www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 31 Mai, 2020 6:32

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 1382 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 89, 90, 91, 92, 93  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Re: Jõelaevad Emajõel
PostitusPostitatud: 14 Mai, 2020 12:59 
Eemal
Liige

Liitunud: 11 Aug, 2007 15:19
Postitusi: 781
retti kirjutas:
Mina ei tea mida seal tehakse aga kohaloleva tehnika suurusjärk viitab tõsisele põhjusele.

Muis.ee kahjuks seda fotot ei dateeri. Peidetud seletusse on nad pannud „Liiva ja kruusa vedu Piirisaarest Ropka ja Tartu sadamasse”. Liivapraam paistab raskes lastis olevat ja pinnasepump ka on juures. Aga sellest küll aru ei saa mida kraanad seal askeldavad.
-----
Väga hea, et asju saab vaadata nii mitmelt poolt
Mul endal on ksf Peetriga sama vaade - ei suutnud samuti nendel aastatel fikseerida mingit momenti, et oleks jäänud pikalt kahe laevaga. Sel ajal tegid Raketad ka juba kahepäevaseid ekskursioone. Ise tabasin ühe just 1983 südasuvel vastu hommikut Värska sadamas seismas. Seepärast kaldungi sinnapoole, et miski asi pidi toimuma hooaja lõpus ja laevavahetus talve jooksul. 1983.a. maikuu õnnetus polnud sadama siseasi, vaid selline lugu, et tagajärjeks kohtuprotsess ja kahjunõue kalurikolhoosile. Tegelikult pidanuks reisilaevad olema ka kindlustatud?
Võib täitsa olla, et pole üksikjuhtum, vaid summa summarum sagedastest matsudest.
Oluline küsimus on Raketa-Kušnirovi sõiduõiguses. Projektiväline ümberehitus. Mõned vene asjatundjadki algul arvasid, et sellise tööga võivad soomlased hakkama saada, ikkagi laevaehitusmaa. Meietaoline provints oli neile selle koha pealt sama, mis külasepp kusagil nurga taga vasaraga vehkimas.
Ametlikult on üks tavaline Raketa tõesti M-ks ümber ehitatud. Toimus see päris 60-te algul ja tehti Valgevenes Gomeli laevatehases. (Ja oli taas üks Kiievi laevadest, prože ninaotsas) Alles pärast seda hakati Feodossias M-laevu välja laskma. Aga Tartus oli lihtsalt väikese jõesadama laevaremonditöökoda. Pole ju vastavat kvalifikatsiooni.
Tõsi, Polesjede kohta ühes 90-te alguse Edasis oli nupuke, kust käis läbi, et sadamale anti luba tiibade asendit mingit moodi muuta. Aga ma ei mäleta loetust, kas loa andis register või läks taotlus otse Gomeli tehasesse. Vist oli viimane.
„Raketa-1M” õige nurga all tehtud foto vahemikust 1985-89 annaks vähemalt ühe selge vastuse. Mõlki pole, on ilmsesti päris R-1, mõlk on, siis on ümbernimetatud R-Komarov. Ja siis saaks seda topeltvahetuse vandenõuteooriat edasi kedrata.

Minu jaoks on tegelikult suurim probleem, miks R-Kušnirovist sai R-3? Miks mitte R-4?. Kui juhtus miskit sellist, mis kindlustuse alla ei käinud ja just R-Komaroviga, siis vaikne vahetus aidanuks sekeldusi vältida. Ja laeva tüürilabad pärandusid ikkagi R-1-le. Nii et läheks teine versioon uljalt käiku.
Tollel perioodil tegelikult hakkavad sõitma uued „Tormilind”, „Limnoloog” „Narva” (hilisem „Omedu”) ja „Tartu”. Aga nende puhul on selge, et eelmised läksid looja karja, alused võeti registrist maha ja vaba nimi pärandus. Raketade puhul on see kuidagi liiga kähku toimunud. Ja kui isegi toimus, siis sellest kas lugu oli legaalne või mitte, peaks aimu andma kaks tähist.
Esiteks registrinumber ja teiseks laeva pardanumber. Need olid unikaalsed ja ei pärandunud. „Vanemuise” pardanumber on kuidagi ühele fotole jäädvustunud ja sealt aimub ЭСТ-003 (0-d võivad olla muud ümarad, fotolt lk 33- kaader filmist „Peipsi viisid” pole hästi aru saada.)
Nii et kui „Raketa-3M” parda- ega registrinumber vahemikus 1979-90 kriipsugi ei muutunud, siis oli asi mitteametlik ja tsiviilkaitse asjadesse märki maha ei jäänud.

Peeter kirjutas:
Päris mitmed siin Raketadest olevad märkused tekitasid vastuolusid, vaata et kogu teema pilte tuleks uue info valguses üle vaadata.
Selle kohta ei oska nii öelda. Nende fotodega, millele laeva nimi või nr on peale jäänud või vähemalt kindel värviskeem, paistab küll kõik korras olevat, iseasi on mõnede kaug- ja muidu uduvaadetega, mille puhul pole tõesti hästi aru saada, mis seal liigub või seisab. Ja võib-olla on midagi ripakil foorumi algaegadest. Siis täideti siin ruumi mälu ja juhuslikumate nopete põhjal. Aga info- nii fotode kui tekstide osas on teabe maht vahepeal kasvanud suurusjärkude võrra.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Jõelaevad Emajõel
PostitusPostitatud: 14 Mai, 2020 14:51 
Eemal
Liige

Liitunud: 11 Sept, 2009 10:57
Postitusi: 83
Huvitav mis tingimustel R-Kušnirov üldse jõele oleks lubatud, just ametlikul teel. Jätame kõrvale tavasüvisega Raketa ja ümberehitamisega seonduva. Kui ta siia saabus ikkagi doonori/varuosalaevana, kas sellega tema saatus ametlikult juba lukku ei pandud ning ennistamine oleks paras kadalipp olnud?

_________________
Et oleks raskem!


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Jõelaevad Emajõel
PostitusPostitatud: 14 Mai, 2020 14:59 
Eemal
Liige

Liitunud: 11 Aug, 2007 15:19
Postitusi: 781
Zoig kirjutas:
Huvitav mis tingimustel R-Kušnirov üldse jõele oleks lubatud, just ametlikul teel. Jätame kõrvale tavasüvisega Raketa ja ümberehitamisega seonduva. Kui ta siia saabus ikkagi doonori/varuosalaevana, kas sellega tema saatus ametlikult juba lukku ei pandud ning ennistamine oleks paras kadalipp olnud?

Väga õige! Ja ikka seesama juurde, mida ma mitu korda olen rõhutanud- uue (või pruugitud) reisilaeva saabumine oli Edasi esilehe uudis. Isegi iseehitatud praame peeti vastvalminuna nupukese vääriliseks. R-Kušnirovi kohalt pole olnud ees mitte eesriie, vaid kivimüür.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Jõelaevad Emajõel
PostitusPostitatud: 15 Mai, 2020 11:09 
Eemal
Liige

Liitunud: 19 Veebr, 2006 21:12
Postitusi: 309
Asukoht: Tartu
Tsitaadid aurikult: Tegelikult pidanuks reisilaevad olema ka kindlustatud?
Võib täitsa olla, et pole üksikjuhtum, vaid summa summarum sagedastest matsudest.

Vat sellest kindlustuse jutust ma suurt aru ei saa: sel ajal oli kõik nn "riigi oma" ja "riik ka klattis kõik asjad". Täiesti riigisisene transport, välismaa, ehk mingite konventsioonide või lepetega polnud asjagi. Kindlustus oli rohkem selline "mitte-riigi-asjade jaoks" tol ajal, või siis välislepetest tulenev. Ma arvan, et Tartu Raketadel mingit lepet peal polnud. Vastutas laeva kapten, või siis juba ettevõtte juht. Ja nagu tol ajal kombeks- vajaduse ka koos kogu oma varaga. (Nt. Juhtusin just üht vana 80-84 "Pikreid" sirvima, ja seal jäi silma ka ametiasutuse juhtkondade sigaduste kirjeldamise veerg. Tallinna ühe lasteaia juhataja võttis altkäemaksu eest paarkümmend last lasteaeda, kokku ca 1000rbl, jagas tiba ka majandusjuhatajaga. Tulemus: KARM, koos kogu vara konfiskeerimisega oli vist 6 aastat kinnimaja. Tol ajal selle jutu läbilugemine pani asutuste juhid kindlasti mõtlema kas tasub kogu vara koos peaga pakule panna midagi susserdades (ka eriarvel olevat laeva kerevahetusega võltsida (siit annab juba ju isegi sabotöörlust KGB poolt kokku keerutada). Selleks ma arvan pidi ikka kooskõlastus olema. Ja tõesti- kuskil tuli neid keresid ju ka hoida!
2) Rääkisin oma vennaga sellest Praagal kaldale lendamisest. Ütles mulle ka kes seda nägi ja temalt oleks võimalik üle küsida. Point siis selles, et väide on: Tulid koos kaater (Pihkva Volga tuli Tartusse) ja Raketa, Raketa tahtis igaljuhul enne jõkke sisse saada ja pani Volgast hooga mööda, Volga jäi juba ohutuse mõttes maha ja vaatas tagant pealt kuidas Raketa pani vaat et pidurdamata hooga esimesest kurvist kaldale. Jutu järgi läks kõhualune puhtaks (vb ka ainult eest), tiivad lendasid/rebenesid küljest laiali. See võis olla siis küll selline pauk, mis võis saata kere mahakandmisele. Kui ikka põhi lõhki rebitud, siis vsjooo lõpuks.
Täiendus teisele killule: tuli meelde jutt (vanemate omavaheline jutt), et mingi kapten oli Raketa pealt mingi matsu tõttu maha võetud. Et enam pole kapten, vaid mingi "lihtmees, et enne käis ikka uhkelt mundriga!" Aga neid väiksemaid matse või palke vmt oli jõepeal ikka ju.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Jõelaevad Emajõel
PostitusPostitatud: 15 Mai, 2020 13:26 
Eemal
Liige

Liitunud: 13 Dets, 2004 23:14
Postitusi: 432
Võib-olla pilt on olnud - aga prožektor on. EFA annab aasta 1989


Manused:
Prožektoriga Raketa.jpg
Prožektoriga Raketa.jpg [ 118.43 KB | Vaadatud 708 korda ]
Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Jõelaevad Emajõel
PostitusPostitatud: 15 Mai, 2020 16:43 
Eemal
Liige

Liitunud: 11 Aug, 2007 15:19
Postitusi: 781
retti kirjutas:
Võib-olla pilt on olnud - aga prožektor on. EFA annab aasta 1989
Kunagi oli küll, kl 19 kustunud piltide seas. Siin peal just ongi esiplaanil R3 ja kaugemal R1. Aasta võib täiesti õige olla, sel aastal oli R2 juba mängust väljas.
aurik kirjutas:
retti kirjutas:
Mina ei tea mida seal tehakse aga kohaloleva tehnika suurusjärk viitab tõsisele põhjusele.
Muis.ee kahjuks seda fotot ei dateeri. Peidetud seletusse on nad pannud „Liiva ja kruusa vedu Piirisaarest Ropka ja Tartu sadamasse”. Liivapraam paistab raskes lastis olevat ja pinnasepump ka on juures. Aga sellest küll aru ei saa mida kraanad seal askeldavad.
Vist nüüd saan aru, liivapraam on kõvasti kinni jäänud. Liiva ei anna vette tagasi pumbata ja kraanad on kohale kamandatud, et siis ninaotsa kergitada. See seletab lõpuks ära, et ühe kraana hoidmisel Praagal oli täiesti praktiline vajadus. Selleks puhuks siin on teine ka Tartust kohale tiritud.
------
Mis puutub kindlustusteemasse, siis ega ma päris ilmaasjata oma lausesse küsimärki lõppu ei pannud. Sovetiaegsest kindlustussüsteemist pole mul õrna aimugi, polnud teist endal kunagi vaja. Aga käisin nüüd natuke netis sobramas, et mingigi pilt ette saada. Sellist kindlustusvormi ei olnud jah. Kahju hüvitamine nö riiklike varade ja vahendite hävimise puhul on aga olnud riigieelarves sees, mõeldud on seal pigem loodusest tingitud tegureid, aga vaevalt et nt Peipsil ootamatult tõusnud torm ja laeva seetõttu madalikule sõitmine ja võimalik deformeerumine sinna alla läheks.

Ei usu, et on alles Tartu jõesadama üksikasjalikud finantsaruanded, neist võiks muidu vihjeid leida. Tartu linna üldeelarved, kus jõesadama read täiesti olemas, siin mingit selgust ei too.

Ma siiski keskenduksin pigem küsimustele- millal juhtus ja missuguse laevaga juhtus? Kui nendega hakkab midagi kooruma, siis saab muid suundigi üksikasjalikumalt vaatama hakata. Praegu oleme nagu pimedad mesipuu ümber.
Tiiburite kaptenid olid u 40 aastat tagasi R1 Ipsberg, R2 Ojamäe, R3 Savin. Kaks viimast käisid R-Komarovil järel. Pidi kindlasti olemas olema ka mõni asenduskapten (Pihkva Raketadel olid üldse topeltmeeskonnad) Zarja 2- l oli olnud üks vene nimega mees (mitte Savin), tema võis nüüd olla äkki? Huvitav, kes kaptenitest ajutiselt degradeeriti? Mulle on jäänud mulje, et Savin oli kõige puhtama renomeega.
Sadamaülema käskkirjad peaksid küll mõnes arhiivis alles olema. Kahju, et teemas osalejate seas ei näi olevat arhiivitöötajat, nii pääseks infole kiiresti juurde.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Jõelaevad Emajõel
PostitusPostitatud: 15 Mai, 2020 18:26 
Eemal
Liige

Liitunud: 11 Sept, 2009 10:57
Postitusi: 83
aurik kirjutas:
retti kirjutas:
Võib-olla pilt on olnud - aga prožektor on. EFA annab aasta 1989
Kunagi oli küll, kl 19 kustunud piltide seas. Siin peal just ongi esiplaanil R3 ja kaugemal R1. Aasta võib täiesti õige olla, sel aastal oli R2 juba mängust väljas.

Nii, See laev mis esiplaanil on on kindlasti R3"Kušnirov“. Tagaplaanil olev laev võib olla kas R1 või R1"Komarov”. Kui pilti suurendatuna õigesti näen, siis paistab tüürilabade ots, seega see laev mis ringi pöörab peab olema R1"Komarov”. R3"Kušnirov“i värviskeem samas imiteerib täpselt sama, mis 1979 oli R3"Komarov” peal kasutusel.
Kuskil 1989 ja 1991 vahel pidid need laevad omavahel värvid ära vahetama. Ühtegi praktilist põhjust selleks ilmselt ei ole, sest sinnamaani on piinliku täpsusega värviskeeme ühtsena hoitud.

Spekulatiivse mõttekäiguna pakuks selle välja, et 90ndate kapitalismi alguses tõmmati müümise käigus Soomlasi lihtsalabaselt alt. Eksponeeriti neile R1"Komarov“i kui kõige uuemat ja eeldatavasti kõige paremas korras olnud laeva. Tehingu ootuses aga vahetati laevad omavahel ringi, et endale jääks uuem ja puhaste paberitega R1"Komarov“i ning selle R1 pähe müüdi hoopis R3"Kušnirov”. Said parema hinna ja parema laeva, lihtne. See raha oleks ka ainuke põhjus mis jäigalt paigas olnud värviskeemidega sedasi möllama hakati veel 90ndate alguses. Kui soomlane 3M ja 314 vahet ei teinud, siis 1M ja 3M on samasugune tähelepandamatu pisidetail.
Väga suure mõra sellesse spekulatsiooni lööb 2 aastane auk värviskeemi muutumise ning reaalse Soome transpordi vahel, ilmselt oleks Soomlane selle aja jooksul ikka vähemalt korra või rohkem laeva vaatamas käinud.

_________________
Et oleks raskem!


Viimati muutis Zoig, 15 Mai, 2020 21:57, muudetud 2 korda kokku.

Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Jõelaevad Emajõel
PostitusPostitatud: 15 Mai, 2020 19:55 
Eemal
Liige

Liitunud: 13 Dets, 2004 23:14
Postitusi: 432
Zoig
Mina mõra ei näe ja sinu fiktsioon võib täiesti tõepõhjane olla.
Võta arvesse 1990 aasta algusel alganud soomlaste "lama" e. majanduskatastroofi mis süvenes põhjani 1991 aasta NSVL lagunemisega.Ajad olid neile väga keerulised ja kui selgus et põhi on ületatud ja laev veel alles - läkski kaubaks. Ps ega piiriületused olid siis ka ju probleem omaette...


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Jõelaevad Emajõel
PostitusPostitatud: 15 Mai, 2020 21:47 
Eemal
Liige

Liitunud: 11 Aug, 2007 15:19
Postitusi: 781
Zoig, on tõesti R-Komarovi labad, aga seda veel ei tea, kas tema ise või pandi need R1-le ikkagi külge.
Kui ma ise juba mõni kuu tagasi (ajaleht netis vist aprilli algusest) Raketade fotosid puurisin, siis vaatasin, et 1979 pildil on R2-l ja R3-l justkui veel üks erinevus. Metallvöö ots tundub R3-l kuidagi laiem olevat. Aga see võib olla tingitud sellest, et R2-l läks maalritööga värvi pisut rohkem vöö peale.
Kui võtsin ette selle 1986? aasta kolme Raketa eestvaates pildi, siis tundus kuidagi jälle, et kaldapoolsel, mis peab etendama R1-te, on ikka vööotsad kuidagi laiemad kui teistel. Aga võib-olla ma lihtsalt tahtsin seda niimoodi näha. Päris R1 siin vastust ei anna, ta on selles plaanis kahjuks alati üksikuna.
Viimati värviti Raketad üle 1990. a navigatsiooniks. Hiljem mitte, kes see ikka seisvate laevade peale kopikat ja tööd niiväga tahab kulutada.
See, et eestased tõmbasid põhjanaabrid kuidagi lohku, on päris vaimukas teooria, aga vist ei klapi. Asi selles, et soomlased teadsid, et nad ostavad 1963.a. laeva, see on ajakirjas Classic Fast Ferries ühes 2002.a. numbris kirjas.
Kirjutasin kolm aastat tagasi paar kirja sadamaülemaga, kelle ajal Soome müük toimus. Ta oli väga lühiajaliselt ametis ja ei mäletanud isegi, missugune Raketa müüdi, aga seda mainis küll, et mingit jama polnud, täiesti normaalne leping. Pealegi ei pruukinud ta küll kõikidesse saladustesse pühendatud olla, see oli rohkem peainseneri rida.
Siin on nüüd kaks eraldi asja. Üks on ostu-müügi leping, kuhu märgitakse laeva nimi.
Aga laev peab saama kaasa mingisugusegi tehnilise dokumentatsiooni. Selles pole laeva nimest ridagi, seda võib vahetada enne ja peale sööki. Tehnilises dokumentatsioonis peaks idee poolest sisalduma laeva ehitusnumber. See on muutumatu. Asja iroonia on selles, et R1 ja RKušnirov on ühe aasta poisid ja olid ilmsesti täiesti korraga ehitusplatsidel. Ja küsimus siis, kumma laeva tehnilised dokumendid ühes anti? Arvata, et ka RKušnirov sai need Eestisse kaasa. Ja tehnilistes dokumentides seda, et laev oli tegelikult surma mõistetud, vast ikka märgitud polnud. Kui juhtumisi märgatakse erinevust paberites oleva ehitusnumbri ja tiival oleva numbri vahel, on alati võimalik öelda, et vahetati tiivad ära. Tiibadevahetuse juhtumid siiski Raketadega ette tuli. Ja see Moskvas toimunu näide lihtsalt kinnitab, et paberite vahetus polnud mingi probleem.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Jõelaevad Emajõel
PostitusPostitatud: 15 Mai, 2020 22:55 
Eemal
Liige

Liitunud: 11 Sept, 2009 10:57
Postitusi: 83
aurik kirjutas:
Zoig, on tõesti R-Komarovi labad, aga seda veel ei tea, kas tema ise või pandi need R1-le ikkagi külge.
Kui ma ise juba mõni kuu tagasi (ajaleht netis vist aprilli algusest) Raketade fotosid puurisin, siis vaatasin, et 1979 pildil on R2-l ja R3-l justkui veel üks erinevus. Metallvöö ots tundub R3-l kuidagi laiem olevat. Aga see võib olla tingitud sellest, et R2-l läks maalritööga värvi pisut rohkem vöö peale.
Kui võtsin ette selle 1986? aasta kolme Raketa eestvaates pildi, siis tundus kuidagi jälle, et kaldapoolsel, mis peab etendama R1-te, on ikka vööotsad kuidagi laiemad kui teistel. Aga võib-olla ma lihtsalt tahtsin seda niimoodi näha. Päris R1 siin vastust ei anna, ta on selles plaanis kahjuks alati üksikuna.
Seda laiuse erinevust ma esmapilgul küll kuskilt välja ei loe. Mälujärgi ei tule ka kuskilt ette, et need oleks mingil põhjusel isegi Esimese seeria ja Hilisematel mudelitel märkimisväärselt erinenud. Pigem usuks, et tegu on ikkagi silma-värvi moonutusega kui reaalse konstruktsioonilise eripäraga. Minuteada nendel vöödel polnud peal ka mingisugust kulumaterjali kihti mis võiks aja jooksul märgatavalt paksust muuta, ikkagi puhas metall.


aurik kirjutas:
Viimati värviti Raketad üle 1990. a navigatsiooniks. Hiljem mitte, kes see ikka seisvate laevade peale kopikat ja tööd niiväga tahab kulutada.
See, et eestased tõmbasid põhjanaabrid kuidagi lohku, on päris vaimukas teooria, aga vist ei klapi. Asi selles, et soomlased teadsid, et nad ostavad 1963.a. laeva, see on ajakirjas Classic Fast Ferries ühes 2002.a. numbris kirjas.
Siis jääb edasi närima ikkagi sama värviskeemi muutus. Mis põhjusel peaks laevad omavahel värve ideaalselt vahetama, eriti kui see on varasemalt nii jäigalt lukus olnud. Heaküll, tehti kerges vines ja mõtted uitasid vasakule-paremale, kuda pagana moodi sellises konditsioonis sai R1 endale ideaalselt R3 värviskeemi ja vastupidi? Lihtsalt "soperdame kiirelt olemasolevad värvid peale ja saab ühelepoole" olukorras oleks laevade värviskeem ilmselt midagi eelnevast erinevat või vähemasti üksteisega samasugune, aga omavaheline värviskeemide vahetus nõuab natukene mõtestatud tegevust. Midagi siin ei klapi või me jätame midagi märkamata.

Edit: kui nüüd järgi mõelda, kas see 1963 võis tulla sellest infost mis esmapilgul Soomlastele näidati või sellest paberimajandusest mis laev kaasa sai? Teisel juhul poleks ju mingit probleemi laevade vahetus tekitada, isegi kui ehitusaastat alguses mainiti, oli selline detail niikuinii paari aastaga meelest läinud. Samast kohast kust see 314 leiti oli llmselt ka 1963 kirjas.

aurik kirjutas:
Kirjutasin kolm aastat tagasi paar kirja sadamaülemaga, kelle ajal Soome müük toimus. Ta oli väga lühiajaliselt ametis ja ei mäletanud isegi, missugune Raketa müüdi, aga seda mainis küll, et mingit jama polnud, täiesti normaalne leping. Pealegi ei pruukinud ta küll kõikidesse saladustesse pühendatud olla, see oli rohkem peainseneri rida.
Siin on nüüd kaks eraldi asja. Üks on ostu-müügi leping, kuhu märgitakse laeva nimi.
Aga laev peab saama kaasa mingisugusegi tehnilise dokumentatsiooni. Selles pole laeva nimest ridagi, seda võib vahetada enne ja peale sööki. Tehnilises dokumentatsioonis peaks idee poolest sisalduma laeva ehitusnumber. See on muutumatu. Asja iroonia on selles, et R1 ja RKušnirov on ühe aasta poisid ja olid ilmsesti täiesti korraga ehitusplatsidel. Ja küsimus siis, kumma laeva tehnilised dokumendid ühes anti? Arvata, et ka RKušnirov sai need Eestisse kaasa. Ja tehnilistes dokumentides seda, et laev oli tegelikult surma mõistetud, vast ikka märgitud polnud. Kui juhtumisi märgatakse erinevust paberites oleva ehitusnumbri ja tiival oleva numbri vahel, on alati võimalik öelda, et vahetati tiivad ära. Tiibadevahetuse juhtumid siiski Raketadega ette tuli. Ja see Moskvas toimunu näide lihtsalt kinnitab, et paberite vahetus polnud mingi probleem.
Loogika ütleks, et R3"Kušnirov” kui "kadunud" laev mille olemasolu oli ikka väga peidetud, siis pigem polnud sellel mingeid pabereid mida kaasa anda või mida oleks tahetud kaasa anda. Ainsad mis aastanumbriga klapiks oleks R1 omad. Mugavalt ühtib see ka R1 värviskeemiga mis talle 1991 aastaks oli selga maalitud.

_________________
Et oleks raskem!


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Jõelaevad Emajõel
PostitusPostitatud: 16 Mai, 2020 0:59 
Eemal
Liige

Liitunud: 11 Aug, 2007 15:19
Postitusi: 781
Ongi hulk vastuseta küsimusi.
CFF ajakirjas oli: 1963 Feodossias ehitatud Raketa, mis Eestis kandis nime Raketa 314
Mille kuradi pärast pidi keegi mittesõitva laeva ümber nimetama? Selle 314 korjasidki venelased üles. Osade Raketade saatus on lihtsalt olnud paremini jälgitav. R1 ja R2 leiti kiirelt üles ja et R1 sünniaasta on ka 1963, tehti automaatjäreldus, et ju siis mõni aasta enne Soome minekut nime muudeti. Nende Raketadega, mis kodusadamaid sovetiajal vahetasid, oli palju raskem. Üleandmisaktid vormistati nime, mitte ehitusnumbri järgi, nimed aga siia-sinna rännates muutusid ja oligi segadus majas.
See, et Eestis oli mingisugune R3 ka olemas, leidis ühes nimekirjas jäädvustuse alles kolm aastat tagasi, teistesse pole veel üldse jõudnud.
Ma arvan, et 1990.a. ümbervärvimisega mingit kurja plaani ei olnud. Lihtsalt juhtus nii. Siis oli üldse ju teine riik ja teised tingimused.

1993.a. hellitati veel Pihkvaga ühenduse plaane. Polesjed olid, mis sest et üks parasjagu katki, kahest Raketast võib-olla tahetigi kõigepealt vanem ära müüa sest oli selge, et neli tiiburit korraga on ikka palju. Kuigi taasiseseisvumise aegseid Pihkvaga laevaühenduse katsetusi on seostatud eeskätt Rein Kilgiga, oli asi tegelikult mingil moel töös juba 1993.a. ja välisminister Jüri Luik pidas ühes intervjuus asja täiesti võimalikuksja korralduslikult mitte ülikeerukaks, Pihkva huvi oli nagunii olemas. Tundub aga, et sadama esimene erastamine pani sellele protsessile kõva paugu. Meenub intervjuukatke A.G.T. ühe tegelasega, kus too kurtis, et eesti ametnikkond loobib kõvasti kaikaid kodaraisse ja ei viitsi kohe kuidagi juriidilise poolega jännata.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Jõelaevad Emajõel
PostitusPostitatud: 16 Mai, 2020 1:15 
Eemal
Liige

Liitunud: 11 Sept, 2009 10:57
Postitusi: 83
aurik kirjutas:
Mille kuradi pärast pidi keegi mittesõitva laeva ümber nimetama?
No seda minagi, aga ilmselt seda ei tehtud, sest laeva number oli ikkagi mingitpidi seotud paberitega. Aga värviskeem, see on mingi pseudoteadus millel pole reaalsusega midagi ühist :)

Samas Soomlastele müümise jaoks pole värviskeem ju üldsegi probleemiks. Puhas lotovõit, kui saab müüa soomlastele meeldejäänud valge värviskeemiga laeva ning endale jätta selle numbriga laev millega tulevikus vähem probleeme oleks. Pihkva liikluse taastamise perspektiivis on ju igati mõistlik müüa ära laev mis olemasolevatest kõige rohkem läbi on, eriti kui sellel on mingilviisil natuke salajane ümberehitus tehtud ning paberid ehk ei klapi täpselt. Soomlasel ilmselt on suhtkoht savi kuniks tollist läbi saab, aga kui venelane nokkima hakkab siis temale on see tuttav tehnika, seal juba nii kergelt ei pääse.

Muidugi jah, eks see mu mõte rohkem soovmõtlemise suunda kaldub kuniks uut infot ei teki. Paberite järgi müüdi R1, Värvide järgi müüdi R1, samas nagu me teame müüdi 314 (3M). R2 oli juba maha kantud, see tähendaks, et kui R1 paberid rändasid laevaga kaasa oleks pidanud allesjäänud R1 saama R3 paberid, et sellega kunagi jõele pääseda.

_________________
Et oleks raskem!


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Jõelaevad Emajõel
PostitusPostitatud: 16 Mai, 2020 10:47 
Eemal
Liige

Liitunud: 13 Dets, 2004 23:14
Postitusi: 432
Zoig kirjutas:
aurik kirjutas:
Mille kuradi pärast pidi keegi mittesõitva laeva ümber nimetama?


Soomlasel ilmselt on suhtkoht savi kuniks tollist läbi saab, aga kui venelane nokkima hakkab siis temale on see tuttav tehnika, seal juba nii kergelt ei pääse.


Zoig
Selle lausega panid sirgelt kümnesse.
Lisan ainult niipalju et Eesti tollile piisas sel ajal ühest Koidulast.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Jõelaevad Emajõel
PostitusPostitatud: 24 Mai, 2020 23:17 
Eemal
Liige

Liitunud: 11 Sept, 2009 10:57
Postitusi: 83
Mälu värskendamiseks lisan ühe pildi. Minule saadaolevaest ainuke kus Raketa 3M/322/Kušnirov soomes peale on sattunud enne ümberlõikamist. Lahti 1998.

Kahjuks seda mõlki pole sellest vaatenurgast kuidagi näha.


Manused:
575251 Lahti. «Suvijet».jpg
575251 Lahti. «Suvijet».jpg [ 122.32 KB | Vaadatud 226 korda ]

_________________
Et oleks raskem!
Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Jõelaevad Emajõel
PostitusPostitatud: 25 Mai, 2020 11:00 
Eemal
Liige

Liitunud: 13 Dets, 2004 23:14
Postitusi: 432
Zoig kirjutas:
Mälu värskendamiseks lisan ühe pildi. Minule saadaolevaest ainuke kus Raketa 3M/322/Kušnirov soomes peale on sattunud enne ümberlõikamist. Lahti 1998.

Kahjuks seda mõlki pole sellest vaatenurgast kuidagi näha.


Ega saakski olla.Kummist põrkeliist on tõmbeneetidega peale pandud.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 1382 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 89, 90, 91, 92, 93  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Google [Bot] ja 6 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt