Jõelaevad Emajõel

[retti]

Mina mäletan pooluppunud praami raibet Emajõe põhjakaldalt veel 80-ndate keskpaigust. Aga minu meelest polnud see seal, kus see MAL neil fotodel, vaid allavoolu, kuskil Anne kanali lääneotsaga kohakuti. Ilmselgelt räägitakse erinevatest vrakkidest. Oli muidu samasuur, kui need liivapraamid, mis seal ringi seilasid, ent kui mälu ei peta, olid otsad kitsamad ja mingeid märgatavaid erinevusi oli veel.

Mõni pilt neist on veel - aga tõenäoliselt sellest ühest millega Kaarsild üle jõe veeti

[aurik]

Aurik
Minu postitatud kaks pilt on jäädvustatud nö meetripealt samast kohast.
Pioneeriga pildil mis on vaieldamatult ajaliselt vanem on vrakk olemas
Jõetrammiga 1965 pildil täpselt sama koha peal koha peal vrakki ei ole.
Miks pidi keegi laevavrakki postide otsa ajama?

Eks ta mõistatusena tundub.... aga ma ei hakka 1967.a. artiklit ümber panema. Seal kirjeldatakse, et pool on uppunud, pool kuival. Artikkel on hilissügisel kirjutatud, 1965.a. pilt on aga varakevadine, veeseisu vahe võib olla nii 2 meetri jagu kindlasti. Ja eks aastatega raske vrakk vaju allapoole + veel võimalus, et mõni kõrgem osa oli vahepeal küljest kistud.
Üks võimalus on veel- retušš, aga seda ei tahaks hästi uskuda.

Mina mäletan pooluppunud praami raibet Emajõe põhjakaldalt veel 80-ndate keskpaigust. Aga minu meelest polnud see seal, kus see MAL neil fotodel, vaid allavoolu, kuskil Anne kanali lääneotsaga kohakuti. Ilmselgelt räägitakse erinevatest vrakkidest. Oli muidu samasuur, kui need liivapraamid, mis seal ringi seilasid, ent kui mälu ei peta, olid otsad kitsamad ja mingeid märgatavaid erinevusi oli veel.

Mõni pilt neist on veel - aga tõenäoliselt sellest ühest millega Kaarsild üle jõe veeti

See, mis on nime all Praam1, tundub olema üsna kindlalt Kaarsilla juures kasutatu, Praam2 on midagi muud. Aga kumbki pole MAL.
Kopisin https://www.historisches-marinearchiv.de lehelt kaks MAL- i joonist. Mõlemad tüübist Ia, just see, mis Peipsil kasutatud. Häid fotosid MAL-idestist õieti pole, soomlastel on sealsetest siiski midagi

Aga mis nende Praaga praamide päritolu on, ei võta mitte kinni. Võimalik, et sakslased tõid siia ka selliseid järelveetavaid abilaevu, punased olid ju suure hulga lotje-praame ära hukanud. Ka võib olla, et on hoopis ida poolt, pärast sõda saadeti siia kahekohaline arv mitmesuguseid pargaseid

[aurik]

Nii, midagi on natuke lahenenud. Kunagi olen salvestanud järgmise foto

Praam1,st Kaarsilla juures tegev olnu, on puhtalt eestiaegne. Aga foto järgi ei ütle küll, kas ta on seal esimene või tagumine.
siin algupärand https://www.muis.ee/museaalview/144802

[retti]

Aurik
see et sa kirjutad pooluppunud on just see mida ma mäletan.Veeseisu kohta oled sa ise ütelnud et siis olid veevaesed aastad.Järelda ise.
Nüüd tuleks otsida vaieldamatut ajalist pidepunkti.Minu jaoks oleks see Pika t sauna vastas oleva Pikk 52 valmimine.Sinu jaoks on see kiirkaatrite kasutuselevõtt (1965?).
Elasin Uus 13C Pärmivabrikupoolses otsas 12 aastat 1965-77. Ka minu aknast oli Jõesadam igapäevane vaade. Detsembris 1965 nägin oma aknast Ülikooli põlemist,st Pikk 52 ei saanud olla veel täiskõrguses.1965-67 pidi see praamivrakk minupoolt mainitud kohas olema.Olen isegi kunagi seda Edasi artiklt lugenud - aga ei mäletanud.
Raketaga pilt ei saa olla 1966 - siis peaks Pikk 52 juba näha olema.1967 ammugi mitte.Siis hakati ehitama Annelinna soojatrassi mis oleks pildil näha.
Retušeerimist ma ei usu - aga mine tea.
On veel üks variant.Kevadel 1965 viidi üks vrakk ära ja mingi aeg toodi teine asemele.Vahepeal tehti pilt.Seda ma mäletan täpselt et isa väitis neid/selliseid (saksa) praame olevat Emajõel rohkem kui üks.
See mis on minu mälus Pärmivabriku juures- on pildil praam2.Just nende suht väikeste ruudukujuliste trümmiluukide pärast.
Kui sa ütled,et tagumine praam on mälust kustunud - peaks olema see

[Soobel]

Vrakk, mida mina mäletan, ei sarnane neist vist ühegagi. Küna lagi oli olnud puust ja ära mädanenud, seal oli ohtlik turnida. Ristipidi olid planke kandnud talad, nendes jämedad needid või naelad, mille otsa pükse ja muid kehaosi rebestades oli reaalne oht trümmi solgi sisse kukkuda. Kere sisemik ei olnud tühi, vaid mingeid vaheseinu ja kastikujulisi trümme täis. Ei mäleta üldse, et seal olnuks mingeid parrastest kõrgemaid tekiehitisi olnud. Plangud olid olnud pikisuunas, mitte ristipidi, nagu MAL-i piltidel. Mõlemad otsad olid ahenevad nagu MAL-i vöör.
Ilmselt me siin välja ei mõtle, mille vrakk see seal oli. Aga ei tahaks hästi uskuda, et mina olen ainus, kes seda 80-ndatest mäletab.

[aurik]

Aurik
see et sa kirjutad pooluppunud on just see mida ma mäletan.Veeseisu kohta oled sa ise ütelnud et siis olid veevaesed aastad.Järelda ise.
Nüüd tuleks otsida vaieldamatut ajalist pidepunkti.Minu jaoks oleks see Pika t sauna vastas oleva Pikk 52 valmimine.Sinu jaoks on see kiirkaatrite kasutuselevõtt (1965?).
Elasin Uus 13C Pärmivabrikupoolses otsas 12 aastat 1965-77. Ka minu aknast oli Jõesadam igapäevane vaade. Detsembris 1965 nägin oma aknast Ülikooli põlemist,st Pikk 52 ei saanud olla veel täiskõrguses.1965-67 pidi see praamivrakk minupoolt mainitud kohas olema.Olen isegi kunagi seda Edasi artiklt lugenud - aga ei mäletanud.
Raketaga pilt ei saa olla 1966 - siis peaks Pikk 52 juba näha olema.1967 ammugi mitte.Siis hakati ehitama Annelinna soojatrassi mis oleks pildil näha.
Retušeerimist ma ei usu - aga mine tea.
On veel üks variant.Kevadel 1965 viidi üks vrakk ära ja mingi aeg toodi teine asemele.Vahepeal tehti pilt.Seda ma mäletan täpselt et isa väitis neid/selliseid (saksa) praame olevat Emajõel rohkem kui üks.
See mis on minu mälus Pärmivabriku juures- on pildil praam2.Just nende suht väikeste ruudukujuliste trümmiluukide pärast.

Ka veevaestel aastatel oli kevadeti päris tihti vesi vähemalt lühikeseks ajaks väga kõrgel (mina 60-ndaid ei mäleta, aga 70-te I poolel oli see mitmel aastal nii) Veeseisu asju pole ma loomulikult ise välja mõelnud, refereerin loetut. Ja üks oluline tegur oli Narva jõgi. Sealt kadus jää kõige hiljem ning jõe lähtesse, mis vaatamata omaaegsele süvendamisele kippus ummistuma, tekkis jääpais, mis Peipsi taset lühikest aega (Emajõel kuni Tartuni) kõrgel hoidis. Kui pais lahti läks, siis kukkus veetase kolinaga.
"Raketaga" foto on kindlalt 1965. Oluline tunnus on veel "Kreutzwaldi" roolikambri katus- present. "Koidula" on saanud juba viimase statsionaarse variandi. Ühelt sama päeva lähivõttelt on vahet väga hästi näha.
Artikkel ei räägi midagi, et praam oli hiljuti sinna tassitud, vastupidi, rõhutab, et aastaid seisnud.
Välistada ei saa tegelikult seda, et artikli koostamisega seotud kodanikud ei aja midagi sassi, pidades nt laskemoonaveo pargase varet suurtükipraami vrakiks- sõjast paarkümmend aastat möödas, internetti pole leiutatud ja mälu teeb ikka trikke. Jutus on üks kahtlane moment- et saadakse u 40 tonni metalli. MAL-ist pidanuks kõvasti rohkemaks jätkuma.
Kõik 12 MAL-i jäid erinevas seisundis Peipsi basseini.
Just praegu loen üht venekeelset ja ülipõhjalikku uurimust Narva jõe süvendustöödest 30-tel. Kui seda uskuda, siis ülalpoololevale Vasknarva praamide fotole on sattunud varasem aastaarv, peaks olema 1940, sest selline praamide numeratsioon nagu fotole jäänutel olevat tulnud koos nõukogude võimuga. See selleks, aga taolisi praame oli rohkem kui kaks ja need olid avatavate põhjaluukidega!

Kui sa ütled,et tagumine praam on mälust kustunud - peaks olema see

Vaata hoolega seda 1968.a. fotot. On üks uutest järelveetavatest 150- tonnistest. Slipi peal polnud ilmsesti tol ajal ruumi, sest aluseid oli ikka väga palju ja lisaks käis intensiivne laevaehitus. Need kui kergemad veeti siis teisel pool jõge kaldale. Mõnel fotol on selles piirkonnas näha ka midagi ajutiste rööbaste taolist.

Vrakk, mida mina mäletan, ei sarnane neist vist ühegagi. Küna lagi oli olnud puust ja ära mädanenud, seal oli ohtlik turnida. Ristipidi olid planke kandnud talad, nendes jämedad needid või naelad, mille otsa pükse ja muid kehaosi rebestades oli reaalne oht trümmi solgi sisse kukkuda. Ei mäleta üldse, et seal olnuks mingeid parrastest kõrgemaid tekiehitisi olnud. Plangud olid olnud pikisuunas, mitte ristipidi, nagu MAL-i piltidel. Mõlemad otsad olid ahenevad nagu MAL-i vöör.
Ilmselt me siin välja ei mõtle, mille vrakk see seal oli. Aga ei tahaks hästi uskuda, et mina olen ainus, kes seda 80-ndatest mäletab.

Vist ei mõtle tõesti. lk 73 on kolme "Raketaga" foto aastast u 1986 või nii. Ja pole teisel kaldal muhvigi näha, tõsi küll, tiiburid vaadet segavad

Ja Retti, kas see pärmivabriku praam oli Peipsi poole nina või sabaga. Oli tal üldse aimata mingit kõrgemat rooliruumi -komandosilda ahtriosas? Kui mitte, siis ta lihtviisil polegi MAL - sünnitati üks legend (nagu päris foorumi alguses tehti "Valvurist" "Uku"

[retti]

Aurik
Sa ise ütlesid enda kohta,et ei ole nende saksa praamidega päris sina peal.Ka mina mitte.See selleks.
Juba mainisin et see,millest ma räägin ja mida mäletan oli kaunis täpselt pildil praam2.Ja oli ta poolviltu vööriga kaldas suunaga Pika sauna poole.
Mingeid tekiehitisi ei olnud aga kas midagi oli maha lõigatud - kus võisin mina sel ajal sellist teada.Ikkagi ütlen - ei olnud.
Ma ei leia põhjust et ma peaksin hakkama ennast kordama.
Üks roolikambri katus ei ole küll minu jaoks argument aasta määramiseks.Tunni aja pärast võib see laeval olla või mitte olla.Teine asi on 5 kordne paneelelamu.Seda ei ehitatud üles kuu ajaga.Ja see ei ole tänaseni kohta vahetanud.
Ka sina ei suuda anda seletust pikalt ühel kohal olnud vraki kohta mida 1965 ei ole pildil olemas ja mis demineerijate poolt tühjaks tehti 1967 ja tükkideks lõigati.
Aurik
kas tahad jälle tüli tõsta?
Mina ei ole teinud Valvurist Ukut ega Ukust Valvurit.
Et jäin uskuma ühe ullikese Taavi (vennal on suvekodu Leego järve ääres) purjuspäi juttu, et Valvur on endine Eesti Piirivalvelaev - seda kirjutasin küll.Ja kui sain aru et eksisin kirjutasin kohe ka vabanduse.
Sina kusjuures ei teadnud siis Valvur nimelise laeva ega vraki olemasolust üldse midagi.
Nii-et jätaks nüüd selle sõjakirve sinna kus ta on.
P.s
kasti viina eest oleks tollel ajal ujuv praam veetud kasvõi kaks korda Pihkvasse ja tagasi.Et praam Praagal näiteks põhja läks - keda see huvitas - läks või ei läinud.Paberil lõigati tükkideks ja saadigi 40 tonni vanarauda.Kes seda praami enne kaalunud oli. Kas ei ole tuttav jutt? Kaine peaga ei sõidetud sel ajal Emajõel mujale kui ainult viina järgi.
Aga et ma 1965-66-67 Pärmivabriku juures praamis sees kolasin on fakt.
Soobel
sinu jutu kohta ei oska ma midagi kosta.Ma ei olnud sel ajal Tartus.

[Soobel]

Nende Raketade taga ta kindlasti ei olnud, oluliselt kaugemal allavoolu. Pole välistatud, et ongi see pruunikas jama, mis nende valgete laevakajutite ja tumeda praaminina vahelt vastaskaldal paistab.

[aurik]

Aurik
Sa ise ütlesid enda kohta,et ei ole nende saksa praamidega päris sina peal.Ka mina mitte.See selleks.
Juba mainisin et see,millest ma räägin ja mida mäletan oli kaunis täpselt pildil praam2.Ja oli ta poolviltu vööriga kaldas suunaga Pika sauna poole.
Mingeid tekiehitisi ei olnud aga kas midagi oli maha lõigatud - kus võisin mina sel ajal sellist teada.Ikkagi ütlen - ei olnud.
Ma ei leia põhjust et ma peaksin hakkama ennast kordama.
Üks roolikambri katus ei ole küll minu jaoks argument aasta määramiseks.Tunni aja pärast võib see laeval olla või mitte olla.Teine asi on 5 kordne paneelelamu.Seda ei ehitatud üles kuu ajaga.Ja see ei ole tänaseni kohta vahetanud.
Ka sina ei suuda anda seletust pikalt ühel kohal olnud vraki kohta mida 1965 ei ole pildil olemas ja mis demineerijate poolt tühjaks tehti 1967 ja tükkideks lõigati.
Aurik
kas tahad jälle tüli tõsta?
Mina ei ole teinud Valvurist Ukut ega Ukust Valvurit.
Et jäin uskuma ühe ullikese Taavi (vennal on suvekodu Leego järve ääres) purjuspäi juttu, et Valvur on endine Eesti Piirivalvelaev - seda kirjutasin küll.Ja kui sain aru et eksisin kirjutasin kohe ka vabanduse.
Sina kusjuures ei teadnud siis Valvur nimelise laeva ega vraki olemasolust üldse midagi.
Nii-et jätaks nüüd selle sõjakirve sinna kus ta on.
P.s
kasti viina eest oleks tollel ajal ujuv praam veetud kasvõi kaks korda Pihkvasse ja tagasi.Et praam Praagal näiteks põhja läks - keda see huvitas - läks või ei läinud.Paberil lõigati tükkideks ja saadigi 40 tonni vanarauda.Kes seda praami enne kaalunud oli. Kas ei ole tuttav jutt? Kaine peaga ei sõidetud sel ajal Emajõel mujale kui ainult viina järgi.
Aga et ma 1965-66-67 Pärmivabriku juures praamis sees kolasin on fakt.
Soobel
sinu jutu kohta ei oska ma midagi kosta.Ma ei olnud sel ajal Tartus.

Retti, osa Su jutust on mulle täitsa arusaamatu, aga paistab, et solvusid jälle.
Muideks, seda ma ei vaadanudki tagantjärgi, kuidas ja kellelt konkreetselt see "Valvur/Uku" jutt lahti läks. Ma pidasin silmas ühe turismifirma legendi, et Kalli järvel on vana sõjalaev "Uku". Aga et see kohe kõvasti hinge pihta kolksas siis...Seda ei maksa mulle ette heita, et ma siis "Valvurist" midagi ei teadnud. See kukkus küll päris väiklaselt välja. Eks ma vahepeal olen natuke ennast laevanduse koha pealt harinud, mitte samale tasandile istuma jäänud.
Roolikambri katus ei pruugi Sinu jaoks argument olla, aga minu jaoks paraku küll, eriti kui on üsna lähestikuste aastate fotod priilt võtta. Kiirkaatrite puhul on saabumisajad fikseeritud. Ja mis puutub sellesse juttu, et 40- tonnist praami võidi vedama hakata hoopis Pihkvasse ja pandi Praagal maha, siis on see päris plära. Praami lammutati tol sügesel ainult laupäeviti, sest see oli plaaniväline üritus ja meestel nädala sees muud tööd. Võttis aega nii 5-6 nädalat. Artikkel kirjutati siis, kui neli oli juba möödas. Selle asemel, et minu kallal naaksuda, võiksid ise midagi teemakohast lugeda, siis jälle lugeda ja kui loetud on piisavalt palju, siis loetut natuke võrrelda ja analüüsida. Ja siis lõpuks mingi versiooniga välja tulla.
Mul tekkis vahepeal veel üks variant pärast seda, kui vaatasin veel ksf Sauniku poolt postitatud aerofotot. Sellel paistab Pärmivabriku all plats puhas olema. Aga kümnendi lõpus hakati vastaspoolel slipi ehitamist ette valmistama (ehitati seda kuus aastat)ja see pidi tingima mõnesuguse laevade ja vrakkide ümberpaigutuse. Kas ei võiks olla võimalik, et 50-te algul oli seal kaks alust, millalgi saadi ühest lahti aga teine, vähe linnapoolsem jäi paika?
Sellel küttekontori taguse lotjatega pildil, mille postitasin, on kõige tagumine kogu väga kummaline. Tegemist on suure alusega, millel on tekiehitus olemas. Ja see on kas praam (tõeline MAL) või hoopis vett osaliselt täis laev.
1948.a aerofotol on Pärmivabriku vastas üks korralik kogu ja selle üks ots vee all. See on esimene "Vanemuine". Ta viidi teisele poole jõge, aga kuhu täpselt? 50-te algusest on küll olemas nupp, et on sadama vastas. Aga sadam on küllalt pikk. Kui on mõeldud reisisadamat, siis see asus turusilla kohal ja võimalus, et see tagumine kogu ongi "Vanemuine" on väga suur. Ja edasi tekib küsimus, kuhu kadusid 1948.a. vaatelt need kaks tagumist käntsakat, mis võiks vabalt olla midagi praamilaadset. Ehk lohistatigi mõlemad Pärmivabriku alla. Ja ei maksa mõelda, et Praaga2 oli ainus omataoline. Kui selline nägi välja saksa laskemoonapraam, siis ei pea mõtlema, et neid sai siinkandis ringi liikuda vaid üks.
Võib olla peaks veel Peipsi laevastiku sõjateema üle vaatama, kas on seal lisaks MAL-idele mainitud veel mingeid vähe väiksemaid saksa praame, millel kahured ja kuulipildujad peal olid. Eelmisel vaatamisel väga silma ei hakanud, aga teema on ka kohati väga tihe.

[oliver]

Andke andeks minu võhiklikkus aga mille jaoks need sakste MAL´id tarblised olid, tekil asetsevad kahuritornid nullivad kasuliku kaubaruumi ära? Kas kasutatigi ainult madalas vees tuletoetuseks vms.?

[Manurhin]

Elasin Uus 13C Pärmivabrikupoolses otsas 12 aastat 1965-77. Ka minu aknast oli Jõesadam igapäevane vaade. Detsembris 1965 nägin oma aknast Ülikooli põlemist,st Pikk 52 ei saanud olla veel täiskõrguses.1965-67 pidi see praamivrakk minupoolt mainitud kohas olema.Olen isegi kunagi seda Edasi artiklt lugenud - aga ei mäletanud.
Raketaga pilt ei saa olla 1966 - siis peaks Pikk 52 juba näha olema.1967 ammugi mitte.Siis hakati ehitama Annelinna soojatrassi mis oleks pildil näha.
Retušeerimist ma ei usu - aga mine tea.
On veel üks variant.Kevadel 1965 viidi üks vrakk ära ja mingi aeg toodi teine asemele.Vahepeal tehti pilt.Seda ma mäletan täpselt et isa väitis neid/selliseid (saksa) praame olevat Emajõel rohkem kui üks.
See mis on minu mälus Pärmivabriku juures- on pildil praam2.Just nende suht väikeste ruudukujuliste trümmiluukide pärast.
Kui sa ütled,et tagumine praam on mälust kustunud - peaks olema see

Mõtlesingi just küsida, et ega kellelgi Anne kanali kaevamisest ja algusaegadest mõnd pilti pole, kuid näe, tuli üks küsimatagi . Aitäh!
Kust see foto muidu saadud on, kui küsida tohib? Kas isiklikust arhiivist? Anne kanali kaevamist alustati 1965. aastal (ja katkestati 1971). Pildil on väike tiik, mida aga looduslikult seal vähemalt varasemate aerofotode ja kaartide järgi polnud. Seega küllap mingi proovikaevend. Samas suuri ekskavaatoreid veel pole, vaid üks kopaga JuMZ tegutseb nurgas ja ilmselt pigem tänavaehitusega seoses. Lennukite sabad Raadilt paistavad ka.
Läheb küll natuke teemast välja, aga elupõlise siitkandimehena pakub Anne kanali sünnilugu mulle huvi, paraku ühtki fotot sellest mul leida pole siiamaani õnnestunud.

[aurik]

Andke andeks minu võhiklikkus aga mille jaoks need sakste MAL´id tarblised olid, tekil asetsevad kahuritornid nullivad kasuliku kaubaruumi ära? Kas kasutatigi ainult madalas vees tuletoetuseks vms.?

Mina olen siinkohal samuti võhik, aga vaata igaks juhuks seda teemat http://militaar.net/phpBB2/viewtopic.php?f=40&t=266
Seal on mitmel puhul kirjeldatud lahinguaktsioone. Ja mullegi tundub, et õigetel MAL-idel polnud (ja ei saanudki olla) läbi laeva ulatuvaid suurtükkide aluseid trümme.

Nende Raketade taga ta kindlasti ei olnud, oluliselt kaugemal allavoolu. Pole välistatud, et ongi see pruunikas jama, mis nende valgete laevakajutite ja tumeda praaminina vahelt vastaskaldal paistab.

Ma endiselt ei tea, mis see võiks olla, aga nüüd võin midagi konkreetsemat pakkuda. Aga seda juhul, kui 60-te keskpaiga nö Turusilla lähedane jäänus ja 80-te mõistatus on kaks ise asja.
Mäletan juhtumisi 70-test sellist alust: suur pontoon, nii 15m pikk (natuke siia-sinna), mille vööri ja ahtriosa olid nagu laeval... seda ei mäleta, kas ühesugused, aga nn laevanina oli teravik, tõsi küll, mitte teravnurkne. Musta värvi, aga pealmine osa tumepruun. Üle aluse lae laudtee, umbes nagu reisilaevade randumispontoonidel. Aluse küljel üsna suurte tähtedega kiri TULEOHTLIK. Ma ei mäleta, kas neid oli üks või kaks. Ära nad millalgi kadusid.
Võib-olla oli tegemist naftamahutitega? Pärast seda, kui tulid võimsad ujuvkraanad ja üks vana süvendaja naftahoidlaks taandati (praegune Sisevete saatkond) kadus vist selliste järgi vajadus ära. Ma loodan, et pole mingi tagantjärgi luul, aga tundub, et olen hiljem ühte näinud mingis ebaloogilises kohas. Aga see võibki siis sama asi olla.

[Saunik]

Ma ei mäleta vintsi ja see vrakk, mida mina mäletan, oli kindlasti küljega kaldas, mitte otsapidi, nagu Saunik kirjutas. Mis muidugi ei tähenda, et selle asendit ei võidud vahepeal muuta. Suur vrakk risti jõge on ju arvestatavalt jalus jõeliiklusel.

Väljandusin veidi segaselt. Nii ta täpselt kaldas oligi-üks nurk oli rohkem kaldas ja tagaosa vaatas allvoolu. Mingi rull või vints jäi sellepärast meelde, et seal oli mugav püüdes istuda. Aga muidu jah samad mälestused paksudest naelu täis prussidest. Mulle hakkab tunduma, et ta võis olla ka Turu silla asukohas. Kahjuks maaameti lehel 1995 aasta parema resoga foto ei avane miskipärast, samas võimalik, et selleks ajaks oli ta juba kadunud. Kehvemal fotol on mingi asi jõe ja kanali otsa vahel, aga targemaks sellest ei saa.

[aurik]

no nüüd tuli midagi kahtlast välja

Trtsadam70-2.jpg (31.26 KiB) Vaadatud 2910 korda

Selline ongi minu viirastus, ainult mälukatkes kuivas ta kuidagi lühemaks.
Ja lisaks meenutab veel Praaga2-te. Paistab, et taolisi oli siinkandis pärast sõda tõesti mitu, aga ühele neist poogiti aastakümneid tagasi suurtükipraami oreool külge. Pole ju üldse iseliikuv ja kõlbaks ujuva mürsulaona kasutada küll.
Taas muis.ee https://www.muis.ee/museaalview/3204935
Ja Manurhin, Sinu otsitud foto on kindlasti kusagil muis.ee-s, olen seal teda näinud. Aga ma ei oska hetkel leida õiget märksõna, mis ta ette viskaks

[retti]

Soobel
Saunik
Aga äkki see teie kirjeldatud laevajäänus oligi Valvur ? Mis 90 te algul Kalli järvele veeti ja jaanituld tehti.
Laev oli metallsõrestiku ja puuplangutusega just nii nagu teie kirjeldate