Jõelaevad Emajõel

[retti]

Tartu kraana nool ja pealisehitus lammutati. Pontooni kasutati ekskavaatori alusena, kui Atlantise ja Võidu silla vahel jõepõhja songiti.

Lubage kahelda.

[paadikapten]

Ma ei mõtelnud seda hiljutist aktsiooni. Üks suurem sonkimine oli varem ja vist enne seda, kui Atlantise ette lõbusõidulaevade jaoks kai rajati. Tolles aktsioonis oli kasutusel see kraanapontoon ekskavaatoriga, vist tehti seal midagi ka ujuva pinnasepumbaga. Sodi viidi ära suure liivapraamiga, mida lükkas üks toonane suurem puksiir. Võis vabalt ollagi see puksiir, millest nüüd Võrtsu peolaev on tehtud?

[Saunik]

Aastatel 1983-86 sai ikka käidud emajõe ääres kalal, üks koht kus sai hästi ka lühema õngega jõele ligi oli praegusest Turusillast 50-100 meetrit ülesvoolu olnud vrakk(Annelinna poolsel kaldal). Esiots oli tal kaldal, tagumine ots jões vee all. Mõõtmeid on hetkel küll raske juba meenutada, mäletan ainult, et veidi oli säilinud paksemaid planke ja üks jäme vints. Ei tea kas tegemist oli laevaga või hoopis mingi ujuvsilla detailiga? Maaameti fotolaost leidsin ainult 1948 aasta foto, aga sellel olevad alused on vist liiga suured selle kohta mida ma mäletan.

[Soobel]

Hakkas huvitama, miks Kivisilla varemete juures just sellise põlve peal kokkulaotud ujuvekskavaatoriga tuhniti - meil on riigis ju vähemalt üks ujuvekskavaator kah, laiade-laiade lintidega, mis käivad ümber trapetsja pontooni nagu Mark V tankil.

[retti]

Aastatel 1983-86 sai ikka käidud emajõe ääres kalal, üks koht kus sai hästi ka lühema õngega jõele ligi oli praegusest Turusillast 50-100 meetrit ülesvoolu olnud vrakk(Annelinna poolsel kaldal). Esiots oli tal kaldal, tagumine ots jões vee all. Mõõtmeid on hetkel küll raske juba meenutada, mäletan ainult, et veidi oli säilinud paksemaid planke ja üks jäme vints. Ei tea kas tegemist oli laevaga või hoopis mingi ujuvsilla detailiga? Maaameti fotolaost leidsin ainult 1948 aasta foto, aga sellel olevad alused on vist liiga suured selle kohta mida ma mäletan.

tartu1948.png

Seal Küttekontori aia taga oli 60te teisel poolel vana sõjaaegne saksa? praam .

[aurik]

Huvitav oleks teada, kuidas seal laevu vankritelt pukkidele ja vastupidi ümber paigutati?
Kui suur selle vintskraana tõstevõime oli? Mingi allikas rääkis 50 tonnist. Ilmselt oli sel mingi ballastisüsteem? Tagumine ots istus vees mõnikord rohkem, mõnikord vähem. Ise see vist ei liikunud, ainult puksiiri abil? Miskipärast ei sattunud ma kordagi jõe äärde ajal, mil see kraana tegevuses oli.
Suur kraana osales Turusilla ehitusel, aitas ajutisi tugiposte paigaldada.

Siin paar vaadet slipile 1991.a. suvest https://www.muis.ee/museaalview/2709858 https://www.muis.ee/museaalview/2709871 Vankrid toimetasid elektri jõul. Niipalju olen lugenud, et laeva paigutamine veest pukkidele võttis ca tunni jagu aega.
Vintskraana oli küll ballastisüsteemiga, aga tõstevõimet ei tea, 50 tonni vaevalt. Need mis jäid kusagile 20 tonni kanti, ajas ta kaldaäärsetele pukkidele, 30+ tonnised aga sõitsid slipil.

Tartu kraana nool ja pealisehitus lammutati. Pontooni kasutati ekskavaatori alusena, kui Atlantise ja Võidu silla vahel jõepõhja songiti.

Scanpix.ee-st tuli vastavaid fotosid välja.Üks neist

92005atlkaic.jpg (27.91 KiB) Vaadatud 3788 korda

2003.a. oli nool veel täitsa omal kohal.
Pole sama, mis Praaga kraana. See veel 70-te algul sadamas küll toimetas, aga kindlasti sama kümnendi lõpus oli viimane kraana platsis. Paar fotot temast 1991.aastast. https://www.muis.ee/museaalview/2709876 https://www.muis.ee/museaalview/2709880

Üks suurem sonkimine oli varem ja vist enne seda, kui Atlantise ette lõbusõidulaevade jaoks kai rajati. Tolles aktsioonis oli kasutusel see kraanapontoon ekskavaatoriga, vist tehti seal midagi ka ujuva pinnasepumbaga. Sodi viidi ära suure liivapraamiga, mida lükkas üks toonane suurem puksiir.

Scanpix.ee andis välja lõpuks selle 200 tonnise praami pildi, mida siis sodiveoks kasutati.

200tpraam.jpg (29.8 KiB) Vaadatud 3788 korda

Fotol, tõsi küll on ta aastal 2000 ja selles õppusstseenis mängitakse kauba- ja reisilaeva kokkupõrget.
Sama allikas tootis ka süvendaja foto 2004.aastast. Pildile jäi ka suur portaalkraana. Mina ei tea, millal kod. Kilk ta kokku laskis pakkida. Üles seati muidu 1990.a (või aasta varem?)

2004portkra.jpg (24.65 KiB) Vaadatud 3788 korda

[aurik]

Aastatel 1983-86 sai ikka käidud emajõe ääres kalal, üks koht kus sai hästi ka lühema õngega jõele ligi oli praegusest Turusillast 50-100 meetrit ülesvoolu olnud vrakk(Annelinna poolsel kaldal). Esiots oli tal kaldal, tagumine ots jões vee all. Mõõtmeid on hetkel küll raske juba meenutada, mäletan ainult, et veidi oli säilinud paksemaid planke ja üks jäme vints. Ei tea kas tegemist oli laevaga või hoopis mingi ujuvsilla detailiga? Maaameti fotolaost leidsin ainult 1948 aasta foto, aga sellel olevad alused on vist liiga suured selle kohta mida ma mäletan.

Manus tartu1948.png ei ole enam saadaval

Seal Küttekontori aia taga oli 60te teisel poolel vana sõjaaegne saksa? praam .

Saksa praami (MAL) vare lammutati lõplikult 1967 sügisel. Ei oska öelda, kas ja kui kauaks mingeid põhjariismeid sinna jäi. 80-tel küll miskit enam näha polnud, 70-d... no ei mäleta seal midagi eriliselt silmatorkavat olevat.
Foto peaks olema 40-te aastate lõpust, võimalik, et kõige tagumine kogu ongi see saksa praam, aga kui jah, siis tundub, et hiljem lohistati ta mõnikümmend meetrit ülesvoolu.

Millisest näoraamatust pilt näppu juhtus, ei oska enam tagantjärgi öelda.
-------
Scanpix.ee andis üllataval kombel välja omaaegse puksiirlaeva „Baikal” jäädvustusi. On alles olnud veel 2003.a. Riputan aga üles 4 aastat varasema foto, sest see on vähe parem.

1999BaikAht.jpg (25.32 KiB) Vaadatud 3773 korda

Omal ajal ettejäänud nupp, et „Baikal” ristiti „Vaikeks” ja anti (90-tel) Kaitseliidule, on vist infomüra? Siin fotol on küll vana nimesilt rõõmsalt püsti.
Ja veel üks klaarimine, lk 63

Oli vist Rainer Napitsa baka töös, mis sisaldas mh vanadelt kaptenitelt kuuldut, märgitud, et selliseid puksiire pandi Tartus kokku 7 tükki. Üks neist, „Baikal“, jäi siia, ülejäänud viidi kusagile minema ja tõenäoline, et üks neist liikus Pihkvasse.

Makulatuuri toel olen Tartu laevaehitusest nüüdseks mõnesuguse pildi ette saanud. Kaptenite meenutused (seal oli märgitud, et tükid toodi Tartusse ja terved viidi suurele kodumaale laiali) ei taha kirjasõnaga kokku minna. Eestist läksid välja ainult pihkvalastele ehitatud laevad ja neid oli kokku neli- vähemalt sellise numbri on tagantjärgi nuhkimine andnud. Kaks suurt kalatranspordilaeva pandi 60-te keskel tõesti kokku kohaletoodud detailidest, ülejäänud kaks alust, mis olid palju väiksemad, ehitati 50-te II poolel. Esimese juures kasutati ära üht vana laevakeret ja teine tehti siis eelmist eeskujuks võttes täiesti ise (sellel fotol https://www.muis.ee/museaalview/121533)
„Baikali” ehitamisest on paaris kohas ajalehtedes juttu ja kusagil pole märgitud, et ta keevitati siiaveetud juppidest kokku. Väiksevõitu ( mõõdud 15,8 X 4,05m) laeva oli võimalik ühes tükis vedada. Ilmselt ikka saadi lihtsalt projekti 433 dokumentatsioon ja tehti kohapeal ära.
Aga 6 laeva? Tegelikult oli veel üks kahtlane kategooria. Umbes niipalju tehti 60-te keskel ja II poolel valmis Lääne- Eesti kaluritele traalpaate. Nende projekti aluseks pidi olema väike, aga konstruktsioonilt tugev 150 hj järvepuksiir, mille sisemisi vaheseinu muutes andis tekitada korraliku lastiruumi. Kirjeldus vastaks „Baikalile” küll. Neid ei andnud ka jupiti siia kohale tuua, sest vastav projekt oli aastaid tootmisest maas. On siis selle prototüübiga kuidas on, Tartus tehti ise kered valmis ja viidi need Lääne-Eestisse, kus siis pealisehitised külge monteeriti.
-----
Ja üks lõplik paikapanek, lk 65

Mul oli endal tihe suhe Kabinaga, nimelt olin 1970-76 pea igal aastal ühe vahetuse sealasuvas laagris. Seega saan vaid kinnitada, et 1970.a. oli juba korralik auk jõe pool olemas. Veel 1974.a seal kibe töö käis. 1975 ei viska ette, aga 1976 oli ta (ajutiselt) maha jäetud ja müdistati juba veidi maad linna pool Tammel.

Tamme karjäär läkski 1976 lahti, nii et aasta varem oli veel Kabina.

[retti]

aurik
See MAL praam oli täpselt seal kohas mis fotol jääb vasakul kaadrist välja.Enne 1967 aastat seda kindlasti ei lammutatud mõne hilisema aasta jooksul see sealt ära kadus.Aga - oled sa kindel et MAL ei viidud Praagale? Taolisi on seal rohkem kui üks.
Kaitseliidule antud laev oli Baikaliga võrreldes rohkem suur kaater kui laev - ehk samaväike kui Ost.See millest mina räägin oli Sarakustes ühes kraavis,samas oli aastaid ka see Ц -4 mille pildi ma olen eespool postitanud.Selle laevaga ei olnud aga Kaitseliidul midagi tegemist.

[aurik]

aurik
See MAL praam oli täpselt seal kohas mis fotol jääb vasakul kaadrist välja.Enne 1967 aastat seda kindlasti ei lammutatud mõne hilisema aasta jooksul see sealt ära kadus.Aga - oled sa kindel et MAL ei viidud Praagale? Taolisi on seal rohkem kui üks.
Kaitseliidule antud laev oli Baikaliga võrreldes rohkem suur kaater kui laev - ehk samaväike kui Ost.See millest mina räägin oli Sarakustes ühes kraavis,samas oli aastaid ka see Ц -4 mille pildi ma olen eespool postitanud.Selle laevaga ei olnud aga Kaitseliidul midagi tegemist.

Praami lammutamise ajaga on asi täitsa selge.
Edasi 18.11.1967 artikkel „Vanarauaks terve laev” seda tööd kirjeldab. Muuhulgas märgitakse, et laeva sisemusest tuli välja kuus kahurimürsku. Ja siis tulid minöörid välja ja tegid pauku.

Ksf Zoig postitas kolm aastat tagasi (lk 51) mõned 1965.a aerofotod Tartu kandist. Panen ühe neist uuesti.

1965sadam.JPG (158.15 KiB) Vaadatud 3599 korda

Ja üks 1967 foto on juba siin paar korda rippunud, panen ainult allikaviite https://www.muis.ee/museaalview/3200802 Näha, et u ksf Sauniku poolt kirjeldatud kohas on tõesti mingi vraki moodi asi ja fotol just sellesama koha peal mingi kahtlane kolmnurk ja ka sellel lk 57 rippuval fotol https://www.muis.ee/museaalview/3323231 paistab "Raketa" varjus olema mingi känkar, aga...viidatud artikkel räägib paraku, et MAL-i vrakk oli kurvi peal ning kui aerofotot ning 1967.a. ülesvõtet silmad peas punnis puurida, siis on u pärmivabriku kohal aimata tõesti midagi väga kahtlast.
Siis võib vabalt tegu olla kahe eri objektiga. Aga mis see turusilla lähedusse jääv on, ei võta kohe kuidagi kinni.
Praagal olev (kui ta muidugi veel alles) praamijäänus ei tohiks MAL olla, tundub selleks liiga väike. Küll aga võis mõnest MAL-ist aretatud olla Kaarsilla ehitusel kasutatud praam, see oli ju paras lai latakas. Tuiasin natuke Peipsi laevastiku teemas ja Saksa merendusarhiivi materjalides. 12-st Peipsil opereerinud MAL-ist enamus uppus või põles, aga paar tükki jäeti lihtsalt maha. Ja et kahe sõjatee oligi Tartus lõppenud, äkki üks oli piisavalt terve, et tema keret andis pukseeritava praamina kasutada? No ei tea, ma ei ole sõjaküsimustes väga kodus, siin võiks mõni Peipsi laevastiku teema mees sõna sekka öelda.
Igal juhul need praamid, mida pärast sõda jõe-ja järvevedudeks kasutati, olid täiesti kirju kari. Alles 50-te keskelt, kui Tartus asuti ise metallpraame ehitama, hakkas mingi kindlam kord välja kooruma.
Selles naaberteemas oli ääri-veeri juttu Siebel tüüpi praamidest, mida olevat Peipsil võib-olla kasutatud, aga täisselgus puudub. Kahtlane värk, kõige väiksem Siebelitüüp oli ligi 22m pikk ja 14 lai. Põhimõtteliselt katamaraani tüüpi kahekereline alus. Sellised suured platvormid kindlasti fookusest välja poleks jäänud.
Sarakuste üks vrakk on kaugele näha. Kunagi salvestatud foto päritolu kahjuks ei mäleta...

jarosl.jpg (96.68 KiB) Vaadatud 3599 korda

See laevajäänus on Jaroslavets tüüpi „Praaga”. Tartusse saabus 70-te II poolel (olles vist üldse esimene Eesti poolel Peipsil kasutatav samatüübiline) Siis ta kuulus vetelpäästeühingule ja nimeks oli „Aita”. 90-te algul vahetas nime, aga kes tema omanikuks sai, pole õrna aimugi. Sarakustes kaldaleveetuna nägin teda esmakordselt 1997.a. Aga maaameti fotolaos on näha, eriti just varakevadistel aerofotodel, et tema kõrval olekski veel teine, väiksem vare. Siluetilt meenutab Kostromitš- tüübilist laeva. Kandidaat ongi sel juhul saladuslik „Ч-2” Mis puutub aga Kaitseliidule läinud laevukest, siis jõesadamale sigines vist 80-tel paar-kolm väikest puksiirikaatrit. Kasutati minuteada suurte ujuvkraanade ja süvendajate abilaevadena. AS Tartu Sadamale kuulunud pisike „Korvet” oli ehk üks neist. Ju siis mõni teine läkski KL-ile
-----
Muis.ee sai vahelduseks hakkama omamoodi pärliga. Tõesti korralik jäädvustus. Tehtud pea kohe pärast ülekäigu valmimist.

1971pontsild.jpg (146.43 KiB) Vaadatud 3599 korda

siit https://www.muis.ee/museaalview/2841629

[aurik]

Käisin igaks juhuks uurimas, kas foorumis ei ripu mõnda fotot, kus vrakke vähe selgemalt näha on. Mõni ikka leidub, aga paar sellist, mida ei ole varem siia välja pandud, on paremad
Üks on 1949.aastast, fotol muidu esimene sõjajärgne "Koidula". Elulugu mulle täiesti teadmata. MAL-i vrakk on vasakus servas üsna hästi peal.

1949koidula.jpg (218.07 KiB) Vaadatud 3539 korda

siit https://www.muis.ee/museaalview/3138556
Teine pilt aasta hilisem. Ja "Pioneer" vana tuttav.
Kusjuures näha on mõlemad vared, üks ühel, teine teisel pool.

Pioneer3.jpg (222.84 KiB) Vaadatud 3539 korda

siit https://www.muis.ee/museaalview/3140051
Veel üks "Pioneer" ja tagumise vrakiga. Tundub mingi väiksem praam olevat?

pioneer4.jpg (234.15 KiB) Vaadatud 3539 korda

siit https://www.muis.ee/museaalview/3140054

[retti]

See Praaga kuulus minu teada Evald Kõiv´ule.Ka nn saladusliku Ц -2 ostis tema ära(laev oli aastaid müügis) ja vedas ta kaldale kuskil enne Kavastut/Praagat. Lisan pildi Sarakustest kus oli nn kodusadam nii Ц -2 le kui kaitseliidule kuulunud laevale mis peaks pildil olema vasakult esimene.Kui vaadata maaameti varasemaid aerofotosid samast kohast siis ühel on Ц -2 enne Kõivule müümist kaldaleveetuna kanalist veidi paremal jöekaldal.
Mal praamist - 1965 aasta ? pildil kus on Raketa ning Koidula & Kreutzwald peaks ju see näha olema või tõesti jääb praam jõetrammide taha vaiade otsa ? Sain isa käest korduvalt peapesu kui jälle olin praamis sees kolanud - ta hoiatas mind lõhkekehade eest ja sealt need leitigi.Praam oli seal pooluppununa ahtriosa vett täis.
Jäi sul Aurik leidmata üks pilt Pioneeri seeriast kus MAL´i vrakk kõige paremini näha. Aga - see MAL peaks näha olema ka 65 aasta pildil...täpselt seal kus vaiaderivi lõpeb...

[Soobel]

Mina mäletan pooluppunud praami raibet Emajõe põhjakaldalt veel 80-ndate keskpaigust. Aga minu meelest polnud see seal, kus see MAL neil fotodel, vaid allavoolu, kuskil Anne kanali lääneotsaga kohakuti. Ilmselgelt räägitakse erinevatest vrakkidest. Oli muidu samasuur, kui need liivapraamid, mis seal ringi seilasid, ent kui mälu ei peta, olid otsad kitsamad ja mingeid märgatavaid erinevusi oli veel.

[aurik]

Mina mäletan pooluppunud praami raibet Emajõe põhjakaldalt veel 80-ndate keskpaigust. Aga minu meelest polnud see seal, kus see MAL neil fotodel, vaid allavoolu, kuskil Anne kanali lääneotsaga kohakuti. Ilmselgelt räägitakse erinevatest vrakkidest. Oli muidu samasuur, kui need liivapraamid, mis seal ringi seilasid, ent kui mälu ei peta, olid otsad kitsamad ja mingeid märgatavaid erinevusi oli veel.

see on siis ikka see tagumine, millele juba ksf Saunik osutas. Minu mälust on ta ära pühitud

See Praaga kuulus minu teada Evald Kõiv´ule.Ka nn saladusliku Ц -2 ostis tema ära(laev oli aastaid müügis) ja vedas ta kaldale kuskil enne Kavastut/Praagat. Lisan pildi Sarakustest kus oli nn kodusadam nii Ц -2 le kui kaitseliidule kuulunud laevale mis peaks pildil olema vasakult esimene.Kui vaadata maaameti varasemaid aerofotosid samast kohast siis ühel on Ц -2 enne Kõivule müümist kaldaleveetuna kanalist veidi paremal jöekaldal.

Ahhaa, mina vaatasin Sarakuste teist otsa, kus see Jaroslavets on, Sarakuste ja Mäksa piiril.
Kui see Sinu näidatud Sarakuste vrakk on Kaitseliidu oma, siis ta jõesadama minipuksiir ei tohiks olla. "Korvet" on end sättinud sellele fotole

Ropka2009.jpg (44.46 KiB) Vaadatud 3428 korda

ja ei ole just väga sarnane. Aga võib-olla hankis jõesadam ka midagi muud kusagil 80-tel. Kui alused olid jaotunud kahe sadama vahel, siis võis mõni vabalt pilgu eest kaotsi minna

Mal praamist - 1965 aasta ? pildil kus on Raketa ning Koidula & Kreutzwald peaks ju see näha olema või tõesti jääb praam jõetrammide taha vaiade otsa ? Sain isa käest korduvalt peapesu kui jälle olin praamis sees kolanud - ta hoiatas mind lõhkekehade eest ja sealt need leitigi.Praam oli seal pooluppununa ahtriosa vett täis.
Jäi sul Aurik leidmata üks pilt Pioneeri seeriast kus MAL´i vrakk kõige paremini näha. Aga - see MAL peaks näha olema ka 65 aasta pildil...täpselt seal kus vaiaderivi lõpeb...

1965 fotol on MAL väga peenelt jõetrammide taga peidus. Ja see "Pioneeriga" foto on mul täitsa olemas, aga attatšiga saab üles panna korraga vaid kolm, seetõttu eelistasin vana "Koidulat" kui seni eksponeerimata laeva.
Tegelikult huvitab mind veel üks kanalipiirkonnaga seotud probleem. Panen taas üles juba ühe mitu aastat tagasi riputatud foto. Peaks olema 1968.

praamkaldal.jpg (99.76 KiB) Vaadatud 3428 korda

Paremas servas on näha osa paadivrakist. Veel 1973. a. vedeles seal vähemalt kaks tõrvatud suure mootorpaadi katkist keret. Siis kui kanaliots sai korralikuks ujumiskohaks, kadusid nad ära. Pealisehitisi paatidel polnud, aga paremini säilinul paistsid mootorijäänused.
Nende varasem funktsioon on mulle teadmata. Lugesin aga millalgi, et 50-te teisel poolel oli Jõetranspordi valitsus saanud ca 20 suurt mootorpaati. Osad jagati Narva ja Pärnusse, mõned siis toodi Tartu maile. Sadamameeste kommentaar oli selline, et neid annab teha reisipaatideks nii 10-15 inimese suurustele gruppidele ja et varasematel aastatel pidi väikeste rühmade ekskursioonisoovid kogu aeg tagasi lükkama, sest suuri laevu polnud mõtet neile anda...Hiljem pole nende paatide kohta midagi lugeda-kuulda olnud. Tõsi, mõni aasta hiljem kirjutati "Dori" tüüpi mootorpaatide remondist, aga ei tea, kas on needsamad. Ühel kanaliäärsel, mis paremini säilinud, olid nimelt istumiseks pingilauad pardaäärtesse ringiratast paigutatud (1973.a.käisid siis ümbruskonna poisikesed seal istumas ja salaja suitsu tegemas)
Vot, kui keegi suudaks nende paatide omaaegsele funktsioonile valgust heita, oleks väga tore.

[Soobel]

Ma ei mäleta vintsi ja see vrakk, mida mina mäletan, oli kindlasti küljega kaldas, mitte otsapidi, nagu Saunik kirjutas. Mis muidugi ei tähenda, et selle asendit ei võidud vahepeal muuta. Suur vrakk risti jõge on ju arvestatavalt jalus jõeliiklusel.

[retti]

Aurik
Minu postitatud kaks pilt on jäädvustatud nö meetripealt samast kohast.
Pioneeriga pildil mis on vaieldamatult ajaliselt vanem on vrakk olemas
Jõetrammiga 1965 pildil täpselt sama koha peal koha peal vrakki ei ole.
Miks pidi keegi laevavrakki postide otsa ajama?