www.militaar.net

Liiklus ei puutu ju asjasse, kõik muu on korrektne, püstoliga aeti asi korda - see on minu jutu point. Jutt et 9mm ei lähe looma koljust (võibolla 2-3mm paksune?) läbi ajju ei päde.

https://www.postimees.ee/4017559/lasnamael-soiduautoga-kokku-porganud-poder-tuli-hukata?gallery=93879&image=6348933

Mõnikord jookseb viga saanud loom ära, aga kui ta jääb teele, siis tuleb ta kas uinutada või tappa. Seda teeb kas veterinaar või jahimees. «Politsei võib looma surmata ainult juhul, kui see võib olla ohtlik ja näiteks inimest rünnata. Kõnealusel juhul surmas looma õnnetuspaigal jahimees,» lausus Korpan.

Vigastatud jahimehe eest vahendab juhtunut Eesti jahimeeste seltsi tegevjuhi asetäitja Andres Lillemäe. Enne eilsete dramaatiliste sündmuste lahti jutustamist soovib Lillemäe aga rõhutada, et karujahi lube ei anta Eestis uisapäisa: karu laskmise loa saab vaid kas karu tekitatava kahju ennetamiseks või mõnel muul mõjuval põhjusel.

Harjumaa Aruküla jahiselts sai karujahiks loa, sest kolmeaastane noor karu käis viljapõlde rüüstamas.

Jaht algas tavapäraselt. Karu nähti ja lasti, kuid viimasel hetkel loom liigutas ja ei saanud seetõttu surmavat tabamust. Karu põgenes. „Haavamine ei olnud kõige paremas kohas, päris tagumikus just tabamus ei olnud, aga tagapoolel küll. Mehed käivad trenni tegemas ja laskeoskus on kõrge, aga metsas ei tea ju kunagi, kas loom viimasel hetkel astub,” räägib Lillemäe.

Haavatud looma metsa piinlema jätta ei tohi, see on välistatud. Teiseks võib haavatud karu olla metsas liikuvatele inimestele ohtlik ja praegusel marja-ja seeneajal leidub metsas kõndijaid küll.
Karu juba ootas

Nii mindi karu otsima. Üks jahiseltsi liige leidis vereraja ja liikus mööda seda edasi. Karu aga juba ootas teda. „Metssiga ja karu käituvad nii, et teevad tiiru ja jäävad jälitajat oma jälgedele ootama. Karu puhul ei ole tegu lolli loomaga,” räägib Lillemäe.

Karu ründas jahimeest, kuid sündmuste täpne käik sekund-sekundilt pole praegu teada. Teada on, et jahimees ei kaotanud närvi ja kuigi püssi haaramine ja laskmine ei tulnud enam kõne alla, jõudis ta pureva karu vastu haarata vöölt jahinoa ja anda sellega karule lõpuks surmava haava. „Ta võitles oma elu eest ja noaga asi lõpetati,” resümeerib Lillemäe.

Tõsi on, et jahimehe elu päästis lisaks külmale närvile tõsiasi, et tema vastas oli vaid 75-kilone noor karu, mitte täissuuruse ja kuni kahesajakilose raskuse saavutanud loom. „Kui seal oleks tõsine tegija vastas olnud…” jätab Lillemäe lause lõpetamata. „Praegu hingan kergendatult, mees on elus!” lisab ta.

Sündmuspaika kutsuti kiirabi, mis viis jahimehe haiglasse. Tal on puremishaavad, aga elu ohus ei ole. Praegu ta taastub ja ei soovi ajakirjandusega suhelda.
Karujaht kestab oktoobri lõpuni

Eestis elab Eesti jahimeeste seltsi andmetel praegu umbes 1000 karu. Alates 1. augustist võib pidada karule varitsus- või hiilimisjahti. Keskkonnaagentuuri loal võib sel hooajal küttida Eestis kokku 93 karu, mullu lasti 67 karu. Karujahi loa saab siis, kui piirkonnas on kahjurkaru ehk karu, kes rüüstab kas põlde, mesitarusid või muud vara. Karujaht kestab 31. oktoobrini.

Eesti karu ohjamine toimub loodusdirektiivi IV lisa alusel, mille nimekirja karu kuulub. See tähendab, et karu võib küttida loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitsmise ja looduslike elupaikade säilitamise huvides, et ära hoida tõsiseid kahjustusi, eriti vilja, kariloomade, metsade, kalapüügikohtade, vee ja teiste omandiga seotud kahjude suhtes; rahva tervise ja ohutuse või muude üldiste huvide kaitseks, k.a sotsiaalsed ja majanduslikud huvid ja keskkonna prioriteetsusest lähtuvalt.

75-kilone karu pole muidugi teab kui suur aga ilma koerata haavatud loomale järele tormata pole väga mõistlik, eriti veel üksi.