http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 99#p526399
Ma soovitasin seda filmi Teiel vaadata, kuna te olite hirmsasti süvenenud nende esimese kahe filmi vaatamisse, mida akf kalleb seal lauanõude teemas linkis ja/sest ma lisasin:
See esimesena seal kalleb poolt lingitud film on selline, nagu NA-s tegelikult ka oli.
Teine film on mingi SÜRRRR... nagu Tallinnfilm mingi...
Edasi läks vestlus "Делай раз" teemal:
AKF Svejk: see on liiga jube
FTP: Ei ole. See on lahja. Tegelikult ka on lahja.
samas...
Filmi LÕPP on jällegi ÜLEPAKUTUD.
Sinnamaani viidi nõrganärvilisi küll, nagu lõpus on, aga mitte nii lahja eelmängu pärast nagu film ise on, elik filmi lõpp ei ole korrelatsioonis filmi endaga.
Akf kalleb tehtud teema samast filmist "Делай раз"
http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 19#p447019
Akf Sataka hinnang lauanõude teemas samuti esitletud filmile "Sto dnei do prikaza" millega ma "ühtin"
täielikult.
Satakas kirjutas:tirisin ja vaatasin selle "sto dnei" kah kohe ära. ei tea, äkki mõni arvab teisiti aga minu arvates ääretu pask. mõningad stiihilised, omavahel mitte kuidagi seotud sõjaväe-elu episoodid kokku klopsitud, vahele näpuotsaga "kunstiliselt kõrgväärtuslikke" mittemidagiütlevaid kadreid ja ühtekokku sama mittemidagiütlev, süžeeta tsellofaaniraiskamine.
tegelikult paar natukenegi väärtuslikku stseeni oli kah. need, kus see päris kena tibi paljalt ujus ja kartsa tunnimeest "võrgutas".
*
Mida on veel lisada filmis "Делай раз" nähtule:
Sealt on puudu rahvustepõhise dedovshina ja ustavshina kajastus, mis oli tihti kõvasti räigem, kui filmis nähtu venelaste omavaheline jura.
Sealt on puudu nt. laialt levinud "Tšilim`ide", "babahh`ide" või "babainade" (бабайна; чилим jms) ja "bankade" ladumine (nimetati-kutsuti vahel erinevalt neid "kasvatusmeetmeid"). Samuti on puudu laialt levinud, frentši ülevalt teise metallnööbi pihta rusikaga löömine.
Tšilim-e "laoti" otsaesisele. Ühe käe kesmine sõrm tõmmati teise käega võimalikult kaugele taha ja lasti siis vastu otsaesist jõuliselt lahti nagu haamrilöök. "Laduda" võidi üks või ka mitu(kümmend) tšilim-i. Valus meetod oli see, kui neid laoti pilotka ees oleva metallist viisnurga peale ja viisnurga tagumised kinnitused sulle "pealuu sisse" taoti. Lahjam meetod oli see, kui lubati pilotka enne peast ära võtta. Esimesel juhul jäi otsa ette veritsev haav, teisel juhul pikk punane/punetav triip. Kui neid paarkümmend laoti siis võis ka siniseks minna (verevalum).
набычиться - 'наклонить голову; подставить лоб для чилима (удара пальцем)'; обычно после неправильного ответа на вопрос 'Сколько дней до приказа?' старослужащий говорит молодому солдату, к которому был обращен вопрос: 'Набычился!', т.е. 'Наклони голову!' и ставит ему один или несколько чилимов (см.).
http://www.philology.ru/linguistics2/dyachok-90.htm
Bankasid (viisnurki tagumikule) "laoti" vöörihma metallpandlaga tagumiku peale. Ohver kallutas/kummardas ennast ette nii, et tagumik jäi "püsti" (näpuotsad maha) ja laduja võttis vöörihma otsast (mida pikem rihm, seda valusam laks ja löödi tavaliselt ohvri enda rihmaga, mistõttu oli endale kasulik, mida lühem see oli), keerutas pandlale hoo sisse ja lajatas vastu tagumikku sellega. Kui anti täiest jõust, siis see võis olla räigelt valus. Bankade hulk e. arv olenes sellest, mille eest neid karistuseks anti. Mõni sai neid nii palu, et ei saanud pärast nädal aega istuda. Eriti, kui oli laotud mõlemale kannikale. Bankasid laoti ka siis, kui toimus "seisusest" üleviimine. See oli erinev, aga meil oli duhhist salaagani üle viimise eest 12 laksu, salaagast tšerpakiks üle viimise eest 6 laksu (mõnes kohas löödi need Tšerpaki laksud taburetiga, mitte bljaahaga/rihmapandlaga), vanakeseks üle viimiseks aga, pandi vanakesele padi tagumikule ja "peksti" niitidega
samal ajal duhhid imiteerisid kõrval iga "laksu" peale röökimist, et ai kui valus oli....
Laduda võidi nii paljale tagumikule kui läbi pükste.
https://starshinazapasa.livejournal.com/39170.html
Rusikaga vastu ülevalt teist nööpi peksti tihti. Oli kahte sorti vorminööpe. Liikuva kannaga (pealt plekist, seest tühi) ja liikumatu kannaga (üleni ühest tükist mingist sulamist valatud). Liikuva kannaga nööbi puhul ei olnud nii valus ja tihti löödi see nööp lihtsalt lõpuks lömmi/mõlki. Ühest tükist nööbi puhul aga oli see ikka suht räigelt valus.
Mis debiilsuseid veel tehti...
Duhhidel pandi vöörihma pikkus paika peaümbermõõdu järgi. Ja siis pidid sellega niiviisi ringi käima mingi kindlaksmääratud aja. Vahel (kogukamate ohvrite puhul) läks sellise rihma "peale ajamise" (ja pärast mahavõtmise) tarvis vaja mitut meest.
Kui habe oli duhhil ajamata, siis aeti see vanakeste poolt "ära" märja vahvelriidest (NA-s olid rätikud sellisest eenduvate ruutudega mustriga riidest tehtud) käterätikuga.
Paar meest hoidsit ohvrit (ja pead) kinni, ja siis üks võttis märjaks kastetud rätiku otstest kinni ja hakkas sellega tugevalt raspeldama edasi-tagasi ohvri lõuga, kuniks "habe oli aetud".
Kui kraehaak (krjutšok) oli lahti (vanakestel võis olla), siis õmmeldi krae pooled omavahel kokku ja tehti paarkümmend korda 45 sekundilist "Otboj"-"Podjom" kus ohver pidi selle frentši saama üle pea ära (Otboj) ja pärast selga tagasi (Podjom). Üldiselt lõppes see perfomance kas rebenenud frenši, rebenenud krae, või verise näo-kõrvade-ninaga.
Karistusena kasutati veel kükkasendis käimist, käed kuklal risti. Seda lasti teha kuniks oli näha, et ohver enam ei suuda edasi astuda nii ja siis anti käsklus PÜSTI!
No ei saanud enam üldiselt püsti pärast seda. Või tundsid kuidas reielihased rebenevad. Ja kui püsti ei saanud, siis öeldi, et ahah rjadovoi, teile meeldib rohkem kükakil käia kui püsti ja me ei saa ju teile mitte vastu tulla - terve päev (või teatud muu aeg) liigute ainult kükkasendis (kui seeru vastu tuli, siis pidi au andmiseks siiski kiirelt püsti saama). Tehti ka "maratone" kükksammul trepist üles-alla (5 korrust).
Selle "Kükkasendiga" karistamisega oli veel see teema, et pükste tagumik ei tohtinud määrduda kirsavoidest mustaks. Kui määrdus ja olid saapaviksist musta tagumikuga, said "kükkasendil käimise" otsa veel paar toimkonda lisaks (kuna ei olnud võimalik, et tagumik puhtaks jääb, siis seda võis võtta kui reeglit).
Kasvatusmeetodina kasutati veel põrandapesu maratoni, kuniks ohvrid enam käpuliasendist püsti ei saanud, või lihtsalt jõuetult kokku kukkusid.
Mingi paarkümmend meetrit pikk ja kolm meetrit lai kasarmu koridori põrand (otstes lisaks ca 4x4m nurgatagused) oli kas kahhelplaatidest või mingi linoleumi sarnase materjaliga kaetud.
"Pesubrigaadi" kuulus kolm-neli või viis meest. Võeti pesukauss, lasti poolenisti vett täis, sinna sisse "kooriti" majapidamisseepi nii viis-kuus või kümme tükki, see segati kokku paksuks seebimassiks ja kallati kõik ühte koridori otsa maha. Pesuvee tegija hakkas kohe uut kausitäit segama (neid kulus kogu koridori peale oma kolm-neli täit), üks mees võttis põrandaküürimise harja, millele laoti varre otsa "jõusaali" nurgakese tõstekangi raskused ja hakkas seda kögimögi laiali hõõruma, üks või kaks "kuivatajat" hakkasid seda möga lappidega kokku tõmbama ja veekausis lappe loputama ning vett vahetama iga 5min tagant (jooksuga kauss kögimögiveega peldikusse ja jooksuga puhta veega tagasi). Kõik käis aja peale ja pidid jõudma etteantud aja sees teise koridori otsa. Lõpuks kui oli jõutud teise koridori otsa tuli seeru ja tõmbas kirsa talla servaga mõned mustad jutid põrandale ja teatas, et sitasti pestud, näe siin ja siin on kirsajäljed ja kogu ralli läks otsast peale (või kui seda ila poldud põrandalt ära saadud, siis lasti lihtsalt uuesti teha, kuniks põrand oli lögast puhas - ikka jälle uut mögi valati juurde ja v perjot). Nii võis ka pool päeva seal käpuli nühkida, kuniks vanakesest seeru rohkem ei viitsinud enam, või sai kogu roodu seep otsa (see oli tavaline põhjus pääsemiseks). Kusjuures seda ila sealt põrandalt kätte saada oli ülim kunst. Samuti pidi vahetama harjameest, sest nende tõstekangi raskustega harja ikka andis edasi tagasi mitu tundi lükata. Harjavars ei tohtinud puruneda! Sestap pidi seda hoidma suht püstises asendis ja pms oli nii tegelikult võimatu põrandat nühkida.
Eriteema oli duhhidel seesama põrandapesu sööklas-köögis köögitoimkonnas. Seal olid põrandad alati suht rasvased (sest eelmine 24h toimkond olid nt. Tšerpakid, kes ei pesnud põrandaid üldse) ja põrandapinnad tohutud...
Ohh, neid asju oli veel ja küll. Ei viitsi praegu rohkem kirjutada.
Aga mingi ettekujutuse annab see film "Делай раз" ikka, kuigi puuduliku.
Edit:
Filmis nähtud aktsioon, kus duhh pani oma pea taburetile ja vanake äsas padjaga kuklasse, oli meil kasutusel mütsi kokardi sirgeks löömisel.
Tehasest tulnud mütsi kokard oli kergelt kaardus. Mida vanemaks said, seda rohkem seda kaardu painutati. Duhhidel aga oli see löödud lapikuks elik sirgeks.
Ja kui sattus vanakestele või seerudele ette mõni kõverama kaarduskujuga kokard kui seisusele ette nähtud, siis panid oma pea koos ušankaga taburetile otsaesisega ja kuklasse virutati padja või muu käepärasega seni, kuni see kokard sirgeks läks. Furaška kokard võeti eest ära ja pandi palja otsaesise ja tabureti vahele. Vahel tehti nii ka karvamütsi puhul.