OK. Lähme edasi esimese (ja null) tekiga.
Masina- ja masinakontrollruumist pääsenud laevameeskonna liikmete ütluste ülevaade.
*
MARGUS TREU Kolmas mehaanik.
Margus Treu`d on üle kuulatud:
28.09.94 kell 10:30 Soome keskkriminaalpolitsei, Turu haiglas
28.09.94 kell 12:00 Teadmata ametiasutuse poolt Turu haiglas
29.09.94 kell 10:00 Soome keskkriminaalpolitsei poolt, Turu haiglas
29.09.94 kell 12:00 Eesti kaitsepolitsei poolt, Turu haiglas
03.10.94 Eesti kaitsepolitsei poolt Tallinnas
11.10.94 JAIC Soome liikmete poolt, M/S Vironia pardal, Naantalis
16. ja/või 17.10.94 JAIC poolt, Tallinnas
31.03.95 JAIC poolt, Göteborgis
28.02.96 eesti politsei kriminaaluurija Väino Karmi poolt, Tallinnas
Märkus by Fucs: Ei ole arusaadav, kas JAIC küsitles Treud 16.10.1994, 17.10.1994 või mõlemal päeval.
On nii dokument pealdisega 16.10.1994 (Jaic file # R 118 ; document #4) kui 17.10.1994 (Jaic file # 110 ; document #8), mõlemad ingliskeelsed.Margus Treu`d on intervjueeritud:
28.09.94 - Rootsi ja Soome ajakirjanike poolt koos Hannes Kadaku ja Henrik Sillastega Turu haiglas
03.10.94 - Pressikonverentsil Tallinnas
08.03.95 - Jutta Rabe intervjuu
31.03.95 – Landvetteri lennujaamas, Göteborg, Rootsi
mai.1998 – Phillip Wearne’i intervjuu
* Kõiki võimalikke intervjuusid ajalehtedele jms ei tea
1. Esimene tunnistus 28.09.1994 väljavõte:"Tundsin 3-4 kõva pauku kja kui kaamera keeras ennast vööri suunas nägin, et sealt tuleb päris palju vett. Laev vajus kohe 10-15 kraadi kreeni. Laeval oli juba sadamast väljudes 1-2 kraadi kreeni paremale, kuigi seda üritati kreenitankide veega tasakaalustada. Vesi oli ainult autotekil, mitte masinaruumis. Peamasinad jäid seisma. Alguses vasak ja siis parem. Sain abimasina käima, millega sai elektrit. Üritasime pumbata sissetulevat vett välja.
Märkus by Fucs: Kuna autotekil pumpasid ei olnud, siis siit on tuletatud teooria, et "sissetulevat vett" üritati välja pumbata autoteki alumistelt 0 või 1 tekilt. 03.10.1994 Pressikonverentsil (ja hiljem) on Treu rääkinud sellest, et püüdis kreenitankides vett ümber pumbata, et kreeni vähendada.2. 28.09.1994 Teise tunnistuse kokkuvõte - ca. 01:00 tundsin laeva vööri poolt 2 kahekordset kõva pauku
- 01:15 nägin monitorilt, et kaldtee kaudu tungis vesi autotekile, samal ajal kuulsin raadiojaamast vahimadruse teadet, et vesi on autotekil;
- ca. 01:20 küsiti raadio teel sillalt, kas oleks võimalik pumbata kreenitankides vett ümber. Seda ei olnud võimalik teha, kuna parempoolne kreenimistank oli juba tühi ja vasakpoolne täis.
- seejärel tuvastas ta, et tüürpoordi kreen oli juba 1 kraadi võrra suurenenud ja sellest hetkest alates kiiresti kasvanud;
- 30°-35° kreeni juures seiskusid vasakpoolsed peamasinad; mootorite taaskäivitamise katse ebaõnnestus;
- "Me jätkasime 5-6 sõlme tegemist."
- hetk hiljem seiskusid ka parempoolsed peamasinad; abimasinad jätkasid tööd;
- ca. 01:30 oli kreen 45° ja ka abimasinad seiskusid ning 8. tekil läks tööle avariigeneraator;
- sild küsis, kas oleks võimalik magedat tarbevett üle parda pumbata, kuid see ei olnud enam võimalik, kuna pumpadele ei jätkunud enam elektrit;
- lahkus masinaruumist ja jõudis varuväljapääsu kaudu 8. tekile, kui kreen oli praktiliselt 90°.
3. Kolmas tunnistus 29.09.94 kell 10.00 Turu Keskkriminaalpolitseis. Kokkuvõte: - kell 01.15 raputas laeva tugevalt 2 üksteise järele järgnenud tõuget või lööki, kunagi varem polnud ma laevale nii tugevaid lööke kogenud;
- vaatasin korraga monitori ja nägin vöörist vett sisse tungimas, vee sissepääs oli nii tugev, et pilt muutus kaamerale pritsiva vee tõttu uduseks;
- kohe oli tunda, et laev kaldus 2°-3° tüürpoordi poole.
- Kuulsin raadiosaatjast vahimadrus Silver Lindet, kes oli vahiringil autotekil, kes teatas silda, et autotekil on vesi;
- mõne minutiga tõusis kreen 10°-15°-ni, samal ajal kui laev sõitis edasi kõigi 4 peamasina ja 2 abimasinaga. Seejärel küsis 4. ohvitser, kas kreeni saab korrigeerida kreenitankide abil;
- kuna vasakus kreenitankis võis olla natukene õhku, siis proovisin sinna merevett juurde pumbata, aga pump imes lihtsalt õhku;
- veel mõne minuti pärast jõudis kreen 20°-25° ja peamootorid seiskusid automaatselt;
- saatsin koos Henrik Sillastega üles, paanikasse sattunud motorist Kadaku;
- kella 01:30 paiku oli kreen 40°-45° ja ka abiseadmed seisid;
- silla ohvitser küsis, kas tüürpoordi mageveepaakidest on võimalik vett välja pumbata, kuid seda teha polnud enam võimalik, kuna pärast abimasinate väljalülitumist ei olnud enam voolu;
- Läksin 8. tekil oleva avariigeneraatori juurde, mis töötas seni, kuni laev oli keeranud ennast küljeli, ja siis samuti seiskus.
Märkus 1 by Fucs: Siin on segane lugu autoteki videokaamera märgumisega (pritsmed tegid kaamera lensi märjaks mida oli monitorist näha), sest ükski valvekaamera ei olnud vöörile nii ligidal ega madalal, et rambi vahelt sisse purskav vesi saaks pritsida kaamera peale. Kõige vööripoolsem autoteki valvekaamera asus ca 25m-27m kaugusel vöörirambist ja vähemalt ca 2,2-2,5m kõrgusel autoteki põrandast. On avaldatud arvamust, et vesi pritsis kaamerale, kuna tööle olid hakanud autoteki laes asuvad automaatsed tulekustutus sprinklerid. Seda versiooni, et autotekil olid käivitunud tulekustutusseadmed toetab kaudselt ka 1 tekilt kajutist 1026 pääsenud Bengt Nilsson`i tunnistus:
"Ülemisele tekile (autotekk) jõudes nägi ta, et vesi tungib autoteki ukse alumisse ossa ja kui ta hoidis kätt ukse taga oleva seina vastas märkas ta, et sein on kaetud valge pulbri ja vahuga, mis jooksis aeglaselt mööda seina alla."
Märkus 2 by Fucs: Silver Linde teatas (oma enda vastukäivate ja segaste ütluste põhjal) seitsmendal tekil olles raadiojaamaga silda (teisele tüürimehele), vee olemasolust autotekil siis, kui ta oli kas:
a) sillalt teel olles autotekile laskunud 5.-ndale tekile ja siis 5.ndalt tekilt infolaua juurest jooksnud tagasi üles 7.-ndale tekile, või
b) ei jõudnudki sillalt lahkudes 7.-ndalt tekilt allapoole,
kuid kindlasti ei teinud ta seda mitte autotekilt. Tema info pärines tema enda tunnistuste põhjal "alt üles tunglevate reisijate karjetel-hõigetel, et all on vesi"4. Neljanda tunnistuse 29.09.94 kell 12.00 kokkuvõte, mis on antud Eesti Kaitsepolitseile Turus: - ca. 01:10 tundis vööris 2-3 tugevat lööki;
- ca. 01:15 nägin, et vesi tungis mõlemalt poolt vöörirampi autotekile;
- samal ajal kuulis ta vahimadruse teadet, et autotekil on vesi;
- ca. 01:20 sillalt küsiti, kas laeva kreeni on võimalik vähendada kreenitankide veekoguseid muutes;
- üritas pumbata rohkem vett vasakusse ballastipaaki, mis ebaõnnestus;
- kreen tüürpoordi kasvas sellest hetkest kiiresti;
- saatis ära motoristi ja süsteemimehaaniku;
- 30°-35° juures lülituvad vasakpoolsed (pakpoordi) peamasinad automaatselt välja;
- sel ajal liikus laev veel kiirusega 5-6 sõlme;
- veidi hiljem lülitusid välja ka 2 tüürpoordi peamasinat, samal ajal kui abimasinad jätkasid elektritootmist;
- umbes kell 01.30 oli kreen ca. 45° ja abiseadmed peatusid avariigeneraatori käivitumise ajal;
- sild soovis mageda tarbevee pumpamist üle parda;
- lahkus masinaruumist, kui laev oli praktiliselt külili.
5. Viienda tunnistuse kokkuvõte, mis on antud KAPO-le 03.10.94 Tallinnas: - oli masinaruumis, kõik 4 peamasinat töötasid ja laev sõitis kiirusega ca. 14,5 sõlme;
- sadamast lahkudes suutsid nad laeva kreeni enam-vähem tasakaalustada, kuid merel tekkis paarikraadine kreen tüürpoordi;
- kuulis 2 tugevat lööki üksteise järel, mis ei olnud tingitud lainelöögist;
- nägi monitoril pärast kuuldud lööke, et vöörirambi külgedelt ja alt pressis läbi suures koguses vett justkui poleks rabil tihendeid;
- Enne lööke nägi ta monitorist autotekil ka vahimadrus Silver Lindet umbes kell 01.00 või 5 minutit peale seda.
- Õnnetusjuhtumi ajal ei töötanud ükski peamasinatest täisvõimsusel.
- Ta teatas silda, et mootorid on seiskunud.
- Autotekilt ei saa vett välja pumbata, kuid mõlemal küljel oli 12 veeväljavoolu toru parda taha.
- Autosid oli palju. Polnud tühja ruumi. Külgedel oli ainult ca. 20-25 cm ruumi.
- Sillalt sai ta kaks käsku:
a) pumbata rohkem vett vasakparda ballastitanki, mis oli võimatu ja
b) Pumbata mage tarbevesi üle parda, mis samuti ebaõnnestus.
6. Pressikonverents 03.10.1994"Laev vajus põhja, ahter ees, visiiri siis laeva küljes enam ei olnud,"
"Mõni minut enne kella veerand kahte sai laeva vöör 2-3 väga tugevat lööki. Sel hetkel vahetas valvekaamera pildi autotekile ja ma nägin, et vöörist tulvas sinna vett. Mingit laadungi liikumist ma ei märganud. Sel ajal töötasid korralikult kõik mootorid. Proovisin pumbata laeva vasakule poolele vett aluse tasakaalustamiseks, ent kreen oli selleks ajaks juba nii suur, et pump ei võtnud enam vett.
Masinaruumis vett ei olnud, veekindlad uksed olid juba sulgunud. Elektrivool oli endiselt olemas. Umbes poole kahe ajal saatsin teised mehed vahiruumist ära. Sel ajal põles avariivalgus. Võib-olla seetõttu ongi mõnedel pääsenutel jäänud mulje, et tuled ei põlenud. Kui tavaliselt põleb ühes ruumis näiteks kümme lampi, siis avariivalgustuse puhul ainult üks. Kreen oli juba peaaegu 90 kraadi, kui läksin üles tekile. Seal oli üllatavalt vähe inimesi. Kohe turgatas pähe mõte; jumal tänatud, inimesed on jõutud päästa.“Post : rahva tõeline hääl, 4 oktoober 1994
https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=is&o ... =staticpdf"Kell 1 nägin läbi monitori vanemmadrust, kes oli kontrollkäigul autodekil. Mõni minut enne veerand kahte kuulsin kahte-kolme tugevat lööki vastu laeva," rääkis Margus Treu. "Mu kõrv on masina kuulamisest treenitud, seepärast arvasin, et laine selliselt vastu laevakerel ei löö, ka väga tugeva laine korral mitte. Tundsin huvi, kas ehk mõni auto pole liikuma hakanud. Seepärast vahetasin monitoril pilti. Kaamera oli suunatud vööriaparellile. Nägin, et sealt tulvas vett. Selleks ajaks oli kreen laeva paremasse poorti. Vanemtüürimees küsis mult, kas on võimalik muuta kreeni.
Püüdsin pumbata merevett vastaspardasse, kuid see ei aidanud. Sillalt küsiti, kas oleks võimalik pumbata magevett üle poordi, et laeva tasakaalu viia. See polnud võimalik." Treu lükkas ümber teated, nagu oleksid laeva masinad juba hulk aega enne õnnetust seiskunud ja elekter ära läinud. "Estonial” on 4 peamasinat ja 2 abimasinat. Abimasinad toodavad elektrienergiat. "Jutt, et masinad laevas seiskusid, kuna nad olid vee all, ei vasta tõele. Masinaruumis olid sulgunud veekindlad seinad ja masinaruum jäi lõpuni kuivaks. Kui kreen suurenes langes õlirõhk ning vasaku poordi masinad peatusid automaatselt. Püüdsin vasakpoordi masinaid käivitada kell 1.25. See ei õnnestunud. Parempoordi masinad esialgu töötasid, kuid siis seiskusid needki.
Kuid abimasinad töötasid edasi,” rääkis Treu. "Selleks ajaks anti kaptenisillalt paadihäire. Kell pool kaks saatsin masinaruumist ära vahimotoristi ja süsteemimehaaniku, kes polnud seal enam vajalikud. Kui lülitusid välja abimasinad, hakkas automaatselt tööle tagavaraenergiasüsteem. Laev ei läinud pimedaks, lihtsalt põles vähem lampe. Teatasin silda, et masinad on seiskunud. Laeva kreen oli selleks ajaks ligi 90 kraadi. Siirdusin 8. tekile. Üleval nägin, et laeva avariidiiselmootor töötab ja toodab elektrienergiat. Nägin, et väljas on väga vähe inimesi ja arvasin seetõttu, et suurem osa reisijatest on juba laevalt lahkunud. Kreen suurenes üha. Välja lülitus ka avariidiiselmootor, misjärel lülitus valgustus ümber akutoitele. Siirdusin laeva ahtrisse, kus asuvad päästeparved."Päevaleht, nr. 229, 4 oktoober 1994
https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=is&o ... =staticpdf7. Kuues tunnistus. Antud 11.10.94 JAICi Soome liikmetele Naantalis. Sisuliselt hakkavad juba eeltoodud tunnistused korduma suuremate sisuliste muutusteta. Kokkuvõte: Treu lahkus masinaruumist umbes kell 01:30, kui laev kaldus 90°. Ta väljus korstna juures oleva varuväljapääsu kaudu. Laev kaldus peagi üle 90°. Ahter vajus esimesena. Laev uppus umbes 15 minutit pärast seda, kui Treu nägi autotekile vett sisenemas. Vesi sisenes kaldtee alt ja mööda selle külgi. Vett pritsis videokaamerale, mis oli paigaldatud autoteki lakke keskkorpuse vaheseinale.
8. Seitsmes tunnistus 16.10.94 JAICi-le Tallinnas. Kokkuvõte erinevustest ja/või uutest faktidest: Stabilisaatorid lükati välja kell 00:30. Silver Lindet autotekil nägi ta masinaruumi monitorilt umbes kell 01:00. Treu kuulis raadiosaatjast, kuidas Silver Linde teatas kell 01:15 sillale, et 1. tekil on vesi. Kui Treu suunas valvekaamera monitori vaate vöörirambile, siis sama pilti pidi nägema ka sillal. Kas keegi seal monitori vaatas, seda ta ei tea? Ta märkas, et mõlemal pool rampi tungis sisse suure rõhu all vett.
Monitorilt ei näinud ta, kas vesi ka üle rambi ülaosa tuli. "Mr. Skylight" häire kõlas kell 01.20-01.21.
Vasakupoolsed mootorid seiskusid umbes 01.20-01.25. Kell 01.30 vaatas Treu kella, kreen oli siis 70°-75°, seejärel lahkus masinaruumist ja kontrollis avariigeneraatori tööd. Treu sattus vette tüürpoordist.
Päästeparvel märkis ta, et kui laev vajus, pöördus tema vöör tema poole, st paremale. Laev uppus kell 01:45-02:00.
9. Väljavõte Jutta Rabe intervjuust 08.03.1995:K: Millal märkasite, et toimub midagi ebatavalist?
V: Mõni minut enne kella 01.15 kuulsin tugevaid pauke, kahte või kolme.
K: Kas märkasite midagi enne seda aega?
V: Ei, ma ei kuulnud midagi ebatavalist. Samuti nägin, et vahimadrus oli umbes kell 01.00 autotekil ja tegi oma tavalist vahiringi. See oli Silver Linde.
K: Mida sa paukude hetkel tegid?
V: Läksin monitori vaatama, kuna arvasin, et autod võisid liikuma hakata. Monitorilt on näha autotekki 4 erinevast kaamerast.
K: Mida sa nägid?
V: Ma nägin, et vesi tungis läbi vöörirambi ja pritsis vastu kaamerat.
K: Kuidas?
V: Vesi purskas survega vastu kaamerat.
K: Kas side sillaga oli olemas?
V: Kuulsin raadiosaatjast, et vahimadrus ütles sillale, et vesi on sattunud autotekile.
K: Kas Silver Linde oli siis veel autotekil?
V: Kuulsin häälest, et see on Silver Linde, aga ei näinud teda enam.
K: Milline suhtlus teil või teie kolleegidel sillaga oli?
V: Sel hetkel ma sillaga ühendust ei võtnud. Sain aru, et sild oli olukorrast teadlik ja sild ei suhelnud minuga.
K: Kas olete sillaga muul ajal ühenduses?
V: Jah, umbes 10 minutit hiljem, kui oli "Mr. Skylight" häire juba teatatud, siis nad küsisid, kas ballastivett saab ühest tankist teise pumbata.
K: Millal häire "Mr. Skylight" anti?
V: See oli arvatavasti 01:23 või 01:25 ja varsti pärast seda palusid nad ballastvee pumpamist. Me ei saanud seda teha, kuna kreen oli nii suur, et me ei saanud seda teha.
K: Kes seda sillalt palus?
V: Neljas ohvitser.
K: Millal sa masinaruumist välja said?
V: Usun, et kell oli 01:30. Olen üsna kindel, et kell oli 01:30 ja kreen oli siis 70–80°, sest iga minutiga kreen suurenes.
10. Ütlused 31.03.95 – Landvetteri lennujaamas. Eesti poolelt oli kohal JAIC komisjoni liige Enn Neidre. Treu ütluste kokkuvõte:Kell 01.15 tundsin 2 tugevat lööki, mida ei põhjustanud lained. Olin masinaruumis ja arvasin, et see on mingi veok, mis hakkas liikuma. Läksin monitori juurde ja vaatasin erinevaid pilte autotekilt, ning siis näitas pilti kaamerast, mis oli autoteki vööris. Sealt nägin, et vesi tungis rambi ja kere vahele nii kõrge rõhuga, et kaamerale lendas peale vett. Sain aru, et alus rullus 3° tüürpoordi ja 1,5° pakpoordi ja järgmisel hetkel juba palju rohkem tüürpoordi, ning jajas ennast uuesti püsti ja siis tuli väga raske kreen tüürpoordi. Siis kuulsin raadiosaatjast Silver Linde häält, et vesi tuleb laeva. Jätsin vöörikaamera tööle ja siis sisenesid Kadak ja Sillaste.
Ajavahemikus 01:20-01:25 küsis sild, kas ballasti on võimalik üle pumbata, aga ei. Peamasinad olid juba välja lülitunud. Proovisin neid taaskäivitada, kuid tulutult. See oli umbes esimese "Mr. Skylight" häire ajal ja 1 minut hiljem anti päästepaadi häire. Seejärel käskisin Kadakul ja Sillastel masinaruumist lahkuda. See oli kell 01:30, mil peatusid ka abimasinad.
Järgmiseks küsis sild, kas oleks võimalik magevett üle parda pumbata, kuid see polnud võimalik, sest pumpadel polnud enam voolu.
Teatasin sillale, et lähen nüüd üles avariigeneraatorit kontrollima, mis mõne aja pärast samuti seiskus, kui alus oli külili keeranud ja akud võtsid üle avariitulede toite. Peamootorid lülituvad välja kreeniga üle 45° ja alla 70° vahel. Abiseadmed peatusid 70° kreeni juures ja avariigeneraator 90° kreeniga.
Abiseadmete peatumisest vette sattumiseni kulus maksimaalselt 10 minutit.
Kell 01:35- 01:40 lahkusin masinaruumist.
Ilmselt oli nii mootori võimsust kui ka laeva kiirust vähendatud vahetult enne suurt kreeni.
Võimalik, et peamootorid ei lülitunud automaatselt välja, vaid peatati sillalt.
Meeskonna poolt on alati tehtud hooldustöid visiiri, vöörirambi ja lukustusseadmete ning hüdrosilindrite juures, mille eest vastutas laeva 2. insener Peeter Tüür.
Elmar Siegel ütles, et nägi hädaabi-päästepaati nr 1 - tüürpoordis pärast kreeni vees koos tuledega, mis sõitis ära veesolijate eest hoolitsemata.
Olle Noord: Kas stabilisaatorid olid kreeni vajudes välja lükatud? Stabilisaatorid tõmmatakse automaatselt sisse, kui kiirus on alla 4 sõlme.
Margus Treu: Jah, see oli nii, et kell 00:30 olid nad stabilisaatorid tööle pannud ja see on nii, et kui kiirus langeb alla 4 sõlme, liiguvad stabilisaatorid automaatselt sisse.
Olle Noord: See ei olnud minu küsimus. Kiirus polnud antud hetkel kordagi alla 4 sõlme olnud.
Margus Treu: Ma ei oska seda öelda, kuid juhin teie tähelepanu veealustele videotele, mis näitavad, et stabilisaatorid on sees.
Olle Noord: On tõendeid, et need olid aktiveeritud. Vasakul oli näha justkui "uime" ...
Margus Treu: Ma ei usu seda.
estoniaferrydisaster.net märkus: Eelnev viitab sellele, et Treu, kes ilmselt ainsana täpselt juhtunust teab, ei usu, et stabilisaatorid väljas olid, vähemalt mitte viimasel etapil, mil kiirus oli langenud alla 4 sõlme. See on ainuke viide ühes ametlikus dokumendis, et stabilisaatoritel võis midagi viga olla, sest N&T/ESCO ja meeskond vaikivad sellest, mis viitab, et juhtunuga võib mingi seos olla.
1996. aasta juulini JAICi esimehe Andi Meisteri raamatus on 7. peatükis lk 134 öeldud: «Umbes kell 00:35 läks süsteemiinsener masinaruumi, et stabilisaatorid tööle panna. Kell 00:30 aktiveeris vahiohvitser sillal vastavalt kapteni juhistele stabilisaatorid, kuid üks stabilisaator ei liikunud välja.»
Mida probleemi lahendamiseks ette võeti, pole märgitud, kuid Margus Treu ütles 1998. aasta mais inglise ajakirjanikule Phillip Wearne'ile, et umbes kell 00:30 oli kontrollpaneelis "stabilisaatori häire", kui sild üritas stabilisaatoreid aktiveerida. See puudutas tüürpoordi stabilisaatorit, mis ei liikunud välja ja temal ning Sillastel võttis 5 minutit aega selle stabilisaatori tööle saamiseks.
Andi Meister ütles hiljem Phillip Wearne'ile, et Henrik Sillaste eeltoodut ei kinnita ja on keeldunud sellest rääkimast. Sillaste ütles ajakirjanikule aga, et tüürpoordi stabilisaatoriga oli suuri probleeme juba paigaldamise ajal, kui laev oli viimati muuhulgas Naantalis kuivdokis viibinud; seal oli tulekahju. Tekkinud kahjustused tuli korda teha niigi väga lühikese aja jooksul, sest laev sõitis plaanipäraselt, kuid ilma, et kõik tüürpoordi stabilisaatori paigaldamisel oleks tehtud kvaliteetselt ja nii nagu oleks pidanud.
Märkus 1 by Fucs: "Hädaabi-päästepaat nr.1" on see sama "Estonia" MOB (Man Over Board) mootorpaat (valvepaat), mis lõppraporti järgi leiti hiljem tühjana triivimas Soomes Hanko lähistel. Kari Lehtola tunnistas oktoobris 1999, et see väide on vale ja lõppraportis on viga. Tegelikult leidis MOB valvepaadi Soome õlitõrjelaev Hylje 29. septembril 1994, kell 14.30 Osmussaare lähedalt, korjas selle üles ning viis samal päeval Hankosse, kus paat tänini seisab. Lehtola sõnul oli MOB-i valvepaadi 186-liitristes kütusemahutites järel veel umbes 100 liitrit kütust, ülejäänud osa "imbus lihtsalt merre".
MOB oli kinnitatud taavetitega, esimesena vette vajunud, laeva parema parda 8.teki külge.
Sama paati "ärasõitmas nägemine" figureerib ka hukust pääsenud reisija Thure Palmgren tunnistuses.
Märkus 2 by Fucs: Kellaajad on erinevates tunnistustes pidevas muutumises.11. 28.02.96 ütlused Väino Karmi kriminaaluurimise raames Tallinnas. Kokkuvõte: - kell 01:13 oli 2 pauku, mille tõttu ta vaatas kella, seejärel nägi ta vett läbi rambi tungimas ja samal ajal kuulis Silver Linde`t raadiosaatja vahendusel teatamist, et vesi tungib 1. tekile;
- varem, kell 00:55-00:59 - oli ta masinaruumi monitorist Silver Lindet autotekil rambi juures näinud, kuid siis vett ei olnud;
- kui ta veel masinaruumis oli, kuulis ta häiret "Mr. Skylight to nr One and Two", seejärel paadialarmi koos signaalidega; sel ajal oli laev kreenis rohkem kui 20°;
- ta oli veel masinaruumis, kui abiseadmed välja lülitusid ja avariigeneraator tööle hakkas; laeva kreen oli siis 40°-45°;
- abimootorite seiskumisel otsustas lahkuda "korstna kaudu", tol hetkel oli kreen 40°-45°, kell pidi olema 01:25;
- juba varem oli ta samamoodi üles saatnud Hannes Kadaku ja Henrik Sillaste;
- tal kulus avariigeneraatori juurde jõudmiseks 2-3 minutit;
- avatud tekile jõudes oli kreen 70°-75°;
- ta oli avariigeneraatori ruumis, kui avariigeneraator seiskus ja voolu tarbimine lülitus ümber akudele, laev oli siis umbes 75° kreenis;
- alus oli külili, kui ta laevalt vette läks.
12. Phillip Wearne'ile antud intervjuu mais 1998. Kokkuvõte: - tuli juba kell 23:30 masinaruumi ja vaatas kõik üle;
- kell 00:30 aktiveerusid stabilisaatorid;
- kell 01:13 tundis ta tugevaid lööke, läks monitori juurde ja nägi, et vesi pressib rambi külgedest läbi;
- vesi tuli mõlemalt poolt rampi läbi ja siis kuulis ta Silver Lindet raadiosaatjast ütlemas, et autotekil on vesi; järgmise asjana lülitas ta monitori kaamerapildi autoteki esiossa, kust oli näha, kuidas vesi sisse tuleb, ta jäi ootama sillalt korraldusi ja nõuandeid;
- siis tuli suur kreen ja ta vaatas monitori vaid mõne hetke, sest pidi keskenduma sellele, et mootorid võimalikult kaua töös hoida;
- ta ei teatanud sillale, mida ta monitoril nägi, sest vaid mõni sekund pärast selle nägemist kuulis Silver Lindet sillale teatamas, et autotekil on vesi;
- kell 01:18 oli kreen nii suur, et peamasinad seiskusid, esmalt pakpoordis ja siis tüürpoordis, seejärel saatis ta Henrik Sillaste ja motoristi üles ja võib-olla üks-kaks minutit hiljem lülitasid ennast ka abiseadmed välja ja temagi lahkus 8. tekile;
- pakpoordi ballastitank oli täis ja tüürpoordi oma tühi,
- tegemist oli tavalise raskes ilmastikuoludes toimunud reisiga;
- kreen oli 25°-30°, kui pakpoordi peamasinad seiskusid ja poole või ühe minuti pärast seiskusid peamasiand ka tüürpoordis;
- sel ajal oli monitor juba suure kolinaga maha kukkunud ja ainus ja viimane asi, mida ta sellel nägi, oli vesi, mis pressiti mõlemalt poolt läbi vöörirambi ja pritsis kaamerale. Ta ei vaadanud enam rohkem monitori;
- lahkus masinaruumist umbes 01:28- 01:30, kui oli juba pime ja põrand oli muutunud seinaks;
- kui ta viimast korda monitori vaatas, ehk enne peamasinate seismajäämist, mis juhtus 25°-30° kreenis, oli vööriramp veel paigas.
Kokkuvõte antud tunnistustest ja intervjuudest:Topeltlöökide / kahe-kolme paugu kuulmine:
"Mõni aeg enne (pauku) nägin Lindet kaldteel kell 00.55-00.59"
"ca. 01:00" on väidetud ühel korral
"enne pauku nägin autotekil Silver Lindet, mis oli kell 01:00 või 01:05", seega paugud olid pärast kella 01:00" on väidetud korra
"kell 01:13" on väidetud kahel korral
"kell 01:14" on väidetud ühel korral
"Mõned minutid enne 01.15 kuulsin tugevaid pauke" on väidetud ühel korral
"kell 01:15" on väidetud ühel korral
Monitorist vee nägemine autotekil:
"00:55-00:59 Mõni aeg enne pauke nägi Lindet rambi juures - siis vett polnud."
"01:13 pärast pauke nägin monitoril, et vesi tuleb rambi vahelt ja samal ajal teatas Silver Linde veest 1. tekil"
"01:13 käisid tugevad paugud, vaatasin monitori ja nägin vett sisse tungimas mõlemalt poolt rampi"
"01:15 nägin monitoril, et vesi tungis autotekile vöörirambi kaudu"
"01:15 raputas alust 2 pauku. Vaatasin korraga monitori ja nägin vöörirambist vett sisse tungimas"
Allikad:
Lõppraport LK.62-63 Peatükk 6.2.3
Enno Tammer "Uppumatu Estonia" LK.119-122
https://www.estoniaferrydisaster.net/es ... 21.2.3.htm