http://uudised.err.ee/v/valismaa/fae732 ... htu-eelnou
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/v ... d=73905615
http://uudised.err.ee/v/valismaa/45e05a ... ppu-oodata
Asjas käivitas uurimise selleks ette nähtud Euroopa Nõukogu nn. Veneetsia komisjon. Järeldused olid ühesed - Poola on kaugenemas demokraatliku õigusriigi ja võimude lahususe põhimõttest. Aruanne lekitati muidugi kohe ka ajakirjandusse: http://epl.delfi.ee/news/valismaa/suudi ... d=73840005
Vahepeal üritati ka kõikvõimalikel põhjustel abortide kriminaliseerimist, kuid see algatus võeti pärast massimeeleavaldusi tagasi.
Nüüd on valitsus jõudnud riigi peale põhiseadusliku kriisi ka parlamentaarse kriisi äärele viia. Nimelt üritatakse uue eelnõuga piirata ajakirjanduse poolt parlamendis toimuva kajastamist. Üks opositsioonisaadik visati reedel oma sellekohase sõnavõtu pärast parlamendi 2017. aasta riigieelarvet arutavalt istungilt välja, mille järel ülejäänud hõivasid poodiumi. Koalitsioon viis istungi üle kõrvalruumi, kuhu pääsu mõnel opositsiooni saadikul väidetavalt takistati. Nii võeti vastu 2017. aasta riigieelarve, kuid elektroonilise hääletussüsteemi puudumisel pole selge, kas istungil üldse kvoorumit oli. Opositsioon peab seda õigustühiseks. Parlamendi ees toimuvad mitmendat päeva meeleavaldused, mille politsei öösel jõuga laiali ajas.
Alltsiteeritud artikkel väidab, et valitsus on praeguseks parlamendiistungite kajastamise küsimuses siiski järele andnud, aga käitumist opositsioonisaadikutega peab jätkualt heaks ja õigeks. Kogu lugu üritatakse kujutada vasakliberaalse vandenõuna euroskeptilise parempoolse valitsuserakonna vastu.
Kogu lugu on mitmes mõttes häiriv ja murettekitav. Esiteks, Poola on Eesti julgeoleku jaoks üks olulisemaid riike nii EL-is kui NATO-s. Välispoliitilistes küsimustes on tegu ainsa suurriigiga, mis asub meie jaoks soodsal positsioonil nii põgenikekriisi kui Venemaa küsimustes. Teiseks, maailmavaatelises mõttes on mulle isiklikult väga häiriv, kui iseenesest sümpaatsed erakonnad kaotavad mõõdutunde ja hakkavad tegelema kõiksugu äärmusliku jamaga.
Õnneks siiski ei ole karta, et autoritaarsusse kalduv PiS-i liider saab Ungari Viktor Orbani kombel Venemaa sõbraks, sest tema vend hukkus Smolenski lennukatastroofis, mida ta tavaliseks õnnetuseks ei pea. Küsimus on, kui kaugele on Poola valitsus valmis opositsiooni ning EN kriitikute trotsimisel minema - seni on ilmutatud teatud paindlikkust ja massimeeleavaldusi põhjustanud eelnõusid tagasi võetud, kuid teisest küljest rakendati nädalavahetusel esimest korda parlamendis ja meeleavalduse vastu jõudu. Mistõttu ma selle teema ka siia tegin.
Poola valitsus lisab riigi poliitkriisile kiiresti uusi pakse kihte.
Raimo Poom, raimo.poom@epl.ee
Eesti Päevaleht
Seimi ette on organiseeritud ööpäevaringne pikett:Varssavi parlamendihoone sees ja ees toimusid sündmused, mis ei ennusta Poolale head.
Reedel oli raske uskuda, et fotod ja videoklipid tühjas parlamendisaalis kõnetooli okupeerivast plakatitega opositsioonisaadikute pundist ei pärine mitte Ukrainast või mõnest Balkani riigist, vaid EL-i, NATO, OECD jt maailma kõige arenenumate riikide klubidesse kuuluvast Poolast. Paraku näitasid need kiiresti terve maailma uudistesse jõudnud klipid, kui suur taandareng on toimunud Poola demokraatias kõigest aastaga, kui võimul on olnud äärmuskonservatiivse Seaduse ja Õigluse partei (PiS) valitsus.
Sädeme Varssavis terve nädalavahetuse jooksul suurel kiirusel arenenud sündmustele pillas opositsioonilise Kodanike Platvormi rahvaesindaja Michał Szczerba, kes reedel seimi eelarvearutelude ajal soovis kõnetoolis tõstatada küsimuse parlamendienamusega PiS-i plaani kohta teha lõpp ajakirjanike vabale sissepääsule rahvaesinduse hoonesse. Alamkoja esimees ehk seimi marssal Marek Kuchciński lasi opositsioonisaadiku saalist välja viia, sest too oli julgenud öelda, et meedia parlamendihoonest väljaviskamine ja üksnes riigi väljavalitud televisiooni esindajate sisselubamine ei paranda kuidagi parlamendi läbipaistvust või demokraatiat tervikuna.
Algas mürgel
Lahti läks mürgel. Opositsioonisaadikud hõivasid sõnaõiguse ja meediavabaduse kaitseks seimi kõnetooli. Marssal Kuchciński ei lasknud end sellest häirida ja kutsus kokku seimi istungi kõrvalruumis, kus PiS-i saadikud eelarve-eelnõu edasi hääletasid. Mõned opositsioonisaadikud soovisid ka alternatiivistungile pääseda, kuid neid takistati. Tekkis kahtlus, et PiS-i ja koalitsiooni saadikutest polnud kvoorumit kokku saadud. Kuchciński eitas seda, kuid elektroonilise hääletussüsteemi puudumise tõttu oli võimatu seda tõestada. Siiski ilmusid välja kaadrid, millelt näis, et osa PiS-i liikmeid allkirjastas kohaloleku protokolle tagant järele.
Seimis toimunud triangel viis selleni, et kriitilised kodanikuühendused ja opositsioonierakonnad organiseerisid parlamendi ette kiirkorras meeleavaldused, mille eesmärgiks seati hoonekompleksi blokeerimine, et mitte lasta vaenutsevatel saadikutel lahkuda. See tekitas äreva olukorra, sest politsei otsustas musklinäitamisega rajada rahvahulgast läbipääsutee, et välja toimetada näiteks PiS-i juht Jarosław Kaczyński, kes lahkus, irve suul, peaminister Beata Szydło soomustatud autoga.
Laupäeval tulid inimesed uuesti parlamendi ette, sest PiS-i ja politsei suhtumine oli tekitanud nördimust. Kuid valitsuserakond suurendas vastuseisu.
Siseminister Mariusz Błaszczak süüdistas opositsiooni ebaseadusliku võimuhaaramise katses, seimi marssal Kuchciński tühistas kõigi ajakirjanike parlamenti pääsemise load, et nad ei saaks opositsiooni meeleavaldusi kajastada. Valitsusele allutatud riigitelevisioon, mis oleks üks väheseid parlamenti lubatavaid meediaväljaandeid, kajastas päevasündmusi punase kirjaga: „Toimub riigi destabiliseerimise katse”.
Süüdistas teisi
Õhtul kordas sisuliselt sama mõtet peaminister Beata Szydło, kes süüdistas erakorralises telepöördumises vastasrinda. „Kisa, kõigutamine ja destabiliseerimine on kahjuks saanud opositsioonierakondade tööriistaks,” ütles ta. Pärast tekkinud kriisi lühidat puudutamist hakkas Szydło kiitma PiS-i võimu edusamme, sealhulgas põllumajanduse valdkonnas, mis pälvis palju iroonilisi kommentaare.
Natuke tasakaalukamalt esines samuti PiS-i ridadest pärinev Poola president Andrzej Duda, kes küll nahutas opositsiooni, kuid väljendas ka muret meedia vastu plaanitavate sammude pärast. See tõi kaasa PiS-i kesköise meelemuutuse. Parlamendi ülemkoja ehk senati esimees Stanisław Karczewski (PiS) kutsus kiirkorras kokku mõned ajakirjanikud ja lubas, et ta erakonnal „pole mingit kava meedia ligipääsu kahandada”.
Kuid seegi lubadus sai avalikuks erakorralisel moel, sest kohtumisel osalenud ajakirjanikel oli keelatud infot avalikult vahendada. Rahvas sai sisust teada ainult seetõttu, et kohal olnud opositsioonisaadik Sławomir Nitras edastas seda oma mobiiltelefoniga keeldudest hoolimata otse internetti.
Ajakirjanike ligipääsu puhul tehtud tagasisamm, mida ennustasid eile lõpuks ka peaminister Szydło kaaskonnast tulnud hääled, jätab õhku hulga vastuseta küsimusi. Kasvõi näiteks kahtlases korras toimunud eelarveelnõu hääletuse juriidilise jõu asjus. Kas Poola saab endale peale lõhenenud põhiseaduskohtu ka lõhenenud parlamendi, kus tegutseda saab justkui ainult see osa, mida valitsus poliitiliselt sobivaks peab?
Täna kerkib taas esile Poola põhiseaduskohtu küsimus
Poola poliitkriis sai alguse kohe pärast eelmise aasta oktoobris toimunud ja PiS-i võiduga lõppenud valimisi, pärast mida hakkas uus valitsus erakordse innukusega võitlema riigi kõrgeima kohtu, konstitutsioonilise tribunali vastu. Patiseisu pole lahendanud isegi EL-i sekkumine ja endiselt valitseb olukord, kus põhiseaduskohus ei tunnusta osa kohtunikke, kelle PiS on kohtusse määranud, ega uusi kohtu töökorra kohta vastu võetud seadusi. Teisalt keeldub valitsus seetõttu kohtu otsuseid tunnustamast ja valitseb põhiseaduslik kriis.
Kohtu puhul on tänane päev märgiline, sest just 19. detsembril lõpeb kohtu eesistuja Andrzej Rzepliński viieaastane ametiaeg. Rzepliński on olnud kõige väljapaistvam kohtu sõltumatuse kaitsja, kelle kohta on valitsusele allutatud prokuratuur isegi kriminaalasja alustanud.
Poola valitsus tekitas sügisel kohtu kodukorra järjekordse muutmisega olukorra, kus Rzepliński järeltulija valimist ei saanud PiS-i määratud kohtunike osavõtuta läbi viia, ja määras, et sel juhul saab kohtu ajutise eesistuja määrata hoopis peaminister. Pärast seaduse jõustumist võtsid kolm PiS-iga seostatavat kohtunikku täiesti juhuslikult ühel ja samal päeval haiguslehe, tehes uue kohtu esimehe valimiseks kvoorumi kokkusaamise justkui võimatuks. Praeguse kohtu esimehe asemel sai parlamendilt uue liikmena äsja heakskiidu 37-aastane õigusteadlane Michal Warciński, kes on avalikult väljendanud seisukohti, et põhiseaduskohtu senised valitsuse vastu tehtud otsused on ebaseaduslikud.