www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 23 Mai, 2019 23:51

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 1136 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 17, 18, 19, 20, 21, 22, 23 ... 76  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Re: Jõelaevad Emajõel
PostitusPostitatud: 17 Nov, 2012 1:39 
Eemal
Liige

Liitunud: 11 Aug, 2007 15:19
Postitusi: 692
Manurhin, ma olen paraku vähe vanem inimene... ja minu mälupildid hakkavad juba 60-te lõpust :D
Kaks Zarjad oli Tartus 1977-78. Vanem saabus Tartusse 1971 sügisel, tuuritas Emajõel-Peipsil paar aastat ja 1974 hakkas Narva jõel sõitma. Temaga oli pea igal aastal nii, et maikuus sõitis Narva , septembris tuli Tartusse tagasi ja tema talvine seisukoht oli tõesti kaldal praeguse turu juures. Teine, tiba erinev mudel saabus 1977.aastaks. Sõitis vaid kaks hooaega Peipsi ekskursioonilaevana ja vahetati siis Ukrainasse kolmanda Raketa vastu. Nii et kahte Zarjad polnud kuidagi võimalik 80-te lõpus kaldal näha. Aga äkki Sa ajad Polesjedega segi? Need toodi 1989.a. ja olid ilma tiibadeta. Kujult olid nad üsna Zarjale sarnased. Terve sügise-talve seisid nad niisama ja alles kevadel monteeriti tiivad külge.
Ma ise olen Piirissaarel käinud nii esimese Zarja, Koidula, Raketa kui ka Polarisega. 19 aastat tagasi vedasin tuttava sakslase Polarisega ühel pühapäeval sinna sõitma. Sakslane oli täitsa sillas. Laeval tutvusime veel kahe hollandlasega, kes olid ka otsustanud eksootilise pühapäeva kasuks. Saarel osalesime kohaliku luteri kirikuõpetaja juures mehisel lõunasöögil. Tema juurde sattusime nii, et hollandlasi hakkas huvitama õuel tossav samovar, mille lõõtsaks oli suur kirsasäärik.
Mõned aastad hiljem käisin koos perega. Esimene foto, mis mu abikaasa saarel tegi, oli kohalik suunaviit. Sadama juures aiaposti külge seotud tühi viinapudel. Näitas kaelaga külade poole viivat teed.

Vahelduseks laevuke EW ajast. Aurik Salme, mis sõitis Tartu ja Võrtsjärve vahet
Pilt

Nüüd olulisemad väljasõidukohad. Pildid on korralikult dateerimata, aga arvan, et need kõik peaks olema tsaariaja lõpust.
Kvissental
Pilt
Jänese kuulus kõrts
Pilt
Ranna, seal toimis restoran
Pilt

EW ajal kõik need kohad jätkasid rõõmsalt tegevust. Kui palju üldse siis Emajõge mööda reisijaid veeti, pole mulle teada. Olen lugenud, et reisiaurikutega sõitis aastas nii 40-60000 inimest, aga ülesvoolu väljasõidukohtadega pidasid ühendust põhiliselt mootorpaadid. Aluseid oli mitukümmend ja sõitjate arv on täiesti hüpoteetiline- Täitsa reaalne, et neid võis olla hooajal mitusada tuhat. Leidsin netist kirje, kust võib lugeda, et ainuüksi Rannal käis ühel 1930.a. augustikuu pühapäeval 4000 inimest.
Kõige tuntum vedaja oli Reeder ja Koppa. Nende paadisadam asus Vabadussillast pisut ülespoole Botaanikaaia müüriga kohakuti
Pilt
Kohe teisel pool jõge asus rida väiksemate paadifirmade lautreid
Pilt
30-tel seati mootorpaadi ühendus sisse veel linna ujula ja praeguse vabaujulaga , kus asus nn Rannasalong. Linna peatus oli algul Kivisillast pisut allavoolu, aga kuna see sattus olema turumelu juures, siis taheti see peagi üle viia Vabaduse pst äärde. Kas aga viidi, seda mul pole õnnestunud välja nokkida. Võib-olla mitte, sest turg ise seal millalgi likvideeriti.

Mõnel hooajal pandi ka suurem aurulaev (enamasti Luik, tema pilti või isegi filmiklippi olen aastaid tagasi kusagil näinud) Ranna vahet käima. Kas ta just igapäevane liikuja oli, aga pühapäeviti kindlasti. 30-tel seati laevapeatus sisse Vabaduse pst äärde. Tõenäoliselt sinnakanti, kus praegu Kalevipoja sammas


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Jõelaevad Emajõel
PostitusPostitatud: 17 Nov, 2012 10:56 
Eemal
Liige

Liitunud: 13 Dets, 2004 23:14
Postitusi: 332
Kõige pikemal jõereisil (kummaga see oli, Kreutzwald või Koidula-ei mäleta) olen käinud 60-te algul klassiekskursuoonil Želtsa jõge pidi ülesvoolu kuni väikese maalilise järveni,kus oli poolepäevane peatus ja õhtuks Tartus tagasi.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Jõelaevad Emajõel
PostitusPostitatud: 17 Nov, 2012 13:50 
Eemal
Liige

Liitunud: 11 Aug, 2007 15:19
Postitusi: 692
Jah, Koidulale ja Kreutzwaldile pakutigi kahte kuni kolmepäevast tüüpmarsruuti. Üks läks Tartust Võrtsjärvele kuni Suislepa ja Jõgevesteni välja. Teine aga üle Peipsi Želtsa jõele kuni Velino järveni. Nii et see on jama, et Pegasust Peipsile ei lubata, või õigemini lubatakse, aga siis peavad kaasas olema signaalraketid, päästeparved jms.
Jätkan nüüd sovetiaegsete linnalähisõitudega. Lapsena oli mul suur huvi mitte autode, nagu poistel tavaliselt , vaid laevade ja merendustemaatika vastu, nii et sai päris palju vastavat kirjandust loetud. Ülikooli ajal 80-tel pidin mingi ülevaate jaoks töötama läbi terve hulga nõukaaegset ajakirjandust. Nende hulgas oli kõvasti Edasi aastakäike. Kasutasin siis juhust ja otsisin suurema osa Tartu laevanduse artiklitest üles. 50-te aastate lehtedes on jõenduse teema juhukülaline. 60-tel aga väga sage, siis kirjutati kõigest, millest andis- uutest laevadest, liivatoomisest Peipsi äärest, suurtest plaanidest kuni purjus laevameesteni ja isegi sellest, et Praaga elanikud sõitsid Tasujaga linna valimistele ja et Vanemuise puhvetis puudus konservikarbi avaja ja pere jäi nälga, sest nad ei saanud laevalt ostetud konservi lahti :wall: 70-tel hakkas teema jälle harvenema, aga neid aastaid mäletasin päris kenasti ise. Nii et siin foorumis osalemine on omaaegse huvi reinkarnatsioon.
15 aastat tagasi oli Postimehes üks korralik artikkel ülesvoolu sõitudest nii EW kui nõuka ajal. Seal oli küll mõni pisiviga a´la Joala segiajamine Ukuga, aga muidu ülevaatlik. Artikkel siin
http://vana.www.postimees.ee:8080/leht/ ... htm#neljas
Paar lehekülge tagasi on mul üles pandud jõetrammide pildid, eks neid ole hää seostamiseks vaadata.
Esimene märge regulaarsest väljasõidukohast hakkas mulle silma ühes vist 1953. aasta Edasis, kus kirjutati, et jõetramm Tasuja hakkas Jänesele puhkajaid vedama. Ei tea, kuidas selle Jänesega oli, võib-olla nupu autor ajas Rannaga segi. Muidugi kasutati allavoolu külades (Haaslava, Mäksa jt) mõnikord pühapäeviti toimuvatel rahvapidudel jõetrammidena ka teisi, tavaliselt pikemaid liine sõitvaid laevu eesotsas Joalaga.
Igal juhul 50-te teisel poolel oli regulaarseks sihtkohaks Ranna. Tõsi, Ranna ehitised olid sõja ajal kadunud (ja Jänese kõrts ka suuresti varemeis.)
Nii et 50-te lõpus kujunesid tosinaks aastaks põhilisteks lähiliinideks Oktoobri(Vabaduse) pst- Ranna ja Oktoobri pst- ujula- Rannapaviljon (ehk vabaujula). Viimast liini sõitis enamjaolt teistest väiksem Narva, aga mõnikord on sõitnud ka suurem alus. Lauristin kindlasti, aga olen ühe ajalehefoto peal näinud Koidulat ujula peatuses seismas. Võimalik, et suurem viidi liinile mõne ürituse/võistlusega seoses. Neid ujulas ja Tähtvere all ikka teinekord korraldati.

Nüüd üks pilt Rannalt 1961. aastal
Pilt
Pildiallkiri: Jõesüvendaja Peipsi 3 Rannal töötamas
Mõne aasta jooksul rajati siis Rannale korralik u 100 meetri pikkune liivarand ja kaevati ringkraav, milles Joala põhjajäänused siiani vedelevad. Rannast sai koht, kus 60-te keskel korraldati mitu Tartu linna jaanipidu. Jõetrammid said öö otsa edasi-tagasi sõeluda, samuti veeti rahvast kohale bussidega, kuigi maanteelt sinna viiv kruusatee oli päris kitsas. Reede õhtuti toimusid kuni 1968.aastani tantsupeod, siis need ühe tapmise tõttu lõpetati.
Minu visuaalsed pildid Rannast hakkavad 60/70 vahetusest. Mina ei mäleta seal ühtegi rajatist, vanemad inimesed on aga rääkinud, et oli korralik tantsupõrand ja lastele olid kiiged ja turnimisredelid. Võib-olla olidki, aga siis jõekaldast eemal kusagil puude varjus, seal ma kooserdamas ei käinud. Riietuskabiine minu mäletamist mööda ei olnud, aga võsa oli ümberringi piisavalt.
1960-te aastate algul oli Edasis kurtmine, et laevad ei jõua soovijaid Rannale ära vedada. Peeti plaani panna ühele liivapraamile suveks istmed peale ja Ranna vahet kulgema. Olukorra lahendas lõpuks viimase jõetrammi Lauristin ilmumine. See võimaldas hoida liinil korraga kolm laeva väljumistega kl 10-20 iga poole tunni tagant. Üks jõetramm sõitis ujula liini ja üks muid liine või ekskursioone või puhkas.
60-te teisel poolel seati sisse regulaarne ühendus Ihastega, kuna sinna olid hakanud suvilad kerkima. Vanadest ajaleheteadetest on ette jäänud, et laev väljus vaid üks kord päevas kl 19.30 õhtul. Ma ei tea, mis laev seda siis sõitis, millegipärast arvan, et ujula liin oli selleks kellaajaks sõidud lõpetanud ja Narva tegi päeva lõpetuseks Ihaste tiiru. Aga võib-olla hoopis Lauristin.
1970 seoses pontoonsilla looga toimus liinides muutus. Kevadel alustati kuna mingit takistust jõel polnud, nagu tavaliselt mõlema ülesvoolu liiniga, aga suvel tekkis ette sõjaväelt laenatud ülimadal pontoonsild. See pani tavalistelgi mootorpaatidel tee kinni. Sealtmaalt läksidki Ranna sõidud ainult nädalavahetustesse väljumistega kl 10- 19.45 iga kolmveerand tunni tagant, ujula liin lõpetati üldse ära ja Ihaste liin läks tööpäeviti Koidula ja Kreutzwaldiga igapäevasõiduks sama graafikuga kui nädalalõpu Ranna sõidud. Nädalavahetustel sõitis Ihaste vahet Narva väljumisega kl 10-19 iga pooleteise tunni tagant. Kui tööpäeviti Koidula või Kreutzwald mõnel ekskursioonil olid, siis asendas äraolevat Narva. Tasuja, mis 1970 kevadel kindlasti sõite alustas, tõmmati keset suve slipile ja lammutati kiiresti. Lauristin oli juba aasta-kaks varem seisma jäetud.
Tegelikult hakkas Rannale päeva jooksul sõitjate arv kohe vähenema. Rannal ju puudus pärast avalike ürituste lõpetamist igasugune infrastruktuur. Kui kuuekümnendatel oli kolmel laeval tegemist, et ilusate ilmadega inimesi ära vedada, siis 70-tel tulid Koidula ja Kreutzwald kahekesi kenasti toime. Alates 1974-st tuli Tartu suplusalternatiivina mängu Anne kanal, kus linnapoolsesse otsa rajati väike supelrand. Eks see võttis sõitjaid veelgi ära.
Rannaga tehti edaspidi mõnda aega plaane. Olen lugenud , et Tartu Linna generaalplaanis(oh, mis nimi) oli ette nähtud ehitada Ranna puhkekoht 1977-79 välja. Leiti veel , et laevade asemel saaks bussid käima panna. Aga kavadeks need jäidki.
1980 sattusin ühe lõbusa seltskonnaga mootorpaadiga sõites üle mitme aasta Rannale. Siis oli liivarand täitsa alles, seal mõni inimenegi ja kraavisopis lösutas Joala (Santa-Maria). Alus oli küll juba räämas, aga nägi selgelt parem välja, kui Vanemuine praegu.
15 aastat tagasi sõitsin huvi pärast jälle Rannalt läbi. Liivaranda enam polnud ja Joalast olid vaid riismed.
Ega Ihaste alternatiiv väga paha variant ei olnudki. Ranna sõitudega oli see häda, et kui kehvem ilm, siis sõitjaid lihtsalt polnud ja laevad seisid. Ihastesse sõitis küll ühe raksuga palju vähem inimesi, aga ärajäänud sõite oli vähem, ka kehvema ilmaga leidus neid, kellel oli vaja suvilasse minna. Ihastega oli muidu kesklinnast iga tunni tagant bussiühendus, aga Ihaste lõpp-peatus oli kusagil ühe serva juures, laev aga sõitis asula teise äärde, nii et osadel oli jõge mööda mugavam. Sõiduhind vist oli ka võrdne- kummalgi 15 kopikat (või oli bussiga 10?) Laevapeatuse juurde ehitati lõpuks isegi reisijate ootekoda.
1977.a. liideti Ihaste ametlikult Tartu linnaga. Sinna hakkas käima linnaliinibuss 3 kopikalise sõiduhinnaga ja nüüd jäi Ihaste laevaliin põhimõtteliselt lõbusõiduatraktsiooniks. Peatuses mahaminejaid-pealetulijaid oli edaspidi väga vähe.
1990(või 89?) asendati Ihaste liin Kabina marsruudiga. Laev sõitis karjääri sisse, tegi seal tiiru ja tuli tagasi Tartusse. Vahel harva tahtis mõni väljuda või peale tulla, siis aeti laeva ninaots kaldasse. 1991 oli karjääri siiski paigaldatud randumissild.
Paar pilti
Pilt
Pildil Koidula ja peaks olema 50/60 vahetus
Valisin selle kahe asja pärast. Esiteks on näha, et laev on ilma kapteniruhvi katuseta. Aga siin on seletus. 50-te algusest kuni 1963. aastani olla Emajõel olnud nö kõrge veeseisu aastad. Selleks, et hooaja algupoole Koidula-Kreutzwald pontoonsilla alt läbi mahuks, võeti ruhv maha. Kui suve jooksul veetase langes, pandi tagasi.
1964-77 olid väga madala veeseisu aastad, siis polnud katust üldse vaja ära võtta.
Teiseks- noorem rahvas vist ei tea, et põhiline laevapeatus jõetrammidele oli praeguse Kalevipoja ausamba juures. Vanasti seisis seal Kreutzwaldi kuju. Laevadele olid rajatud kaks sildumiskohta, esimesest väljus Ranna liin, tagumisest ujula reis.
Tegelikult oli kasutusel ka turuhoone juures olev peatuskoht. Paar lehekülge tagasi pildil väljub Tasuja just sealt, sõidusihiks Praaga ja peatused mitmes Emajõe äärses asulas alates Haaslavast. See liin toimis viimati 1968.aastal. Väljumine õhtul kell 19, tagasi linna hakkas Praagalt tulema varahommikul. Millegipärast arvan, et ka 60-te lõpu õhtune Ihaste sõit väljus sealtsamast.
Aga see peatuskoht langes aastateks mängust välja. Nimelt vist 1969 vajus kusagil Võidu silla juures kaldakindlustus sisse. Tulemusena lõhuti kogu kallas Võidu sillast Kaarsillani maha ja tehti uus. 70-te lõpupoole sai kompleks valmis ja jõetrammi peatus toodi Kreutzwaldi samba juurest turuhoone kõrvale.
Pildil Kreutzwald uues peatuses 1980.aastal
Pilt


1990 pandi Kreutzwaldi kuju juurde üheks hooajaks üle pika aja pontoon. See pidi jääma samanimelise aluse peatuseks. Nimelt oli üks firmake laevale korraliku remondi teinud ja korraldas temaga sellel aastal ise lõbusõite.

Veel üks pildike. On näha, et laev istub sügavalt vees ja Rannale reisijaid on päris palju.Ometi pole veel tipphooaeg. Pilt on tehtud 1969 juuni algupoole. Jõevesi sel ajal tavaliselt ülisoe pole.
Pilt

Tipptundidest 60-te lõpul on mul kaks mälupilti. Esimene on selline, et seisan väikse lapsena puupüsti täis Kreutzwaldi tagatekil, nina vastu kellegi tagumikku. Ja teine laevapeatusest- järjekord teeb jõekaldal paar tiiru ja tuleb siis trepist üles ausamba juurde.
Reisijate arvust. 60-d ongi sovetiaja tipp. Muidugi kuuma suvega rohkem, jahedaga vähem.
1963.a. olla Tartu jõesadama laevad vedanud kokku 237 tuh. reisijat.(ajaleht Edasi mingi sügisnumber) Arvata, et ca 200000 siis kahel ülesvoolu linna(lähi)liinil.
1968 veeti 204,8 tuh reisijat (vana ENE II kd)
1969 sõitis 195 tuh. reisijat (Tartu ajalugu 1980.a.) Sel aastal muide ei sõitnud enam Turist/Uku, väiksed raketad ja vist ka Lauristin. Praaga liini ka enam polnud. Nii et algas väike kokkutõmbamine.

ps! Retti, hakkasin korraks kahtlema selles, et oli jõetrammiga võimalik ühe päevaga edasi tagasi ca 200 km maha sõita, aga ilmselt on Sul õigus. Kui laeva väljumine oli hommikul kell 7, siis ta oli kuue tunni pärast õnnelikult Velino järvel ja kui kella nelja paiku tagasi hakata liikuma, siis oli hilisõhtuks kindlasti Tartus.
Laevad panid siis mööda jõge ja järve hirmsa tinnaga, mootoriruumi juurest ajas täiskäigul parasjagu tossu välja. Minu poolt eespool kirjeldatud konservikarbi avaja episood on pärit Vanemuise puhkepäevareisist Rannapungerjale, mis vahemaalt vist pisut pikem! Varahommikul Tartust välja, keskpäevaks Peipsi põhjakaldal ja õhtupoole Tartusse tagasi. Puhast sõiduaega ca 10 tundi ja kohapeal mitu tundi rannas peesitamist.


Viimati muutis aurik, 17 Nov, 2012 15:32, muudetud 2 korda kokku.

Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Jõelaevad Emajõel
PostitusPostitatud: 17 Nov, 2012 15:10 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 09 Jaan, 2007 1:05
Postitusi: 3222
Asukoht: Tartu
aurik kirjutas:
Manurhin, ma olen paraku vähe vanem inimene... ja minu mälupildid hakkavad juba 60-te lõpust :D
Kaks Zarjad oli Tartus 1977-78. Vanem saabus Tartusse 1971 sügisel, tuuritas Emajõel-Peipsil paar aastat ja 1974 hakkas Narva jõel sõitma. Temaga oli pea igal aastal nii, et maikuus sõitis Narva , septembris tuli Tartusse tagasi ja tema talvine seisukoht oli tõesti kaldal praeguse turu juures. Teine, tiba erinev mudel saabus 1977.aastaks. Sõitis vaid kaks hooaega Peipsi ekskursioonilaevana ja vahetati siis Ukrainasse kolmanda Raketa vastu. Nii et kahte Zarjad polnud kuidagi võimalik 80-te lõpus kaldal näha. Aga äkki Sa ajad Polesjedega segi? Need toodi 1989.a. ja olid ilma tiibadeta. Kujult olid nad üsna Zarjale sarnased. Terve sügise-talve seisid nad niisama ja alles kevadel monteeriti tiivad külge.

Küllap mul siis tõesti kuidagi valesti meelde jäänud. Vähemalt üks oli kindlalt. Sõitmas ei näinud ma seda kunagi (kui ainult kaks korda aastas Emajõel liikus, siis lihtsalt ei trehvanud peale), aga et mul üks sugulane jõesadamas töötas, siis tolle käest uurisingi, et mis imelik laev see selline on. Ja sain vastuseks, et Zarja. Raketasid ma mäletan hästi, ka seda mäletan, kui uued Polesjed tulid. Üks seisis millalgi jupp aega kaldal, aknad vineeridega kaetud ja kadus siis kuhugi ära, teise, hilisema Polarise loost on siin teemas juba küllalt juttu.

P.S. Peaks kunagi minema ja keldris natuke sobrama. Äkki mul isegi vedelevad seal mõned moosiriiulite aluspaberiks kasutatud jõesadama plakatid. Kui just vahepeal koristamiste käigus prügikasti lennanud pole...

_________________
Kirves pole mänguasi, raiuge see omale pealuu sisse!

"Suured inimesed on ikka tõesti imelikud," ütles ta endamisi lihtsal moel, kui ta oma teekonda jätkas.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Jõelaevad Emajõel
PostitusPostitatud: 17 Nov, 2012 15:56 
Eemal
Liige

Liitunud: 11 Aug, 2007 15:19
Postitusi: 692
Seda seisva Polesje lugu ma tean. Polesje 36, mis 1990.a. sai nime Eesti Ekspress. Sõitis algul kenasti ringi, aga kas 1992.a. või 91 suve lõpul juhtus temaga ränk õnnetus. Vältimaks kokkupõrget mootorpaadiga pööras täiskäigul kaldasse. Tiivad said viga ja mootor tuli vundamendialuselt lahti. Siis ta jah paar aastat seisis kaldal, aknad vineeriga kaetud. Lõpuks müüdi Pihkvasse, toimetati praamiga sinna, tehti korda ja pandi sõitma. Käis 2000.a. korra ja mõned aastad hiljem veel ühe korra Tartus. Nüüd sõidab kaugel Lena jõel.
Muideks, Venemaal on mitu soliidset laevandussaiti, kus ma aeg-ajalt lugemas käin. Vähemalt paar vene foorumites osalejat elavad Eestis ja on jälginud meie teemas toimuvat. Erailised keeleoskajad nad pole, aga midagi aru saavad. Nimelt on inf, et Tartus oli sõidus kolm Raketat jõudnud koos õigete aastaarvudega ühte vene laevaloendisse. Venelased on nimelt võtnud sihiks teha kindlaks võimalikult paljude soveti seerialaevade saatuse. Eesti Raketad on lõpuks sinna sisse võetud, aga nende järjekorranumbreid ei tea keegi. Tõsi, esimene Tartu Raketa on kirjas Raketa 314 nime all, aga see on Feodossia tehases toodetud laeva ehitusnumber, mitte Raketa seerianumber. Õige oleks vist vahemikust 80- 86, seal mitme laeva kohta inf täiesti puudub. Ja teine Tartu Raketa on tõenäoliselt 142, selle numbri kohta ka mingit infi pole. Aga loogiline on eeldada, et Tartu laev ja esimene pihkvalane Raketa 143 tulid Peipsile 1967.a. koos.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Jõelaevad Emajõel
PostitusPostitatud: 17 Nov, 2012 17:51 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 09 Jaan, 2007 1:05
Postitusi: 3222
Asukoht: Tartu
Ühe Raketaga juhtunud millalgi Piirissaare lähedal õnnetus - mootorpaat Progress sõitnud täie hooga külje pealt sisse, nii et laevakeresse tulnud auk ja laev vajunud põhja. Õnneks polnud tolles kohas sügavust kuigi palju ja Raketa mitte ei uppunud vaid jäi lihtsalt põhja peale seisma, salongiosa veest väljas. Inimohvreid minu teada polnud. Mis reisijatest sai, ma täpselt ei teagi. Võimalik, et evakueeriti mõne teise laevaga või paatidega.

_________________
Kirves pole mänguasi, raiuge see omale pealuu sisse!

"Suured inimesed on ikka tõesti imelikud," ütles ta endamisi lihtsal moel, kui ta oma teekonda jätkas.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Jõelaevad Emajõel
PostitusPostitatud: 17 Nov, 2012 19:20 
Eemal
Liige

Liitunud: 11 Aug, 2007 15:19
Postitusi: 692
Olen kuulnud küll, oli 80-te keskpaiku Raketa 2-ga, sellest isegi Edasis kirjutas, aga minu mälu järgi oli tegemist venelaste kalapaadiga


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Jõelaevad Emajõel
PostitusPostitatud: 17 Nov, 2012 19:48 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Dets, 2008 0:29
Postitusi: 1773
Asukoht: Tallinn
1980. aastate hullus lõpus tehti ühele laevale (millisele?) baar. Vist seisis Kreutzwaldi juures? Üle Tartu linna oli kuum koht, osad asjad olid vist valuuta eest? Meil oli kursusel üks, kes töötas laeval baaridaamina. Mida ta ajaloo kaugõppesse otsis, ei tea...ajaloo õppimise populaarsus oli ju järsult tõusnud, ehk soovis ka popp olla? Esimese sessiga oli kadunud...

Nojah...laevabaari populaarsus tekitas vist mõtte tuua teine laev juurde. Vist sõitis uus laev Riiast Tallinna, seal pandi traktori treileri peale. Loomulikult ilma igasuguste kooskõlastusteta, ööpimeduses. Mäol sõitis kõrgepingeliini ja läks põlema...sellest sündisid linnalegendid, kuidas öösel olevat Paide tuletõrje korrapidajale helistatud, et Mäo ristis põleb laev...ja mida kõike unine korrapidaja olevat vastanud...teemat ka siit:
http://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=26018

Artikkel sellest siit:
Paju, T.
Äpardunud äri ärapõlenud monument: Põlenud laev seisab Mäo ristis juba teist kuud : [Tartu kooperatiivile "Eliita" ja Tartu jõesadama tehingust]
Postimees.- 1991.11.16, lk. 5

Tükk aega seisis põlenud vrakk ristist pisut Tallinna poole...tooaegu sai tihti Mäos bussi vahetatud, paar korda käisin uudistamas...pilte paraku pole...

_________________
Kindlusarhitektuur on osa meie elukeskkonnast


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Jõelaevad Emajõel
PostitusPostitatud: 17 Nov, 2012 20:54 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 29 Okt, 2012 18:58
Postitusi: 43
On kuskil vanu MO tüüpi laevu ka müügis?


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Jõelaevad Emajõel
PostitusPostitatud: 17 Nov, 2012 21:44 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 29 Okt, 2012 18:58
Postitusi: 43
Oskab keegi öelda mis laevaliiklust Võrtsul kunagi olnud on? Seal annab Vanemuise taolist laeva Tartust pukseerida?


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Jõelaevad Emajõel
PostitusPostitatud: 17 Nov, 2012 22:24 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 09 Juul, 2006 15:43
Postitusi: 154
aurik kirjutas:
Tuleme laevanduse juurde tagasi

Volga tüüpi kaater. Aastaid tagasi kirjutasin
Ennist jäid veel nimetamata 1965-68 Emajõel kihutanud 6-kohalised kiirkaatrid "Volga" 1969 viidi need Pärnusse, kus nad igal juhul veel 1972 lahele lõbusõite tegid. Mõned aastad tagasi üht analoogi siiski Emajõel kimamas nägin. Miks nad muidu Tartust ära viidi- olen kuulnud kõlakat, et üks neist sõitis ujula juures ujujast üle, nii et tükid taga. Aga see võib rahvasuu lora olla


Üks neist kiirkaatritest "Volga" on Pärnus ka täna täitsa alles, kui ma seda kunagi esimest korda nägin, hakkasin kohe mõtlema, et mis riistapuuga tegu, sest see on päris hästi ehitatud asi. Mulle tundub, et mingi osa on seal roostevabast terasest tehtud (põhjaalune tiib) ja kere alumiinium. Kellad tunduvad GAZ-21 pealt pärit aga mingis osas tundub, et seda on ka kunagi ümberehitatud, nagu oleks Scania bussi istmed sees jms. Igatahel see riistapuu seisab kaldal pukkidel ja saatuse irooniana Emajõe tänaval. Mootor ja enamik juppe on küljes, täiesti taastatav asi. Lihtsalt lähemalt ei vaadanud, sest kellegi territoorium jne.


Ja lisaks, et seda Pärnu "Kajakas" nimelist alust olen ka ise silmanud, ´94ndal oli ta veel roostetamas Kirbu jõel, mis edasi on saanud, pole viitsinud uurida. Ta ei olnud jõe suudmest väga palju allavoolu, kilomeeter või natuke peale, lihtsalt jala sinna minna on raske, paadiga pole probleemi.


edit:(muuseas, see on foorumi üks paremaid teemasid, faktiline ja informatiivne)


Viimati muutis Standartenführer, 20 Nov, 2012 20:09, muudetud 2 korda kokku.

Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Jõelaevad Emajõel
PostitusPostitatud: 17 Nov, 2012 23:12 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 09 Jaan, 2007 1:05
Postitusi: 3222
Asukoht: Tartu
Standartenführer kirjutas:
Mootor ja enamik juppe on küljes, täiesti taastatav asi.

Olen kuulnud, et originaalis olnud neil jõetaksodel GAZ 51 R6 peal.

_________________
Kirves pole mänguasi, raiuge see omale pealuu sisse!

"Suured inimesed on ikka tõesti imelikud," ütles ta endamisi lihtsal moel, kui ta oma teekonda jätkas.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Jõelaevad Emajõel
PostitusPostitatud: 17 Nov, 2012 23:49 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 29 Okt, 2012 18:58
Postitusi: 43
http://www.yachtworld.com/boats/1983/Hy ... /Lithuania

Üks Polarise kaksik ka Leedus müügil...


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Jõelaevad Emajõel
PostitusPostitatud: 18 Nov, 2012 0:02 
Eemal
Liige

Liitunud: 22 Juul, 2009 22:16
Postitusi: 66
aurik kirjutas:
Leedus on pandud korraga kolm kiirlaeva müüki. Nimelt toimis seal aastaid vahelduva eduga Kaunas -Nida kiirlaevaliin, 240 km 4 tunniga. Lõpuks hakkas seda ajama üks Leedu ärimees Nemuno Linja sildi all. Ostis kolm laeva, millest kaks jõudis viimase peal ära renoveerida ja kolmas sai ka põhimõtteliselt valmis. Aga 2010.a. pandi liin kinni. Maksumaksja rahast oli tulnud sinna enne teatavat dotatsiooni, mis aga lõpuks masuga ära kukkus. Piletihind vägagi mõistlik 99 litti (u 28-29 euri) Seda keeldus laevafirma tõstmast- tõus peletab sõitjad eemale.
Nüüd on laevad müügis- Absoluutselt üles vuntsitud on üks Raketa ja üks Polesje tüübiline- mõlemad võib päevapealt sõitma panna. Teine Raketa on ka valmis, ainult ilma salongisisustuseta ja vist pole tiibu külge monteeritud. Lisaks pakutakse kolme tagavaramootorit ja konteineritäis varuosi. Ja seda kõike kokku päris soodsa hinna - 300 000 euri eest. Meile sobiks nad idee poolest hästi, aga... pole ju praegu , kuhu sõita. Ilma Pihkva suuna avanemiseta ei tule Emajõel -Peipsil õieti midagi välja.

Üks nondest siis


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Jõelaevad Emajõel
PostitusPostitatud: 18 Nov, 2012 1:57 
Eemal
Liige

Liitunud: 11 Aug, 2007 15:19
Postitusi: 692
Paistab, et ma suudan mõnedele küsimustele isegi vastata
See baar Kreutzwaldi samba klähedal kandis nime Junga-baar. Tehti mahakantud Raketa 2-st. Aga minu teada oli ta seal ainult ühe aasta, s.o siis 1990. Aga võib-olla oli ka 1991. Ise sinna sisse ma ei sattunud.
Volgadest on muidu juttu ühes naaberfoorumis
http://foorum.kipper.ee/viewtopic.php?t ... ight=volga
Venelastel on midagi tõsisemat. Kaatrite nimekiri on seal muidugi mittetäielik
http://www.spkflot.ru/volga.htm
Peetril on õigus. See Polesje on osa müügipaketist. Meigo leitud kuulutus pole siiski kõige värskem. Minu tsiteeritud kolmikpakett koos juppidega on nädalavanune
Suurimad laevad, mis Võrtsjärvel käinud, ongi Koidula ja Kreutzwald/Pegasus. Viimane veel ühe tuuri 10 aastat tagasi.
Vanemuine Võrtsul on kahtlane. Ruhviga ei mahu ta sildade alt läbi, Võrts on pealegi madal nagu taldrik, Vanemuine jääks seal kusagil kinni ja karta, et ta mööda Emajõge oma süvisega ei jõuakski sinna, jõgi ju aastakümneid süvendamata.
EW aegse aurikukese Salme pilt on mul eespool üleval, Temalgi oli aeg-ajalt madalate kohtade tõttu probleeme.
Tsaariajal mingid aurupaadid järvel sõitsid, Juliane Clementine järel vanuselt teine aurualus Tartu kandis on Võisiku (Põltsamaa jõel) vahet sõitnud aurupaat Carl.
Viimane regulaarliin Tartu- Suislepa suleti 50-te lõpus. Teenindas u 50 reisijale mõeldud väike aurik nimega Kingissepp.
Temast head pilti pole, ainus, mille leidsin on 1957. aastast. Koidula taga seisab
Pilt
Meigo, kui Sul vaja, võin mõned kuulutused välja otsida, aga kõige lähem MO on müügil Pihkvas. Tõsi, nats teistsugune modifikatsioon
Pilt


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 1136 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 17, 18, 19, 20, 21, 22, 23 ... 76  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 3 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt