www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 21 Sept, 2020 10:33

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 1414 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 90, 91, 92, 93, 94, 95  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Re: Jõelaevad Emajõel
PostitusPostitatud: 26 Mai, 2020 10:30 
Eemal
Liige

Liitunud: 11 Aug, 2007 15:19
Postitusi: 797
Zoig kirjutas:
Mälu värskendamiseks lisan ühe pildi. Minule saadaolevaest ainuke kus Raketa 3M/322/Kušnirov soomes peale on sattunud enne ümberlõikamist. Lahti 1998.

Kahjuks seda mõlki pole sellest vaatenurgast kuidagi näha.

„R-3Kušnirovil” mõlki polnud.
Peeter kirjutas:
2) Rääkisin oma vennaga sellest Praagal kaldale lendamisest. Ütles mulle ka kes seda nägi ja temalt oleks võimalik üle küsida. Point siis selles, et väide on: Tulid koos kaater (Pihkva Volga tuli Tartusse) ja Raketa, Raketa tahtis igaljuhul enne jõkke sisse saada ja pani Volgast hooga mööda, Volga jäi juba ohutuse mõttes maha ja vaatas tagant pealt kuidas Raketa pani vaat et pidurdamata hooga esimesest kurvist kaldale. Jutu järgi läks kõhualune puhtaks (vb ka ainult eest), tiivad lendasid/rebenesid küljest laiali. See võis olla siis küll selline pauk, mis võis saata kere mahakandmisele. Kui ikka põhi lõhki rebitud, siis vsjooo lõpuks.

See lugu võib olla alus, aga võib ka mitte olla. Narva jõel, siis kui meeskonnal seal sõitmiseks veel vähe kogemusi oli, pani „Zarja-1” veehoidlal täie hooga üle vee alla jäänud doti ja rebis põhja pikalt lõhki. Aga ei miskit, tehti kärmelt korda ja oli peagi jälle sõidus.(info saadud tollaselt „Z-1” meeskonnaliikmelt) Nii et kõhualune ei olnud vist kiirlaevade kõige nõrgem koht.
Samolva lähedal õnnetus oli tegelikult 1982.a. mai lõpus. Nüüd andis Edasi leht selle lõpuks välja. Leidsin kunagi ühest Loode transpordiprokuratuuri ülevaatematerjalist. Серьезные сложности пришлось испытывать следователю Вергунову А.П. при установлении причин кораблекрушения, произошедшего в мае 1983 года на Чудском озере, в результате которого был поврежден и затонул пассажирский теплоход «Ракета-01М»
Pole mõeldav, et täpselt aasta hiljem jälle sarnane mats oli. Ilmselt oli seal trükiviga või nad panid kogemata kohtuistungi toimumise aasta järgi?
Kapteniks oli sellel sõidul Arvo Ploom. Mul on 1982.aastaga umbes sama seis nagu järgmisega. Juunikuus Tartust eemal ja hiljem ei saanud küll aru, et midagi oleks tiiburitega väga teistmoodi olnud.
Tegin Raketaülevaates aastaarvu muudatuse ära.
Zoig kirjutas:
Edit: 1972a pilt 3 laevaga Värskas ilmus täna Facebookis Nostalgilise Tartu grupis. Wikipedia lugejaid on kindlasti palju, kuid ajaline kokkusattumus siin teemas avaldatud viitega on huvitav.

Rohked kokkusattumused, millest ühe värske ksf Zoig pehmelt ja eufemistlikult välja tõi, on toiminud mitmes kohas, nii pildis kui tekstis ja sageli palju nahhaalsemalt juba vähemalt viis aastat. Mina nimetan sellist nähtust endamisi „töövarjude klubiks”.
aurik kirjutas:
Vot sihukest stoorit võiks kõikvõimalikes kogukondades levitada. Otselink siinsele leheküljele on ainuvõimalik, nii pikka tekstijoru ei kannata ükski näoraamat välja. Välja võib siis ilmuda nii mõnigi, kes on midagi kuulnud või kellel on soovitud fotosid. See on vist Tartu jõelaevanduse ajaloo suurim müsteerium ja väärib kindlasti lahendamist.
Kaks nädalat on möödas sellest, kui „kadunud Raketa juhtum” siia üles jõudis. Jõelaevateemat on selle aja jooksul klikatud mitmeid tuhandeid kordi. Paraku ükski kogukond ja foorum, millel on põhjust silma peal hoida (jõeasjadest on ikka juttu tehtud sh ka kahtlaselt tuttavas vormis), seda edastanud ei ole...ju siis pole uudis. Või pole Emajõgi. Ega Tartu. Mida iganes.
Tuleb see lugu praegu riiulile seisma panna. Varem või hiljem lahendub ta niikuinii.

Vahelduseks hoopis XIX sajandit.
Ka XIX sajand oleks edasiarenduseks sobiv üldteema. Lisaks Pihkva laevaühendusele regulaarliinid Emajõe alamjooksule, katsed seada sisse pidev ühendus Mustveega, sõidud Oudovasse ja Peipsiäärsetesse rannaküladesse, nädalalõpu huvireisid ja ühendused jõeäärsete puhkekohtadega, esimeste kivikaide ehitus, süvendustööd ehtsa süvendajaga jne, kõik see saab alguse ülemöödunud sajandil.
Sinna alla lähevad ka püüded avada Võrtsjärve suunda.
Lk 53, 66 ja 72 on mainitud laeva nimega „Olga” Pidasin seda omal ajal tavaliseks väikeseks barkassiks. Paraku see nii polnud, oli hoopis täiesti viisakas laev, millele pandi algul suuri lootusi. Mõõtudega ca 21x4x0,9m Soomest toodud aurulaev lasti uhke tseremoonia saatel vette 1880.a. kevadel Kvissentalis. Temale nähti ette au avada regulaarne ühendus Võrtsjärve piirkonnaga. Paraku osutus seegi süvis liiga suureks. Järveni ta muidugi välja jõudis, kevadeti suurema veega vast isegi libedamalt, kuid suvepoole muutus teekond kannatuste rajaks ja reisijaid, nii mehi kui ka naisi kamandati ikka ja jälle kaldale köite otsa laeva kusagilt lahti sikutama. Seetõttu jäi „Olga” saatuseks edaspidi vaid Tartu ümbruses ringi tiirutada. Sajandivahetuse paiku kadus pildilt ära. Võib-olla nimetati ümber, aga tõenäolisemalt läks laevade rahulasse. Fotole äratuntaval kujul pole jäänud. Ühel tsaariaegsel puusillalt tehtud klõpsul on siiski soliidsemate mõõtudega aurulaeva lähenemas näha, aga kas see on tema, ei julge kindlalt väita.
Võrtsjärv ilma laevadeta ei jäänud. Tartust sobivama süvisega alustel mõnikord sõite tehti. Kaks Võrtsjärve äärset ettevõtjat hankisid koguni kumbki endale ühe väikese laevukese. Tartu suunal tegutsesid need aga põhiliselt praamide sikutamisega. Reisivedudega ei tegeldud. Juhusõitjaid võidi aeg-ajalt muidugi võtta, aga eks laevamehed teadsid, kui palju võib vastavalt veeseisule laeva koormata. Iga toll vett kiilu all oli tähtis.

Ühest viie aasta tagusest postitusest
aurik kirjutas:
"JC" materjale eesotsas aurumasinaga kasutati uue laeva "Konstantin" ehitusel mõned aastad hiljem. Uus alus aga osutus väga ebastabiilseks ja reisijate liikumine ühe parda äärest teise juurde ajas laeva ohtlikult kõikuma. Seetõttu leidis lõpuks kasutust ainult puksiirina. Saatuse kohta andmed puuduvad.
Jäin siin uskuma üht Pihkvas tehtud kodu-uurimuslikku tööd. Autoril oli avaldatud teisigi selliseid ja tundusid kuidagi väga soliidsed ja argumenteeritud olevat. Põhiosas ongi, aga aja jooksul hakkas selguma, et neis tuleb mõningaid traagelniite ette.
„Konstantinil” ei olnud laevana häda suurt midagi. Vaiksel moel on ta Peipsil, sh Pihkva vahet sõitnud alates 1870-te algusest ja alles sajandi lõpukümnendil kaob.
Üks foto u 1890.aastast. Siit https://www.muis.ee/museaalview/1034976
Manus:
1890.jpg
1890.jpg [ 113.43 KB | Vaadatud 2487 korda ]
On küll spekulatsioon, kuid arvata, et laev pildil ongi „Konstantin” Nimelt oli sel ajal Peipsi basseinis viis suuremat rataslaeva. Neli on seni fotodele kenasti jäädvustunud ja täiesti kindel, et pole ükski neist. Peale „Konstantini” ei olegi seega muud valida. Laeva ninaosas olev väike tahvlike pole nimetahvel, vaid pardas oleva pollariaugu kate. Rataslaevadel olid nimed värvitud suurelt rattakastide peale.
Aga mis laev siis see õnnetukene oli? Kui hakata Tartust otsima, siis ülikauge sarnasus on „Omedu” karjääriga. Viimane alustas XIX sajandi lõpus puksiir-reisilaevana ja reisilaeva roll sai tsaariajaga läbi. Aga tema siiski ei sobi, vaevalt et sellise stabiilsusega laeva oleks veel üsna vahetult enne I ilmasõda koos sõitjatega Peipsile lastud. Seega jääb oletada, et tegemist oli laevaga, mis polnud üldse Tartu alus vaid pandud sõitu Kagu-Eesti kaugema nurga ettevõtjate algatusel. Nimelt oli sealne rahvas XIX sajandi eelviimasel kümnendil tüdinud Tartu laevafirma(de) kõrgetest hinnatariifidest ja käidi vastukaaluks välja oma laev. Väheldast (tõenäoliselt puust kerega) järvelaeva ongi mainitud hiljem Pihkva suunal pukseerimistöid tegemas, kuid esimesest napist teatest, mis tema kohta trükivalgust nägi, võib välja lugeda, et plaanitud oli ka reisijate vedu.

Sellele, et Militaarfoorum natuke võõrkehana juuresolevat ripatsit välja pole visanud, peab aeg-ajalt lõivu maksma. https://www.youtube.com/watch?v=DDowF3A ... e=emb_logo Üks klipp 2002. aastast, kus Pihkvas vallutatakse Velikaja jõge. Korraks on ühes nurgas kohkunud ilmega „R-178” ja „P-36” näha. Viimasest veel niipalju, et kui „Polarise” proovireis 2000.a. juunis jäi tema jaoks viimaseks Pihkva sõiduks, siis „Polesje-36” sai lisaks tolle juunikuu vastuvisiidile veel ühe korra Tartus käia (seda olen isegi pea 8 aastat tagasi maininud). Viimasel Tartu sõidul olid lastiks mitmete riikide sõjaväeatašeed ja muu taoline militaarne kraam.
Uue „Valdai” (lk 67 temast pisut) tiiburi kohta veel natuke. Kunagi leidsin, et on tuunitud Polesje ja hämmastavalt väike lubatud reisijate arv- 45. Viimasele on antud hiljem siiski selgitus. Võiks võtta üle 50 julgelt, aga lähteülesanne oli selline, et on mõeldud sõitma eeskätt suurjõgede pikki transiitliine. Et reisijad liiguvad nendel parajate pampudega, siis kärbiti pagasivõimaluse arvelt istekohti. Aga kui tellija soovivat, siis võimalik ka suuremate istekohtade arvuga teha.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Jõelaevad Emajõel
PostitusPostitatud: 27 Mai, 2020 0:16 
Eemal
Liige

Liitunud: 11 Sept, 2009 10:57
Postitusi: 86
aurik kirjutas:
Zoig kirjutas:
Mälu värskendamiseks lisan ühe pildi. Minule saadaolevaest ainuke kus Raketa 3M/322/Kušnirov soomes peale on sattunud enne ümberlõikamist. Lahti 1998.

Kahjuks seda mõlki pole sellest vaatenurgast kuidagi näha.

„R-3Kušnirovil” mõlki polnud.

Õige jah, see nimederägastik mis viimasel ajal välja on ilmunud ajab natukene juhtme kokku. Õige tähelepanek minupoolt oleks pidanud olema see, et vööris oleva prožektori on Soomlased selleks ajaks ära kaotanud, päästeparvede lisamise ja värvimise käigus on täiesti võimalik. 1991a fotode järgi on samuti raske aru saada kas see veel Tartus olemas oli või ei, äkki R1 värviskeemile muutmisega kaotati ka see üleliigne detail ära.

1998a värviskeem Meenutab kergelt soomlaste MS Tehi oma, mingil põhjusel on nende veeliin värvitud madalamale kui 1989a R3 peal. R3 peal veeliin on niipalju kõrgemal vööris, et see sildab tiiva ja stabilisaatori omavahel, Soomlaste värviskeemis on veeliin vööri tiival eraldiseisev.


Manused:
d8418bd9db6f477fbb73cf8d9e4f63e6.jpg
d8418bd9db6f477fbb73cf8d9e4f63e6.jpg [ 20.85 KB | Vaadatud 2371 korda ]

_________________
Et oleks raskem!
Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Jõelaevad Emajõel
PostitusPostitatud: 08 Juun, 2020 14:21 
Eemal
Liige

Liitunud: 14 Mär, 2013 15:00
Postitusi: 1179
Lodjakojal jälle ärevad ajad, tuleb konkureerida Neinar Seliga

https://maaleht.delfi.ee/uudised/uue-lo ... d=90100185

Muide , pildil paistab Vanemuine vees olevat .Kas see on mingi vana pilt, kus teda kaldale polnud veel veetud või ongi juba vette lastud ?


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Jõelaevad Emajõel
PostitusPostitatud: 10 Juun, 2020 12:32 
Eemal
Liige

Liitunud: 13 Dets, 2004 23:14
Postitusi: 589
Prožektoriga Tartu Raketa.
1972


Manused:
Prožega Raketa 1972 EFA.250.0.92652 1975 õige72.jpg
Prožega Raketa 1972 EFA.250.0.92652 1975 õige72.jpg [ 113.61 KB | Vaadatud 2020 korda ]
Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Jõelaevad Emajõel
PostitusPostitatud: 11 Juun, 2020 17:22 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 06 Juul, 2005 15:34
Postitusi: 96
Asukoht: Tartu
tympsa kirjutas:
Lodjakojal jälle ärevad ajad, tuleb konkureerida Neinar Seliga

https://maaleht.delfi.ee/uudised/uue-lo ... d=90100185

Muide , pildil paistab Vanemuine vees olevat .Kas see on mingi vana pilt, kus teda kaldale polnud veel veetud või ongi juba vette lastud ?


Lasti vette juba möödunud aasta detsembris. Siinsamas teemas ma tookord jagasin pilti kah.

_________________
Vaatame siis, mis siin toimub...


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Jõelaevad Emajõel
PostitusPostitatud: 12 Juun, 2020 20:35 
Eemal
Liige

Liitunud: 19 Juun, 2007 23:27
Postitusi: 458
Asukoht: IIRI/EESTI
Ma ei tea kas see pilt on siit läbi käinud või mitte. Silma jäi ta mulle Facebookis. Pildistatud on ta Pärnus Tallinna maantee silla pealt. Kirjeldus oli juures, et rahvas hakkab Riiga minema. Aastaarv on teadmata.
Manus:
102872506_10222957758720628_4708830906387251289_o.jpg
102872506_10222957758720628_4708830906387251289_o.jpg [ 131.84 KB | Vaadatud 1780 korda ]


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Jõelaevad Emajõel
PostitusPostitatud: 13 Juun, 2020 17:30 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 09 Jaan, 2007 1:05
Postitusi: 3924
Asukoht: Tartu
Laeva küljel tundub olevat kiri ЛАТВРЕЧФЛОТ ehk siis Läti jõelaevandus.

_________________
Kirves pole mänguasi, raiuge see omale pealuu sisse!

"Suured inimesed on ikka tõesti imelikud," ütles ta endamisi lihtsal moel, kui ta oma teekonda jätkas.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Jõelaevad Emajõel
PostitusPostitatud: 16 Juun, 2020 22:45 
Eemal
Liige

Liitunud: 29 Dets, 2017 14:13
Postitusi: 63
Tsiteeri:
Ma ei tea kas see pilt on siit läbi käinud või mitte. Silma jäi ta mulle Facebookis. Pildistatud on ta Pärnus Tallinna maantee silla pealt. Kirjeldus oli juures, et rahvas hakkab Riiga minema. Aastaarv on teadmata.

Antud foto tundus kuidagi tuttav, peale pikemat tuhnimist leidsin "Pärnu reisijuht" (autor Ernst Helemäe, Tallinn, Perioodika, 1988). Pilt teoses fotode blokis pealkirjaga "Siit viib veetee Riiga." Raamatu lühiandmetes kirjas, et laduda antud 07.05.1987, trükkida 11.01.1988. Foto seega ehk 1980-ndate aastate 1. poolest?


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Jõelaevad Emajõel
PostitusPostitatud: 20 Juun, 2020 9:44 
Eemal
Liige

Liitunud: 11 Aug, 2007 15:19
Postitusi: 797
wyrd kirjutas:
Ma ei tea kas see pilt on siit läbi käinud või mitte. Silma jäi ta mulle Facebookis. Pildistatud on ta Pärnus Tallinna maantee silla pealt. Kirjeldus oli juures, et rahvas hakkab Riiga minema. Aastaarv on teadmata.
Manus:
Manus 102872506_10222957758720628_4708830906387251289_o.jpg pole enam saadaval.
Lk 32 foto kunagi oli. Tekstid on alles
aurik kirjutas:
Järgmiseks Pärnu suvepilt 80-te lõpust. Ilmselt tuleb paljudele tuttav ette.
Pilt
Riialastel oli kaks "Meteor" ja kaks "Kometa" tüüpi tiiburit. Viimased on "Meteori" nö meresõiduvariandid. Pildil ongi mõlemad "Kometad" ja kõige kaipoolsem on "Meteor".
Läti tiiburid udjasid siis Riia- Pärnu ja Riia-Roomassaare vahet. "Kometad" müüdi 1990.a. firmale nimega Helta, said uued nimed ning sõelusid paar aastat Tallinn-Helsingi vahet. Konkurent Inreko ostis aga firma lõpuks ära ja kaotas need laevad kuhugi. Olen kuulnud, et müüdi Hiina. Kui nii, siis võimalik, et sõidavad tänini. 90-te I poolel äriti paljud soveti tiiburid maha, põhiturud olidki Hiina, Vietnam ja Kreeka. Ja senimaani laialt kasutuses.

aurik kirjutas:
Käisin ikkagi uurimas Helta tiiburite saatust. Ei müüdud Hiinasse vaid Kreekasse. "Sinilind" sai uue nime "Samos". Lammutati 9 aastat tagasi. "Luigest" sai "Kyklades". Oli kindlasti sõidus 2007.aastani, siis vahetas omanikku ja edasi selgeid andmeid pole. Ilmselt on alles.
Foto tegemise aeg kaldub kümnendi keskpaiku.
„Kyklades” elik „Kometa-2” oli veel neli aastat tagasi olemas, aga sõidust juba väljas, edasine inf puudub.
Kas fotole jäi hiljem Mäol põlenud „Meteor”, ei oska vist keegi öelda.
-----
retti kirjutas:
Prožektoriga Tartu Raketa.
1972
Lootsin, et mõni Raketasid hästi jagav akf nagu nt Zoig kommenteerib ise, aga et kedagi kohustada ei saa, eks siis pea ette võtma.
On just taoline foto, mille juures andnuks selles kontekstis väikest kodutööd eelnevalt teha. Pilt läks foorumisse juba pea 8 aastat tagasi, aga virtuaalmaailm otsustas ka selle vahepeal iseendale tagasi võtta. Kustunud fotod on võetud põhiliselt Fotisest ja Muisist, ripuvad seal juba ammustest aegadest. Siis kui 2012.a. sügisel ajaloo osaga teadlikumalt tegelema hakkasin, kammisin need ressursid kõigepealt läbi ja hakkasin vastavalt jutulõngale neid otsast siia panema. Eks neid võib siis (uuesti) hakata avastama.
* See, mis näib pealiskaudselt vaadates jõepoolse laeva ninaprožektorina, on tegelikult kaldapoolse laeva vasaku parda tuli. Raketadel olid need kinnitatud roolikambri kõrval oleva piirdetoru esiotsa külge.
* Nähtavad on ahtris numbrid. Jõepoolsel 2 (see nr on küll halvasti eristatav, kuid roolikambri katusel olev prože on just „R-2”-le omane) ja kaldapoolsel 1. Küll aga puuduvad nimed „Tuuslar” ja „Peipsi Jõnn” . Viimased kanti pardale, sh ka ahtrisse viimati 1975.a. https://www.muis.ee/museaalview/1517227
* Päästerõngaste värvist on juttu lk 63. Aga eks murrame lahtisest uksest jälle sisse. Päästerõngad pole fotol kahe, vaid ühevärvilised. Seniste punavalgete asemel hakkasid Tartu laevad oranžide rõngastega sõitma 1977.a. Järelikult foto tehtud 1977 või veel mõni aasta hiljem (Fotise dateering on 1975.a. http://www.ra.ee/fotis/index.php/et/pho ... 0bb39e2db6 )
Foorumis on veel üleval kaks fotot „R-2”-st, kus nime „Tuuslar” enam peale värvitud pole, aga rõngad on ikka kahevärvilised ehk siis 1976.a. pildid.
Ainus, millel 1977 rõngaid ei värvitud, oli hotellina seisev „Lermontov”, aga 80-te keskpaigaks olid temalgi need oranžid.
NSVL laevanduses kehtestati oranž rõngastandard 1974.aastast ja Pihkva laevadel värviti nad kohe üle. Siit (ja veel mitmelt sama fotoseeria pildilt) näha, et ühevärvilised https://www.muis.ee/museaalview/1347206
Tartu Jõesadam kui hoopis teistsuguse alluvusega ettevõte oskas veel paar aastat sellest kohustusest kõrvale viilida. Tõsi, kummalisel kombel pandi hotell-laevale „Turist” juba 1974.a. parda väliskülgedele rippuma kaks oranži rõngast, aga tekiehituste küljes olevad jäid puna-valgeteks. https://www.muis.ee/museaalview/1347205
Muis-i dateeringud on sedapuhku pihtas. (reeglina ongi need, kus fotograafi nimi ära toodud, õiged) Tegemist on fotoseeriaga, kus mitmelt pildilt hästi näha, et jõesadamas käib kaldakai kapitaalne remont. Samast seeriast on siin aastaid tagasi mh avaldatud ka jõel sõitvad „Koidula” ja „Kreutzwald”, mõlemad puna-valgete rõngastega. Need võtted on juba attatšiga pandud ja alles.
Mismoodi see 1972 on välja imetud...see, et teine ülikooli ühikas esimese tagant välja ei paista, ei tähenda, et teda olemas pole. 1972.a. puhul oleks vähemalt kraanatorn nähtav. Praegu segavad vaadet küll suurekskasvanud puud, nii et kes ei usu, peab talve ootama, siis vabam vaade. Raketadega võte on tehtud jõekaldale viiva trepi lähedalt. Tagumist maja pole näha ka sellel 1992.a. fotol, mis tehtud nii kümmekond meetrit ülesvoolu.
http://www.ra.ee/fotis/index.php/et/pho ... d9eedecb04
------
Viimased õiendused-täpsustamised
aurik kirjutas:
Pildile jäi ka suur portaalkraana. Mina ei tea, millal kod. Kilk ta kokku laskis pakkida. Üles seati muidu 1990.a (või aasta varem?)
Manus:
Manus 102872506_10222957758720628_4708830906387251289_o.jpg pole enam saadaval.

Portaalkraana Ropkas oli varasem. Juppipidi toodi juba 1982.a. kohale. Kaua teda püsti aeti, ei oska öelda. Kõike ei saa ka täpselt mäletada...
Kunagi oli paar korda juttu numbrist 237 000, mis reetlikult ühte väga esinduslikku raamatusse sisse lipsas. Tegelikult peaks see olema 1983.a. veetud veoste maht tonnides. Näide sellest, kuidas ajaliselt lähestikku loetud faktid mitukümmend aastat hiljem sõlme lähevad.
Lk 70. viewtopic.php?f=25&t=9714&start=1035
on meil mitut postitust läbiv diskussioon akf Rügajaga küsimuses, milliseid jõetramme Moskvitšide asenduseks Tartusse tuua taheti.
Sedapuhku selline juhus, kus mõlemal oli õigus. 1980.a. oli sadama rahval kontakt Moskva laevatehasega, kust saadi suure jõetrammi eraldamise asjas positiivne vastus. Peagi aga orienteeruti ümber. Kas lihtsalt kokkusattumus või idee allikas, aga umbes samal ajal hakkas Pihkvas Fontanka tüüpi jõetramm liikuma ja mõne aja jooksul tekkis uus mõte tuua Emajõele hoopis kaks sellist. Madalatele laevadele ei pidanuks pontoonsilda lahti tegema ja saanuks isegi Ranna liini taaskäivitada, liivarand oli seal 80-te esimeses pooles täitsa alles. Millise kännu taha asi jäi, ei oska öelda, aga millegipärast on Fontankade tootmises 80-tel tekkinud mitmeaastane auk.
Paljukannatanud „Uku” juurde. Mitu korda siin käigus olnud foto koos Muis-ilt pakutud aastaarvuga https://www.muis.ee/museaalview/2425677 Ja tsitaat Mati Õuna raamatust: Eesti söjalaevad 1918-1940 (viidatud teema Peipsi laevastik kaudu post 02.02.2005) söjaajal oli ta oma meeskonna poolt uputatud Tartu jöesadamasse. Peale söda ta tösteti ülesse ja remonditi ning järgnevalt söitis paar aastat Tartu-Pihkva liinil. Seejärel aga sai temast Tartu-Veemajandi märkide panijaks. Jälle näide sellest, et siseveelaevanduse asjad on hr Õunal kohati üleõla visatud, samas autoriteediks olles panevad sellised libastumised aluse legendidele, mida hakatakse kordama. Tõsi, plaan „Uku” Pihkva liinile suunata oli algselt küll, aga ei 1945 ega 1946.aastal „Uku” vette ei saanud, 1947.algusest on teade jätkuva remondi kohta. Puuduvad andmed isegi sellest, et ta ka 1947.a. suvel oleks sõitu läinud, küll aga saab Peipsi jõelaevandus korralikku sauna selle eest, ei ole suutnud aluseid Narvast Peipsile tuua („Joala” juhtum) ja selle eest, et laevade taastamise plaan on täidetud 26%. Esimene kirjalik märk tema kapitaalremondi lõppemisest ja liikumisest on 1948.a. suvest. Ja siis mitte Pihkva liinil.

Mullu lubasin „Zarja-1” asju õiendada. Otsustasin selle jätta päris lõppu. Ikkagi Tartu Jõesadama kõige kurikuulsam laev
13 aastat tagasi kirjutasin mh
aurik kirjutas:
Zarja 1 . Glisser, ehitatud Moskvas 1971, sama aasta sügisel jõudis Tartusse. Üliväikese süvise tõttu loodeti Peipsi rannakülades peatused sisse seada.Emajõel kaks järgmist aastat, tekitades oma kõrge ja järsu päralainetusega paadimeestes suurt meelepaha. Peipsile ei sobinud, sest lainetaluvus oli ametlikult vaid 0,6 m( tegelik piir 0,8 ), seetõttu tugevama tuulega Praagalt välja ei saanud.
Alates 1974 hakkas sõitma Narva-Vasknarva ja Narva-Slantsõ liine
Selle lehekülje keskelt leiab sõiduplaane kah http://lenobltrans.narod.ru/vod.html
Tegelik kodusadam ikka Tartu, kevadel sõitis Narva ja sügisel tuli tagasi. Nii et oli ikkagi suviti käigus(v.a. üks hooaeg, kui talle Narva kaptenit ei leitud), kaldal seisis ta nii oktoobrist aprillini

6 aasta tagune lisandus
aurik kirjutas:
Järgnevat pilti sai Tartus kesklinnas näha vaid kahel aastal, 1972 ja 1973. Kurikuulus "Zarja-1" seega.
Pilt
Statsionaarset regulaarliini talle ei õnnestunudki leida. Peipsile ulatuvad olid tema väikese lainetaluvuse tõttu seotud pideva ärajäämisriskiga. Tšarterreisidel teda muidugi kasutati. Käis Pihkvaski ära, tegelikult väiksema lainetusega Lämmi-ja Pihkva järv olid talle täitsa sõidetavad. Sõitis ajutistel liinidel mõne Emajõeäärse rahvapeoga seoses a´la Tartu- Mäksa vms. Aga küllalt palju oli sõidukavas lihtsalt huvireisid Peipsile. Temaga sõit eriline elamus tegelikult polnud. Müra salongis oli korralik. Aknast väljavaade oli ka liiga madalal, tekile mineku võimalust polnud.
Väljumiskoht oli muidu täpselt seal, kus praegu on nö lodjakoja kohvik. Kui veetase piisavalt alanes, siis ta ei hakanudki pontooni äärde randuma, vaid ajas uljalt ninaga trepi kõrvale betoonkalda ja veepiiri vahelisele liivaribale. Manööverdusvõime oli tal väga hea. Päralaine metsik.

5 aastat tagasi tegin veel sellise täienduse
aurik kirjutas:
Muuseumiportaali on pisut täiendatud. Sinna on jõudnud väike pildiseeria "Zarja-1" Tartus 1971.a. hilissuvel. Eks ta jah, kohe pärast saabumist (vist augustikuus) sõitma pandi.
Tavaliselt on nii, et kui mälu ja allikas lähevad risti, siis tuleb mälus midagi kohendada. Seekord on üks neist harvadest juhtudest, kus oli vastupidi. Muisi ja Fotise usaldusväärsus on nagunii nagu nad on, aga arvasin siis, et vähemalt pildiseeria puhul nad ei eksi. Paraku on see dateering mööda. Lisan kogu seeria nähtavate fotode viited
https://www.muis.ee/museaalview/1673204
https://www.muis.ee/museaalview/1673201
https://www.muis.ee/museaalview/1673208
https://www.muis.ee/museaalview/1673213
https://www.muis.ee/museaalview/1673222
https://www.muis.ee/museaalview/1673224
https://ajapaik.ee/?album=286&photo=272 ... ded&page=5
https://ajapaik.ee/?album=286&photo=273 ... ded&page=4

Kui hakata teist ühikat otsima, siis puudelatvade kohal on mõnel fotol kraanatorni näha.
„Zarja” toodi Tartusse 1971.a. septembri keskpaiku. Kuhugi teda sõitma ei pandud, kõik proovid tehti järgmisel kevadel. Mõned aastad tagasi pakkusin tema ehitusnumbriks 203, aga et ta osutus ikka vähe hilisemaks, siis see langeb ära. Nüüd klapiks 217 või 218. Nende laevade kohta andmed puuduvad.
Fotoseeria ise on tehtud hoopis 1973.a. suvel. Ei osanud omal ajal tähelepanu pöörata laeva nimelogole. Selline nimekuju koos nr.1-ga tekkis sinna siis kui Tartu sadam end uue Zarja järjekorda kirja pani (projekt oli juba mitu aastat tagasi kinnitatud ja katseeksemplargi järele proovitud.) 1972.a. laskis Tartu „Zarja” ringi tehases peale värvitud nimega. Internetist on laeva selle aasta foto leitav. Nimi ЗАРЯ oli ainult tagaosas mootoriruumi küljel sirge, mitte poolkaare kujuliselt. Punakaspruunide suurte trükitähtedega.
See, mida kunagi vihjasin alarakenduse kohta, on poolenisti õige. Kehtib igati 1973.a. suhtes. Esimesel hooajal oli aga tööd kõvasti ja mulle oli tagantjärele üllatuseks, et Võrtsjärvel käis ta suvel nii 2-3 korda nädalas. Enamasti hommikul minema, õhtul tagasi koju. Üks tüüpmarsruut nägi ette koguni kahepäevast sõitu koos õhtuse saunapeoga. Pontoonsilda ei pidanud tema jaoks lahti tegema. Madalad pealisehitused mahtusid parasjagu läbi ja antennimast võeti silla alt läbisõiduks maha.
Kõik suured kaebused tema suunas käisid just ülesvoolu sõitude pihta, linnast allavoolu loeti kuidagiviisi talutavaks. Laeva prooviti isegi ajutisel Piirissaare nädalalõpu reisiliinil
Remargi korras. Lisaks hooaeg läbi kestnud alalistele reisiliinidele olid jõesadamal olemas ka ajutised liinid. Viimased toimusid enamasti nädala viimastel päevadel ja nendest anti siis mõned päevad ette teada.
Aga 1973.a. suve hakul sai Võrtsjärve pidu läbi. Kõrgemalseisvad organid keelasid Emajõe ülemjooksul liig võimsate mootorite kasutamise.(nb! Mitte Võrtsjärvel, vaid just Emajõe ülemjooksul). Kaaluti alternatiive, mida edasi teha. Lisaks sellele, et teeb vaid allavoolu sõite, olid laual ka võimalus, et kevadel viiakse Võrtsjärvele ja suve lõpul tuleb tagasi, samuti see, et Võrtsjärve reisidel sõidab jõe ülemjooksul hästi aeglase käiguga. Mõlemat varianti luges jõesadam lõpuks vastuvõtmatuks. Esimesel juhul tekkinuks samuti täisrakenduse probleem ja teine tapnuks mootori kiirelt ära.
Kuigi 1974.a. maikuu keskelt askeldas juba Narva jõel, Tartust sõidud siiski päris ära ei lõppenud. Vähemasti 70-te keskel ja II poolel on ajuti maikuu alguses teinud Peipsile huvitiire ja septembris pärast Narvast tulekut vedanud Suursohu marjulisi.
Vot need edaspidised mõned Tartust lähtumised jäid mul omal ajal kahe silma vahele. Ja nüüd muutus selle tuntud foto dešifreerimine päris kergeks.
Manus:
TurZarjt.jpg
TurZarjt.jpg [ 184.53 KB | Vaadatud 1380 korda ]
Ma ei saa hästi aru, kas silla juures on üks või kaks Raketat, aga vahet pole, see või need peaks olema Pihkva oma(d). Kindlasti on seal „R-144”. Temale poogiti esimeses kodus Jaroslavlis külge üks kaugelt äratuntav tunnus (paaril sealsel Raketal oli samuti sarnane täiendus) ja pihkvalased ei hakanud seda muutma. Ehkki liinisõite Tartu ja Pihkva vahel maipühadel kunagi ei tehtud, oli tellitud ekskursiooniga loomulikult võimalik tulla. Ja foto tegemise aastal hakkasid Tartu – Pihkva vahelised kiirlaevasõidud vara, juba aprilli lõpus. Enamasti jäi algus maikuu esimesse nädalasse, mõnikord veidi hiljemakski.
Aastaid tagasi pakkusin kuupäevaks 1.mai 1973. Õige on 1.mai 1974 ja tehtud vahemikus kl 11.30-11.45. Vajalik taustainfo on internetist paar kohta kokku sõlmides täiesti leitav ja kunagi on ka teemasse sisse kirjutatud oluline vihje, mis just selle aasta 1.mail oli fotol teistmoodi, kui naaberaastate sama kuupäevaga võrrelda. Vabandust, et täpsemalt ei lahka. Ma mõtlen ka „töövarjudele”, et nad liiga laisaks ei läheks. Kõike ei pea kandikul ette kandma.
Lõpuks päris viimasest Tartu Raketast- sellest, mis vist 1991.a. sügisel Riiast kanali äärde seisma toodi. Lätis oli andmebaaside järgi 3 Raketat. Kõikide elu on jäänud üsna salajaseks, aga vene uurijad on üritanud neid tuvastamata ehitunumbrite jms järgi paika panna ja leidnud, et nad on ehitatud 1964-65. Arvata, et kaks neist ongi, aga ühega on teised lood. Nimelt esimene Riia Raketa oli rariteet, ehitatud 1959.a. Gorkis Krasnoje Sormovo tehases. Ehitusnumber 4. Üldse viies Raketa, mis valmis tehti (kõige esimene oli ilma numbrita). Ja esimene Raketa, mis hakkas sõitma väljaspool Vene Föderatsiooni. Millega lätlased selle au ära teenisid, ei oska öelda. Vene andmebaasides on nr 4 koha peal täielik tühjus... aga internetis on olemas pildifail, mille peal on ühe Läti 1960.a. alguse venekeelsest ajalehest salvestatud artikkel, kus juttu just esimesest Riia Raketast. Olnuks tore oletada, et Tartusse toodi vanim riialane, aga paraku mitte. Kanaliäärne oli tavaline Feodossias ehitatu. Võimalik, et teised Riia Raketad on kusagil Läänemere põhjas.

Nii, tundub, et võin ajalooekskurssidele punkti panna. See oli minu poolt viimane postitus. Kas just igaveseks, aga ülipikaks ajaks kindlasti. Aeg-ajalt jään muidugi siia silma peale viskama, sõna sekka ütlen võib-olla siis, kui miskis küsimuses toimub mõni väga suur ja põhimõtteline pööre. Tegelikult üritatakse mulle vaikselt pähe istutada mõtet toota midagi kapitaalsemat. Elame-näeme.
Kes tahab, võib nüüd kõvasti kritiseerida, tõrvata või niisama jaurata, reageerima ma ei hakka. Neile, kes rahul pole, jääb alati võimalus ise midagi paremini teha. Kes leiab, et võiks ise erinevates ajakirjanduse andmebaasides tuhnida (Tartu ja Peipsi kandi jõe-järveelust on leitav tubli neljakohaline arv artikleid, nupukesi, kuulutusi jne) peab arvestama, et iga leiu peale pole mõtet leili minna, maksimaalselt usaldusväärsed on ainult päevakajalised asjad ja sedagi juhul, kui ajakirjanik pole külge pookinud midagi omaloomingulist. Tagasivaatelisi asju tuleb katsuda üle kontrollida. Nt „Sovetskaja Estonia” juhtum. 70-te keskel kirjutati, et on ehitatud u 20 aastat tagasi Tartus. Minnes siis u 20 aastat tagasi, leidus nupuke, kus väideti, et ehitati 50-te alguses Tartus. Ja sinna jõudes selgus, et tuli kapitaalremondist! Võimalik, et läbis pärast Saksamaalt toomist korraliku remondi ja ümberehituse- kajutilaadne ehitis laeva keskosas peakski olema kohalik täiendus, uus roolikamber samuti. Selliseid ebakõlasid on mitmete laevade, vedude, laevaliinide jpm osas, nii et iga asjaga, kus võimalik, tuleb minna päris algusse.
Kui kellelgi on mingi laevandusega seotud probleem, millele siit teemast hästi vastust leida ei anna, siis võib minuga edaspidi privaatsõnumitega suhelda. Võib-olla saan aidata. Vähemalt seni olen kõiki küsijaid saanud.
Ja püsigem terved!


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Jõelaevad Emajõel
PostitusPostitatud: 20 Juun, 2020 11:25 
Eemal
Liige

Liitunud: 13 Dets, 2004 23:14
Postitusi: 589
Täpselt sellist vastust ma ootasin.Et prožektorit ei ole ja ühiselamu... (ei ole...)

Ainult - pildil üks kahest on tõesti pardatuli


Manused:
Proze ja tuli.jpg
Proze ja tuli.jpg [ 1.67 KB | Vaadatud 1359 korda ]
Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Jõelaevad Emajõel
PostitusPostitatud: 20 Juun, 2020 14:31 
Eemal
Liige

Liitunud: 11 Sept, 2009 10:57
Postitusi: 86
retti kirjutas:
Ainult - pildil üks kahest on tõesti pardatuli

Pihkva laevade näitel: Pardatulesid ongi 2tk selle reelingu peal
https://ajapaik.ee/?album=286&photo=272 ... ded&page=5

Raketa-1 on ümberehitamise(vahetamise) elne laev, tüürilabad on vanatüübi omad (st lõigatud ülemise nurgaga). Raketa-2 on selline nagu ta olema peab, tüürilabad on sirge ülemise äärega ning istuvad veepinnaga praktiliselt tasa, pardanumber on selgelt nähtav 2.
Prozektoriga Raketa-322 tüürilabad oleksid olnud Raketa-1 omad, st lõigatud nurgaga.

Võrdlemiseks lisan pildid uuesti, Piirisaare kanalis tehtud fotol on kenasti näha kui madalal see prozektor istub, laevalae kõrguselt pildistades ulatub ta umbestäpselt selle vööris oleva sirmi kõrguseni. Sadamas tehtud pildil oleks see latern olnud oluliselt madalamal kui hetkel paistab.


Manused:
Prožega Raketa 1972 EFA.250.0.92652 1975 õige72.jpg
Prožega Raketa 1972 EFA.250.0.92652 1975 õige72.jpg [ 113.61 KB | Vaadatud 1318 korda ]
Screenshot 2020-06-20 at 14.20.43.png
Screenshot 2020-06-20 at 14.20.43.png [ 169.46 KB | Vaadatud 1318 korda ]
Prožektoriga Raketa.jpg
Prožektoriga Raketa.jpg [ 118.43 KB | Vaadatud 1318 korda ]

_________________
Et oleks raskem!
Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Jõelaevad Emajõel
PostitusPostitatud: 20 Juun, 2020 16:01 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 09 Aug, 2017 20:54
Postitusi: 430
Asukoht: Siin & seal, põhiliselt tööl
aurik kirjutas:
Nii, tundub, et võin ajalooekskurssidele punkti panna. See oli minu poolt viimane postitus. Kas just igaveseks, aga ülipikaks ajaks kindlasti. Aeg-ajalt jään muidugi siia silma peale viskama, sõna sekka ütlen võib-olla siis, kui miskis küsimuses toimub mõni väga suur ja põhimõtteline pööre. Tegelikult üritatakse mulle vaikselt pähe istutada mõtet toota midagi kapitaalsemat. Elame-näeme.
Kas see "midagi kapitaalsemat" võiks äkki olla raamat Emajõe jõelaevanduse ajaloost? Kui jah, siis mina igatahes jään seda põnevusega ootama.

_________________
Pingviinid haisevad. (isiklik tähelepanek)


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Jõelaevad Emajõel
PostitusPostitatud: 20 Juun, 2020 17:11 
Eemal
Liige

Liitunud: 13 Dets, 2004 23:14
Postitusi: 589
Zoig kirjutas:
retti kirjutas:
Ainult - pildil üks kahest on tõesti pardatuli

Pihkva laevade näitel: Pardatulesid ongi 2tk selle reelingu peal
https://ajapaik.ee/?album=286&photo=272 ... ded&page=5

Raketa-1 on ümberehitamise(vahetamise) elne laev, tüürilabad on vanatüübi omad (st lõigatud ülemise nurgaga). Raketa-2 on selline nagu ta olema peab, tüürilabad on sirge ülemise äärega ning istuvad veepinnaga praktiliselt tasa, pardanumber on selgelt nähtav 2.
Prozektoriga Raketa-322 tüürilabad oleksid olnud Raketa-1 omad, st lõigatud nurgaga.

Võrdlemiseks lisan pildid uuesti, Piirisaare kanalis tehtud fotol on kenasti näha kui madalal see prozektor istub, laevalae kõrguselt pildistades ulatub ta umbestäpselt selle vööris oleva sirmi kõrguseni. Sadamas tehtud pildil oleks see latern olnud oluliselt madalamal kui hetkel paistab.

Zoig
Kõikse paremini on need näha sellel Piirissaare pildil.Miks ja milleks oli Raketal vaja topelt pardatulesid (nii vertikaalsel kui horisontaalsel reelingul) ?
Paistab et Auriku dateering on õige st pilt on tehtud hiljem kui 1973.Fotograaf on kogemata jäädvustanud ühiselamud nii,et tagumist,uuemat (valmis 1973) ei ole pildil praktiliselt näha.Tegelikult on küll -ülemise korruse vasakus servas on viirg tagumisest ühiselamust.Aurik aga ei pannud seda vist tähele.Ka mina mitte enne kui vedasin kaardile sirge pildistamiskohast ühikateni.


Manused:
muis_E2FXexP.jpg
muis_E2FXexP.jpg [ 167.83 KB | Vaadatud 1269 korda ]
Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Jõelaevad Emajõel
PostitusPostitatud: 20 Juun, 2020 23:13 
Eemal
Liige

Liitunud: 11 Sept, 2009 10:57
Postitusi: 86
retti kirjutas:
Kõikse paremini on need näha sellel Piirissaare pildil.Miks ja milleks oli Raketal vaja topelt pardatulesid (nii vertikaalsel kui horisontaalsel reelingul) ?
Ei ole mina asjaga piisavalt kursis selles, et öelda miks seal pidi neid mitu olema ning vähemast ei piisanud. Raketa oli Venemaa mõttes küllaltki levinud laevatüüp ja erinevaid GOSTe või reegleid mis konkreetselt sellele laevatüübile kehtisid ning pardatulede asukohta, paigutust ja põhjust reguleerisid oli kindlasti. Vaevalt nende osas siinkandi meestele vaba voli tõlgendamiseks oli antud.

_________________
Et oleks raskem!


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Jõelaevad Emajõel
PostitusPostitatud: 21 Juun, 2020 23:49 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 30 Apr, 2004 20:49
Postitusi: 686
Asukoht: 58°22'N 26°43'E
impulssviibe. mida tänapäeval Eestis väga enam ei kasutata, kuigi CEVNi näeb ette. väikelaevnikud pidavat suunatuledeks, räägitakse.

retti kirjutas:
Miks ja milleks oli Raketal vaja topelt pardatulesid (nii vertikaalsel kui horisontaalsel reelingul) ?


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 1414 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 90, 91, 92, 93, 94, 95  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Google Adsense [Bot] ja 27 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt