Janek Lauri ja tema pere tragöödia

[Charlemagne]

Poleks mõtet seda teemat siia üles panna, kui me annaksime kommentaare a la Delfi või ajalehed. Siin foorumis on aga tõsisemaid tegijaid: sõjaväelasi, kaitseliitlasi, ilmselt ka missioonidel käinud mehi. Kuidas siis kaitsta selliste tragöödiate eest (endisi)sõjaväelasi?
Probleem ise pole ju uus: ilmselt sama vana kui sõduriamet ise. Andmeid võib leida nii vanemast kui uuemast ajast - kuidas toimus sõjamehe taastulek tsiviilühiskonda, millised olid probleemid? I ja II MS, Vietnam, Afganistan, Lahesõda....selge see, et igaühele pole mingit nõustamist või abi vaja, saab ise hakkama ja toetab ka sõpru. Kuidas aga nendega, kel n.ö. Afgaani "sündroom" tekib?
Vaieldakse teemal - kaplanid või psühholoogid? Tsiviil või sõjaväelised nõustajad? Ühiskond targutab, õnnetused ja kuriteod toimuvad. Kiiremas korras peaks loodama nõustamis- ja hingeabi struktuurid, kes toetaks tsiviili pöördunuid ja nende peresid seni, kuni on selge, et mees ise toime tuleb. Raha selleks lihtsalt PEAB leitama. Ja professionaale-nõustajaid. Olgu siis kaplanid, psühholoogid või kes iganes veel. Sõjavägi ja missioonid ei ole piknik või turismireis. Asju peab meie riigis kord hakatama tõsiselt võetama, mitte nii, et uppuja päästmine on tema enda asi. Olen nende probleemidega mõnevõrra tegelnud, paraku küll omal käel ja tunnustamata-tasustamata. Lahendus? Ootan foorumlaste hinnanguid ja kommentaare. Parastamine, roppused ja muu sarnane jäägu mujale!

[Surmaingel]

Minu arvamus:
Ainule viga ma arvan on see, et inimesed ei hakka eriti agaralt seda võimalust kasutama, kuna nad on: liiga kinnised (sõnaahtrad) või kardavad nad tuttavate-kaaslaste parastamist. Tekib selline olukord, kus keegi nn. kõvema psühhikaga ven(na)d hakkavad mönitama a la miski tossike oled. Kunagi ise söjaväes olles olen sed akogenud, kus tollase peainspektori jutule minnes lõid pooled vennad põnnama (kartes kaaslaste reaktsiooni) ja need kes käisid said narrimise osaliseks. Sama asi ma arvan on ka praeguses KVs tavaline, kus ikkagi nõrgama närvikavaga mehele käiakse lihtsalt lõpmatuseni pinda.
Samas, peaks igas väeosas olemas olema kaplan-psühholoog, kellele oma muredest rääkida. Kasutamine oli minu aeg (1997) ümmargune null, kuna: sealt tegelikkuses ei saadud lahendust!! sest kui teema tuli kalani poolt arutusele rühmaülemaga, jaoülemaga-kutsuti kutt hiljem lihtsalt ühele peedistamisele nende ruumi ja tulem: taas 0.
Samas, MINA ARVAN, antud probleem oli selle sõduri (ltn. Lauri) puhul puhtperekondlik (mees-naine), millede lahendamiseks ei suuda pakkuda abi eriti keegi muu peale nende kahe. See, et keegi kellegi poolt välja vihastati?!?-kas saame tuua probleemiks sõjaväe, missiooni?! Pigem ikkagi eraelu: rahaline probleem, miski petmine..jne. Mehel oli töökoht, korralik, kirjeldati kui tasakaalukat ja asjalikku poissi..
Samas, jään ka teema algatajaga nõusse, et on vaja tugiisikuid, kes aitaks!!!
Kuid, kuhu maani see aitaja jääma peab? Mis moodi ta aitab? Olgem ausad, keegi ei näe MITTE kunagi kellegi hinge jäänud asju lõpuni välja ja võin 90 % tõenäosusega ka väita, et sellest ei räägi sa kunagi kellelegi!!!

Samas väga kahju, et niioodi see asi juhtus!! Kaastunne.

[Medusa]

Ehk ongi mure selles, et toimub mingi sisemine hõõrumine meeste vahel (sõjaväes - kes on kõvem). Peaks olema ehk rohkem tiimitunnet ja kokkuhoidu? Nii saaks ehk palju probleeme ka juba eos lahendatud, omavahel, ilma et need pauguga kuskile laiali lendaksid. Osades kohtades vast asi nii toimubki - tegu on pigem ühtse rabelemisena ühe eesmärgi nimel, mitte võistlusega.

Teine asi on ehk toe puudumine sõdurite perele, kuidas nood peaksid toimima. Palju psühhovärki millest vaadatakse mööda, kuna eesti mees on kõva ja kange (ja sureb enne pensioniiga ära).

Kindlasti on asi individuaalne, osadel on lihtsalt kehvemad närvid. Aga neile peaks olema midagi pakkuda enne, mitte pärast targutada et oleks vaja seda ja toda. Võiks ju ette mõelda selmet et pärast s##ta koristada.

palju põhjuseid võiks leida ka KV staatusest riigi ja rahva silmis - on pooldajaid, kuid ka palju vastaseid, kes millegipärast rohkem eetriaega saavad. Siia juurde kehvem elujärg (ei ole neid palju, kes omale eluaseme ilma laenuta välja osta saavad), mõned probled jurude ja ongi allakäiguspiraal terendamas. Mees oma mõistusega jookseb kinni ja läheb põhja.

Oleks siiski huvitav saada teada kogu selle traagika põhjuseid, mis lõppes 4 surmaga, mõttetu on hakata lahmima süüdistusi, nagu lehes tehakse - a'la mees raudpolt süüdi, omakohtu stiilis.

[A4]

Üldiselt on vist ilmne, et kaitsevägi ei ole ehk teinud piisavalt, et psühholoogiliselt toetada missioonil olevate sõjaväelaste peresid või ka missioonilt naasenuid, kuid antud juhul on küll raske uskuda, et Lauri ja tema perekonna hukkumine võiks kuidagi olla seotud tema teenimisega kaitseväes või viibimisega Balkanil missioonil (kuigi lõpliku tõe peab selgitama uurimine). Leitnant Lauri lahkus kaitseväest ligi kolmveerand aastat tagasi ning oli enne seda viibinud pool aastat missioonil Balkanil. Poole-aastane eemalolek perekonnast on muidugi keeruline, kuid Balkani missioon on oma intensiivsuselt ja kurnavuselt tunduvalt kergem kui Iraagi või Afganistani otsad. Pealegi kirjeldavad kõik Laurit kui tasakaalukat ja rahulikku ohvitseri, kellel teenistuses probleeme ei olnud. Seega ei usu, et praegune juhtu, oleks kuidagi kaitseväeteenistusega seotud.

[andrusjo]

On olnud au teenida lt.Lauri alluvuses ja paremat ülemat oleks omale raske tahta.Väga rahulik ja vaoshoitud.Rahu tema hingele.

[VANA LÖUKOER]

Ehk aitab teid mõista södurit, tema teenistust ja peamist - hingeelu 12.jaanuaril sellel aastal EPL-is ilmunud usutlus ühe missioonilt tulnud sõduri naisega...

Rahu Sinu põrmule.

[Mazz]

Puhaku ta rahus

[Wiking]

andrusjo kirjutas

On olnud au teenida lt.Lauri alluvuses ja paremat ülemat oleks omale raske tahta.Väga rahulik ja vaoshoitud.Rahu tema hingele.

Täpselt samad sõnad. Oli kompüli abi. Mees oli igati lugupeetud ja alluvate poolt respekteeritud juht. Rahulik, rõõmsameelne, täpne, abivalmis. Temast jäänud vaid positiivsed mälestused. Vaagin siin oma sisimas samuti, mis võis juhtuda.

Ei saa ka ju kindlalt väita, et enesetapp polnud lavastatud.

Puhka rahus Kamraad!

[krizz]

Pealegi kirjeldavad kõik Laurit kui tasakaalukat ja rahulikku ohvitseri, kellel teenistuses probleeme ei olnud.

Kahjuks sageli inimese sisse ei näe. Meheks olemine, sõjaväe distsipliin harjutavad alati ennast maha suruma, vaatamata olukordadele olema valmis ennast ühiskonna, või tähtsamate väärtuste nimel ohverdama. See võib küll looduse poolt nii olla määratud, kuid ega see kerge ei ole. Inimene robotiseerub, kui tundeid ei saa väljendada, võib kuskilt mingi sündmuse ajel vallanduda ülereaktsioon. Antud juhul olid ka oletatavad rahamured.Vist tundus, et teist väljapääsu pole. kahjuks. Oleks vüinud vähemalt endast alustada. Laste nimel...
Aga tõesti, teiste, veelvähem siis lahkunute eest on raske kõnelda.

[Maximus]

Eeldusel kõik ikka oli nii nagu asja serveeritud siis naise ja laste tapmine on andestamatu,isegi,kui mees oli muidu tubli ja lugupeetud.

[Surmaingel]

Aga..
samas olgem ausad, Eesti Vabariik on liiga noor, omamaks asjalikku ja tõsiselt võetavat psühholoogide koolkonda! samas. tõdegem fakti, et sellelaadste inimeste poole pöördumine on ka tsiviilis võimalik ja täiesti tasuta. Seega, ma julgen siiski väita, et see asi jääb miski muu tasemele kui armee ja missioonid! Kuid saagem aru nende meeste vajadusest mil
lei enama järgi kui armee kaplanid ja psühholoogid!
Ma arvan sama, mis üks siin olijaist märgib-ühtekuuluvustunne!!! Vastav slogan varrukal pole see mis ta on tegelikkuses! Keegi ei hakka seisma kellegi nõrgama eest, sest nii pole IN. Jääb puudu meeskonna toest! Kuid kas see on parandatav? 50:50! Küsida kellegi missioonil osalenu käest?!
Ma ei usu, et see tulem oleks tõeliselt tõene!
Samas, kas keegi kontrollib missioonidele minejate tausta, psühhilist taset-olekut!? See kui sa siira silmaga kellegie otsa vaatad, ei ole veel miski diagnoosi panek. Seega asi ( MINU JAOKS) hakakb siiski rohujuure tasandilt-Värbamisest!
Läbikäinud teema ETVs, polnud teema ei armees, ei ESIALGU armees. Asi ongi pere tasemel, kuhu ei jõua ükski abi andja, sest, sellest ei räägita!
Samas pidi ikka olema ääratu viha ja julmus, et nii teha. Seda veel oma perega. pakun välja, et otsida viga ja õppesõnu-pere hoidmine/emotsioonide valdamine.
Siit teema. mis ulatuks kuskile armeesse-lahingstress, meeskonna avaldused...
Kuid, milline on/oli olukord Kosovos?!
Kas tõesti nii hull..väidan vastupidist!!!!!

[Wiking]

Ärgem tehke ennatlikke otsuseid! Uurimine on see, mis peaks viima lahenduseni ja kohus on see, kes otsustab, kellegi süü või süütuse.

[naabri Ants]

Samas ei ole mingeid tõendeid et selle tragöödia kutsus esile sõjaväelase elu.Põhjuseid võib olla tuhaneid miks järsku nö kuppel minema lendas.Äärmiselt halb on meediast kuulda kui rõhutatakse selle teo seotust sõjaväelase elukutsega. Kui sellise teo oleks toime pannud takso juht, ehitaja või ükskõik mis muu ameti esindaja siis vaevalt et ametit üldse oleks mainitud.

[ahtoo]

minu arust ei saa inimese .aga eriti lapse tapmist mitte millegagi õigustada.See mees on minumeelest mõrtsukas-olenemata igasugustest teenetest Isamaa ees.Olen ise käinud läbi paksust ja vedelast ja mul on palju sama saatusega semusid.aga keegi neist ei ole veel selle pärast inimest tsiviilkäibes tapnud.Sõjamehe on töö,agamitte kohustus.Seda ei pea tegema,kui sellega seoses närvid vastu ei pea.Töö on töö.Ja nii tuleb seda ka võtta.Mida siis lihunikud peksid tegema? Ahto

[andrusjo]

minu arust ei saa inimese .aga eriti lapse tapmist mitte millegagi õigustada.See mees on minumeelest mõrtsukas-olenemata igasugustest teenetest Isamaa ees.Olen ise käinud läbi paksust ja vedelast ja mul on palju sama saatusega semusid.aga keegi neist ei ole veel selle pärast inimest tsiviilkäibes tapnud.Sõjamehe on töö,agamitte kohustus.Seda ei pea tegema,kui sellega seoses närvid vastu ei pea.Töö on töö.Ja nii tuleb seda ka võtta.Mida siis lihunikud peksid tegema? Ahto

Paluks väheke vaiksemalt. Juurdlus ei ole mehe süüd veel tuvastanud nii,et .............. Olles läbikäinud paksust ja vedelast võiks natukenegi rohkem distsiplineeritust olla.
Inimest tsiviilkäibes tapnud??????...Oled sa terve mõistusega?Nii palju võiks ikka aega olla,et loed ennem oma postituse läbi ja parandad haledad kirjavead ära.