Eetika

Mudakoon

Kaitseväes on olemas koodeks - punktid mida teenistuses järgides peaks nagu kõik olema OK.
Paraku ei ole ma kuulnud , et oleks mingi kohus või komisjon ,
kes tegeleks eksimustega nii teenistuses olevate võitlejate või siis vormikandmisõigust omavate reserv või erukaitseväelaste poolt.
Eksin?

Kriku

Küsimus on siis selles, et kas või kuidas reservisti erru saata või kelleltki vormikandmisõigust ära võtta sündsusetu käitumise eest?

Mudakoon

Kas just nii kardinaalselt aga põhimõtteliselt küll.
Kohus saab igast asju korda saata , pean silmas softimat , midagi profülaktilist ehk.

mart2 · **Liitunud:** 22 Juun, 2014 20:52 **Postitusi:** 2228

Paljud ei saa isegi sellest aru, mis on eetika ja moraali vahe, seega ei kujuta ette, kuidas mingi komisjon hakkab seda arutama ja ettepanekuid tegema. :dont_know:

Profülaktiliselt saaks toimuda ainult kaaslaste jutt või ülema märkus. Viimast on võimalik teha ka ametlikult, nii et märge maha jääb.

(Aga NLiidu ajal oli muidugi teisiti, seal arutas parteibüroo ka pere siseseid tülisid!)

Kriku

Või seltsimehelik kohus.

toomas tyrk · **Liitunud:** 16 Dets, 2003 12:32 **Postitusi:** 4922

Vanasti oli veel selline asi nagu ohvitseride aukohus.

Tsiteeri:

Vabariigi Valitsuse poolt 31. märtsil 1928 a. vastu võetud 177. Ohvitseride aukohtute seadlus.

I peatükk. Aukohtute ülesanded.
§ 1. Kaitseväe ohvitseride aukohtud asutatakse selleks, et arendada ja kindlustada Vabariigi kaitseväe juhtide head nime ja iga üksiku ohvitseri aumehelikkust.
Aukohtute ülesandeks on:
1) abinõusid tarvitusele võtta nende ohvitseride vastu, kelle ülalpidamine ei vasta aumehe mõistele või kaitseväe juhi erilistele kohustele avalikus elus, ja tarbekorral kõlbmatuid ohvitserkonna liikmeid teenistusest ja ohvitserkonnast eemaldada;
2) ohvitseride vahel tekkinud autülisid lahendada;
3) ohvitseridele anda nõu ja abi auasjus ning tarbekorral vabastada ohvitseri põhjendamata kahtlustustest tema aumehelikkuse kohta, kui teist kohast teed ei ole.

Terviktekst

Martin Herem

Kui 90ndatel veel ohvitseride kogud tegutsesid, siis olid ka neis aukohtud. Kupist tean ühte juhtumit, kui aukohus arutas ühte intsidenti.
Samas pole ma üldse kindel, et sellisest aukohtust palju kasu on. Märkuse võib teha, kui inimest ümber ei kasvata.
Tegevväelaste jaoks jääb ikkagi vahetu ülem peamiseks "kasvatajaks". Me oleme arutaud 360 kraadi hindamisest ka, kuid selle rakendamine pole sugugi nii lihtne.
Reservväelaste puhul ei peaks asi kuidagi teisiti käima. SA ülem saab üksuse tegevuse raames vähemalt reservohvitseridega tegeleda küll.

www.militaar.net

Eetika

Kes on foorumil