Ameerikas olla tapamajades mingi jama, et ei järgita paljusid reegleid ja pm iga päev peavad tuhanded ja tuhanded loomad tapmisel piinlema. Info on pärit Youtube.com videost.
LINK : http://www.youtube.com/watch?v=O-ascm17R9A
Huvitav kuidas eesti tapamajades lood on ? Jutt käib siis suurematest tapamajadest, mitte mingitest kohalikest, kus päevas a la 10 looma ära kägistatakse.
Loomapiinamisest niipalju et ühe korra andsin koerale kaikaga peksa, kui see oli eelnevalt, ilma mingi hoiatava urinata juurde hiilinud ja siis rinda lennanud hammastega. (koer tunneb mind praegu 50m pealt ära ja hakkab haukuma, aga lähedale enam ei tule )
Leidub igasugu idioote, aga loomapiinamine siiski eeldab mingit ajendit. Siin üle huulte loopida väljendeid kuidas te kõike ja kõiki maha lasete, tekib kahtlus, mille poolest me siis paremad oleme tavalistest loomapiinajatest?
Tundub, et Mengelid pole kadunud kuhugi. See siin on ainult pehmem osa, mis tegelikult veel tehekse, kes seda teab? Kindel on see, et inimkatsedki pole kuhugi kadunud. Paaria riikides, kuskil dzhunlites jne on lihtne vaese rahva seast ohvreid leida. Inimesi kaob ju kogu aeg. Muidugi me kõik hõiskame, kui teadus on sammuvõrra jälle edasi läinud, kuid ärgem unustagem, millise hinnaga...Teatavasti just II MS ajal läbi viidud inimkatsed (saksa, jaapani(mingi nubriline üksus oli, midagi 117 või nii) viisid tedust mitu aastakümmet mõne aastaga edasi. Karm aga tõsi
Kuidagi väga ilus on siinjuures vaadata näit. seda pilti
* Otsin pilte ja infot Aegna merekindluses teeninutest, eriti aastatest 1930-34 *
* Meie peaülesanne olgu peatada eestlaste väljasuremine. Ukrainlased ei sure välja ka siis, kui nad kotavad (enamasti venelastega asustatud) Ida-Ukraina ja Krimmi! *
andestage nüüd mu sõnad mis ütlen aga jah:
selliste vendadega tuleks sama teha mis nad nende loomadega teevad, oi raisk kui saaks annaks heameelega kurikat neile
Well, see mingite haigete tüüpide internetisait muidugi ...
Kuid mis seksuaalne seos on sel militaarfoorumiga
Mõtle, kustkohast tulevad ja kelle peal MILITAARSEID kemikaale (igatsugu mürkgaasid jne, bakterid, koolerad jne) katsetatakse...Inimeste? Või siiski... Kõik sellised katsed pole kaugeltki inimkonna hüvanguks, et ravimeid toota, sageli on eesmärk uute haiguste ja mürkide tootmine. See ei ole eetiline mitte! Foorum kindlasti ei muuda seda mis toimub, aga vähemalt saab endale teadvustada mis toimub.
* Otsin pilte ja infot Aegna merekindluses teeninutest, eriti aastatest 1930-34 *
* Meie peaülesanne olgu peatada eestlaste väljasuremine. Ukrainlased ei sure välja ka siis, kui nad kotavad (enamasti venelastega asustatud) Ida-Ukraina ja Krimmi! *
caudillo kirjutas:kriitilisus on üks asi, see muidugi peab säiluma.
aga loomapiinamisse suhtun mina niimoodi, et lööksin piinajad oma enda käega maha.
ma ei tea, kas olete näinud, aga vahepeal levis video, kus elusast peas karusloomi nüliti. No see oli rõve ja väga tülgastust tekitav!
see kuulutati oletatavalt võltsinguks. puudub igasugune vajadus karusloomi elusalt nülgida. sel ei ole mõtet. seega oli kas kellegi lavastusega (noh, nülgimine muidugi ehtne), mis ei peegelda karusloomakasvatuse reaalset palet või oli tegu lihtsalt üksiku sadistide seltskonnaga, kes nahaäri kõrvalt ka oma muid komplekse maandasid.
caudillo kirjutas:kriitilisus on üks asi, see muidugi peab säiluma.
aga loomapiinamisse suhtun mina niimoodi, et lööksin piinajad oma enda käega maha.
ma ei tea, kas olete näinud, aga vahepeal levis video, kus elusast peas karusloomi nüliti. No see oli rõve ja väga tülgastust tekitav!
see kuulutati oletatavalt võltsinguks. puudub igasugune vajadus karusloomi elusalt nülgida. sel ei ole mõtet. seega oli kas kellegi lavastusega (noh, nülgimine muidugi ehtne), mis ei peegelda karusloomakasvatuse reaalset palet või oli tegu lihtsalt üksiku sadistide seltskonnaga, kes nahaäri kõrvalt ka oma muid komplekse maandasid.
nojaa, aga vahet pole ju, kas oli tegemist lavastusega või ei. ma olen suht kindel, et kuskil D&G riietevabrikutes nad elusast peast karusloomi ei nüli, aga no need kilid kes seda tegid, tegid seda küll tõega. ses suhtes, et need kilisid prooviks isegi natukene nülgida. http://www.strasbourgcurieux.com/fourrure/
oodake natukene, video hakkab ise tööle. mina lõpuni vaadata ei suutnud, kuigi tavaliselt ma ei ole närganärviline, lihtsalt rõve!
See kährikunülgimine vaieldi miskis lemmikloomafoorumis kunagi läbi ja kõlama jäi väide, et elusalt nülgimise mõte seisnevat selles, et siis ei tule nahalt karv maha.
Lehmaveristusagregaat on juutide teema, nendele kõlbab süüa vaid kosheriliha ja see liha peab olema rituaalselt tapetud looma liha. Rituaal näikse seisvat vaid selles, et rabi lõikab täiel teadvusel loomal pühitsetud naga kõri läbi ja kõik.
"humaanse loomatapmise" vahend olevat miski vedruga löögipolt, millega loom enne tapmist uimastatakse. Mingi animalrightsi videost selgus, et selline jurakas on humaansusest kaugel, paistis, et seda kasutatakse vaid selleks, et loom liialt ei siputaks, kui noaga kallale minnakse. Videos näidatud hobune oli küll peale laksu kõhuli ja võimetu end kaitsma, ent kõrilõikuse ajal täiesti teadvusel.
Rebastega pole tegelikult hullu, saavad hästi süüa ja tapetakse mürgisüstiga, minu teada mõjub see hingamiskeskusele ja tagajärjeks läheb rebane pilve ja jääb sinna ega piinle. Ainult elunatuke võiks vähe avaramas keskkonnas mööduda. Sigade elunatuke on tegelt veel koledam, rebased ei pea minuteada vähemalt oma sita sees püherdama.
Kui ikka karbonaadi ja saslõkki tahame süüa, peame ka lihakombinaatidesse tolerantselt suhtuma. Euroliidus minuteada tapetakse sigu ja lehmi elektriga. Alles siis minnakse noaga kallale.
Kooliajast jäi meelde istumajäänud kõvade meeste hooplemine, mida kõike nad kasside ja tuvidega ette on võtnud. Ei kannata need teod ei trükimusta ega videopiksleid.
Enda viimased ettevõtmised, mida võib loomapiinamiseks pidada, olid klaperjahid garaazis ja sahvrikapis hiirtele-rottidele. Lõksu ei läinud, siis tuli väljapääsud sulgeda, nurka suruda ja käsitsi kinni püüda. Kui sain kätte, siis lajatasin vastu kivitreppi täiest jõust, lohutasin end teadmisega, et närilised on reeglina steppide ja põldude loomad ja kukkumiste suhtes väga õrnad. Vähemalt minu püütud hiired surid sellise laku peale piinlemata silmapilkselt, lõksus oleks nad sipelnud miski aeg.
igasugu ehtsast nahast esemed on ikkagi kallid, pole odav lõbu soetada endale mingi karusnahkne kasukas, mantel või käekott. Kui kuskil kellegi ostu kommenteerima hakata, saan vastuseks kohe, et ma olen kade jne.
Kuid mis lõbu on mingi teise looma nahaga ringi käia. Nagu karu p*rse roniks ju, kui sellist asja selga panna.
Sigadele visatakse igast põhku ja kraami alla, nii et nad ei vedele seal päris sita sees, kui asi hakkab märjaks muutuma siis lastakse uus kiht põhku peale. Pole väga hullu midagi? loom pole ju päris inimene, ei nõua samu tingimusi.
Jamaks läheb ülerahvastatud (üleseastatud) farmidega, kus loomad üksteist talluvad, stressis loomadel ütleb süda üles, palju on luumurde jne.
Oletada võib, et ODAVAD karusnahatooted tulevad sellistest kährikupeksu-paariariikidest. Meie Audru rebased elavad, ma kardan, paremini kui need pilusilmsed perekonnad, kelle isa kährikupeksuga elatist teenib.
Oleme siin foorumis võtnud üles küllaltki tänuväärse teema.
Loomakaitse, loodushoiu ja teatud määral rohelise mõtteviisi, mis meil kui "metsarahval" geenides...
Uuriks nüüd nõksa sellise "rohelise" mõtteviisi lätteid.
Loomariik ja III Reich
Praegu valitseva mõttemaailma kohaselt on rahvussotsialistlik Saksamaa absoluutse kurjuse kehastus.
Kuid üleüldiselt vaikitakse faktist, et III Reich oli esimene riik maailmas kes ametlikult seadustas loomakaitse.
Natside loomakaitse kesksed ideed on tänaseks üleüldiselt heaks kiidetud ja viidud läänemaise valitseva seadusandluse koosseisu.
Hitlerlaste kõige resoluutsemad loomi kaitsvad ideed on siiani ELUS!
Praegusele roheliste poliitikale ja loomaõiguslaste ülemaailmsele liikumisele on sellise ideelise esivanema ajalooline olemasolufakt väga õrn koht.
Oli ju kolmanda riigi brutaalne ühiskondlik eksperiment tervik, kuhu ühe osana kuulus vägagi radikaalsete loomakaitse ja loomaõiguste süstemaatiline kehtestamine.
Teema ebamugavuse tõttu näiteks nii mõnigi Euroopa Ühenduse auväärsetes valitsusorganites istuja tahaks kogu ajaloopõhja olematuks vaikida.
Peter Singeri praegu praktiliselt klassikuks kujunenud teoses Animal Liberation ei mainita ühtegi asjakohast ajaloolist fakti.
Autor jätab oma teose ajalugu käsitlevas osas ajajärgu 1880-1945 täiesti käsitlemata.
Kuna kirjutaja on kogu teemas vägagi kompetentne on selline "aps" vaevalt et juhuslik... . Raamatus viidatakse küll natside poolt läbiviidud inimkatsetele, võrreldakse neid tänapäeval korraldatavate jõhkrate loomkatsetega ja vastandatakse lõpuks budistlike kõike elavat austavate põhimõtetega.
Teemat valdavatele lugejatele on muidugi ebamugav tõdeda, et ka natslik ideoloogia rõhus budausu ja ristiusu ( mida peeti üheks judaismi haruks ) põhimõtete erinevusele ja toonitas ristiusu jõhkrat loomavihkajalikkust.
Osa rohelise mõttemaailmaga inimesi otsustab lahendada selle ideoloogilise probleemi lihtsa ignoreerimise teel.
Omamoodi tüüpiline on näiteks Hitleri taimetoitlus-fakti ümberlükkamise lapsikud püüded. (Nagu keegi, kusagil, kunagi oleks näinud Hitlerit salaja maiustamas tuvipraega...).
Mitmetel poolmilitaristlike loomaõiguslaste ja padu-taimetoitlaste internetilehekülgedel võib leida nii pool- kui täisvalet, üritatakse selgelt ajaloolist aspekti meeleheitlikult maha vaikida.
Paraku ei kao loomakaitse ja -õigusalane ajalooline eripära kuhugi.
Õigem oleks kui tänapäevased rohelise mõtteviisi kandjad tunnustaksid ajaloolisi tõsiasju ja pööraksid enam tähelepanu selle endise maailma ja tänapäeval valitseva ideoloogia sarnasuste ja eelkõige põhimõtteliste erinevuste esiletoomisele.
Edasi uurime III Reichi loomakaitseseadust.
28. augustil 1933 kell seitse õhtul kogunes Saksa rahvas oma raadiovastuvõtjate ümber.
Pool aastat kestnud rahvussotsialistlikku võimu oli kogu rahvale näidanud uue ladviku kombeid.
Inimestele oli selgeks saanud, et uus juhtkond seisab oma sõnade-põhimõtete taga ja tähtsaid kõnesid jälgiti hoolega.
Oli teada, et täna peab rahvale oma riigipoliitilise kõne Preisi-alade minister Hermann Göring.
Koguka ministrihärra raadiohäälega ettekantud kõnes oli üks läbiv idee.
Kaks nädalat tagasi vastuvõetud määrus vivisektsiooni keelustamisest.
Vivisektsiooni all mõeldi loomkatseid, täpsemalt piinarikkaid ilma tuimestuse ja narkoosita tehtavaid lõikusi, elavalt lõikumist.
Ministrihärra põhjendas oma määrust viidates saksa rassi ainulaadsele ajaloolisele vendlusele loomadega.
Ta rõhus sellele kuidas aaria iidne rass on tuhandeid aastaid jaganud loomadega oma kodu, põlde, raskeid lahinguid, võite ja kaotusi.
Alati koos, nagu partneritele-relvavendadele kohane.
Kõne lõpuks tegi Göring selgeks, mis ootab määruse rikkujaid.
Need inimesed kes edaspidi kavatsevad loomi kohelda kui hingetuid esemeid tuleb koheselt isoleerida koonduslaagritesse, omasuguste väärastunud jõhkardite keskele, eemale loomadest.
Göringi karm poliitiline algatus polnud mingi erakordne sõnum.
See nägemus ei olnud poliitiline retoorika, vaid rahvussotsialismi tsementeerunud sisemus, mõte aariarassi ja looduse ühtsusest.
Nii kehtestas natsionaalsotsialistlik uus valitsus koheselt peale võimule tulekut Saksamaal ajaloo rangeimad loodus- ja loomakaitseseadused.
Terviklikke looduskaitsealasid asutati hävimisohus loomaliikide ja looduskoosluste kaitseks kogu riigi territooriumil.
Kui algas Teine Maailmasõda siis juba selle algstaadiumis planeeris Saksa kõrgeim juhtkond ulatuslike looduskaitsealade asutamist vallutatavatele maaaladele Venemaal, Valgevenes, Ukrainas.
Suured alad nende riikide territooriumist otsustati katta istutatava metsaga, kusjuures elanikkond oleks küüditatud Uraalide taha ja stepivööndisse.
Uus rahvussotsialistlik Euroopa vajas oma eksistentsiks "rohelisi kopse".
Huvitav on fakt, et esimesena maailmas kuulutas III Reich looduskaitse all olevaks hundi, see tõsiasi oli kõikjal mujal sellel ajal üleüldiselt valitseva mõtemaailma kohaselt arusaamatu ja kummaline tegu.
Isegi kalade, merekarpide, vähkide ja homaaride kohtlemist reguleeris uus seadus suure täpsusega.
Vastkehtestatud määruste täitmist jälgiti hoolega, kõikidest ametkondadest Saksa riigis kuulus rahvussotsialistlikusse parteisse enim just loomaarste.
1933 aasta lõpul kehtima hakanud Saksa loomakaitseseadus (Tierschutzgesetz) oli maailmaajaloos esimene mis määratles loomaõigused just sellistena (um ihrer selbst wille) inimese vajadustest/soovidest ning tundeist sõltumatult.
See oli ka esimene seadus mis kõrvaldas vahettegemise kodu- ja metsloomade vahel.
Sõnasõnalt määras seadus seadusealuseks objektiks ... "kõik elavad olendid looduses keda loetakse loomadeks üldkasutatavas keelekasutuses ja loodusteaduslikult.
Kriminaalõiguslikus meeles ei ole mingit vahet koduloomade ja muude, kõrgemate või alamate või inimesele kasulike või kahjulike loomade vahel".
Tänapäeval on sõnastused veidi teistsugused, aga kõikide arenenud riikide loomakaitseseadused põhinevad nendel põhimõtetel.
Rahvussotsialistliku Saksamaa kõrgeim ladvik, näiteks Hitler ja Himmler olid taimetoitlased ning "looduskaitsjad" ideelisest aluspõhjast tingituina. Kõrgeimas juhtkonnas muidugi sosistati, et vahel nõrkusehetkeil oli Hitler lapsepõlvemälestustele järele andnud, neelatanud ja kurbusega meenutanud Austria alpimäestiku hõrgutisi - peenikesi lambaliha-küüslaugu suitsuvorste ja mägihüti aampalgi küljes kuivatatud, tugevalt soolatud kõrgmäestikusinki...
Igal juhul oli III Reichi juhtkonna plaanideks tasapisi juurutada taimetoitlust kogu tulevases Aaria-Euroopas.
Erilise innuga seisis selle idee eest Heinrich Himmler.
Talle alluvas aparaadis tehti hulgaliselt katseid mis kõik pidid põhjendama lihasöömise äärmist kahjulikkust.
Suurima vaenulikkusega suhtus SS:i kõikvõimas juht kulinaarsetesse hõrgutistesse kus kasutati toorest, termiliselt töötlemata liha.
...Verise liha tarbimine hävitab inimese vaimsuse ja puhta sõltumatu intelligentsi... kordas Reichsführer tihti, ...Oleme läbi viinud vastavad uuringud oma SS meditsiiniinstituutides, mis selgelt näitavad verise liha tarbimise hävitavaid tagajärgi inimese intelligentsile ja otsustusvõimele!...
Kes muidugi III Reichi kõrgema juhtkonna veidrustele vilistas oli Hermann Göring, hilisem Saksa Luftwaffe marssal. Loomakaitse vastu polnud tal midagi, aga vorst, sink ja Göringi lemmik, kuulus Freiburgi rulaad, sellest ei olnud ta iial mingi ideoloogia nimel valmis loobuma, vaatamata oma suurele kehakaalule ja arenevale suhkruhaigusele.
Himmleri ihuarsti Felix Kersteni (Tartumaa mees), märkmete põhjal armastas Göring III Reichi juhtkonna ühistel koosviibimistel peolaua taga oma "vorstilembusega" spetsiaalselt Himmlerit ärritada.
Korpulentne lennuväemarssal toppis suu suitsuvorstilõike täis, ümises rahulolevalt ja pilgutas näost valgele Himmlerile nautleva mõmina saatel silma, ise vargsi naeru pupsuvat Hitlerit jälgides...Aga see selleks, jätame kulinaaria ja läheme III Reichi loomakaitsepoliitika juurde tagasi.
Reichsführer Heinrich Himmleri harras loomaarmastus väljendus ka ta vaenus jahimeeste ja jahipidamise vastu.
Oma Eestimaalt pärit usaldusmeest ja ihuarsti Felix Kerstenit sõitles SS juht tihti doktori jahikire pärast.
"Kuidas Teie Herr Kersten, haritud ja intelligentne inimene, võite saada naudingut tulistades varitsusest abituid, pahaaimamatuid ja kaitsetuid metsloomi?
See on tõeline mõrtsukatöö! Loodus on võrratu oma puutumatu iluga ja igal metsloomal on õigus elule..."
Himmler kasutas väljendit "loomaõigused" esmakordselt tänapäevases mõistes oma artiklis, mis ilmus 1934 aastal SS:i kirjastatavas pereajakirjas. Kirjutises tõi ta eeskujuks keskaja sakslasi kel oli kombeks majapidamisest kinnipüütud rotte mitte tappa, vaid kaevata neid kui võrdväärseid olendeid kohtusse, kus närilistel oli kaitsja.
Kohus andis kohtualusele võimaluse ennast parandada ja lõpetada trallilöömine auväärse germaanlase viljasalves.
Sellist harukordset kiindumust ning armastust looduse ja loomade vastu näitas üles III Reichi üks suurematest külmaverelistest fanaatikutest.
Tema käe all tegutses kogu SS aparaat, Riiklik Salapolitsei (Geheime Staatspolizei GESTAPO), tuhanded koonduslaagrid - Masinavärk toimis nagu õlitatult, ehtsaksaliku täpsuse ja jõudlusega.
Rootsi ajaloolane Peter Englund on töödes korduvalt rõhutanud natsirezhiimi juhtide vastuolulisi isiksusi.
Mitmed neist olid totaalsed inimvihkajad, kel oli suuri raskusi viibimisega inimkeskkonnas.
Selle puudujäägi korvasid nad loomaarmastusega.
Rõhutatud kiindumus oma lemmikloomadesse, nagu näiteks Adolf Hitleril ning Rudolf Hessil ning sügav sisemine veendumus looduskaitse vajalikkusest olid nähtavasti põhjustatud teatud määral sisemisest põhjenduspüüdest - "ma olen ju hea inimene..."
See Englundi psühholoogivalda pürgiv arvamus tundub küll veidi konarlikuna, aga kes teab...
Natside üldpilt inimese ja looduse suhetest oli tänapäeval valitseva üldarusaama kohaselt müstiline ja vulgaar-darvinistlik.
Tänapäeva loomakaitseliikumised põhjendavad omi ideid inimeste ja loomade võrdsusega.
Rahvussotsialistlik ideoloogia põhjendas samu mõtteid aga inimeste ja loomade ebavõrdsusega.
Inimeste ja loomade vahel ei tehtud vahet, valitsevates suhetes nähti omamoodi subordinatsiooni või hierarhilist astmestikku.
Kõige kõrgemal astmel troonis rahvussotsialistlikus maailma/looduspildis puhtatõuline aarialane, siis tulid loomad, kellest kõrgeim aste olid teised allutanud tugevad kiskjad.
Edasi muud loomad ja kõige all all-inimene ehk untermensch.
Kõrgemal astmestikutasemel olijail oli moraalne kohustus kaitsta nõrgemaid vendi.
Inimlikkus mõistena kõrvaldati kasutusest.
Rahvussotsialistid lahendasid looma-õiguslikku eetilise problemaatika tõmmates rasvase joone loomade ja all-inimeste vahele.
Karme loomakaitseseaduseid ja loomkatseid reguleerivad suuniseid ei kohaldatud all-inimeste suhtes, vaid tihtigi koheldi sellel kõige alumisel astmel seisjaid hullemini kui loomi.
Rangeid loomkatseid reguleerivaid määrusi tuli aga peagi leevendada, sest valdavas enamuses keeldusid saksa arstid katseloomi vahetamast "unmenschide" vastu.
Josef Mengele sarnased pühendunud rahvussotsialistid olid tegelikkuses harvaks erandiks.
On väga brutaalne, aga paraku tõsiasi, et seoses selle ebainimliku ja julma epohhiga ajaloos tegi arstiteadus, farmakoloogia, füsioloogia jm. tohutu arenguhüppe.
Alates tuhandetest uutest medikamentidest kuni tänapäeval laialdaselt kasutatava hüpotermiaravini kõige muu hulgas.
Esimesed laialt tuntud südamesiirdamised tegi teatavasti LAV:is 1967 aastal C. Barnard. Ei räägita aga sellest, kes olid härra Barnardi kogenud assistendid ja kus kohast nad olid hankinud oma kogemuse alal.
Natsistliku ideoloogia loomaõigusliku osa taustaks oli soliidne ideoloogiline pärand.
Juba 1800-te aastate romantilise mõttemaailma arengutes saksa kultuuriruumis, loodi teoseid kus kandvaks ideeks oli muistsete germaanlaste müstiline side looduse ning loomariigiga.
Sarnased ideed läbisid ka helilooja Richard Wagneri teoseid.
Tema loomingus aimatavad taimetoitlus ja loomakaitseideed on kantud ilmsest juudivastasusest.
Juutidelt pärinevad loomade jõhkra kohtlemise ja lihasöömise kombeid pidas Wagner teguriks, mis ajaloo vältel on rikkunud puhta saksa rassi. Loomkatsed võrdsustas ta judaistlike pühade košherrituaalsete loomatapmistega ja elusatelt loomadelt rituaalse verelaskmise pühade talitustega.
Need mõtted ja nägemused mis olid põhjuseks otsesteks aktsioonideks vivisektsioonilaboratooriumite ja nende töötajate vastu, võtsid rahvussotsialistid üle otse temalt.
Juudivastast poliitikatki põhjendati osaliselt loomakaitsega: Juudid on "loomarõhujad" ja kõik nende vastased rünnakud on õigustatud õhtumaise kultuuri moraalinõuetega.
Sellised ideoloogilised tagamaad teevad rahvussotsialistlike edumeelsete ideede käsitluse tänapäeval keeruliseks.
Kolmanda Reichi kadudes maailmakaardilt kadusid ka kõik natside looma- ja looduskaitseseadused.
Hunt tapeti viimseni maha, looduskaitsealad raiuti lagedaks ja künti põldudeks.
Järved reostati kunstväetistega ja kasvasid kinni.
Kuulsat saksa punahirve võisid lapsed vaid pildiraamatust imetleda. Laialdaselt tegeleti mürkainete salamatmisega.
Saksa "ajalooline koorem" pärssis kohalikku loodushoidu, loomakaitset ja isegi kõike taimetoitlusse puutuvat kuni 70-date aastate keskpaigani.
Praegugi kipub eakamatele sakslastele koos sõnaga taimetoitlus viirastuma esmaselt Hitler...
Kolmanda Reichi loomakaitsenägemused tõusevad tänapäeval siin-seal esile paremäärmuslaste liikumises.
Inglismaa uusnatsid pürgivad kohaliku Animal Rights liikumise ridadesse, USA:s on räägitud Green-Nazi nähtusest ja Göringi kuulsat kõnet on lihtne leida internetist uusnatside kodulehekülgedelt.
Kaasaegsed looduskaitseaktivistid euroopa kultuuriruumis üritavad enamuses toetuda Singeri nägemusele võrdsusest ja õiguste levimisest väljapoole inimühiskonda.
Ehki need looduse ja loomade kaitse üldisemad põhjendused tänapäeval ja rahvussotsialistide mõtted samal teemal erinevad üksteisest, on järeldused ikkagi sedavõrd sarnased, et Natsi-Saksa küsimus on praegustele loomakaitseaktivistidele vägagi ebamugav.
Rahvussotsialismi looduskäsitlus, mis kahtlemata oli nii mõneski aspektis progressiivne ja muu maailma nägemusest ja arengutest kaugelt ees, on tänapäeva maailmas siiski väga valulik neile aateaktivistidele ning ideoloogidele kes peavad taimetoitlust ja võitlust loomaõiguste eest oma moraalse ülemuslikkuse märgiks.
Mõte on ju täpselt sama mis natsidel.
Muidugi on selge ka see, et praegu maailmas üleüldiselt valitseva ajalookäsitluse põhjal mõistetakse valimatult hukka kõik liikumised ja ideoloogiavoolud mis veidigi on leidnud ühiskondlikku, ideoloogilist kandepinda 30-40 aastate Saksamaal.
Aga see pole sugugi õige.
Kõik rahvussotsialistide ideed polnud sugugi halvad nende kummalistele põhjendustele vaatamata.
Seda ideoloogilist ja ühiskonna-ajaloolist pärandit tuleb lihtsalt vaadelda osana euroopaliku kultuuri aateajaloost ja selle arengust.
Niipalju siis Kolmandast Riigist ja tema suhetest Loomariigi ning loodushoiuga.
caudillo kirjutas:kriitilisus on üks asi, see muidugi peab säiluma.
aga loomapiinamisse suhtun mina niimoodi, et lööksin piinajad oma enda käega maha.
ma ei tea, kas olete näinud, aga vahepeal levis video, kus elusast peas karusloomi nüliti. No see oli rõve ja väga tülgastust tekitav!
see kuulutati oletatavalt võltsinguks. puudub igasugune vajadus karusloomi elusalt nülgida. sel ei ole mõtet. seega oli kas kellegi lavastusega (noh, nülgimine muidugi ehtne), mis ei peegelda karusloomakasvatuse reaalset palet või oli tegu lihtsalt üksiku sadistide seltskonnaga, kes nahaäri kõrvalt ka oma muid komplekse maandasid.
nojaa, aga vahet pole ju, kas oli tegemist lavastusega või ei. ma olen suht kindel, et kuskil D&G riietevabrikutes nad elusast peast karusloomi ei nüli, aga no need kilid kes seda tegid, tegid seda küll tõega. ses suhtes, et need kilisid prooviks isegi natukene nülgida. http://www.strasbourgcurieux.com/fourrure/
oodake natukene, video hakkab ise tööle. mina lõpuni vaadata ei suutnud, kuigi tavaliselt ma ei ole närganärviline, lihtsalt rõve!
vahe ON! seda klippi kasutas PETA karusnahatootmise vastu võitlemiseks, näidates, et "just nii see asi ka käib". kuigi jah - võibolla tõesti keegi üksik pervert kuskil nii teeb, on aga sellise klipi väärtus sama, nagu meestele mõeldud abieluvastasel klipil, kus näidatakse, kuidas sumomaadlejast naine oma abikaasat lömastab ja muidu vägivallatseb - kõik on ju tõsi, mõned teevad nii...aga abielu oma olemuselt ei seisne klipisnäidatus vaid tegu on äärmiselt haruldase üksikjuhtumiga. seda võiks nimetada lihtlabaseks demagoogiaks või emotamiseks, nõrganärviliste ja kergeltmõjutatavate rumalukste emotsioonidele mängimiseks. ebaaus ühesõnaga.
loomulikult olen nõus kõigi teiste eelkõnelenud "loomapiinajate surnukspiinajatega" aga antud hetkel rääkisin lihstalt konkreetsest klipist ja selle väärtusest karusnahakasvatuse vastases kampaanias.
Üks asi on see, kuidas igatsugu määrused ette näevad, tegelikkus on paraku midagi muud. On kuulda olnud, et loomade (lammaste, sigade, lehmade jne) transportimisel on loomadel sihtkohta, ehk siis tapamajja jõudmisel pea kõikidel jalad või jalg murdunud. Seda just seetõttu, et peale ja sisselaadimisel surutakse kõik kokku, visatakse (topitakse) transpordi vahendisse sisse. Ka näiteks rongide ja veoautode alla- peale laadimise platvormid on sageli kõrged, nii, et loomi sõna otseses mõttes loobitakse vagunisse, furgooni. Surutakse kokku, risti rästi.
Stressil liha aga läheb kõvaks + veel negatiivne energia.Kust need paljud haigused just tulevad.
Elusastpeast tüki välja lõikamine pidavat Uus-meremaa/Austraalia lambafarmerite arvates liha omaduste parandama.
himmler oli teatavasti kanafarmer. Hitler armastas oma Blondit vist rohkem, kui saksa rahvast (koera armastas lõpuni). Paradoksaalselt loomi kaitsti-armastati, erinevalt juutidest, mustlastest, neegritest jne.
Soobel:
Kooliajast jäi meelde istumajäänud kõvade meeste hooplemine, mida kõike nad kasside ja tuvidega ette on võtnud. Ei kannata need teod ei trükimusta ega videopiksleid.
Parem vaikida jah, muidu mõni hälve saab omale idee mida igavusest järele proovima hakata
* Otsin pilte ja infot Aegna merekindluses teeninutest, eriti aastatest 1930-34 *
* Meie peaülesanne olgu peatada eestlaste väljasuremine. Ukrainlased ei sure välja ka siis, kui nad kotavad (enamasti venelastega asustatud) Ida-Ukraina ja Krimmi! *
)
Kõik sellised katsed pole kaugeltki inimkonna hüvanguks, et ravimeid toota, sageli on eesmärk uute haiguste ja mürkide tootmine. See ei ole eetiline mitte! Foorum kindlasti ei muuda seda mis toimub, aga vähemalt saab endale teadvustada mis toimub. 
