle/magazine/drowning-lies
Lemet
Liige
Postitusi: 19939
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Re: "Estonia" - raske tee tõeni

Postitus Postitas Lemet »

Some kirjutas: Eestil oli toona kaks Mi-2 helikopterit, kuid kuna neil polnud vintse, olid need päästeks kasutud.
Eestil pole mäletamist mööda kunagi ühtegi Mi-2 tüüpi helikopterit olnud, ei vintsiga, ei ilma. Ka Mi-8 tüüpi koptereid toona polnud,  alles 7. detsembril 1995 andis Saksa Õhupääste Eestile üle neli Mi-8 kopterit, mida hakkas opereerima Eesti Riiklik Lennusalk. Kaks kopterit moderniseeriti aastail 1997–1998. Üks saadeti erru 2006. aastal ja pandi välja Muraste piirivalvekooliesisele platsile, üks annetati Eesti Lennundusmuuseumile, üks müüdi maha oksjonil ja üks anti üle Valga linnale muuseumieksponaadiks.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Kasutaja avatar
Some
Liige
Postitusi: 4087
Liitunud: 11 Aug, 2008 9:25
Kontakt:

Re: "Estonia" - raske tee tõeni

Postitus Postitas Some »

Jep, ajakirjaniku näpukas.
Suletud

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: ugandiklubi ja 29 külalist