"Estonia" - raske tee tõeni

Kapten Trumm · **Liitunud:** 28 Juul, 2005 16:35 **Postitusi:** 29126

Aga kui minevik ja "KGB ankeet" oli puhas, siis õppeedukus merekoolis ja kutsealane renomee ei maksnud midagi?

flint · **Liitunud:** 26 Veebr, 2009 23:27 **Postitusi:** 69

Läheb siinsest teemast liialt eemale aga õppeedukus tõesti ei maksnud, merel on nimelt kaks diplomit, koolilõpu ja töödiplom. Koolilõpudiplom ei huvitanud ametikoha saamisel ja karjääriredelil ronimisel kedagi, see oli vajalik vaid töödiplomi saamiseks.
Mis puudutab aga Sinu poolt mainitud kohalikke kalalaevu siis suurem osa sealsest kaadrist oli 1. Kutsekeskooli lõpetanud. Koolitati seal nii laevajuhte kui mehaanikuid, diplomid olid neil piiranguga, laevajuhtidel 300 brt.

Lemet · **Liitunud:** 12 Apr, 2006 16:49 **Postitusi:** 17673

Meremeeste viisast, selle saamisest ja kinnipanekust on ju palju räägitud ja kirjutatud. Juhtus midagi, suleti viisa ja hoolimata sellest, kui helge silmavaate ja avarate teadmistega sa olid, jäi suur meri sulle edaspidi suletuks. Hea, kui sadamapuksiirile madruseks või rannakaluriks kõlbasid. Ja seda kaptenikohalt. Vabandust OT pärast

sadist

https://www.ohtuleht.ee/979370/jarjekor ... enisillalt

Võrus elav Jüri Luik on Estonia katastroofi põhjuse erinevaid variante nii ise läbi mõelnud kui ka arutanud eri riikide eriteenistuste inimestega. Ta toob välja ka omal ajal struktuurides töötanud konkreetsete isikute nimed, kuid ei saa neid leheveergudel avaldada. „Nad isegi ei kaalunud tõsiselt seda, et Estonia viis põhja tehniline viga või metalli kulumine,“ ütleb ta.

vanahalb · **Liitunud:** 21 Juun, 2009 19:48 **Postitusi:** 1459

Minagi mäletan, et kapten Piht sõitis Stockholmi lootsieksamit tegema. Ja olla vist nii, et lootsitunnistus antakse konkreetse sadama jaoks ning võib-olla sealjuures ka kindlale laevatüübile. Lootsipabereid on vaja eelkõige neil kes sõidavad liinilaevadega. Muidu peaks iga päev lootsi peale tellima ja see hakkab rahakoti peale.
Neil kaptenitel, kes sõidavad sinna kuhu tellija parasjagu tahab pole lootsipaberitest lugu, sest eluilmas ei jõuaks kõiki maailma sadamaid pähe tuupida. Lihtsam on kuhugi jõudes loots tellida ja võib-olla alles aasta pärast jõutakse jälle samasse kohta.

Ükskõik kui nüri või terav Piht oli - ilmselt polnud tal siis varem Stockholmi sadama lootsi pabereid vaja.
Võib-olla tänapäeval on teistmoodi.

Akf Manurhini soovituse kohta Pihti kadumise asjus : keskenduda igasuguste pommi- allveelaeva- jms teooriate asemel laeva kehva seisukorra varjamisele.... mumeelest oli "Estonial" ikka kaks meeskonda koos kahe kapteniga ja kaduma läksid mõlemad kaptenid. Teisest meeskonnast , kes kaasas ei olnud võiks ju igaüks kes asjaga vähegi kursis (tüürimehed, mehhaanikud, pootsman kui selline mees veel raudlaevadega kaasas sõidab) rääkida kui surmaküna see laev täpselt oligi. Ainult kapteni ärakaotamisest jääb väheks.
Alternatiivsetest teooriatest: suurte laevade kaptenitest tuttavaid mul kahjuks pole kuid Estonian Airi ajast on mõni lennukikapten. Olla ikka heaks tavaks, et kaptenile mainitakse kui pardal on delikaatne last. Mis täpselt, see võib-olla polegi oluline. Stjuardessidele või seltsimees pardainsenerile ei öelda. Polevat see auaste.

Manurhin

vanahalb kirjutas:

kuid Estonian Airi ajast on mõni lennukikapten. Olla ikka heaks tavaks, et kaptenile mainitakse kui pardal on delikaatne last. Mis täpselt, see võib-olla polegi oluline. Stjuardessidele või seltsimees pardainsenerile ei öelda. Polevat see auaste.

Mainitakse ikka vast juhul, kui see delikaatne last on legaalne (mõni kadunuke kirstuga näiteks?). Kui tegu valgustkartva kontrabandiga, siis mida vähem inimesi on asjasse pühendatud, seda parem. Miks peaks laevakaptenit informeerima illegaalsest lastist pardal? Kui saadad näiteks kotitäie narkotsi või relvi cargobusiga ühest linnast teise, kas pead vajalikuks öelda bussijuhile, mis kotis on? :lol:

Lemet · **Liitunud:** 12 Apr, 2006 16:49 **Postitusi:** 17673

Tsiteeri:

...seltsimees pardainsenerile ei öelda. Polevat see auaste.

Ei saagi öelda, isegi kui väga tahaks. Viimane reisilennuk, mis pardainseneriga lendas, oli Concorde...

AMvA · **Liitunud:** 09 Dets, 2018 21:26 **Postitusi:** 953

Lemet kirjutas:

Tsiteeri:

...seltsimees pardainsenerile ei öelda. Polevat see auaste.

Ei saagi öelda, isegi kui väga tahaks. Viimane reisilennuk, mis pardainseneriga lendas, oli Concorde...

Kas 747-l ei ole kah?

Lemet · **Liitunud:** 12 Apr, 2006 16:49 **Postitusi:** 17673

Varajastel mudelitel oli, täna enam mitte. Muideks, 747 esmalend toimus varem, kui Concordel.

mart2 · **Liitunud:** 22 Juun, 2014 20:52 **Postitusi:** 2176

sadist kirjutas:

https://www.ohtuleht.ee/979370/jarjekordne-vandenouteooria-insener-otsib-estonia-huku-pohjust-visiirilukud-voidi-avada-mujalt-kui-kaptenisillalt
Võrus elav Jüri Luik on Estonia katastroofi põhjuse erinevaid variante nii ise läbi mõelnud kui ka arutanud eri riikide eriteenistuste inimestega. Ta toob välja ka omal ajal struktuurides töötanud konkreetsete isikute nimed, kuid ei saa neid leheveergudel avaldada. „Nad isegi ei kaalunud tõsiselt seda, et Estonia viis põhja tehniline viga või metalli kulumine,“ ütleb ta.

Olen korduvalt kohtunud selle "pommionuga".
Tema väited teemal, et "olen arutanud eri riikide eriteenistuste inimestega" kipub kalduma samasse valdkonda nagu mõtete vahetus ülemusega, kui kabinetti sisened omadega ja väljud ülemuse omadega.
Võrokad võivad temast lõpmatult pajatada …

Aga tähelepanuvajadus on tal ilmne.

OT lõpp.

AMvA · **Liitunud:** 09 Dets, 2018 21:26 **Postitusi:** 953

sadist kirjutas:

https://www.ohtuleht.ee/979370/jarjekordne-vandenouteooria-insener-otsib-estonia-huku-pohjust-visiirilukud-voidi-avada-mujalt-kui-kaptenisillalt

Võrus elav Jüri Luik on Estonia katastroofi põhjuse erinevaid variante nii ise läbi mõelnud kui ka arutanud eri riikide eriteenistuste inimestega. Ta toob välja ka omal ajal struktuurides töötanud konkreetsete isikute nimed, kuid ei saa neid leheveergudel avaldada. „Nad isegi ei kaalunud tõsiselt seda, et Estonia viis põhja tehniline viga või metalli kulumine,“ ütleb ta.

Mingi suvaline Võrus elav Juri Luik on arutanud erinevate riikide eriteenistuste inimestega??? Vabandage, aga see on ikka väga hea nali.

Fucs

Manurhin kirjutas:

Fucs kirjutas:

3. Kui Taavi Raba nägi Pihti tekil ilma päästevestita, siis kuidas seletada, et Pihti nähti tekil ka päästevestiga?
On äärmiselt vähe tõenäoline, et hukkuva laeva 2. kapten, kes jagab reisijatele päästeveste, ei pane endale päästevesti selga. Nii vähe tõenäoline, et ma ei oskaks sellisele nähtusele isegi mingit nime anda.

Kõigepealt, kes see Taavi Raba laeval oli? Kas laevapere liige või tavareisija? Kui tavareisija, siis kuidas ta kapten Pihti üldse ära tundis? Piht oli ju pealegi erariietes, mitte kaptenimundris. Pealegi pole öisel ajal laevatekil just ülearu valge ka, seda enam veel peale seda, kui laeva generaator seisma jäi ja põles veel ainult avariivalgustus. Teiseks, igati loogiline, et Pihti võidi tekil näha nii päästevestiga kui ilma. Tekile jõudes tal veel tõenäoliselt vesti seljas polnud ja hakkas seal veste jagama kõigepealt paanikas reisijatele, siis vahepeal mingil hetkel pani ka endale vesti selga, siis jätkas reisijate abistamist. Nii võibki üks väita, et nägi Pihti vestita, teine, et vestiga ja neil mõlemal on tegelikult õigus. Lõppude lõpuks, neid erariides vestijagajaid võis seal olla teisigi, kasvõi nt. mõni reisija, kes töötas või oli töötanud mõnel laeval või teeninud mereväes ehk lühidalt öeldes teadis oma kogemustest, kus vestid asuvad ja kuidas neid kasutada.

Taavi Raba oli toona 21 aastane merekooli praktikant ja laeval praktikal.
Meeskonna munsterrollis on ta nr.28 all kui "motorist". Seega motoristist praktikant. Töökohaks masinaruum.

Kui Taavi Raba nägi Pihti tekil ilma vestita merre kukkumas ja hukkumas, siis ei oleks saanud enam keegi "pärast seda" Pihti näha tekil päästevestis. Seega see teooria, et algul nähti vestita ja pärast teised nägid vestiga, ei päde kahjuks, kui Taavi Raba jutt vastab tõele.

Taavi Raba kirjutas:

Välistekil... ma ei tahaks inimeste nimesid nimetada, kellega ma seal koos olin, sest sellest võib hiljem tekkida mõni arusaamatus äkki... aga laeva meeskonna liige oli seal, kellega me koos otsustasime ... et kuna me nägime, et ükski päästepaat loomulikul teel vette ei lähe ja seega tõenäoliselt nad ka veepeale ei tule... siis mõtlesime, et avame selle päästeparve seal väilstekil... aga kui me selle lahti tõmbasime .... ja siis see laevameeskonna liige jäi nagu valele poole seda... ja paat läks nii kiiresti lahti, et lükkas ta üle reelingu ja ta kukkus sealt samast alla... ta ei pääsenud, tal polnud päästevesti ega midagi... sel hetkel kui me seda parve avasime meil ei olnud päästeveste seljas ... ja pärast kuulen, et keegi oli telekast näinud, et ta oli kuskil pääsenud
...aga siis oli kuskile ära viidud ja keegi rohkem pole näinud... noh siis tegelikult ma tean ...noh see inimene sai surma tegelikult... teda ei saanud rohkem näha kusagil... silme all sai surma kukkus vette...

Allikas TV3 saade „Ma pääsesin Estonialt” kolmas osa.

Ainus mingigi loogiline seletus oleks, et see ei olnud Piht vaid keegi teine "kadunud päästetu".

Lemet kirjutas:

Betooniga katmine- kui ma õieti mäletan, siis veel eelmisel õhtul oli rootsi valitsuse kindel seisukoht, et laev koos hukkunutega tuuakse üles. Järgmisel hommikul aga teatati sama kindlalt, et hauarahu huvides tuleb laev betooni alla matta...isand Fucs?

Jah.
Seda taheti betooni valada enne veel, kui uurimise ühendkomisjon oli oma töö lõpetanud.
Ametlikuks põhjenduseks "hauarahu tagamine", et hukkunute omastele tagada hingerahu.
Aga kurioossel kombel olid hukkunute omaksed need, kes selle vastu kohe häält tõstsid.

Sukeldumistega tegelenud Norra firma ,,Rockwaters AB“ ja Hollandi firma ,,Smit Tak AB" koostasid pärast sukeldumisi aruande, kus anti hinnang sellele, kas laeva on võimalik välja tõsta ja/või kas laevast on võimalik hukkunuid välja tuua. Spetsialistide hinnang oli, et jah on võimalik nii hukkunud välja tuua kui ka vajadusel laev välja tõsta.

Veel 1996 käis võitlus laeva betoneerimise teemal, kus ühel pool rindejoont olid hukkunute omaksed (valdavas osas Rootsi kodanikud) ja tesel pool Rootsi riik pms. Johan Franson isikus (Johan Franson, erialalt jurist ja Rootsi Veeteede Ameti ülem, oli Rootsi valitsuse poolt määratud spetsialist Estonia teemadega tegelemiseks). Hukkunute sugulased pöördusid isegi Rootsi Ülemkohtu poole apellatsiooniga, eti valitsuse otsus hukkunuid Estonia vrakist mitte välja tuua on kehtivate reeglite ja eeskirjade vastane.

Ma ei hakka pikki tekste siia ümber kopeerima.
Kõik mis puudutab seda "betoneerimise keissi", sellest saab lugeda:
22. aprill 1996 : Võitlus Estonia katmise vastu jätkub
https://epl.delfi.ee/meelelahutus/voitl ... d=50725710
30. aprill 1996 : Rootsi päevalehed Estonia vraki katmisest, Rootsi valitsus eeskirjadega vastuolus, Betoon või terasvõrk
https://www.postimees.ee/2475841/rootsi ... -terasvork
Drew Wilson "Auk" LK 75 ja edasi
http://www.nommeraadio.ee/meedia/pdf/RR ... %20alt.pdf

Drew Wilsoni raamatus "Auk" ei tuleks tähelepanu pöörata mitte spekulatsioonidele ja teooriatele, vaid välja toodud faktidele.
Lk75 peatükis "Betoonkate" on see teema ilusasti faktipõhiselt kokku võetud ja sellepäärast viitan. Vastasel korral peaksin uuesti üles otsima kõik sealseid väiteid kinnitavad materjalid (olen kunagi ammu juba seda raamatut lugedes kõrvutanud sealseid väiteid algallikate ja muude kirjutistega) ja viitama paarikümnele muule allikale, milleks mul siin praegu mitte vabu päevi võtta ei ole.
Enamus viiteid algallikatele on selles raamatus ka ära toodud raamatu lõpus.

Muuhulgas tooksin sealt välja sellise lõigu:

Tsiteeri:

Rockwateri raportis on kirjutatud: Vaatlustega tuvastati, et eraldi väljavalitud objektide pinnaletoomine oleks võimalik ainult komandosillalt, kuid mitte avalikest ruumidest, kuhu oli kaootiliselt risu kuhjunud. Teadaolevate väärtuste ülestõstmine eesmärgiga vähendada röövimisriski pole laeva praeguses olukorras otstarbekas. [1]

[1] “Condition Survey of the vessel Estonia” for the Swedish National Maritime Administration, Survey Report, Rockwater A/S, osa 5.2 “Internal Intervention”

ja kõrvutaksin seda Andi Meistri ütlustega parlamendikomisjoni ärakuulamisel:

Manus:

Andi Meister YKP2.png [ 181.52 KB | Vaadatud 813 korda ]

Ehk, et kui Rocwaters AB tuukrid ja ROV jõudsid esimest korda kaptenisillani/komandosillani, siis sellel puudusid osad aknad, mis olid eemaldatud nii, et ühtegi klaasikillukest ei olnud jäänud aknaraamidesse. Iseenesest automaagiliselt ei purune ükski aknaklaas sellisel moel. Samal ajal Rockwaters AB spetsialistid kirjutavad oma aruandes, et laevale sisenemiseks ja sealt millegi äratoomiseks on sobilikud ainult komandosilla aknad.
Seega on võimalik, et Estonia vrakil käidi juba enne ametlikku sukeldumist. Kui see on nii, siis huvitav kes ja miks. Ja tekivad jälle n.ö. "lihtsad" vastuseta küsimused.

Kui lugeda Meistri ütlusi edasi, siis ta jõuab vahepausita kohe hilisema juhtumi juurde (vrakki uuriti pärast mõningat pausi veelkord ROV jms abil), kus ametlike sukeldumiste käigus lõigatud avadel olid pealt ära nihutatud metallplaadid, mis sinna pärast tuukrite sukeldumiste mingi osa lõppemist (sisenemised laevavrakile) kaitseks peale pandi.
Kui Soome poolne uurimiskomisjoni liige ja Soome Õnnetuste Uurimiskeskuse (OTK) juht Tuomo Karppinen sellele tähelepanu juhtis, hakkasid komisjoni Rootsi poolsed liikmed rääkima kalatraalidest, mis need plaadid traaliga minema on vedanud....
Seega on võimalik, et vrakile sukelduti lisaks salaja ka ametlike sukeldumiste vahelisel ajal. Ja jälle tekib terve rida vastuseta küsimusi.

Ja veel.
Tuukrid keevitasid vraki küljest lahti visiiri Atlandi luku 18-tollise poldi ja tõid selle pinnale, kui tähtsa tõendi ja uurimisobjekti. Rootsi poolne uurimiskomisjoni liige Börje Stenström, kes viibis tuukrilaeval kust juhatati tuukrite tegevust, võttis ja viskas (lasi visata) selle kohe sealsamas laeval lihtsalt merre tagasi :shock:

Tsiteeri:

Visiiri lukkudest oli kõige suurem ja tugevam põhjalukk, mida nimetati ka atlandi lukuks. See toimis nagu suur riiv, kus sulgurpolt lükati hüdrokäituri abil läbi laevakere ja visiiri küljes olnud lukukõrvade. Lõpparuande punkti 8.6.1 kohaselt purunesid laevakere küljes olnud kolm kõrva, visiiri kõrv ja sulgurpolt jäid terveks. Tuukriuuringute käigus keevitati sulgurpolt lahti ja toodi pinnale, et seda saaks lähemalt uurida. Paraku otsustas sukeldumisoperatsioonil osalenud ühiskomisjoni ainus liige Börje Stenström poldi merre tagasi visata ja nii olulise asitõendi hävitada. Et see nii oli, kinnitas komisjoni esimehele ühiskomisjoni Rootsi-poolne viimane juht Ann-Louise Eksborg. Isegi kui sulgurpolt oli terve, on kahju, et kogenud uurija viskas olulise asitõendi lihtsalt minema.

https://epl.delfi.ee/eesti/estonia-komi ... d=51035299

Vaba Eestlane = Free Estonian, 21 märts 1995 kirjutas:

See on enneolematu, et üks olulise tähtsusega tõendusmaterjal, nn. ,,Atlandi luku" kinnituspolt, mis on visiiri lukustajaks, visatakse pärast merepõhjast väljatoomist uuesti merre tagasi. Mayet Werft’i poolt loodud avariikomisjoni esimees Peter Holtappels ütles, et tema jaoks on see lihtsalt mõistatuseks, et kuidas võib sellesse tähtsasse tõendusmaterjalisse suhtuda lubamatult lohakalt ja vastutustundetult. Rahvusvahelise avariikomisjoni tehniline ekspert Börje Stenström, kes ise oli selle lubamatu toimingu juures, väidab et see polt olevat olnud korras ja helikopterile, millega nad transportisid muid "Estonialt” pärit laevaosi, oleks see olnud üleliigseks lastiks! Kuid Mayer Werfti avariikomisjoni esimees Peter Holtappels rõhutab, et sellise lohaka tegevusega lihtsalt võeti võimalus teha metaliianalüüs, et jõuda selgusele kas lukustuspolt ikka oli originaalne, või oli ta hoopis välja vahetatud, originaalse vastu. Rahvusvaheline ,,Estonia" hukkumist uuriva avariikomisjoni esialgne arvamus on, et nõrk ,,atlandi lukk" põhjustas „ Estonia" hukkumise — selle otsusega arvatakse valmis saavat 7. aprilliks 1995.

https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=is&o ... =staticpdf

jne

Ja noh mina küll vist ei jõua siin kõiki neid detaile ükshaaval lahata, mis aina uusi küsimusi tekitavad.
Need välja toodud on ainult mõningad.

Kriku

Siin tuleb vahet teha, millised detailid võiksid õnnetuse põhjuste osas mingit tähtsust omada ja mis on seletatavad lohaka uurimise, mingite laevahukuga otseselt mitte seotud kuritegude või nende varjamise katsetega. Näiteks see, et polt vette visati, on kole küll, aga sellest ei järeldu kuidagi, et "Estonia" hukkus pommiplahvatuse tulemusel. Selline loogikahüpe on klassikaline "just asking questions" vandenõuteoreetikute demagoogia.

Loomulikult ei käi ülal öeldu mitte kuidagi sinu kohta; sinu terves mõistuses ei tule mul hetkekski pähe kahelda

Kapten Trumm · **Liitunud:** 28 Juul, 2005 16:35 **Postitusi:** 29126

Tsiteeri:

Meremeeste viisast, selle saamisest ja kinnipanekust on ju palju räägitud ja kirjutatud. Juhtus midagi, suleti viisa ja hoolimata sellest, kui helge silmavaate ja avarate teadmistega sa olid, jäi suur meri sulle edaspidi suletuks. Hea, kui sadamapuksiirile madruseks või rannakaluriks kõlbasid. Ja seda kaptenikohalt. Vabandust OT pärast

Jah, aga miskipärast arvan, et tollasele välissõidu kaptenile piisas ka ühest avalikuks tulnud eksimusest välisriigi vetes ja edaspidi võisid olla näiteks Tallinn-Aegna reisilaeva kapten. Umbes nagu Soomes käies tekitades mingi vahejuhtumi, võisid järgmisest korrast und näha. Seepärast võiks ehk oletada, et ka mingid eriti lollid/pohhuistid tüübid ikkagi välissõidus kapteniks ei saanud või seal kaua ei püsinud (sõltumata KGB-st või kellest iganes). Ja loomulikult oleks lolluse pärast karidele aetud laev viinud ka omanikasutusest kelleltki pea õlgadelt.

Näiteks kalalaevade kaptenitele (ühe mu klassivenna isa töötas seal) oli loetud karmid sõnad peale, et kapten peab enne maalepääsu vaatama meeskonna välimuse üle ning liigse joomahimuga tegelasi linna mitte lasta (vältimaks ekstsesse). Sellest peeti kinni - eksimuse korral oli kapteniks tahtjaid piisavalt. Ja saladuses hoida vahejuhtumeid ei saanud, sest ilma koputajata välissõidu meeskondi toona lihtsalt polnud - kui jama tekkis, siis küll teada saadi.

"Linnaluba" kapitalistliku (st tollal vaenuliku) või üldine ülalpidamine välisriigi sadamas oli tollal natuke midagi muud kui see on täna - täna oleks vist Tallinkile kama kaks, kui mõni nende meremees laseb käpuli mööda Kungsgatanit ja kohalik politsei viib ta platele. Tollal aga lõhnas see avaliku skandaali järele (meedia oleks armutult andnud).

Sestap ma natuke kahtlen, kas Estonia kapten (mis oli toona ikkagi Eesti visiitkaart) ikka sai suva neandertaanlane olla. Küllap ikka oli selle parima 25% hulgas, kes kapteniks Aegnale või Peipsile ei sattunud. Ja vastupidised viited on pigem skandinaavlaste laim, kes senini armastavad eestlasi alaminimesteks pidada.

Lemet · **Liitunud:** 12 Apr, 2006 16:49 **Postitusi:** 17673

Tsiteeri:

aga miskipärast arvan, et tollasele välissõidu kaptenile piisas ka ühest avalikuks tulnud eksimusest välisriigi vetes ja edaspidi võisid olla näiteks Tallinn-Aegna reisilaeva kapten.

Ja millest mina siis rääkisin? Nimelt sellestsamast...ainult et kuhtuda võis ka absoluutselt sinust sõltumatult. Näiteks hüppas keegi välissadamas ära ja leiti, et kapten minetas valvsuse...

www.militaar.net

"Estonia" - raske tee tõeni

Kes on foorumil