Ajateenistus rikkus tervist.

[Satakas]

Mina sain just vastupidi kroonus lahti oma kopsuhädast ja mis kõige huvitavam,ka mädanema kippuvatest punnidest kere pääl(mitte et ma kodus olles saunas poleks käinud). Tervis oli korras ja 500 m kägarkõndi oli igahommikune äratus:))

huvitav, et ma sain samuti seljapunnidest suht-koht lahti. seda ilmselt tasakaalustatud toidu pärast mida ma kodus iial manustada ei viitsinud.

küll aga meenus VEEL üks nõmedus. kaua peale noorteaega õnnestus mingil moel haigeks jääda. kannatasin juba peaaegu nädal aega palavikku (keskmiselt 37.5). kaevata polnud kellelegi. ja ega eriti ei tahtnudki kuna oli juba teada see militaarmeditsiin. arsti väeosas polnud. käis vaid mingil kindlal nädalapäeval. lõpuks kükitasin sööklatoimkonnas, kui palavik hulluks läks. lausa õudsates külmavärinates toimetati mind korrapidaja käsul kasarmusse ja pandi voodirezhiimile. vedelesin mõne päeva kasarmus voodis kuni saabus arst oma tavalisel ajal (mitte, et teda poleks võinud erakorraliselt kohale kutsuda vmt.... ). see siis vaatas ja kraadis ja pistis mu karantiini. see tähendas, et minu tarbeks tehti mingi praeguseks ununenud funktsiooniga toake tühjaks ja sinna tassiti mu voodi ja isiklikud asjad. seal ma siis vegeteerisin nädal aega. köha, palavik, iiveldus jmt kaaslasteks. lõpuks juhtus, et esivanemad tulid külastama ja kui mu arstist ema asja nägi, läks kisaks. mind toimetati kiiremas korras kopsukliinikusse kus diagnoositi põhjalik kopsupõletik.

eriti mõnus oli aga kuu aega hiljem tagasi minnes. eemaloldud ajal oli mulle pealike poolt külge poogitud haleda simulandi oreool. ja seda nii põhjalikult, et ISEGI väeosa tsivilistist katlakütja teadis seda ja ei lubanud mul enam tunnimehe-ajal katlamajas tolgendada ("ei luba ma igasugu simulante siia sooja!"). et see väeosa bosside teene oli, tean paari hea sõbra kaudu. boss ise oli püha viha täis olnud ja rivi ees mind tagaselja sõimanud. täpselt küll ei tea, miks aga olla kuulda, et mu ohvest vanamees, kes samuti tookord külastas, oli teda kui madalamas auastmes ohvet veidi "noominud". eks vääritute inimeste punnis ego ja veidrates vormides avalduv autunne ole ennegi kõrvalistele isikutele häda ja viletsust toonud...

aga moraal on selles, et vähemalt üheksakümnedate keskel tõesti paljudes kohtades ajateenija tervisest ei hoolitud. oleks ma teeninud samas olukorras kuskil venemaa avarustes, oleks ma tookord ilmselt kopsupõletiku kätte maha surnud...

[Luciano]

Kui juba sõjaväemeditsiini kiitmiseks läks siis räägin tõelisest pingutusest mida minult nõuti suurte seljavalduse põhjuse diagnoosimiseks. Kuna võis eeldada, et valud tulenevad minu väikse veaga neerust siis meie väosa arst lasi mul anda uriini proovi. Umbes 10 minutit hiljem saabus mees kasarmusse uue topsiga ja palus uue proovi anda. Sellega sain veel kuidagi hakkama. Ei möödunud 10 minutitki kui mees oli tühja topsiga tagasi ja nõudis uut proovi. No seda andis juba meelitada. Aga kui vana neljanda proovi järgi tuli ühe tunni jooksul siis ei aidanud enam pigistamine ka. Mida kuradit ta nende proovidega tegi ei tea siiani.
Aga lõpuks selgus, et hoopis selgrool on sünnipärane vigastus ja kuna sarnast koormust polnud varem selg saanud siis ei olnud mul sellest endal aimugi.

[Kutt]

Marksman küsis eespool, et "mis väeosa, mis aastakäik ja allohvitseride-ohvitseride nimed". Vastan sellele küsimusele ja loodan, et kaasfoorumlased ei hakka nüüd süüdistama kaebamises või ma ei tea veel milles. Väeosa oli Merevägi 1998 sügis, Allohvitserid olid seerud Saar ja Järv ning kompanii ülem oli n.ltn Sepp(hull vend)

[Arnold]

Mina Sind küll milleski ei süüdista, a Sepp on loodetavasti juba kindralstaapi saadetud (vaata "Vahva sõdur Svejki juhtumised esimeses maailmasõjas.")?

[kalleb]

ju ta valas su kuseproovid koheselt kraanikausist alla...

kas spermaproovi ei tulnud anda?

[Mamba]

Mina sain sõjaväest kinga tänu põlveliigesele, keeras kõik vittu mul, varasem kukkumine hakkas seal tunda andma ja mitte vähe, saadeti sealt opile ja lõpuks koju, nüüd on sellest 10 aastat, põlv on selline asi et kui sul see viga juba küljes on siis on see sul kogu eluks.
Vähemalt meie väeosas olid arstid väga hoolivad ja seerude kohta pole ka midagi õelda, lihtsalt endal on sitt tunne et niimodi poole pealt lõpetama pidi.

[Luciano]

Kuna ta oli väga kahtlase ja pervo imagoga arst, siis meie kahtlustaisme, et ta jõi need ära. Öäk. No vot siis millised jälgid mälestused ...
Aga muid proove ta ei tahtnud õnneks. Rohtusid oli tal ka ainult kaks: spordikreem ja aspiriin. Neist esimest kasutati absoluutselt iga asja ravimiseks. Nii peent asja nagu visnevski salv, millest siin varem räägiti, meie väosas ei olnud.

Mina jälle tänu sellele, et sõjaväes teenistuse käigus, seljaviga välja tuli olen osanud nüüd selga treenida ja seda hoida.

[Satakas]

Marksman küsis eespool, et "mis väeosa, mis aastakäik ja allohvitseride-ohvitseride nimed". Vastan sellele küsimusele ja loodan, et kaasfoorumlased ei hakka nüüd süüdistama kaebamises või ma ei tea veel milles. Väeosa oli Merevägi 1998 sügis, Allohvitserid olid seerud Saar ja Järv ning kompanii ülem oli n.ltn Sepp(hull vend)

oioi, seppseppseppsepp......sepp on ju elupõline naljamees, kes läbi ussimunni (ja seega arusaadavalt alati mitte kõige õnnestunumalt) täismees olla püüab

[Satakas]

Kuna ta oli väga kahtlase ja pervo imagoga arst, siis meie kahtlustaisme, et ta jõi need ära. Öäk. No vot siis millised jälgid mälestused ...
Aga muid proove ta ei tahtnud õnneks.

a kui oleks "kakaproovi" kah küsinud ja siis tulnud teise-kolmanda järele, endal maias nägu peas ja vaevumärgatav pruunikas triibuke suunurgas

[Kutt]

Minu teada saadeti Sepp staapi paberi tööle, kuna ta kuppel ikka täiega sõitis . Siis kui ma ajateenija olin, oli Sepal metsalaagrite keeld peal, kuna ta olevat automaadiga tulistanud valimatult igas suunas-isegi inimaste Ja mis veel selle "mehega" seoses meelde tuli, et talle taheti vahepeal üldse kinga anda, kuna tuli välja, et tal pole keskharidust. Kui ma nüüd ei eksi.

[Arnold]

No näed, räägivad mehed küll, kui veidi torkida! Ma pean nüüd rahvastikuregistrist vaatama, et kus see sepp elab, oskan eemale hoida!

[Satakas]

tal oli küll probleeme keskharidusega. vist isegi võltsitud tõend vmt. aga minu andmeil tegi ta selle lõpuks ikka ära. pead ei anna muidugi.

PS! minult varastas ta raisk kuskil üheksakümnendate keskel ühe teadmata pärituolu täägi ära. lihstalt laenas ja keeldus tagasi andmast. ega saanud ka eriti küsida kuna tüüp kadus peale seda üldse silmapiirilt.

muuhulgas oli ta omal ajal tartus tuntud oma fantastiliste luiskelugude poolest mis kõik eranditult sellest rääkisid, kui kange mees ta on

[Kutt]

tal oli küll probleeme keskharidusega. vist isegi võltsitud tõend vmt. aga minu andmeil tegi ta selle lõpuks ikka ära. pead ei anna muidugi.

PS! minult varastas ta raisk kuskil üheksakümnendate keskel ühe teadmata pärituolu täägi ära. lihstalt laenas ja keeldus tagasi andmast. ega saanud ka eriti küsida kuna tüüp kadus peale seda üldse silmapiirilt.

muuhulgas oli ta omal ajal tartus tuntud oma fantastiliste luiskelugude poolest mis kõik eranditult sellest rääkisid, kui kange mees ta on

Kas tal see marslaste foobia oli juba tol ajal küljes?

[Satakas]

seda ei tea. tollal oli tal "rukkilille maffia" foobia. oli tartus selline koht nagu "rukkilille baar", kus väidetavalt mingi tollaste jõmmide bande koos käis ja kellest vahel noorte seas räägiti. noh, need rukkilille bandiidid siis jälitasid teda pidevalt, kord varitsesid teda talvel teel maakoju ja tulistasid teda püstolist rindu. õnneks oli silveril puhvaika seljas ja see pidas kuuli kinni. teinekord jälle võttis silver koos kahe sõbraga, kellest üks praegu peastaabis tähtis nina ja teine viimasel ajal rohkem muusikuna tuntud kaks lillemeest kinni j lasksid nad "luunja taga metsas" (millest peale seda lugu kujunes tartus levinud käibefraas) maha.

neid jutte oli veel. kord varastati talt mündikogu, mille väärtuseks (krooniaja alguses) 200 000 eeki. varastajaks muidugi ei keegi muu, kui rukkilille maffia.

jnejne

S.S. on praegugi tartus teatud ringkonnas legendaarne kuju. peaks sinna sattudes vanadelt sõpradelt veel uuemat folkloori küsima. tegelikult annaks sellest minu hinnanguil isegi pika ja põhjaliku omaette teema tekitada mitte, et ma pooldaks niisama kellegi mõnitamist aga kuivõrd on selge, et tegu on vähemalt Ivan Orava taolise suurkujuga, kes lugematule hulgale inimestele endast kustumatu mälestuse jätnud ja kuivõrd iga mees on oma saatuse sepp ( ), siis usun, et see võiks isegi põhjendatud olla.

[kalleb]

Hea puhvaika - vist seest soomustatud.