www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 19 Juul, 2019 9:23

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 62 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1, 2, 3, 4, 5  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 22 Aug, 2010 22:28 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 07 Jaan, 2005 16:02
Postitusi: 3137
Asukoht: Tallinn
Tsiteeri:
Ja-jahh... Sai ise ka palju seda tuletoru kantud... Paar korda tõmmati kuul rauda AKS-74U-l, perast seda vastavaid poisse enam ei kiusatud...


Oi-oi, kui tuttav stseen. Krdi tuttav. Ainult, et selles minule tuttavas episoodis olin see luku lõgistaja mina ise ning relv oli kah tiba teine (AKS-47). Muidugi surmtõsine ja otsustav füsionoomia selle sündmuse vahetute põhjustajate poole. Ise aga sisemas puhta paanikas, et mida krdit ma siis teen, kui edasine ei lähe mitte nii nagu peaks. Ega varianti poleks olnud. Vist.
Aga läks nii, et ... Noh, läks nii. Muidu oleks sinna kinnimaja seinte vahele mädanenudki või siis oleks see mu elupäevadest viimane olnudki. Aga nende meestega kuni nende lahkumiseni enam probleeme polnud.

P.S.
Vaat selline kroonu oli tollal. Nüüd aga vabastatakse kaitseväeteenistusest küll arvuti-, küll emme-, küll alkoholisõltuvuse ettekäänedl. Tüübid poovad end üles, lasevad maha ja üritavad end peotäie Paracetamol`iga mürgitada õnnetu armastuse, koduigatsuse, ja krt teab veel mille pärast. Kohanemishäired !?, räägitakse. :shock:

_________________
Postitusi lugedes kasuta kôigepealt oma aju (NB!! peaaju) HOMO SAPIENS !!! (e. foorumlane)

Stellung halten und sterben!!


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 23 Aug, 2010 17:09 
Eemal
Liige

Liitunud: 23 Dets, 2008 21:14
Postitusi: 247
Kes pole vene kroonus kirsasaapaga mööda tagumenti saand, see on tänapäeval vene militaaria ekspert Kaminas... Soovitavalt veel naissoost...


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 23 Aug, 2010 22:00 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 30 Mai, 2009 11:16
Postitusi: 397
Asukoht: TLN, Võru, Värska
metsaline kirjutas:
Kes pole vene kroonus kirsasaapaga mööda tagumenti saand, see on tänapäeval vene militaaria ekspert Kaminas... Soovitavalt veel naissoost...


... ja floristi paberitega

_________________
Baltiiski merejalaväe brigaad - huvitavalt raisatud aeg DMB 90


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: dedovshtshina
PostitusPostitatud: 23 Okt, 2017 12:17 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 12 Dets, 2006 22:43
Postitusi: 9360
Asukoht: Metsas / Ämbris
viewtopic.php?p=526399#p526399

Svejk kirjutas:
Pärast etteheiteid, et FTP Fucs mind mälestusterubriigi lauanõudeteemas viewtopic.php?p=526325#p526325 toitumisteemadel petab, saatis ta mulle lohutuseks vot sellise filmi lingi:
(Süü ajas ta muidugi Kallebi kaela - dokumenteeritult!)

Делай раз. Дедовищина в Советской Армии
https://www.youtube.com/watch?v=nr9sQGdZwEI

Film oli mõistagi vägagi lohustustandev... 8)


Ma soovitasin seda filmi Teiel vaadata, kuna te olite hirmsasti süvenenud nende esimese kahe filmi vaatamisse, mida akf kalleb seal lauanõude teemas linkis ja/sest ma lisasin:

Tsiteeri:
See esimesena seal kalleb poolt lingitud film on selline, nagu NA-s tegelikult ka oli.
Teine film on mingi SÜRRRR... nagu Tallinnfilm mingi...


Edasi läks vestlus "Делай раз" teemal:

AKF Svejk: see on liiga jube
FTP: Ei ole. See on lahja. Tegelikult ka on lahja.
samas...
Filmi LÕPP on jällegi ÜLEPAKUTUD.
Sinnamaani viidi nõrganärvilisi küll, nagu lõpus on, aga mitte nii lahja eelmängu pärast nagu film ise on, elik filmi lõpp ei ole korrelatsioonis filmi endaga.

Akf kalleb tehtud teema samast filmist "Делай раз"
viewtopic.php?p=447019#p447019

Akf Sataka hinnang lauanõude teemas samuti esitletud filmile "Sto dnei do prikaza" millega ma "ühtin" 8) täielikult.
Satakas kirjutas:
tirisin ja vaatasin selle "sto dnei" kah kohe ära. ei tea, äkki mõni arvab teisiti aga minu arvates ääretu pask. mõningad stiihilised, omavahel mitte kuidagi seotud sõjaväe-elu episoodid kokku klopsitud, vahele näpuotsaga "kunstiliselt kõrgväärtuslikke" mittemidagiütlevaid kadreid ja ühtekokku sama mittemidagiütlev, süžeeta tsellofaaniraiskamine.

tegelikult paar natukenegi väärtuslikku stseeni oli kah. need, kus see päris kena tibi paljalt ujus ja kartsa tunnimeest "võrgutas".


*

Mida on veel lisada filmis "Делай раз" nähtule:

Sealt on puudu rahvustepõhise dedovshina ja ustavshina kajastus, mis oli tihti kõvasti räigem, kui filmis nähtu venelaste omavaheline jura.
Sealt on puudu nt. laialt levinud "Tšilim`ide", "babahh`ide" või "babainade" (бабайна; чилим jms) ja "bankade" ladumine (nimetati-kutsuti vahel erinevalt neid "kasvatusmeetmeid"). Samuti on puudu laialt levinud, frentši ülevalt teise metallnööbi pihta rusikaga löömine.

Tšilim-e "laoti" otsaesisele. Ühe käe kesmine sõrm tõmmati teise käega võimalikult kaugele taha ja lasti siis vastu otsaesist jõuliselt lahti nagu haamrilöök. "Laduda" võidi üks või ka mitu(kümmend) tšilim-i. Valus meetod oli see, kui neid laoti pilotka ees oleva metallist viisnurga peale ja viisnurga tagumised kinnitused sulle "pealuu sisse" taoti. Lahjam meetod oli see, kui lubati pilotka enne peast ära võtta. Esimesel juhul jäi otsa ette veritsev haav, teisel juhul pikk punane/punetav triip. Kui neid paarkümmend laoti siis võis ka siniseks minna (verevalum).
Tsiteeri:
набычиться - 'наклонить голову; подставить лоб для чилима (удара пальцем)'; обычно после неправильного ответа на вопрос 'Сколько дней до приказа?' старослужащий говорит молодому солдату, к которому был обращен вопрос: 'Набычился!', т.е. 'Наклони голову!' и ставит ему один или несколько чилимов (см.).

http://www.philology.ru/linguistics2/dyachok-90.htm

Bankasid (viisnurki tagumikule) "laoti" vöörihma metallpandlaga tagumiku peale. Ohver kallutas/kummardas ennast ette nii, et tagumik jäi "püsti" (näpuotsad maha) ja laduja võttis vöörihma otsast (mida pikem rihm, seda valusam laks ja löödi tavaliselt ohvri enda rihmaga, mistõttu oli endale kasulik, mida lühem see oli), keerutas pandlale hoo sisse ja lajatas vastu tagumikku sellega. Kui anti täiest jõust, siis see võis olla räigelt valus. Bankade hulk e. arv olenes sellest, mille eest neid karistuseks anti. Mõni sai neid nii palu, et ei saanud pärast nädal aega istuda. Eriti, kui oli laotud mõlemale kannikale. Bankasid laoti ka siis, kui toimus "seisusest" üleviimine. See oli erinev, aga meil oli duhhist salaagani üle viimise eest 12 laksu, salaagast tšerpakiks üle viimise eest 6 laksu (mõnes kohas löödi need Tšerpaki laksud taburetiga, mitte bljaahaga/rihmapandlaga), vanakeseks üle viimiseks aga, pandi vanakesele padi tagumikule ja "peksti" niitidega :shock: samal ajal duhhid imiteerisid kõrval iga "laksu" peale röökimist, et ai kui valus oli....
Laduda võidi nii paljale tagumikule kui läbi pükste.

https://starshinazapasa.livejournal.com/39170.html

Rusikaga vastu ülevalt teist nööpi peksti tihti. Oli kahte sorti vorminööpe. Liikuva kannaga (pealt plekist, seest tühi) ja liikumatu kannaga (üleni ühest tükist mingist sulamist valatud). Liikuva kannaga nööbi puhul ei olnud nii valus ja tihti löödi see nööp lihtsalt lõpuks lömmi/mõlki. Ühest tükist nööbi puhul aga oli see ikka suht räigelt valus.

Mis debiilsuseid veel tehti...

Duhhidel pandi vöörihma pikkus paika peaümbermõõdu järgi. Ja siis pidid sellega niiviisi ringi käima mingi kindlaksmääratud aja. Vahel (kogukamate ohvrite puhul) läks sellise rihma "peale ajamise" (ja pärast mahavõtmise) tarvis vaja mitut meest.

Kui habe oli duhhil ajamata, siis aeti see vanakeste poolt "ära" märja vahvelriidest (NA-s olid rätikud sellisest eenduvate ruutudega mustriga riidest tehtud) käterätikuga.
Paar meest hoidsit ohvrit (ja pead) kinni, ja siis üks võttis märjaks kastetud rätiku otstest kinni ja hakkas sellega tugevalt raspeldama edasi-tagasi ohvri lõuga, kuniks "habe oli aetud".

Kui kraehaak (krjutšok) oli lahti (vanakestel võis olla), siis õmmeldi krae pooled omavahel kokku ja tehti paarkümmend korda 45 sekundilist "Otboj"-"Podjom" kus ohver pidi selle frentši saama üle pea ära (Otboj) ja pärast selga tagasi (Podjom). Üldiselt lõppes see perfomance kas rebenenud frenši, rebenenud krae, või verise näo-kõrvade-ninaga.

Karistusena kasutati veel kükkasendis käimist, käed kuklal risti. Seda lasti teha kuniks oli näha, et ohver enam ei suuda edasi astuda nii ja siis anti käsklus PÜSTI!
No ei saanud enam üldiselt püsti pärast seda. Või tundsid kuidas reielihased rebenevad. Ja kui püsti ei saanud, siis öeldi, et ahah rjadovoi, teile meeldib rohkem kükakil käia kui püsti ja me ei saa ju teile mitte vastu tulla - terve päev (või teatud muu aeg) liigute ainult kükkasendis (kui seeru vastu tuli, siis pidi au andmiseks siiski kiirelt püsti saama). Tehti ka "maratone" kükksammul trepist üles-alla (5 korrust).

Selle "Kükkasendiga" karistamisega oli veel see teema, et pükste tagumik ei tohtinud määrduda kirsavoidest mustaks. Kui määrdus ja olid saapaviksist musta tagumikuga, said "kükkasendil käimise" otsa veel paar toimkonda lisaks (kuna ei olnud võimalik, et tagumik puhtaks jääb, siis seda võis võtta kui reeglit).

Kasvatusmeetodina kasutati veel põrandapesu maratoni, kuniks ohvrid enam käpuliasendist püsti ei saanud, või lihtsalt jõuetult kokku kukkusid.
Mingi paarkümmend meetrit pikk ja kolm meetrit lai kasarmu koridori põrand (otstes lisaks ca 4x4m nurgatagused) oli kas kahhelplaatidest või mingi linoleumi sarnase materjaliga kaetud.
"Pesubrigaadi" kuulus kolm-neli või viis meest. Võeti pesukauss, lasti poolenisti vett täis, sinna sisse "kooriti" majapidamisseepi nii viis-kuus või kümme tükki, see segati kokku paksuks seebimassiks ja kallati kõik ühte koridori otsa maha. Pesuvee tegija hakkas kohe uut kausitäit segama (neid kulus kogu koridori peale oma kolm-neli täit), üks mees võttis põrandaküürimise harja, millele laoti varre otsa "jõusaali" nurgakese tõstekangi raskused ja hakkas seda kögimögi laiali hõõruma, üks või kaks "kuivatajat" hakkasid seda möga lappidega kokku tõmbama ja veekausis lappe loputama ning vett vahetama iga 5min tagant (jooksuga kauss kögimögiveega peldikusse ja jooksuga puhta veega tagasi). Kõik käis aja peale ja pidid jõudma etteantud aja sees teise koridori otsa. Lõpuks kui oli jõutud teise koridori otsa tuli seeru ja tõmbas kirsa talla servaga mõned mustad jutid põrandale ja teatas, et sitasti pestud, näe siin ja siin on kirsajäljed ja kogu ralli läks otsast peale (või kui seda ila poldud põrandalt ära saadud, siis lasti lihtsalt uuesti teha, kuniks põrand oli lögast puhas - ikka jälle uut mögi valati juurde ja v perjot). Nii võis ka pool päeva seal käpuli nühkida, kuniks vanakesest seeru rohkem ei viitsinud enam, või sai kogu roodu seep otsa (see oli tavaline põhjus pääsemiseks). Kusjuures seda ila sealt põrandalt kätte saada oli ülim kunst. Samuti pidi vahetama harjameest, sest nende tõstekangi raskustega harja ikka andis edasi tagasi mitu tundi lükata. Harjavars ei tohtinud puruneda! Sestap pidi seda hoidma suht püstises asendis ja pms oli nii tegelikult võimatu põrandat nühkida.

Eriteema oli duhhidel seesama põrandapesu sööklas-köögis köögitoimkonnas. Seal olid põrandad alati suht rasvased (sest eelmine 24h toimkond olid nt. Tšerpakid, kes ei pesnud põrandaid üldse) ja põrandapinnad tohutud...

Ohh, neid asju oli veel ja küll. Ei viitsi praegu rohkem kirjutada.
Aga mingi ettekujutuse annab see film "Делай раз" ikka, kuigi puuduliku.

Edit:
Filmis nähtud aktsioon, kus duhh pani oma pea taburetile ja vanake äsas padjaga kuklasse, oli meil kasutusel mütsi kokardi sirgeks löömisel.
Tehasest tulnud mütsi kokard oli kergelt kaardus. Mida vanemaks said, seda rohkem seda kaardu painutati. Duhhidel aga oli see löödud lapikuks elik sirgeks.
Ja kui sattus vanakestele või seerudele ette mõni kõverama kaarduskujuga kokard kui seisusele ette nähtud, siis panid oma pea koos ušankaga taburetile otsaesisega ja kuklasse virutati padja või muu käepärasega seni, kuni see kokard sirgeks läks. Furaška kokard võeti eest ära ja pandi palja otsaesise ja tabureti vahele. Vahel tehti nii ka karvamütsi puhul.

_________________
Kohustuslik riigikaitseõpetus väldib hilisemaid ERROR-eid riigikaitses !
Pilt


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: dedovshtshina
PostitusPostitatud: 23 Okt, 2017 22:11 
Eemal
Liige

Liitunud: 21 Juun, 2009 19:48
Postitusi: 1230
"Delai raz" - filmi kommenteeriks 1986-88 vaatevinklist, et no ei tea.... ilmselt olenes konkreetsest väeosast.
Sellist asja, et keegi lõhkirebitud mundri või verise näoga ringi oleks taarunud, meil minumeelest ette ei tulnud. Igasugused arusaamatused pidid jääma ikka sellistesse piiridesse, et oleks saanud välja vabandada - "komistasin trepil" või "läksin öösel peldikusse ja libastusin". Gorba hakkas minumeelest kõigi muude pahede väljajuurimise käigus ka dedovshtshinat välja kangutama ja meil oli varemalt selle eest üks kutt juba dispatti saadetud. Ta tuli pärast oma järelejäänud aega tasa teenima ja kunagisest kotkast oli esmapilgul küll ehtne inimvare järgi jäänud. No aga kosus tasapidi, peagi julges juba ilma kõigilt luba küsimata sööklas laualt leiba võtta ja koju läks samal kevadel kui minagi. Täis rahu ja pikka meelt.

Fuch kirjeldatust - tšilimide otsaette ladumine jätab nii iseloomuliku jälje, et vanemohvitserid oleks konsiiliumi kokku kutsunud. Kui midagi, siis pigem puukas vasta säärekonti.
Rusikaga vastu nööpi sai lahtiunustatud nööbi eest ja samamoodi, suunatud rusikahoobiga kõhtu võidi õgvendada liiga kõverat rihmapannalt. Samas, lömmilöödud nööp oli juba piisav põhjus, et zampolitil mingi kahtluseidu tekiks.
Rihmapikkuse reguleerimist peaümbermõõdu järgi tuli ette, aga kraehaagi pärast küll keegi nõela-niiti kätte ei võtnud. Mõnes olukorras tohtis noortel minumeelest isegi määrustiku järgi kraehaak lahti olla - toimkonnas füüsilist rügades või sportimisel. Kui see muul ajal ka lahti juhtus olema, siis kästi kinni panna ja enne kahte nädalat mitte lahti teha. (5 km joosta pole kinnise haagiga üldse huvitav). Käterätikuga habemeajamisest olid ka kõik kuulnud kuid keegi ei teadnud, et seda reaalselt tehtud oleks. Sellise võimaluse mainimisel leidis ükskõik kes ükskõik kui nüri zileti. (ajamata habemeid põhjustas mitte viitsimise vaid zilettide puudumine)

Põrandapesumaratonid... :D. Võib-olla siis oleks mõjus olnud kui toimkond mingi karistus on või sinna kord kuus satutakse. Meil oli kadreeritud (minimaalse koosseisuga) väeosa ja kõige mustematel päevadel oli roodus (mmm... kompanii siis EKV-s ) 4 meest ja 5 ohvitseri. Toimkonnad tuli sellegipoolest välja panna.
Päris alguses olime kasarmu esimesel korrusel, staap oli kohe kõrval ja iga uksest sisseastuja nägi tumbotškat kus siis päevnikul tuli püsti seista ja kullipilguga ümbrust jälgida. See tumbotška oli tegelikult peale öiseid koristustalgusid üsna hea koht püstijalu väljamagamiseks. Ükskord tuli keegi võõras ohvitser staapi ja kargas hirmsa kisaga turja, et tumbotška najal magamine on üldse kõige suurem kuritegu, mida päevnik korda võib saata. Ma ütlesin, et väsinud olen, sellepärast magangi. Siis küsis, et kas oled mitmendat vahetust toimkonnas- arvas vist naiivselt, et võib-olla jäeti teiseks ööpäevaks. Ma ütlesin, et teine nädal läheb. Vana marssis pika sammuga staapi sisse ja kui pärast õue tagasi läks oli üsna vaikne ning ei kostnud poolt sõnagi. Vist tehti populaarteaduslike terminitega selgeks, et rohkem mehi pole ja seisku ise tumbotškale kui huvi on.
Niisuguse asjaga harjub tegelikult pikapeale ära. Ööpäevas on nagunii ainult 24 tundi. Pole mõtet end tööga tappa, varsti tuleb hommik. Päeval niimoodi põrandaid ei pesta , aga järgmisel ööl tuleb nagunii pesta. Mis vahet seal on kui hoolikalt parasjagu nühkida.

Üks erisus, mida ma mujal väeosades ei täheldanud, oli "bõla" (vene keeles "oli"). Tavaliselt ikka niipidi, et vanem olija, kas rivis või lihtsalt möödaminnes tegi nooremale ähvardava liigutuse munade suunas ja kui see vähimalgi määral võpatas, siis "bõla" (oli reaktsioon). Järgmiseks võttis nõrganärviline enam-vähem valvelseisangu ja sai kaks nätakat. Üks hästi kergelt sõrmeotstega ja teine lahtise käega täiest jõust. Üks mats vastu õlga ja teine põsele - aga kumb tugevamalt, sõltus juba olukorrast. Liigse enesevalitsemisoskusega noored , kellel "bõla" ei tekkinudki, said vahel ähvarduse asemel reaalselt munadesse, et platsinägemist ja reaktsioonikiirust arendada.
Noor võis vanakesele samuti "bõla" teha kuid ei mäleta, et mõni noor oleks demblile vastu kõrvu virutanud või veel enam - enesekindlalt seisvale taadile profülaktika mõttes jalaga munadesse äsanud. Tavaliselt nenditi kurvalt , et "ne bõla", ürita palju tahad.

Ja need kalleb demonstreeritud söömisvideod... jaaaaah.... Sellest lineikas ehk väeosas mäletsemisest söön ma praegult koduski kiiremini. Meil meenutas juba sööklasse minek tormijooksu vaenlase positsioonidele, ainult et "Za Rodinu!" ja "Uraaaaaaaa!" ei karjutud. Väeosa korrapidaja või prapporist söökla ülemus seda väärata ei suutnud, vahel oli abi zampotõli (majori auaste) kohaleilmumisest, et pataljon vähemalt söökla välistrepini rivikorras püsiks.
Võib-olla oli põhjus ka selles, et taotluslikult ja traditsiooniliselt oli toitu vähem kui sööjaid. Päris nälga küll keegi ei jäänud. Aga kui laua taha tormab kümme meest, võiportsjoneid on ainult kaheksale, suhkrutükke üheksale, saia on niimoodi, et igaühele kahte viilu ei jagu, esimene kes kastmepotile küüned taha saab, kummutab sealt julgelt poole endale - paratamatult tekib rüselus ja toit läheb alla tunduvalt kiiremini kui selles utšebkat käsitlenud õppevideos. Meie pataljonikomandör nimetas seda "kiskjalikkuse sissedresseerimiseks" ning kandis hoolt, et 1-2 meest alati toidukaartilt maha oleks arvatud.
Need vähestel kordadel kui ma teistes väeosades söömas käisin, imestasin alati siiralt, et keegi ei trügi laua taga, istutakse ja tõustakse käsu peale, toitu jaotatakse, võirattaid on sama palju kui sööjaid.... nagu parimates majades Londonis ja Pariisis.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: dedovshtshina
PostitusPostitatud: 24 Okt, 2017 0:11 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 12 Dets, 2006 22:43
Postitusi: 9360
Asukoht: Metsas / Ämbris
Tsiteeri:
Fuch kirjeldatust - tšilimide otsaette ladumine jätab nii iseloomuliku jälje, et vanemohvitserid oleks konsiiliumi kokku kutsunud. Kui midagi, siis pigem puukas vasta säärekonti.
Rusikaga vastu nööpi sai lahtiunustatud nööbi eest ja samamoodi, suunatud rusikahoobiga kõhtu võidi õgvendada liiga kõverat rihmapannalt. Samas, lömmilöödud nööp oli juba piisav põhjus, et zampolitil mingi kahtluseidu tekiks.

Mõlkis nööbid pidi muidugi ohver ise kiirelt väljavahetama (ja mitte seepärast, et keegi hakkab küsima löömise kohta, vaid lihtsalt nööp ei tohtinud mõlkis olla) ja liikuva kannaga nööbid olid valdavalt vanakeste privileeg mitte duhhidel, aga muus osas teil siis vedas.

Mina sain sealt vastuhaku eest omale puruks löödud ninaluu ja elulõpuni mälestuseks ühe venelase rusika nukkide löögijälje rindkere vasakul poolel , mis jäigi lillakassiniseks nagu sisse tätoveeritud verevalum. Ime et rangluud või ribisid puru ei löödud. Ja mitte keegi ei läinud selle pärast dispatti. N.ö. "Ise kukkusin" ninaga vastu söökla pinki, sest põrand oli rasvane ja libe...

Punased või katkised duhhide otsaesised olid küll viimased, mille pärast ohvitserid pead vaevasid, või küsimusi esitasid. Roodu staršina (vanemprappor) noomis pidevalt vanakesi meil, et need on duhhid ülekäte lasknud ja korda pole, legaliseerides sellega duhhide "kasvatusmeetmed". Ja kui mõnel duhhil oli kulm katki või tagumik bankadest lillakaspunane (saunas ikka nähti vahel), siis ainult irvitas. Ta oli kauem prappor olnud , kui kaptenist rooduülem aega teeninud ja seega meie roodu A ja O.

_________________
Kohustuslik riigikaitseõpetus väldib hilisemaid ERROR-eid riigikaitses !
Pilt


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: dedovshtshina
PostitusPostitatud: 24 Okt, 2017 11:58 
Eemal
Liige

Liitunud: 27 Dets, 2012 11:02
Postitusi: 243
Seda teemat on nii palju, et võiks lõpmatuseni kirjutada. Meil löödi otsaette ja siis duhh pidi ütlema: "Spasibo dedok, eshe odin tshõpok" ja nii niikaua ku ded ära tüdines.

Ma parem arendan asja karmimast otsast. Meil räägiti legendi, et väeosas kuhu me tulime (õhudessant) oli varem veel karmim olnud, oldi vangidega koos ja ohvitserid olevat tumbotshkal seisnud. Mind on 30 aastat vaevanud, et kas kusagil ka päriselt ohved tumbotshkale seisma pandi. Meil oli dedovshina mõju selline, et kõigepealt täideti vanakeste käsud ja alles siis ohvitseride omad (kui aega jäi), vaatamata sellele, et ohvitserid olid autoriteetsed ja kõige tublimad neist puha ukrainlased. Osad (Moskvast - sõdurite jaoks jobude ja üleüldse valest linnast) ohvitserid ei julgenud oma konkust kasarmusse sõdurite hulka tulla. Meil ainult 1x noored pidid kooris hõikama: üleüldne häbi (korrapidaja ohvitserile) uuuuuu. Kusjuures lihtsalt vanakesed lõbustasid ennast nii. Kui selline ohvitser siis oma konkus aeles, algas kasarmus diskoteka (duhhide peksmine).
Lisan veel juurde, et ohvitseridele löödi kulpi ka valikuliselt s.t. väeliigist sõltuvalt. Osadele siis ei löödud kunagi kulpi.

Elasime ühes kasarmus teise rooduga, üks ühes majaotsas, teine teises. Naaberroodu ülem oli täiesti ideaalohvitser, ka füüsiliselt tugev, aga sõdurid käisid temast ikka üle, kusjuures osad üritasid ka meie ohvitseridega ülbata. Mis seal tegelikult toimus ei tea keegi, omavahel me eriti ei suhelnud. Lõpuks hakkas naabrite duhhidel tõsiseid vigastusi tekkima ja ka uurimisi, kui mõni eriosakonna meestele asja ära rääkis. Uurimine tõi kohale komisjoni ja oli igati tse-pe ja kõigile vastuvõetamatu. Kord loodi siis nii, et toodi teisest väeosast 7 ambaali ja vihast dessantnikut, kes pidid korra järgi valvama. Nood olid nagu lapsehoidjad.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: dedovshtshina
PostitusPostitatud: 24 Okt, 2017 20:47 
Eemal
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 10 Aug, 2010 19:55
Postitusi: 15046
Asukoht: Viljandimaa
Teemakohast juttu veel: http://www.ohtuleht.ee/268942/miks-madi ... taga-istus

Siit teemast pole link läbi käinud, võib-olla kuskilt mujalt on. Eespool mainiti Sakalauskast.

Ja siis oleks palve, kes mäletab, mis videost esimeses postituses jutt on? Fail ammu 404, mainiks vähemalt kõnekeeles ära, milles see seisnes?

_________________
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: dedovshtshina
PostitusPostitatud: 24 Okt, 2017 22:48 
Eemal
Liige

Liitunud: 21 Juun, 2009 19:48
Postitusi: 1230
Mnjah, Sakalauskase aegu jõin ma juba kodus õlut...
Ja söendaks arvata, et herr Fuch ja herr Sektor gazovoi ataki teenisid kas keskmisest parema mainega väeosas või Siberis Baikali taga kus taganeda polnud enam kuhugi sest selja taga on Hiina.
Meie pataljoni maine oli kehv, et mitte öelda sitt. Aga asus üsna soliidses rajoonis - Kaliningrad, meri, Baltikum. Omal ajal uurisin igavusest pataljoni kuulsusrikast lahinguteed ja üllatusin omajagu , sest paberite järgi oli ta loodud alles 1976 a. Lenini toas oli samal ajal olemas 1.tankidiviisi (kõiki tiitleid ei mäleta) veel kuulsusrikkam lahingutee koos silma paistmisega 45. aastal Köningsbergi all jms. Ma küsisin, et kas siis enne 1976 aastat vedasid diviisi tankistid mürske seljas ja kütust tassiti ämbritega ? Nimelt sellega pataljon tegeleski. Teadjamad valgustasid, et selline varustuspataljon oli enne ka, aga kord läks nii hullusti lappama et nagu tsoonis elaks. Peksti laiali ja tehti täiesti tühja koha peale uus ja uue nimega.

Uus ja uue nimega ei saanud sugugi parem - see oligi kõikide stroibattide, autoroodude, raudteevägede jms häda, et kutsealuste koorekihi risusid soliidsemad tegijad. Tankistidki olid pigem saba lõpupoole. Meilt dispatti saadetud kuti lugu ma täpselt ei tea kuid väidetavalt see dedovshtshina oli. Kui ta tagasi tuli olin ma aasta kindlasti teeninud , võib-olla isegi poolteist - seega läks samuti aasta teeninuna või vanakesena ja ei ma ei mäleta, et kui kaua teda ümber kasvatati. Neist, kes koos temaga tulid, polnud enam kedagi alles. Ei usu, et oma pataljonist või isegi diviisist keegi asja käima tõmbas - see oleks tähendanud rammusat miinust sotsvõistluses.
Üks võimalus oli tollal alati, et hakkas vale noore peal esinema. Uute tulijate taustasid ei teadnud suurt keegi. Muidugi, kui kaitseministri või ringkonna staabiülema poeg sõjaväkke võeti, siis seda jälgiti hoolikalt. Samal ajal oli veel kõvasti niisugust põlvkonda elus kes 1945 aastal kõrvuti fritse peksid kuid pärast oli üks sinise põllega töömees tehases ja teine diviisikomandör kellel oli neistsamadest aegadest mõjukaid tuttavaid Moskva ministeeriumites. Kõik noored ei tõtanud sellist tausta sugugi esile tõstma, sest igaüks tahtis sõjaväes ikka ise hakkama saada. Kui siis selline laatsaretti peksti ja vanemad kuulda said võis üsna kindel olla , et Moskvast aeti erilennuk õhku ja kombat taoti munadest saadik maa sisse. Disbatikutseid lendas ka vasakule ja paremale.

Juba minu aega jäi see juhtum kui üks minuga samal ajal tulnud kutt , KPP korrapidajate sõnade järgi, rahulikult väeosast välja jalutas, läks üle tee kaubajaama, ootas kuni rong tuleb ja pea rööpale pani. Siis me olime umbes 3 kuud teeninud. Ilge mätsimine algas, hüvastijätukirja võltsiti, toonane kirjutaja lendas vastuhakkamise eest kanalisse remondimeheks ja ametlikesse paberitesse pandi "õnnetu armastus". Nagu ikka.
Niisugune asi, mida piltlikult pool linna pealt näeb, levib kiiresti ja kõrgele ja siis on juba süüdi ka kohalikud ohvitserid, et nad ülevalpool kellegi kuppudest või autoostuloast ilma jätsid.
Ilmselt toimus ka mingi arenguvestlus teemal, et olete siin Kaliningradis end sisse seadnud, aiamaagi välja ajanud, aga teiesuguseid kogemustega tegijaid oodatakse juba ammu pikisilmi Kesk-Aasias. Või sealsamas Baikalitagustes urgastes. Mõelge selle peale seltsimehed, mõelge hoolikalt!

Kes kord niimoodi elu hammasratasete vahele on jäänud, sealt enam niisama lihtsalt välja ei rabele. Meil käisid üsna tihti ja etteteatamata suvalised vennad - mõned diviisist, mõned ringkonnast. Linna sees, hea ligi tulla kui tahaks kedagi sõimata või muidu halba tuju praavitada. Kindralit nägin ka mõned korrad , aga ei mäleta, kas ühtsama või erinevaid. Kontrollkäik algas ikka ühtemoodi " Teenime Kodumaad, jah.... nöör kaelas ja kaseladvas keegi seekord ei ripugi.... arenete, bljaa... noorsõdur, seis!...miks niimoodi välja näed?.... trepil komistasid, ütled?... seda ütle kombati seniilsele vanaemale!... kes sind peksis?... välja selgitada!"
Niisugust stiili klassikaline esindaja üks täishull meditsiiniteenistuse polkovnik diviisist , keda siin Mälestuste rubriigiski "hea sõnaga" meenutanud olen. Ükskord jäime koos teise päevnikuga talle bõtovkas (tuba kus triikimislauad jms on) triikraua peal mingit kotletti praadides vahele. Kell oli ca kolm öösel, tumbotška peal loomulikult kedagi polnud ja vana jalutas rahumeeli läbi kogu kasarmu - tuli vist lõhna peale. Ta küsis ikka mitu korda üle , et kaua teeninud oleme ja kontrollis veel korrapidajaohvitseriltki üle - ei suutnud uskuda, et alles nii vähe teeninud ja juba kotleti kallal. Hirmsat skandaali ei tulnud, aga oleks ma vähemalt ded olnud.... jaaaaah! Terve pataljon oleks vist häirekorras jalule pekstud - tagavararajooni sõitmiseks ja viimsepäevani täisprofiilis kaevikute kaevamiseks.

Seepärast ma üldistakski, et mida kehvema mainega väeosa, seda enam ohvitserid oma staatuse pärast värisesid. Seda siis kui teenistuskoht tsivilisatsioonis asus. Teiselpool tsivilisatsiooni piire oli kõigil muidugi juba ükskõik, sest kaotada polnud enam midagi.
Eliitväeosas oli situatsioon hoopis teistpidine - lihamasinast läbikäinud noorsõdur vastab küsimuse peale, et trenni järelkajad ning kontroll patsutab õlale - tubli poiss, dembliks saab terveks. Nii peabki olema, kõik näitajad on teil korras, rändpunalipp sama hea kui kapis ja medali jaos võiks ka juba augu pluusisse uuristada.
See, mis seal öösel toimus oli hoopis teine asi ja niisugust asja ei saanud lihtsalt olla.
"Vabad mehed ongi need kõige suuremad ketserid" või ""Kõige ontlikumad pereinimesed ongi kõige hullemad perverdid" - kui klassikuid tsiteerida :)


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: dedovshtshina
PostitusPostitatud: 24 Okt, 2017 23:38 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 12 Dets, 2006 22:43
Postitusi: 9360
Asukoht: Metsas / Ämbris
Kriku kirjutas:
Ja siis oleks palve, kes mäletab, mis videost esimeses postituses jutt on? Fail ammu 404, mainiks vähemalt kõnekeeles ära, milles see seisnes?


Jutt käis Moskva külje all paiknevast Džeržinski nimelisest diviisist (Дивизия имени Дзержинского - ОДОН) ja väeosast 3419 (muuseas, eliitväeosa!)

Video ise siin
https://youtu.be/ZGwUleofUjE

_________________
Kohustuslik riigikaitseõpetus väldib hilisemaid ERROR-eid riigikaitses !
Pilt


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: dedovshtshina
PostitusPostitatud: 25 Okt, 2017 10:13 
Eemal
Liige

Liitunud: 27 Dets, 2012 11:02
Postitusi: 243
11 (О)ДШБp perssekukkund (originaalis - jobannaja) Magotša linnas, praegu Ulan-Udes paikev õhudessantbrigaad. Minuarust ei olnud eliitväeosa, aga asus Taga-Baikalis ja kohe Hiina piiri ääres. Osales Ukraina sõjas ja selle sõja ajal (2015) sai kaardiväeväeosaks.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Valgevene - kas uus suund?
PostitusPostitatud: 31 Okt, 2017 21:01 
Eemal
Liige

Liitunud: 01 Mai, 2014 12:20
Postitusi: 1485
Valgevene uurimiskomisjoni liikmed 17. oktoobril: ,,Kaheksa seersanti, üks lipnik ja üks leitnant said süüdistuse seoses reamees Aljaksandr Korzhiši surmaga. Kaks neist on vahistatud. Kahtlusalune on ka üks kapteni auastmes sõjaväelane, keda pole siiani vahistatud. Väidetavalt olid kõrgemas auastmes kolleegid Korzhiši kiusanud ning koguni temalt raha välja pressinud. 21-aastane reamees leiti ülespooduna Barõssavis Petšis asuva väeosa kasarmu keldrist 3. oktoobril. Ta oli teenistuses olnud vaid viis kuud. Tegu oli enesetapuga. Nüüd on alustatud uurimist seoses võimu kuritarvitamise ja armee regulatsioonide rikkumisega. Uurimise algatamise nimel avaldasid survet hukkunu lähedased ja ka inimõigusorganisatsioonid."
Korzhiši sugulased: ,,Noormees kannatas pideva tegevväelaste poolse kiusamise all. Eriti olevat tegevväelased keskendunud väljapressimisele. Tegevväelased tapsid noormehe ja lavastasid hiljem enesetapu."
Korzhiši sõber: ,,Põhjaliku uuringu versioon, et tegu on enesetapuga, on lihtsalt totakas. Niimoodi ei võeta endalt elu ära - jalad kinni seotult ja T-särk pähe panduna."
Korzhiši ema Svjatlana Korzhõtš: ,,Aleksander Lukašenko pressiesindaja rääkis mulle, et uurimine käib ning kõik vajalikud meetmed võetakse kasutusele. Missugused meetmed? Nad peaksid tagandama väeosa ülema. Miks nad lubavad selliseid tapjaid armesse? Milleks nad neid vajavad?"
Korzhiši enesetapp on tekitanud debati kiusamise üle riigi kaitsejõududes. Üle 10 000 isiku on internetis allkirjastanud Valgevene kaitseministrit Andrej Ravkovi vallandamist nõudvat petitsiooni. Valgevene pressiesindaja kinnitas, et Lukašenko hoiab isiklikult uurimisel silma peal.
Üks kinnipeetutest on madalamaastmeline sõjaväeline Artur Virbal, kelle omandusest leiti Korzhišile kuulunud deebetkaart.
Virbali naine Anastasia Virbal: ,,Ta on süütu. Süüdistuse saanuid tehti patuoinasteks, et kaitsta ülemusi. Saate väga hästi aru, et nad ei heida kõrvale mingit koloneli. Kõrgemad ametnikud tulevad sellest puhtalt välja. Ma tunnen oma meest. Ta ütles ka seda, et tema sõdurid olid talle nagu oma lapsed. Ta oli nende üle alati uhke, kaitstes neid pidevalt."
31. märtsil leiti ajateenija Artem Bastjuk pooduna.
Bastjuki pere: ,,Ta kannatas suuliste solvangute tõttu."
Mais reisis Bastjuki pere Minskisse Valgevene kaitseministeeriumi hoonesse, kus ametnikud lubasid asjaga tegeleda. Juhtum lõpetati ilma tagajärgedeta. Juhtum avati uuesti Korzhiši enesetapu tõttu.
Valgevene ajateenija: ,,Petši väeosa paikneb suurel alal, inimesed sisenevad ja lahkuvad pidevalt. Seal on kontroll ja kord väiksem.
Petši väeosas 2006. aastal teeninud 30-aastane Igor: ,,Minu üksuses oli nääklemist veidi, ent see sõltus iga rühma juhist. Minu üksus oli normaalne, lähedal oli palju karmem. Seal üksuses valad seersant noore ajateenija näkku kuuma vett. Mitte kedagi ei võetud selle tõttu vastutusele. See mätsiti kinni kiiresti. Neil on oma maffia.
Lapsevanem: ,,Sõdurid ei teadnud surnud sõdurist midagi ja ,,dedovtšinast" ei räägita."
Lapsevanem: ,,Ei, ,,dedovtšinast" pole midagi kuulda. Mitte keegi ei räägi sellest."
Petši baasis teeniva ajateenija ema: ,,Näete, nad lihtsalt kardavad midagi öelda."
https://www.svaboda.org/a/28796250.html
https://www.svaboda.org/a/28800020.html
https://www.rferl.org/a/belarus-army-su ... 02305.html


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: dedovshtshina
PostitusPostitatud: 08 Nov, 2017 0:02 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 27 Mai, 2005 23:55
Postitusi: 5047
Päris hea filmike antud teemal

https://www.youtube.com/watch?v=Q7wTtGfMtLk


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: dedovshtshina
PostitusPostitatud: 11 Nov, 2017 17:07 
Eemal
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 10 Aug, 2010 19:55
Postitusi: 15046
Asukoht: Viljandimaa
Võrdluseks: USA-s sai üks seersant leebemate tegevuste eest kui siin kirjeldatud, 10 aastat.

_________________
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: dedovshtshina
PostitusPostitatud: 23 Mär, 2019 15:15 
Eemal
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 10 Aug, 2010 19:55
Postitusi: 15046
Asukoht: Viljandimaa
Tsiteeri:
Tol ajal oli paljude Nõukogude armees teenivate noormeeste vanematel tõsine mure, et nende pojad kannatasid armees tagakiusamiste ja vägivalla all. Ka mõned Saaremaa noormeeste vanemad pöördusid minu poole. Taheti, et pojad teise väeossa üle viidaks ja soovitavalt Eestisse. Mis ma sain teha? Kirjutasin korduvalt järelepärimisi kaitseminister Jazovile. Alati vastati kiiresti ja viisakalt. Tuli ka üpris omapäraseid vastuseid: teie kirjas toodud faktid ei leidnud kinnitust... süüdlased said karmi karistuse. Vot nii.
https://saartehaal.postimees.ee/6551676 ... 1530278500

Pilt

_________________
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 62 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1, 2, 3, 4, 5  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 7 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt