Ajateenistus rikkus tervist.

[Kutt]

hea puhvaika-vist seest soomustatud

Või sitt moon

[Luuraja]

Teema nimelt selles, et selle aastaga mis ma olin ajateenija keerati mu põlveliiges pehmelt öeldes tuksi. Nimelt kägarkõnniga. Hommikuti hakkas unepealt jooksmine täistempoga ja vahepeal kägarkõnd u. 500m. Igal sammul oli pisar silmis, aga arsti juurde minna ei saanud, sest siis poleks linnaluba antud. Tagantjärele mõeldes ei oleks tasunud linnaluba tervise vastu vahetada. Tegelikult teema püstitatud selleks, et teada saada kas kellelgi veel foorumlastest on jaoülemad tahtlikult või tahtmatult(lollusest) tervist rikkunud .

Ma olen seda juttu juba ei tea mitu korda lugenud.
Ei usu oma silmi: kas meie allohvitserid või Sina ise on lauslollid.

Kutt, äkki Sa ei osanud oma häda veenvalt selgeks teha? Ka see on omamoodi oskus.
Mul on kaks õpilast, kes kukkusid mõlemad põlve tõttu välja. Kusjuures mõlemad tahtsid ise hirmsasti edasi teenida, ja kumbki neist ei saa arstliku komisjoni otsust enam kuhugi edasi kaevata. Nemad nutavad. et ei saa kägarkõnniga tegeleda. Mõlemad on ajudega poisid ja üldse mitte sini-must-valgetes värvides kasvanud. Aga niivõrd isamaalised kui vähegi annab

Ma ei taha öelda et sa vigised, kuid ma tahan öelda, et Sa peaksid oma isikliku pisikese kodumaa kaitseks natuke rohkem välja panema kui tühipaljas halin.

Sõjavägi jätab kõigile jäljed. Vene kroonu lõhkus näiteks minu hambad.

[Luuraja]

"Hommikuti hakkas unepealt jooksmine täistempoga ja vahepeal kägarkõnd u. 500m"
Mina sellist asja hästi ette ei kujuta. Mis, sind visati voodist otse jooksurajale?
Vene kroonus näiteks käis enne hommikuvõimlemist tore harjutus nimega *sorok pjatj sekund podjom* ehk siis 45-sekundiga riidessee saamine. Selle ajaga pidi täismunder seljas olema. Pärast seda ütles seersant alles vormi numbri. Hommikuvõimlemiseks-jooksuks oli tavaline vorm nr.2 - maika, püksid, kirsad. Seega tuli ennast pärast lahti riietada, 15 sekundi jooksul. Adrenaliini kui palju...
No ma ei tea, kujutan, et Eesti kaitseväes tehakse umbes sarnane protseduur läbi, enne kui sõdur jooksma saadetakse. Kujutan ette ka seda, et kägarkõnni ajaks peaks põlveliigesed juba piisavalt soojaks joostud olema.

[Martään]

Ei maksa siin niimoodi kõigile kraesse kah karata.
Ise olen sama patriootlikult meelestatud kui iga teinegi siin foorumil, kuid rusikaga rinnalelöömine ja "meil on kõik kõige paremas korras" mantra ketramine meenutab rohkem pea liiva alla peitmist.

Kui on probleem, tuleb sellega tegeleda, mitte väita nagu peakski "kodumaa heaks" natuke oma tervist ohverdama. Muidu saamegi sellise olukorra kus täiesti terved noormehed kusevad end ajateenistusest välja ja tainapead (JL) püüavad riigikaitset lammutada väites, et see on inimvaenulik ja ebaeffektiivne.

Kogemustele toetudes ütlen, et eestlane on töökas ja tubli. Kui me ainult suudaksime oma roosad prillid eest võtta ja noorukese iseseisvusaja jooksul tekkinud/allesjäänud probleemid leida ja lahendada, vaat siis oleks parem põlv...

[Luuraja]

Martään, väga õieti öeldud.

Minu meelest määrab iga armee tugevuse sõduri otsene ülemus - seersant/veebel - rühma pealik. Et kui arukas ja iga alluvat mõistev mees suudab olla. Omal ajal, ärkamisajal, tekkis selline idee, et iga tulevane meesõpetaja peaks sõjaväeteenistuse läbima allohvitserina - ca 30 vennikese pealiku/isanda/jumalana. Ülihea sõkal, kas pole.

Minu meelest on see siiani hea idee. Tulevane õpetaja lausa peab oskama olla hunt teiste huntide seas, peab oskama endale allutada aga peab oskama olla arusaaja, peab oskama olla inimene.

[Kutt]

Teema nimelt selles, et selle aastaga mis ma olin ajateenija keerati mu põlveliiges pehmelt öeldes tuksi. Nimelt kägarkõnniga. Hommikuti hakkas unepealt jooksmine täistempoga ja vahepeal kägarkõnd u. 500m. Igal sammul oli pisar silmis, aga arsti juurde minna ei saanud, sest siis poleks linnaluba antud. Tagantjärele mõeldes ei oleks tasunud linnaluba tervise vastu vahetada. Tegelikult teema püstitatud selleks, et teada saada kas kellelgi veel foorumlastest on jaoülemad tahtlikult või tahtmatult(lollusest) tervist rikkunud .

Ma olen seda juttu juba ei tea mitu korda lugenud.
Ei usu oma silmi: kas meie allohvitserid või Sina ise on lauslollid.

Kutt, äkki Sa ei osanud oma häda veenvalt selgeks teha? Ka see on omamoodi oskus.
Mul on kaks õpilast, kes kukkusid mõlemad põlve tõttu välja. Kusjuures mõlemad tahtsid ise hirmsasti edasi teenida, ja kumbki neist ei saa arstliku komisjoni otsust enam kuhugi edasi kaevata. Nemad nutavad. et ei saa kägarkõnniga tegeleda. Mõlemad on ajudega poisid ja üldse mitte sini-must-valgetes värvides kasvanud. Aga niivõrd isamaalised kui vähegi annab

Ma ei taha öelda et sa vigised, kuid ma tahan öelda, et Sa peaksid oma isikliku pisikese kodumaa kaitseks natuke rohkem välja panema kui tühipaljas halin.

Sõjavägi jätab kõigile jäljed. Vene kroonu lõhkus näiteks minu hambad.

Minu arust piisab, et sa seda lugu ühe korra - aga korralikult oled lugenud, et aru saada milles on point. Ma mitte ei halise vaid räägin milline oli süsteem sellel ajal ja küsimus oli, et kas kellegi tervis on veel ajateenistuse jooksul kannatanud. Või umbes nii. Aga nüüd see, et kui palju mina peale HALINA oma kodumaa kaitseks välja panen või olen pannud või kui isamaaline ma olen, siis see ajab mul küll harja punaseks Sa nagu tunneksid mind, et sel teemal sõna võtad??? Ma olen üle keskmise sini-must-valge. Kui juba jutuks läks, siis äkki räägid endast ja oma Eesti meelsusest Mis mees sa õige oled?

[Kutt]

Ja veel. Luuraja väide nagu peale sõjaväege peakski väheke invaliid olema , siis mul on selle kohta oma arvamus. Kuna praegu olen tegevteenistuses, siis jooksurajal on suuri probleeme seoses põlvega. Siin tekib selline efekt, et see sama Kaitsevägi kes on selle vigastuse taga (kas põhjustajana või süvendajana see on oma ette asi), võib mind välja praakida kui "mitte kõlbulik". Tuletan veel meelde, et sel ajal, kui ajateenija olin, oli meie väeosas arsti juurde pöördumine otseselt seotud linnalubadega. Luuraja Sa võiks endale meelde tuletada aega, kui olid 18 ja hormoonid möllasid

[Gordon]

Sõjavägi jätab kõigile jäljed. Vene kroonu lõhkus näiteks minu hambad.

No-noh, sellises suhtumises probleem peitubki - meid n...ti noore ajal ja meie n...me järgmiseid noori, sama ka paljudes kohtades rebaste ristimisega.
Teenisin 92-93 SORis ja kui kästi kägarkõndi teha, siis tegin, kui kästi sundasendis olla, siis olin. Minu põlvedele avaldab isegi kükitamine halba mõju aga, kui oli käsk, siis tuli seda täita (eks sai ka konkreetselt öeldud, et põlved hakkavad valutama selle peale andis velsker tagantkätt törtsu mingit geeli ja oligi kõik). Kätekõverdused nukkidel asfaldil ja "käru" nukkidel hüpates killustiku tuhal - no problem, valus küll aga mul paranevad kõik haavad ilma tüsistusteta ära.
Oli meil ÜKE instruktor Sharikov (õppis isuga eesti keelt), kes hommikul Narva-Jõesuus (seal oli meil patrullkompanii) ütles: "No njii, tjäna teeme jüks vjäikene jalutukjäik, nagu mina jütlen, kakskjümmend vjiis kilomeetrit". Krt. vend viis meie organismi rännaku esimeses osas tehtud harjutustega ja tempoga sellisesse konditsiooni, et 25 kilomeetrit läks lennates, no viimased 3 km täistempos kiilasjääl venitas rivi natuke pikemaks aga need olid küll minu elu lihtsamad 25 km. Ainsad lihased, mis järgmine päev valutasid olid sääremarjad, seda ka vist kiilasjääl jooksmisest.
Ehk siis: on igasuguseid kehalisi harjutusi, mida ei tohi teha, sest liigestele tekitatakse üleloomulik pinge, uskuge või mitte, isegi pearingid (kõik on seda koolis kindlasti teinud) on keelatud. Venitus- ja painutusharjutused ei ole tippsportlaste eralõbu, neid peaks ka tavainimene tegema, kaitseväes peaks neil olema ka kindel koht.
Kaitseväkke võetakse noored kindlalt väljakujunemata isiksused, neid ei ole vaja läbi n...mise murda ega füüsiliselt sandistada, vaid neil tuleb aidata kujuneda (mõtesatud n..mine on üks kasvatusmeetod) MEESTEKS, kes austavad kodumaad, kaaskodanikke ja iseennast, ning kellel on väljakujunenud normaalsed ühiskondlikud arusaamad ja eetika.
PS. No ei meeldi mulle ka enamalt jaolt KUTTi teemad aga selle teema püstituses ma küll mingit probleemi ei näe. Nii, et enne kui kellegile oponeerima hakkate, siis mõelge ikka teema läbi.

[Shiim]

Mul tulid talvises soos mütates põlvekedra all mingid tükid lahti - pärast valutas jooksmise ajal päris palju.
Aga peale sõjaväge tehti artroskoopia ja nüüd on kõik OK.
Kägarkõnd pidi olema jah tervisele üsna kahjulik ja kui ma ei eksi, siis nüüdseks on see kaitseväes keelatud.

[Luuraja]

Saite minust kõik pisut valesti aru .Minu paljusõnalisuse tõttu vist.
Noormehed, ma olen elukutselt õpetaja, olen vene sõjaväes käinud.

KURAT, ma ei kannata enam halisemist teemal - eesti sõjavägi keeras mu elu persse.

Teine KURAT tuleb teemal - eesti kaitsevägi on NII ebainimlik - sundis mind tegema seda ja seda ja seda.

Ja kui te äkki märkate mõnda minu postitust ka sisuliselt lugeda, siis tehke seda kindlasti.

[Luuraja]

Toonitaksin eriliselt üle aga ühe idee:
Allohvitser peab olema pedagoog, peab olema mees kes jaksab olla igast sõdurist üle ja oskab olla sõduri sõber.

Seersant Šerstjaki alluvuses oleks ma sõtta läinud. Oli hirmus asjalik, peaaegu huumorimeeleta, samas omamoodi südamlik.

[Luciano]

KURAT, ma ei kannata enam halisemist teemal - eesti sõjavägi keeras mu elu persse.

Teine KURAT tuleb teemal - eesti kaitsevägi on NII ebainimlik - sundis mind tegema seda ja seda ja seda.

No kui ise Eesti Kaitseväes käinud ei ole, siis pole vist mõtet KURADEID ka loopida. Igas sõjaväes on kellegi jaoks midagi ebainilikku. Minu jaoks oli see, et ma raiskasin 7 kuud oma elust. Need 5 kuud, mis toimus õpe, läksid asja ette, aga need ülejäänud 7 on riik mulle "võlgu".

Ja see rusikaga vastu rinda tagumine, "et mina käisin vene sõjaväes" on suht tüütu. Ehk siis see hoiak, et vot meil oli alles raske ja mis te virisete. Täpselt nii palju kui on erinevaid inimesi on ka erinevaid hoiakuid ja suhtumisi ja arusaamu armeeteenistusest.

edid: aga see pedagoogi teema on küll väga õige

[kalleb]

Kes siis dzotile viskus?

[ghost]

Tahaks küsida, mis liikumisviis on kägarkõnd sõjaväelises mõttes. Milleks seda sõdurile vaja on? Kas luuravad sõjaolukorras kägarkõnnis või lähevad punktist A punkti B mingit sellist teed mööda, kus muu liikumisviis võimatu. Täiesti mõttetu ja praktikas mittekasutatav liikumisviis. Lollid sõna otseses mõttes, kes seda praktiseerida käsevad.
Mis puutub terviserikke puhul arsti juurde minemata jätmise kohta, siis see on küll igaühe individuaalne mure, eriti praeguse riigikorra juures. Ei läinud arsti juurde, siis pole vehelda midagi. Ka tööl tuleb ette olukordi, kus kolleeg selle asemel, et arsti juurde minna, käib viimase piirini tööl. Pärast hea öelda, et töö rikkus tervise ära. Põhjus, et haigusraha väike. No kuulge – invaliidsustasu rikutud tervise eest on veel väiksem. Ja kui hormoonid nii võimsad, et tervis pole tähtis, siis tasuks ikka enne mõelda, kas neid hormoone on ainult üheks aastaks, või pikemaks ajaks.
Mis puutub sõjaväes terviserikkumisse, siis eks oli ka vene kroonus kohti, kus tervisest lugu ei peetud ja ka kohti, kus seda pidevalt kontrolliti. Meil näiteks suunati kaks poissi ravile haigustega, millega tsiviilis poleks keegi neid aidanud.
Kui keegi võiks üldse häält tõsta sõjaväe poolt tervise rikkumisest, siis mul selle kohta päris oma arvamus ja järjekord. Tšernobol, Afganistan, allveelaevastik ja muud tuumaobjektid, radarijaamad ja siis ülejäänud.
Ja veel tahaks öelda, et massides ja ühtsuses peitub jõud. Kui ikka kogu meeskond kokku lepib ja käsku kägarkõnniks eirab ei saa sinna keegi mitte midagi teha.

[bambino]

taktikaliselt töötab kägarkõnd kaevikute puhastamisel näiteks väga hästi. Ja ka mujal, kus on vaja madalalt liikuda ning samal ajal relva käsitseda. Asja iva on muidugi selles, et 500 meetrit vaevalt reaalselt keegi nii läbib, pigem lühemaid lõike.